Tervist Ferdinand Johann Wiedemanni auhinna laureaat. Ta on tänavu Eesti keele Instituudi teadlane filoloogiakandidaat, filosoofiadoktor, marja kallasmaa, kes pälvis selle autasu silmapaistvate teenete eest meie kohanimede talletamisel ja neis sisalduva ajaloolise mälu uurimisel. Tere tulemast saatesse ja palju õnne, marja kallasmaa. Tere ja aitäh. Minu nimi on Piret Kriivan ja mullu sai valmis suur kohanimeraamat, et kaua tehtud kaunike, see oli ülevaade Eesti kohanimedest ja nende vanusest ja kujunemisest ja päritolust. Ja teie marja kallasmaa olete ka ilmselt õige inimene, kelle käest küsida, kuidas see töö tegelikult algas. Teie olite vist algusest saati selle juures. Olin küll algusest saati seda mõtet, mina kuulsin esimest korda kadunud Henn Saari käest. See oli ilmselt pärast seda, kui 1985. aastal ilmus sakslaste kohalik on. Aga siis see jäi paljaks jutuks. Ja Peeter Päll siis selle mõtte uuesti üles. Ma ei tea, kas n saari oli temaga ka rääkinud või tuli ta ise selle peale, võib-olla ta tuli ise selle peale. Ja meil oli kujunenud väike nimeselts. Peeter võttis selle jutu üles ja, ja hakkasime lihtsalt otsast tegema. Kõigepealt mina tegin tekstifailidena Vöödi failidena. Asusin lihtsalt tavaSaaremaa ja Hiiumaakohanimede põhjal algust tegema ja ja meil kujunes suur seltskond välja. Kohanimeraamatu tiitlile on 16 nime, aga selle tööga seotud oli pall rohkem inimesi, umbes 30. Ja lõpuks me töötasime internetis. Eesti keele instituudil on sõnastikusüsteem meeleks. Sellest tehti põhi ja me täitsime siis vastavalt kohanimi artikli struktuurile. Kastik käsi. Nii see kujunes, nii et ametlikult me tegime seda raamatut seitse aastat, mina alustasin oma Vöödi failidega natukene varem. Aga kui te nüüd kõige päris kõige algust oma kohanime uurimise algust meenutate, siis kas te olete juba tudengipõlvest peale tegelenud kohanimedega ja miks või kuidas te jõudsite just kohanimede juurde? No see ei olnudki päris minu valiga. Valdek Palli lootsid, ehkki õpilast ja professor Paul Ariste valis minu väljakohanimede peale, alguses oli jutust Hiiumaakohanimedest, aga sel alal oli kadunud Leo Tiik väga tegev sel ajal ja siis minule jäid Saaremaa kohanimed nagu tuleviku ülesandeks, aga oma kandidaaditöö ma tegin hoopis läänemurde loodus ja viljelusnimedest. Sel ajal Nõukogude liidus oli nagu uus asi, micro ropponüümid siis noh, vene keeles on micro tuppa nimi ja siis see oli nagu moeteema sel ajal. Ja ma kirjutasin siis läänemurde alalt. Käisin kohanimesid kogumas Tõstamaal ja Märjamaal ja mitmes kohas. Sest sel ajal oli kogumistöö käis asja juurde ja käisin ikka jalatalust tallu ja külast külla ja kogusin kohanimesid ja hiljem ka Saaremaal. Mispoolest see kohapeal kogumine, oluline on siis, kas kohanimed ei ole kõik kirja pandud kuskil registrites, siis ei olnud ilmselt. Jah, olid augud, mingisugused emakeele selts hakkas süstemaatiliselt kohanemised koguma tegelikult 1920.-te aastate alguses, see on süstemaatiline kogumine. Teatavasti murdekogud on kihelkondade järgi jaotatud ja kohanimekogud on meil samuti jaotatud. Ja siis, kui mina jõudsin seitsmekümnendatel nii kaugele, siis oli juba selge, kus on puudulikult kogutud alad ja noh, Tõstamaa oli sel ajal üks niisugune ala. Ja siis tuli lihtsalt kartoteeki täiendada ja teine asi, mis on väga tähtis, on see, et inimene ise puutuks selle maastiku ja loodusega kokku kus need kohanimed asuvad iga kord, see ei õnnestu isegi koha peale sõikes just nende väikeste loodusesemete nimede puhul, aga aga see tuleb kasuks ja miks see kasulik tuleb, see isiklik kontakt, isiklik kontakt ja kokkupuude ja et, et inimene näeb oma silmaga missugused need loodusobjektid on, mida on nimetatud ja sealt võib hakata hargnema ka see, miks on niisugune nimi pandud? Jah, oma silm on ikka kuningas. Sellest ajast, kui need mehed Paul Ariste, Valdek Pall teie saates ära otsustasid, siis te tulitegi Tallinnasse. Tulin eesti keele instituuti. Mulle määrati aspirantuuri koht, olin aspirantuuris. Kirjutasin umbes selle ajaga ka töö valmis, aga siis tuli käske, et eesti keelt tuleb uurida vene keeles. Tuli hakata vaatama, kuidas seda tööd tõlkida. See oli nagu eestlastele kirjutatud eesti keeles töö ja ta tõlgiti lihtsalt vene keelde. No ma usun, et venelane sellest küll aru ei saanud, ta oli õest eestlasi silmas pidades kirjutatud, aga ära ta kinnitati. Sain oma Kaarnetket. Ja sest ajast peale olin siis nooremteadur teadur, vanemteadur ja nüüd pensioni ajal olen vanemleksikograaf enam ma ei, ütleksin kohe, et ma ei hakka kandideerima enam. Jaa. Jaa. See bürokraatia ongi muutunud nii suureks, et ütle lihtsalt enam ei taha, aga leiti, et ma võiksin ikka natukene veel midagi teha ja. Ja nii ma siis teengi. Sellest, mis tööd teil ees veel ootavad, sellest me jõuame rääkida. Ma tahtsin küsida, kui paljude Eesti piirkondade kohanimesid te olete uurinud ja kas nende hulka kuulub ka teie kodupaik, kus te ise pärit. Te olete mina ise olen sündinud Kehras, on Harju-Jaani kihelkond, aga minu vanemad olid seal sisse sõitnud ja kui nüüd kohanimeraamatu tegemiseks läks, siis see osa langes kellelegi teisele, minu meelest tegi selle Marie Joalaid Harju-Jaani kihelkonna, niiet et oma selle sünnikohaga ei ole ma eriti tegelnud. Aga pidin küll uute aladega tegelema. Seal meil langes Virumaa algselt mõeldud tegija ära ja ja siis noh, mina kui ainus palgatööd ja sain selle endale. Aga missugune on kõige põnevam piirkond olnud? No minul on küll olnud Saaremaa kõige põnevam, mul on natuke kahju, et ma nii oma tee alguses pidin sellega ennast kurssi viima, sest et Saaremaa kohanimed on niivõrd erilised et oma nüüdsete teadmistega ma oskaksin vist paremini teha. Missugune on kõige erilisem nimi Saaremaal? No ei oska nii järsku öelda, seal on väga mitmekesine see nimistu, noh näiteks võtame kas või selle Kuressaare mida on püütud seotud kurelastega ja ja ka kurgedega. Aga minu tööst tuli välja, et neid varasemaid kirjapanekuid võrreldes me ei saa üldse vahet teha neil nimedel, mis on tekkinud tüvest kura, kura, maa ja nii kurekurge, tähendavas või kurelasi. Tõenäoliselt see Kuressaare on ikka linnunimetusest minu arvanud, kes aga on inimesi, kes arvavad teisiti. Me kõik opereerime ju tõenäosustega ei olnud seal kõrval, kui need kohad nimetati. Sellepärast need on mingid, mida keegi tõenäolisemaks peab, see on tema arvamus. Kui me nüüd maname silme ette sellise pildi, et on kõrvuti suur ja paks ja mahukas kohanimeraamat aastast 2016 ja teine suur ja paks raamat Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamat, siis kui palju tuleb kohanime uurijal Wiedemanni sõnaraamatu poole pöörduda ja kas tänapäeval ikka veel on, on seda mõtet teha? Kui palju Wiedemanni aitab? Wiedemanni sõnaraamat on igapäevane töövahend. See on asendamatu allikas kõigile, kes tegelevad sõnavaraga ja eelkõige murdesõnavaraga. Meie külanimed näiteks enamalt jaolt pärinevad ajast, mil kirjakeelt veel ei olnudki. Ja kohanimedes leiduv sõnavara on murdekeelne. Ja On hea, et see sõnaraamat peegeldab aega kus tõesti kuuldeliselt koguti veel sõnavara. Nii et ta peaks olema väga rahvalik. Ja Wiedemanni sõnaraamatus tuleb sõnavarast välja ka niisuguseid tähendusi, mis tänapäevaks on ununenud. Aga mis kohanime uurijal aitavad mõtestada vastavalt kohanime siis teiseks on Wiedemanni sõnaraamatus suur hulk eesnimesid. Kohanime uurijat muidugi huvitavad eelkõige mehe nimed. Üks ühe nimetuse krimineerimine on seal diskrimineerimine tõesti, ja ka Eesti vanemad kohanimed, seal esinevat mehe nimed naisenimesid ei esine. Naise nimed tulid kohanimedes enamasti karjamõisate nimedena. Ütleme 18. 19. sajandil, kui mõisnikud hakkasid oma tütarde ja naiste nimesid panema karjamõisate nimedega, näiteks annenhohve on igavene hull. Aga talunimed ja eesti külanimed seal esinevad meheni mehed, see on niuke patriarhaalne jah. Seda Tõnu talu. Jah. Rahvusvaheliselt on isegi uuritud seda sugudevahelist jaotamist nahk küll teistes keeltes eesti keeles ei ole seda käsitletud, aga kui talu nimel on naisenimi, siis on väga uus. Nüüd on niimoodi ka mujalt teiste rahvaste, jah, enamasti küll see patriarhaalsus on olnud ikka teatavasti naised ei võinud paljudes riikides päridagi. Aga see kinnisvara või see talukoht, see läks ikka meesliini pidi ja mehe nimed esinevad talunimedes. Aga nüüdsel ajal jah, kui vaadata näiteks Hiiumaa põhikaart, et siis on selle suvilastumise käigus tekkinud põhikaardile ka naisenimed. Nii et naise seisund on muutunud. Seda näeme ka põhikaardile vaadates. Naised on ostnud mingisuguse talu näiteks ja. Siis kohanimede arengut jälgides saame me ka aimu, kuidas ühiskond muutub. Et Eesti kohanimed peegeldavad ikka talupoja maailmapilti ja, ja see sõnavara, mis seal esineb, see peegeldab ka seda talupoja suhtumist ja tema maailmapilti. Sõjaline ideest, nimedest. Wiedemanni sõnaraamatus on hulk eesnimesid, mehenimesid, mida tänapäeval ei kasutanud aga mis võivad kohanimedes näiteks esile tulla. Ma loen mõned ette, ma kirjutasin välja Ambrus. See on tekkinud ilmselt Ambrooslusest. Ambroosus oli rohkem katoliiklik nimi kui luterlik need Ambrus Eeerrs, Eeerruu. Hannikas hiilib iilo. Jeets. Udo Uibo arvab, et selle Jetsu lähtekohaks on saksa eesnimi. Käts. Mäletate kätš von pärli hinge? Aga siis Jeets on meil Eestis mingi koht, sellise nimeline koht on olemas. Ma usun, et talunimes võib esineda, ma jõudnud kontrollida. Aga ma tahan lihtsalt, et Wiedemanni sõnaraamatus on hulk niisuguseid nimesid. Jeets esineb tänapäeval näiteks jäätis kujul perekonna nimel ja siis, kui tuua veel sealt Videmanis, siis Kotsin. Kotlep, Lall, Pall, Paltsu buss, Ritsu, Tinn, tints vitsu, Viidas, Vilvad, Twidge võrand, Võõnas. Mõned kirjutasin välja, mis nii võõrad tundusid. Aga paljud neist eesnimedest neid me tunneme tänapäeval perekonna nimeldena. Aga enne perekonnanimesid, mis teatavasti pandi 19. sajandi algupoolel 1816, et Liivimaal pärisorjuse kaotamise järel ja 1835 Eestimaal paljud neist eesnimedest olid enne lisatalupoegade lisanimed või talunimed. Ja said siis perekonnanimedeks. Et need talunimed ja perekonnanimed on säilitanud vanu eesnimesid. Ja kolmandaks, mis ma tahtsin öelda, on Wiedemanni sõnaraamatus ka rida kohanimesid nii Eesti kui naabermaade omi. Ma tooks ainult kaks näidet, et näiteks Saaremaa maasi linn on Wiedemanni sõnaraamatus maa, saare linn. Või siis leedu on Litvama või liitvama. Et noh, see peegeldab tolleaegseid kasutusviise et sealt leiab kohanimede alalt ka üht ja teist ja neljandaks, ma tahan öelda, et mitte ainult Wiedemanni sõnaraamatut ei pea kohanimeuurija kasutama, vaid ka tema grammatikat. Sest et vormistikust leiab sealt üsna palju. Kohanimedes on säilinud niisuguseid jooni ja vorme, mida tänapäeva keeles enam ei ole, ei kasutata aga Wiedemanni grammatika, kas on neid kirjeldatud ja arvamust avaldatud nende kohta? Kohanimed on keele ajaloo uurimise seisukohast ka väga tähtsad, et kannavad endas vanu grammatilisi tunnuseid, nagu te ütlesite, siis kas võib-olla kohanimedes ka päris sõnu, mida me enam ei tea, mis kunagi kandsid mingit tähendust? On küll nii sõnu kui liiteid noh, sõnade puhul me iga kord ei oskagi öelda, et kas on tegemist mingi väga kohaliku murdesõnaga või või ei ole see sõna enam eesti keeles kasutusel. Ma tooksin niisuguse küla nime näiteks Racivere rassivere, raci, vere- ja rassivere on ka olemas. See raci seal ees seda eesti keel ei tunne, ehkki on pakutud ka taimenimetust. Selle aluseks, aga tõenäoliselt on tegemist soome keeles oleva sõnaga raci mille tähendus on Ale ja mis, mis umbes aasta põletamata on jäänud. Soome keeles on niisugune sõna. Selle juba Mihkel Veske tõi raci vere demioloogiaks aga eesti keeles seda sõna ei ole säilinud või? No ma ei tea, see rasu ere on Virumaal võib-olla seda eesti keeles ei olegi olnud. Aga võib-olla on, on ka olnud, aga raci oleks ilus sõna-sõnalt tähenduse välja mõtlema taha. Ja näiteks Vigala ääliku oli, sealt on meil ju olemas sõna viga. Aga on väga vähetõenäoline, niisugune abstraktne puudust näitav sõna oleks esinenud kohanimedes, aga liivi keeles on viga soostunud org, piklik, soostunud org ja see kohanimele sobib hästi, võib-olla on eesti keeles ka olnud sellel niisugune viga sõna, selle tähendusega? Seda me võime oletada ka kindlalt teada ei saa. Aga siis on veel noh, enne oli juba juttu neid kitsalt levinud murdesõnu, mis tulid välja just seal loodusnimedes. Näiteks Läänemaal on niisugune Järtaloik ja Märjamaalt on registreeritud ka sõnajärg taas, mis tähendabki suuremat veeloiku. Või siis on mihklist jälle üles kirjutatud karjakuid, see on sooäärne maa ja etümoloogia Lembit Vaba ongi leidnud ühenduse balti keelte sarnase sõnaga, et võib-olla see on balti laen, see kuids seal siis on ütleme, Saaremaal on üks väike jäänukjärv või lahesopp kastil ahju. Ja Wiedemanni sõnaraamatust. Me leiame sõnal ahju, mis tähendab rasvast vett või või ka hülgerasva. Ilmselt see madalaveeline mere sopp oli siis nägi välja nagu rasvane vesist. Ja siis ka tuletisi leidub, mida ei ole Eesti keele Instituudi murdekartoteegi is mida ei leidu seal näiteks niisugune jälle väike veeloigu nimi nagu Purtsa hoidrik Saaremaalt. Tõenäoliselt hoidrike on tuletatud sõnast hoit, mis tähendab ka veeloiku või auku niisuguseid liidri sõnu, mis on säilinud võib-olla ainult kohanimes. Et murdekeel on juba unustanud need sõnad, aga kohanime kasutatakse senimaani sellel sõnaga. Aga kohanimedes esineb ka niisuguseid sõnu, mida minu mõistus ei oska ühegi murdesõnaga ühendada ega ole teada, mis sõna võiks tähendada näiteks Hiiumaal. Mul tuli ette niisugune lootus, eseme nimi nagu laasiloine laasi, laasiloin laas on inimese nimi, aga noh, tõenäoliselt talu. Mis see loll on, seda ei õnnestunud välja selgitada. Saksa keel ilmselt paistab ka meie kohanimedest. Jah, paistab ja ka mitmel moel alamsaksa saksa päritolu kohanimesid on tulnud rohkesti mõisate ja mõisaomanike nimede kaudu. Aga ka üksikud on mujal jälle karjamõisa nimest tulnud. Lasputraja on niisugune küla olnud eestimaal lasputre. Selle aluseks on olnud saksakeelne Frašennu Sutter. Mis tähendab pudelikorvi või midagi minu mäletamise järgi meil liini atlases on sellel kirjutatud Tashen futter, mis oleks nagu tasku vooder. Karjamõisate nimedest ja eestlased ei osanud öelda Flashümfud tere, ütlesid laskutele. Aga lisaks Neile mõisnike nimed ja ja niisuguste karjamõisate nimedest mugandatud saksa päritolu nimedele on, on veel olnud Saaremaal näiteks tugev germaani mõju mis tuleb kohanimedes siiamaani esile ja arvatakse, et see mõju oli keskajast varasem. Tundub, et noh, Leo Tiik on jälle näidanud, et paljud raskesti seletatavad Saaremaa kohanimed on seletatavad alamsaksa või friisi ees mehe nimedega stest nimedega. Te nimetasite, et kohanime raamatule võis eeskuju anda sakslaste sarnane töö meie põhjanaabrite tööga olete te ka hästi kursis Soome kohanimeraamat? Soomlased jõudsid natukene teist ette, aga mitte väga palju, vist ainult 10 aastat. Jah, Neid raamatuid hakati välja andma, esimene, minu teada ilmus Taanis. Soome raamat oli meile suureks eeskujuks ka sest soome keel teatavasti on meile lähedane sugulaskeel ja juba sisuliselt ka sai kasutada sealseid andmeid, et meie nimede seletamisel soomlastel on rohkem kohanime uurimusi kui meil ja nad on ka põhjalikumalt bibliografeeritud. Et soomlastel seda niisugust uued tegemist oli vähem kui meil, ma usun, see soomlaste raamat ilmus 2007, nad tegid selle ka projekti töökorras ja üsna ruttu. Ja nad pidid väga hoolikalt valima, missugused nimed nad sisse võtavad ja missugused välja ja ta neil oli väga täpselt etteantud. Aga meil meie kohanimeraamatu põhimõte oli kõik ametlikud külanimed ja valikuliselt mitteametlikke külanimesid. Et soome raamat ei ole nagunii täpselt külanimedele pühendatud kui meie oma. Ja üldiselt see on ikka Soome raamat, on jäämäe tipp, et seal on väga palju niisugust uurimust mis on märksa täpsem, kui Eestis on võimalik, sest soome asustus laienes ja levis peamiselt ajaloolisel ajal. Noh, mis nad nimetavad tere maa ja need võtsid kasutusele ikka alles ajaloolisel ajal ja neelan kirjalikke tunnistusi. Ja teiseks, neil on need keskaegsed maksuraamatud kõik trükis ilmunud. Soomlastel on olnud rohkem allikaid, neil on olnud jah. Et selles mõttes on kergem neil olnud, aga jah, ikkagi suur töö. Te olete olnud kaua aega ka rahvusvahelise Uno mastika komitee liige. Missuguste probleemidega rahvusvahelisel tasandil tegeletakse, kas teil, Eesti teadlastel on sarnaselt probleemid nendega, kes ma ei tea, Saksamaal, Prantsusmaal, kus iganes uurivad kohanimesid ja kas on mõned riigid, kes on esirinnas selles vallas ja keda või teised, keda üldse ei huvita see kas see on ka võimalik? No üldiselt nimeuurijad on igal maal vähe kes ainult sellega tegeleksid, aga nimelt pakuvad huviga geograafidele ja ajaloolastele kartograafidele ja kõigile ikoost, nagu selle rahvusvahelise seltsi lühend on. Selle kongressid toimuvad iga kolme aasta järel ja sealt tõesti saab aimu, mis maailmas tehakse ja need, et ettekanded on olnud seinast seina ühe nime käsitlemisest kuni suurtel üldistusteni või näiteks tüpoloogia nimetüüpide analüüs. Neil nime kongressidel muidugi ei ole kõneks ainult kohanimed vaid ka näiteks kaupade nimed ja firmade nimed ja isikunimed. Aga mina pean ütlema, et prantsuskeelsest nime maailmast tean ma õige vähe, samuti hispaaniakeelsest. Aga põhjalikumalt olen saanud kuulata inglise ja saksakeelseid saksa keeles on väga palju kohanimesid uuritud ja ja noh, saksa kambris käik, nagu me omavahel oleme öelnud. Seal arutatakse juba ikka väga täpselt suguvõsade paiknemist ja niisugust asja, aga ka teoreetilisi küsimusi, mis poolest on tal ingliskeelsed on, annavad laiema pildi, sest paljud nende kongresside töökeel on saksa, inglise, prantsuse ja mõnikord siis ka kuskil suuremal maal on siis selle maa kohalik keel, näiteks Hispaanias on hispaania keel tavaliselt ka ametlik keel ja Itaalias oli kaid Natalja teel. Aga noh, üldiselt jah, seinast seina, aga niuksed, tuttavad asjad, aga mis nagu huvitav on, et alati on esindatud ka kas ühe või isegi mitme sektsiooniga kirjanduslikud nimed, nimed, ilukirjandusest, näiteks seda ma ei ole nagu Eestis kohanud, et keegi oleks sellega tegelnud pleki ma ei tea. Bakalaureuse ja magistritöid, võib-olla mul ei ole neist ülevaadet. Ja oleks minu meelest väga huvitav Eestis ka midagi taolist lugeda. Näiteks August Gailiti on väga huvitavad tegelaste nimed. Et kus ta on need võtnud kooli ajal ma lugesin seda raamatut, mille nimi on Toomas Nipernaadi. Ja mul jäi niisugune mulje, et see nimi Nipernaadi vastab küsimusele, kuidas kuidas Nipernaadi aga need kuma kohanime raamatut tegin õieti seda toimetasin ja sattusin peale arhiivis 1732. aasta revisjonile, millest lugesin nime Nipernaadi, Jüri. Ja mul on vägagi see tunne kallite mõelnud seda Nipernaadi nime ise välja, vaid tema käed on ka sirvinud sedasama revisjoni ja ta on leidnud selle seal. Jaa, kui veel tegelaste nimedest rääkida, siis Lutsul on klothik teatavasti Tootsi pulmas, kui ma õigesti mäletan, olid kaks naist, ühe perekonnanimi oli glo töid. Ja see jäi ka kohe meelde ja ja ma olen mõelnud, et ta nutnud just selle kuninga nime mida 19. sajandi esimesel poolel Eestis kirjutatigi Tseehaaga küll Klodwid aga nüüd 2016 ühest raamatust ma vaatas, on kirjutatud Klodovi katse Haagaga Gladovee. No need nimekirjutusviisid erinevad, sellepärast on vähemalt isikunimede uurimisel kasulik vaadata ka näiteks mõnesse vanasse piiblisse või eesti keele varasemasse kirjakeelde, et kuidas neid nimesid on eesti keeles varem kirjutatud. Siis Nipernaadi on üks nendest nimedest, mis läheb ka sellesse uude raamatusse, millega te praegu suure seltskonnaga töötate. Ma arvan, et ei lähe sellepärast, et meil on, saime andmed rahvastikuregistrist ja raamatusse tulevad sisse nimed, millel on üle 30 nime kandja. Nii et ma usun, et Ma ei ole küll kontrollinud, aga aga ma usun, et perekonnanimega Nipernaadi võib-olla ei ole meil, ma ei tea, kas üldse on või ei ole vähemalt kolmekümmet. Et jutt on siis perekonnanimeraamatust, mille peal te töötate ja kuidas. Kui kaugele te olete jõudnud, mida põnevat olete leidnud? Me oleme päris alguses, aga seesama seltskond, kes tegi kohanime raamatut, ei tahtnud laiali minna ja ja Peeter Päll nõustus hakkama eestvedajaks perekonnanimeraamatu tegemisel. No see tegemine on ka praegu niimoodi, et et kirjutame teatud hulga artikleid vöödis valmis, et saaks otsustada, missugune tuleb see internetipõhi see eeleksi põhi. Et kus me hakkame siis vastavaid kastet, mida üldse tuleb artiklisse panna? Jah, esimesed tööd on juba tehtud, näiteks. Udo Uibo juhtis mu tähelepanu samuti Lutsul esinevale nimele. Lutsul oli ärimees Kippel. Ja meil oli ka üks kirjanik Engipel. Päriselt. Et kust see nimi on tulnud, lugege tagurpidi. Kippe Lepik, jah, pik jälle ja tuligi välja. Udo Uibo on välja uurinud, et et lepiku talus pandi perekonnanimi. Niisugused esimesed rõõmud on. Aga jah, see on huvitav, aga minu meelest raskem töö kui kohanime töö. Miks raskem teile lihtsalt uus asi, võib-olla jah, mulle uus asi, aga tundub, et Niukest tühja nupule vajutamist on ka palju rohkem, sest et arhivaalide kohanimed olid enamasti ühe kohanimed olid ühes kohas aga perekonnanimed võidi panna üle Eesti väga mitmetes kohas tuleb otsida välja see arhival. Ma usun, et nii see peab hakkama käima. See on veel otsustamata, kas viiteaparatuur tuleb või ei tule, aga kui viite aparaat tuleb, siis vähemalt aruldasematele. Perekonnanimedele tuleb anda ka koht, kus ilma otsimata kätte saab. Põnev igastahes jutu lõpetuseks ma tuleksin veel korra kohanimede juurde ikkagi tagasi, et miks tegelikult kohtadele nimesid pannakse ja mida see nime panek iseenesest. Tähendab no üldiselt iga rahvas kirjutab selle ala geograafia üle oma kohanimede kohanimedega. Me kodustame nagu selle maastiku ja ja korrastame seda keeleliselt. See on üks põhjus ja teine, mis on ka väga oluline on see, et nimepanekuga. Me tunnistame selle koha enda omaks või omandiks ka näiteks kui oli maadeavastamise aeg ja meresõitjad sõitsid mööda merd ja nimetasid uusi maid ja saari ja see tähendas ühtlasi seda, et need saared või maad kuuluvad sellele kuningale või riigile, kes nad oli lähetanud. Võib-olla seal pärismaalastele oli ammusest ajast juba nimed, aga see ei lugenud midagi, kel võimsel sel nimi, tekkis side selle kohaga, jah, tekib side ja ka see võimukomponent on ka üsna tähtis. See on minu. Türi linn on minu Ja ka tegelikult, et on siis, et Eestimaal Eesti kohanimi on side, eestlase. Aga jah, see on üks identiteedi niuke, nähtuse. Suur tänu Ferdinand Johann Wiedemanni preemia laureaat, marja kallasmaa ja, ja jõudu edaspidiseks. Aitäh. Ja saate toimetaja on Piret Kriivan. Kõike head. Kuulmiseni nädala pärast.