Vikerhommik jätkub, stuudios on Taavi Libe ja me läheme edasi ühe väga tõsise teemaga ja mul oleks väga hea meel, kui kõik lapsevanemad, aga miks mitte ka teised noorukite kokku puutuvad inimesed jätaksid korraks oma hommikused toimetused tagaplaanile ja pööraksid võib-olla järgmise 10 minuti jooksul raadiole tavapärasemast natukene suuremat tähelepanu. Nimelt on viimastel päevadel Eesti meediasse jõudnud uudiseid selle kohta, kuidas Venemaal, aga kas noorte enesetappude laine on kutsunud esile sotsiaalmeedias leviv mäng nimega sinivaal. Ja näiteks Krasnojarski alustati hiljuti kolme kriminaaljuurdlust enesetapule õhutamise kohta mis puudutas koolitüdrukuid ja toimus Ta sotsiaalmeedia kaudu. Ja näiteks üks koolidirektor andis seal politseile teada, et sai anonüümse telefonikõne, milles öeldi, et üks õpilane on ühinenud sotsiaalvõrgustiku VK niinimetatud surmagrupiga ja kavatseb ennast peagi tappa. See tüdruk õnnestus päästa, aga tõesti okite enesetappude arv on viimase aasta jooksul Venemaal drastiliselt kasvanud. Ja see mäng, mida kardetakse selle kõige taga olevat, on paraku levinud ka Eestisse. Ja ma mängin teile nüüd intervjuud, mille ma olen teinud Tallinnas eestikeelses koolis juba venekeelsest perekonnast pärit tütarlapsega, kes ise ja kelle tuttavad on samuti sinivaala mängu mänginud. Ja olgu öeldud, et tütarlapsevanemad on sellest intervjuust mõistagi teadlikud ja pigem soovisid, et tüdruku kogemused aitaks raadiokuulajate seas probleemi teavitada, nii et kuulame Keraamik mitmendas klassis sa käid kaheksandas, mis selle mängu nimi on? Sellel mängul on palju erinevaid nime, siis see on nagu üks ja sama mäng, aga lihtsalt seda nimetatakse erinevad. Seal on sinivaal vaikne maja, F 28, F 56, F 54. Palju erinevaid on. Millal ta sellest mängust kuulsid, ehitis? Korda paar kuud tagasi kuulsin branna, rääkis ta, hakkas mängima. Koer rääkis mulle, et nii tore mäng ülemas. Ja siis, kui ta rääkis sulle, kas sa siis kohe hakkasid selle vastu huvi tundma ja võtsid kuidagi ühendust või otsisid Ei, ei, ma mõtlesin, et see on mingi. Ma ei tea, ma kohe arvasin, et see mingi lihtsalt nali, et seda ei ole päriselt olemas, siis möödus paar nädalat, ma sain aru, et see on tõsiselt olemas, et inimesed mängivad seda lõikavad ennastast, Nad teevad enesetapu puu. Venemaal on see päris suur probleem, seal oli uudistes räägitud, sellest ma vaatasin, ma sain aru, et see on päriselt olemas, mis selle mängu reegliga? No reeglid ongi, et sa lihtsalt kuuled administraatorit, teed ülesandeid, pilte, saadad videot ka peab saatum. Ja 50. päevas sa pead tegema enesetappu. Ehk on Facebook'is erinevad grupid Facebookis ka? On ka mujal seda mängu ja loomulikult see on kaaskus, on palju, palju venelasi, sina liitusid ka ühe Facebooki grupiga? Ei, Facebookis mängid vega grupiga. Kui lihtne sul see vehka grupp oli üles leida? Siis on väga lihtne, sa lihtsalt no seal gruppide otsing, sa lihtsalt kirjutad sinna ükskõik millise selle mängu nime ja kohe leiad. See on päris päris palju sihukeses neis, see on väga lihtne. Kinnine grupp on ja kuidas sa selle grupi liikmed soid, mis sa tegid? Seal on vaja saata kirja. Ja ma lihtsalt kirjutasin, et mul on probleem, ma tahaksin mängida ja kõik, mis probleem. Ma kirjutasin sms, suri koer ära. Et see oli väga oluline minu jaoks oli pereliikmel ja kirjutasid, et ma tahaksin teha enesetapu. Aga ma ei taha seda mängu lihtsalt teha, ma tahan mängida. Mõtlesite kõik välja või midagi sellist või? Ei, ma ei rääkinud, et ma lihtsalt mõtlesin välja, et mind võetakse. Ja siis samal päeval said sa selle grupi liikmeks ja kuidas sul esimene ülesanne? Esimene son, et anti väga kiiresti. Et ma pidin torkama sõrmed naelaga, et läheks veri voolama ja pildistama, seda ma ei teinud seda lihtsalt otsin pildi. See oli päris lihtne. Kes selle ülesande andis? See oli mingi poiss, täitis seda, on administraator oma usasindada ja hakkasin mängima. Kuidas see ülesande andmine välja nägi, kas ta lihtsalt kirjutas sulle, mis ülesanne on, või ta kuidagi ähvardas, et kui sa ei tee seda, siis me viskame sind välja. Ja, ja see oli see loomulikult. Jah, aga kui Sa ei tee nagu 50. päeval enesetapu, siis nad hakkavad juba päriselt hirmuda. Nad ütlevad, et nad leiavad, kus sa elad, nad ise tapavad sinna, tapavad kogu su pere, seal on päriselt sellised firmad. Ja no ma arvan, et mõned selle päraski teevad enesetapu, sest nad lihtsalt kardavad seda. Iga päev on üks ülesanne ja mis ülesandeid seal veel oli? Ülesandeid, et sa pead lõikama vaala kuju käe peal, kas jala peal oli ülesanne, sa pead lõikama, huulepulgad, läheks erinevaid ülesandeid, oli väga palju, kuidas neid ülesandeid täitsid või kuidas seda tõestasid sa täitnud näidud? No seal oligi kirjas, et ta teab, kas sätna foto või video, et noh, et nad näeksid, et see on tehtud, aga nad ei kontrollinud, kas see on sinu pilt või lihtsalt saadud ja kõik, nad ütlevad, et kõik on tehtud, ootas järgmist ülesannet. Mitu ülesannet sa nii-öelda tegid või mitte, aga no ma ei saatnud ainult pilte, seal oli paar videod. 35. Ja kõik need olid kuskilt võetud või, ja ise saidi, mida ei tunne huvi enesetapu nagu vastu. Ja lõikama ennast ma ka ei hakka mängu pärast. Kas sa praegu seal klubis ei juba jõle hakkasin kartma. Aga noh, kui sa rääkisid, et siin ähvardati ka niimoodi, et sind otsitakse üles ja nii edasi ja nii edasi, kas sa seda ei kartnud? Seda ma kartsingi, sellepärast ma läksingi ära. See on väga hirmutav. See tüdruk, kelle kohta sa rääkisid, kelle käest sa esimesena kuulsid selle kohta, mis temast saanud on. Ma tean, et 50-l päeval ta ei teinud enesetapu, ta ta kartis. Lihtsalt ta, tal ei olnud jõudu teha seda. Koolis on arutletud ka selle mängu teemal. Aga kas sa tead, kas mõni eestlane ka mängib seda? Nojah, mul oli üks sõbranna, ta mängis, ta ütles, et ta mängis, aga ma nägin, et ta natukene lõikas ennast, nägid kohe? No kui sina mängid seal VK kogukonnas Facebookis ka ilmselt on venekeelseid kogukondi, kas mõni eestikeelne grupp on ka vä? Sellest ma ei tea, aga ma arvan, et on, sest paljud eestlased, väga paljud istuvad kõik, kas nad näevad ju kõike seda siis nad toovad seda Facebooki, et siin oleks ka, sest nad näevad, et seal on käinud venekeelsed grupid ja siin ma arvan, neid on küll olemas, eestikeelsed grupid. Vikerhommik, ja nüüd on stuudios ka põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Roger Kumm, tere hommikust. Tere õhtust. Kui seni peamiselt, et ikkagi selle mänguga, millele noh, mis Eestis kõige tuntud nimi on, sinivaal? Uudised on seotud sellega, mis on juhtunud Venemaal ja millised traagilisi sündmusi seal on kaasa toodud, siis kas politseil on mingit infot, et, et Eestis näiteks, eks seda infot on nüüd pärast seda, kui siin on põhimõtteliselt see teema meediast läbi käinud üha rohkem tulemas, aga otseselt sellisest mänguga seotud riided pole, aga eks eks see võib põhineda sellele, et ega need lapsed võib-olla oma vanematele ei räägigi, et see on. Et see, et nad mängivad mingid mängu või need mingisugused enesevigastamised põhjustatud tänu mingisugusele mängule. Vihjed on tuld siin veebikonstaablite üle ja, ja üldse meile nüüd. Aga sellist jah, viidet konkreetselt, et keegi on ahvatlenud mängima ja midagi mingite nii-öelda mõjutusvahenditega vaimsete psüühiliste mõjutusvahenditega mõõdetud mängima, sellist nagu ei ole. On teil mingit infot kasvõi välisriikide näitel, et et, et kust see mäng on tulnud või, või kes on selle algatajad administraator, tulid, millised inimesed, et tulemus on päris jube jah, ega kogu info tegelikult põhineb ka meil täna sellel, mis on mujal maailma meediast läbi käinud, ehk siis me saame aru, et need, mis siin tütarlaps mainis, need mängud on pärit Venemaalt Venemaagruppidest mis on siis nii-öelda levitatavat läbi sotsiaalmeedia, ehk räägime tänast, nii-öelda moodsa ühiskonna probleem puhast Viasati isegi hinnata, kes seal teisel pool on, vaid usutakse nagu pimesi siin puul Türka tunnistuseta, mingi poiss oli aga administraator, aga ma usaldasin teda või arvasin, et see jutt, mis ta räägib, on nagu õige. Et ilmselt sealt tulebki sel korral tõesti ilmselt Venemaalt vähemalt ta siiapoole levib ja, ja eriti esialgu nagu tuntav, et et on see nagu venekeelne elanikkond, keda sa võiks mõjutada. Aga teate siis nii-öelda laste sellist tunnetuslikult sellist lasteaiakäitumist või suhtlemist siis ta, eks ta hakkab levima ka mingi momendil juba sellest, kuidas lapsed omavahel räägivad ja, ja Eestis ikka julgen pakkuda, tänapäeva noorukid juba räägivad kahekeelselt, ehk ehk ta võib ka sealt venekeelset ilusti üle tulla ka noortele eesti keelt kõnelevatele. Lastele selgitage, milline politsei võim siinkohal on, nagu tütarlaps ka kirjeldas, siis ta lihtsalt tavalise otsingu kaudu leidis VK sotsiaalvõrgustikust selle grupi, et täpselt samamoodi politsei selle grupi üles otsida. Kas sealt üldse on võimalik edasi minna? Politseil ka kuidagi või? Eks interneti avarust pigem teeb seda raskeks. Ma ei tahaks öelda, et see võimatu on aga ta ei ole ka kõige lihtsam loomulikult ütleme, seaduseseadustiku üldse on või on loodud selliselt registratsioone selliselt, et ta kehtib reeglina sellesama riigi territooriumil, ehk need serverid on mujal maailmas siis sinna juba seda mõjutada, et need serverid näiteks suletakse, võinud grupid suletakse, sõltub väga palju selle serveri omaniku tahtest on ja kui me räägime siin vene keskkonnast sellest veegaastmine, tüdruk, tütarlaps rääkis, siis ilmselgelt need serveri omanikud on, kas nad teevad, et midagi seal nende oma vabast vabast tahtest puht juriidiliselt on sinna tunduvalt raskem läheneda. Eks me, muidugi, kui me saaksime selliseid signaale ja konkreetseid viiteid, kus need grupid on, mis siis me enda poolt muidugi püüame teha kõik, mis me saame. Milliseid soovitusi te hetkel annaksite õpetajatele lapsevanemate? Kuna ma olen ise lapsevanem ja kolme, kolme lapselapsevanem, siis loomulikult ma suhtlen nendega sellel teemal, et üks, üks laps mul ongi sellises vanuses, kes juba nagu kasutab internetti väga aktiivselt, tal on oma telefon, ta on mobiiltelefon taskus, tal on selles internet, mis võib-olla ongi see, et kus lapsevanemad tihtipeale unustavad ära. Et kui, kui kodune võib-olla lauaarvuti on mingitki pidi kontrolli all, siis lastel on täna tihtipeale mobiiltelefonid, nutitelefonid taskus ja need on internetiga, et seal saab ka vabalt suhelda. Siis ma ikkagi olen püüdnud rääkida, mu soovitus on sama rääkida nendel teemadel küsida võib-olla isegi mitte esmapilgul või esmavestluses minna väga isiklikuks, ehk siis lapsed otse hakata teda süüdistama või, või nii-öelda üle kuulama teda võid rahulikult rääkida, mida tema sõbrad teevad ja kas koolis mängib mingisugused mängud, levivad, et noh, on teada, et ütleme mitmeid aastaid tagasi, siin levi on levinud sellised mängud, kus siis nii-öelda koolides lämmatata mingisuguse, nii-öelda hapnikupuuduse joobe tekitamiseks joobe tekitamiseks, et et nendel teemadel tuleb rääkida, ma olen rääkinud, loodan, et laps on aru saanud siiamaani, nagu probleeme pole olnud, ega ma oskan sama soovitust anda ka kõikidele lapsevanematele, aga kindlasti on suur roll koolidel, et koolides võib-olla lihtsalt üldisemalt nendest probleemidest rääkida ja teadvustada nii-öelda rasketest tagajärgedest. Sest ega lapsed ei anna aru, et kui me räägime nendest samadest mängudest, mis siis on enesevigastamised ja võib-olla isegi lõpevad siin nii-öelda enesetapule viimisega tulekski teadvustada, et see mäng ongi see, mis lõpeb seal enesevigastamise teadvustamisel. Täna võib-olla lastele tundub, et see on rohkem sarnane sellise arvutimänguga või, või ma ei tea niinimetatud Pokemon mängu, sa teed ülesande ära, sa saad uue, selle taseme leveli või kuidas iganes seda nimetatakse, nii et nende jaoks on see, et ma olen nüüd kõvem tegija kui, kui see teine laps või tema nii-öelda grupikaaslane koolikaaslane. Et see on nagu palju tähtsam kui see aruandmine, mis mis tal tuleb selle nii-öelda läbi selle reaalse tagajärjega, et et, et seda reaalse tagajärjel toomine võib-olla nendeni natukene isegi šokeerival moel, võib-olla ongi äkki lahendused? No kui juba lapsevanem niimoodi tajub, et laps on seda mängu mänginud, ta leiabki lapse kehalt mingisuguseid vigastusi, siis ta kindlasti tegeleb sellega ka. Aga sel juhul võib-olla esimesel ehmatusel ei tahagi nagu politsei poole pöörduda, et tasub ikka pöörduda. Jah, siin on, selles mõttes on raske Hannes kapsale mingid vigastused, siis kindlasti oleks esmatasandist seda lapsevanema poolt selgitada, et ma politseisse muidugi pöörduda ja öelda midagi sellist kahtlast on toimumas, aga aga Ma ise julgen pakkuda, et kui see politseinike sinna selle lapse ette tuleb, siis laps ehmatab pigem rohkem ära, kui ta seda koduses keskkonnas teeks. Aga juhul kui on mänguga seotud, kui see on selgunud vestlusest jah, kui sul on selgunud või kui lapsevanem on nii-öelda lisatööd teinud, ehk ta ongi näiteks vaadanud ka lapse internetikäitumist siis loomulikult loomulikult oleks teada anda, kui isegi mitte ei soovi inimene kohale tulla lapsevanem, siis meil on ka veebikonstaablid olemas, kes tegutsevad küll põhikohaga nii-öelda Facebookis, meil võib ka selle kaudu teada anda, et tal olid lapsel mingisugused näiteks mingisugused. Ma ei tea, mis seal mis iganes ülesanne seal valimisel käskis teha vigastada ennast. Samad jäljed on laps ise on möönnud, seda ta on, ta on selle eesmärgiga teinud ja näha on ka, et internetist on külastanud neid saite, nüüd võiks ilusti koos nende linkidega edastada politseile ehk siis politsei proovib mingeid vastumeetmeid rakendada. Teen noh, üks nendest kaansama avalikkuse teavitamine, et et loomulikult me ei soovi nagu selles mõttes sellele nendele keskkondadele reklaami teha, et me kindlasti isegi kui me teavitame nagu täna räägime, me väga ei taha nendest nimetada nendest gruppidest gruppide linkidest. Et paraku seda nii-öelda avalikustamise poolt jälgivad ka võib-olla noorukid meil ja, ja see tõstatab ka nende huvi selle teema vastu, et püüaks ka seda selles mõttes vältida. Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Roger Kumm, suur aitäh selle intervjuu eest.