Tervist head kuulajad, algab huvitaja ja täna räägime kirjandusest, räägime lastest ja noortest. Ja sellest, mida nad loevad ja kas nad üldse loevad. Missugused on siis noorte ja laste lugemisharjumused, millised tegurid mõjutavad lugemis oskust? Sellest räägime ja meil on külas Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituuti Tuudist koolipedagoogika lektor Helin Puksand. Ja tunni teises pooles vestleme Sass Uusjärvega lasteulme või fantaasiakirjandusest. Miks need raamatud lastele ja noortele nii hirmsasti meeldivad ja mina olen toimetaja Meelis Süld, head kuulamist. Selline mõnus suvine lugu Henrik keesiaselt siis meie talvisesse päeva ja meil on külas huvitaja saates seekord Helin Puksand, kes on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi koolipedagoogika lektor. Tervist, tere. Me räägime sellest, kui hästi oskavad meie lapsed lugeda, mida nad loevad. Mida siis saavad meie lapsed ja noored? Meie lapsed ja noored loevad igasuguseid asju, igasuguseid raamatuid ja meie õpilaste tase on tegelikult päris hea, PISA andmed. Põhjal on 15 aastased ühed maailma parimad ka lugemises. See müüt, et lapsed üldse ei loe, see, see, ma arvan, ei vasta päris tõele, et et tegelikult on alati olnud selliseid inimesi, kes üldse raamatuid ei armasta, aga siis, kui mina, mina noor olin või palju saate kuulajad, noored olid, siis ei olnud samuti nii, et kõik inimesed oleksid lugenud. Praegu on muidugi võimalusi rohkem, aga, aga lugejaid leidub ikkagi ka praeguste noorte seas mida nad loevad. See valik on üsna üsna lai ja miks vahel tundub, et lapsed raamatuid ei loe, see võib erineda sellest, mis on. Koolikirjandusõpetajad tahavad, et lapsed loeksid ühtesid raamatuid, kuid noored tahavad tegelikult lugeda midagi põnevamat. Et tekstid on ju ka eri pikkusega, mida loetakse, ja, ja see ekraan, kust loetakse või kas loetakse paberi pealt, see on ka erinev. Ma mõtlen mõnes mõttes igapäevaselt, et võib-olla lapsed isegi loevad rohkem tekste, kui võtta kõik need sõnumid juurde, mida omavahel vahetatakse ja kõiksugused internetiportaalid, mida igapäevaselt jälgitakse. Selles mõttes see lausete hulk, mida kokku loetakse, ilmselt on päris suur. Ma olen sellega täiesti nõus, et tegelikult lugemise tähtsus on mune on ajaga isegi kasvanud. Et see, kui, kui me kasutame digivahendeid, siis tegelikult ilma lugemata. Ta on neid praktiliselt võimatu kasutada ja, ja kui see tekst on tal kogu aeg ees, nüüd iseasi, on see, et, et kui on vaja lugeda sellist pikkalinaarset teksti nagu on raamatus, siis see lugemine on natukene teistmoodi. Ja, ja see nõuab natukene rohkem püsivust, et kui kui ma internetist midagi loen, vaatan näiteks uudiseid, Pealkiri meeldib. Klikin. Ei tundu midagi huvitavat, lähen edasi. Aga, aga raamatuga päris nii ei saa, et, et selleks, et raamatust mõnu kätte saada, selleks tuleb ikkagi enamasti terve raamat läbi lugeda. Aga nende pikkade tekstide lugemine, kas see on vähenenud, on seda uuritud. Mina ise ei ole seda niimoodi uurinud ja, ja samas Marju Lauristini ja Peeter Vihalemma suure uuringu järgi küll üleüldse eesti inimeste lugemus on vähenenud aga, aga samas seda on nagu selles suhtes raske raske öelda, et on teatud raamatuid, mis, mis ikkagi noortele väga meeldivad. Kas või siis, kui Harry Potterit tulid siis väga paljud need inimesed, kes väitsid, et, et nad üldse raamatuid ei loe. Siis võtsid südamerahuga raamatu, mis oli 700 lehekülge ja hoobilt lugesid läbi. Et, et see sõltub kõik ikkagi raamatust. Kui oluline on kirjandusõpetaja roll selle juures, et üks laps või noor hakkaks tõesti lugema ja, ja oskaks ka nautida seda, mida ta siis loeb. Ma arvan, et hästi suur osa on emakeeleõpetajal, et testi erineb paljudest riikidest selle poolest, et meil on veel nii-öelda soovituslik kohustuslik kirjandus. Ja, ja see on tegelikult see koht, kus õpetaja saab hästi palju mõjutada. Loomulikult ise peab õpetaja olema teadlik kaasaegsest kirjandusest. Ta peab teadma, mis on uut ilmunud, loomulikult ta ei jõua kõike jälgida, aga eriti põhikoolis on õpetajal suhteliselt vabad käed. Ja seega ta saab arvestada selle, selle klassiga, kes, kes tal on, nende õpilastega saab soovitada just neid raamatuid, mis nendele lastele meeldivad. Ja samas minu enda uuring on ka välja toonud selle, et kohustusliku kirjanduse lugemine on toonud nii mitmedki klassikateosed noorte raamaturiiulile ja lauale. Näiteks tõde ja õigus, mis on olnud ju ajast aega meil selline ütleme kultusteos. Siis siis ma mäletan, kuidas osa õpilasi vastasid, et näiteks üks vastus oli selline, et et ma olen nii palju halba sellest raamatust kuulnud, aga võtsin kätte ja enam käest ära panna ei saa, et et tegelikult see on raamat, mida ta ilmselt ise riiulist ei võtaks, aga kui ta lugema hakkab, siis, siis ta leiab, et see võib olla väga hea. Või siis kuritöö ja karistus jällegi selline paks, hirmutav raamat, aga, aga tegelikult need, kes on selle nii-öelda läbi närinud, siis, siis tegelikult väga naudivad seda ja hindavad aga, aga päris iseseisvalt näed, neid ikkagi kätte ei võta. See on ikkagi kirjandusõpetaja teema. Ja samas võib muidugi kirjandi õpetaja ka mõne raamatu muljed ära rikkuda. Et jällegi me oma uuringust on tulnud või tulid nagu paar sellist asja välja, et et näiteks ühe üheksanda klassi õpilased tõid välja ebameeldiva raamatuna maa leib, mida nad lugesid tegelikult neljandas klassis. Ja kui neljandast klassist on jäänud nii negatiivne mulje, siis seal on ilmselt midagi ikkagi valesti, et see ei ole mitte ühe inimese vastus, vaid mitmed lapsed vastasid, et et see on olnud nagu kõige ebameeldivam raamat ja kui ma tausta uurisin, siis selgus, et seal tingimused lapsed saaksid klassiekskursioonile. Või siis teine näide ühest teisest mati hundi hüvasti, kollane kass, mis, mida on peetud ka pigem kultusteoseks siis ühe klassi lapsed järjest vastaseid. Et hästi ebameeldiv teos. Et kui üks klass niimoodi suhtub, siis järelikult seal on olnud nagu, nagu ilmselt ka käsitlemise probleeme. Aga te ütlete, et igal pool mujal maailmas, siis ei olegi see kohustuslik kirjandus iseenesestmõistetav osa kooliprogrammist. Sellisel kujul küll mitte jah, et, et konverentsidel inimesed väga imestavad, kui ma ütlen, et meie lapsed loevad kuritööd ja karistust ja ja Jevgeni Oriigilid selliseid raamatuid. Siin tekib küsimus, et mismoodi nad siis saavad üldse teadmised nendest raamatutest? Ei saagi. Kokkuvõtted kokku võtta, et, et see ongi hästi huvitav, et et ühel kohtumisel Euroopa kirjaoskus võrgustiku kohtumisel rääkisin Holland lastega, kes parajasti oli väga mures, et tema laps läheb kohe kirjanduse eksamile ja ma küsisin, et kas tal on selleks raamatuid läbi loetud, siis siis see ema ütles, et ta ei pidanud mitte ühtegi raamatut selle kirjanduseksami jaoks lugema. Nad võtavadki ainult ainult kokkuvõtteid ja teevad selle selle põhjal siis üldistusi. Mis on ikkagi meie meie mõistes väga erinev. Te olete toonud artiklis välja Keeles ja Kirjanduses seda ka, et, et inimesed, kes või lapsed, kes loevad, et nende testi tulemused PISA testi tulemused on ka paremad, et need, kes loevad siis ilukirjandust, et on seal siis selline nii-öelda positiivne mõju inimese arengule ka, et kui ta loeb raamatuid ja loeb ilukirjanduslikke tekste, siis tema üldine üldine tase on ka nagu parem. Siin on nüüd raske öelda, kas ilukirjandust loevad need, kes on väga hea luge, väga head lugejad või siis need. Või siis vastupidi, et ilukirjanduse lugemine teeb väga heaks lugejaks, et et kumb on põhjus, kumb tagajärg, seda seda ei tea, aga selge on muidugi see, et lugemist saab nautida, siis ilukirjandust saab nautida siis, kui inimene oskab hästi lugeda. Ja, ja tõenäoliselt noh, Need, need, kes siis hästi loevad, siis, siis loevad ka ilukirjandust rohkem. Ja, ja siin tuleb muidugi vaadata ka muid muid kasutegureid, et ilukirjandus tegelikult arendab fantaasiat. Kui võrrelda filmiga, siis filmis on kõik ette näidatud, see on selle režissööri nägemus, kuidas, kuidas peategelased välja näevad ja, ja kuidas nad käituvad, aga kui lugeda raamatut, siis, siis inimene peab neid asju ise ette kujutama ja ka see arendab tohutu loovust. Loomulikult sõnavara areng. Et igal juhul on kasulik kasulik lugeda aga raamatuvalik on muidugi hästi tähtis ja mida, mida väiksemad lapsed seda rohkem tuleb ikkagi vaadata seda, et, et kui hästi nad loevad ja missuguseid raamatuid nad suudavad, suudavad ise juba lugeda, sest ette lugeda saab tegelikult palju keerukamaid raamatuid, kui, kui laps ise suudab näiteks naksitrallid, mis on hästi tore raamat, et siis seda nüüd esimese raamatuna esimese klassi laps kindlasti lugema ei peaks, kui ta ei ole juba väga hea lugeja enamik esimese klassi lapsi veel nii hästi ei loe, siis pigem lugegu selliseid lihtsamaid ja kergemaid raamatuid. Aga ette võiks kindlasti juba lugeda, et see lugu iseenesest on selline, mida nad mõistavad. Aga mis muutis seda lugemisharjumust siis suunata, et tõesti, ettelugemine on ju ka üks võimalus suunata seda. Aga, aga kuidas tabada ära just see, et mida see laps suudab lugeda ja mida siis nagu talle soovitada ja mis talle võiks meeldida? Ega see ei olegi nii lihtne, alati. Ei ole kindlasti, et üks on tõesti ettelugemine, millest, millest tegelikult raamatute armastusest saab alguse. Sest ette hakatakse lugema ikkagi suhteliselt väikestele lastele, kes ise veel kindlasti ei loe. Aga nad näevad, et see lugemine nii tore tegevus koos ema või isaga ja, ja sellest, sellest saab alguse siis edasi. Tegelikult me peame täiskasvanutega mõtlema, missuguseid sõnumeid me lugemise kohta lastele anname. Et kui, kui me ise räägime, kooli kirjandus on kõik jube jube jama ja igav siis siis tegelikult laps kuuleb seda ja võtab selle hoiaku omaks. Ja samuti vaadata, missugused on inimeste endi lugemisharjumused, et et ma lähen vahel õpilaste käest küsinud seda, et emad-isad väidavad, et kindlasti peaks olema kooli kirjandus ja see on, see on väga vajalik ja siis, kui ma õpilaselt küsin, kui palju teie emad-isad loevad, siis nad hakkavad sageli selle peale naerma. Ei, minu isa ei loe üldse mitte midagi ja nii edasi. Noh loomulikult nad loevad oma tööpabereid ja asju, aga ilukirjandust sageli ei pruugi lugeda. Kas see, et meil on praegu kõiksugused lugerid ja, ja raamatud on ka arvutiekraanil kättesaadavad eri formaatides kas on lugemisharjumust ka veidi nagu selles mõttes muutnud, et noored, kui võtad, lähevad kaasa sellega, et lugeda lugeri pealt ekraani pealt või nad eelistavad ikka seda vana head paberit ja ja raamatut, mis on kaante vahel? Nii üllatav kui see ei ole, siis eelistatakse paberraamatuid. Et just lugesin ühte ühe uuringuaruandeid, seal oli 500 gümnaasiumi õpilast ja üks protsent väitis, et nad kasutavad lugejaid. Huvitav, et, et minu jaoks ka huvitav ja tegelikult ka, kui ma üliõpilaste käest küsin, et kui paljude lugejaid kasuta, et siis nende seas on tegelikult üksikud, et et on inimesi, kes, kes tõesti on leidnud endale just selle nii-öelda digitaalse lugemismaailma, kes, kes kasutavad. Telefoni või lugerit või, või arvutist lugemist, aga tegelikult neid on üsna vähe. Miks see nii, ma isegi ei oska öelda, et kui alguses ma ka ise suhtusin natukene negatiivselt lugeritesse, siis, siis nüüd mul on luger aastaid olnud, see on mul alati kotis alati olemas. Üks raamat saab läbi, saab 12 alustada. Ja tegelikult minu jaoks noh, minu arvates aga väga mõnus ja, ja võib-olla see on ka üks, üks selline võimalus, mida vanemad võiksid kasutada, et et kui raamatu paksus sageli hirmutab neid natukene kehvemaid lugejaid, siis lugeris isegi kui seal on see lehekülgede arv, siis, siis luger on ikka yli õhukere. Et, et see ei paksus ei hakka häirima. Just et sa ei taju, kui, kui paks raamat on ja siis hakkad lugema, tekib huvi ja, ja siis siis on hea lugeda. Ja ma olen ise ka nõus sellega, et lugeda on väga mugav tegelikult, et ma imestan, et seda nii palju noored ei kasuta, endal ka on kotis ja, ja võib-olla ainukene kriitika, mis ma siin teen, on see, et kui ma tahan osta uut raamatut, siis elektrooniline raamat ja paberraamat on sama kallid ja mina vot sellest päris hästi aru ei saa. Et prügikulud jäävad ära, aga see on teine teema ja mitte tänase saate teema filmid ja raamat, et et meil oli siin juttu sellest, et raamatu peab ikka läbi lugema, film näitab nagu ette asjad. Aga teisipidi võib-olla see film tekitab huvi raamatu vastu. See on tõepoolest nii, et raamatukogu töötajad ütlevad, et iga kord, kui on tulnud mõne mõni film välja, siis siis tuleb selline hüppeline raamatu lugemine. Et näiteks kas või jällegi need Potteri raamatud noh, neid raamatuid oli palju, siis silver nüüd mitu tükki tehtud ja, ja iga kord, kui del jälle tuleb see film välja, siis siis tulevad lapsed jälle raamatukokku, hakkavad jälle Potterit laenutama. Et ka raamatut lugeda, et selles suhtes ma filmi kindlasti ei ala väärtusta. Et et filmi vaatamine süvendab huvi ja samas samas toob inimesi raamatute juurde. Samas tekitab ka seda arutelu, et, et küllalt sageli on see, et kui me enne oleme raamatu lugenud, siis, siis meil on oma pilt sellest, aga kui ma lähen enne vaadanud ära filmi ja selle kaudu jõudnud, siis siis muidugi ettekujutuse on mul üsna filmilik, enamasti aga, aga Raamat võib anda ja neid nüansse, mida filmis ei olnud ja see tekitada jälle omamoodi sellise teistmoodi elamuse. Me teeme siinkohal väikese pausi. Meil on külas Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudist koolipedagoogika lektor Helin Puksand ja hetke pärast tabame ka telefoniliinil kuus, üks üks 40 40 on meie telefon stuudios. Tahame teada, mismoodi olete teie oma lapsed ja lapselapsed lugema saanud ja ja kas neil on huvi jätkuvalt ka ilukirjandust lugeda ja, ja nautida kuus, üks, üks, 40 40 on meie telefon ja jätkame siis mõne minuti pärast. Ma tean, et minu suhtes tun saaja Subveel kuus ilus kõik, mida nii kaua ole. Varem, või hiljem see, mis veel praegu Lasteaia noorte lugemisharjumustest räägime tänases saates külas on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi koolipedagoogikat tor Helin Puksand. Ja meil on telefoniliin avatud number on meil kuus, üks, üks 40 46, üks üks 40 40 ja tahame teada, mismoodi teie olete oma lapsed ja lapselapsed lugema saanud. Kas nad loevad ka pikki tekste, missuguseid tekste nad loevad ja suudavad nad siis neid ka nautida. Või avavad esimese lehekülje ja ja siis tüütab ära ja raamat läheb jälle tagasi kapi peale. Esimene helistaja, meil ene Ilumetsast Hallo, kuuleme teid. Tere, tervist, minu laste lugemaõppimine ja mured lugemisega jäävad väga kaugesse aega. Sündisid 70. 68. poisid. Vanem poiss. Sat sattus haiglasse pool aastat lastehaiglas ravil. Ma ei suuda kirja meenutada, ega ma uskunud, et ta seal läbi loeb. Aga poisikesi oli palju. Kirjati tulid sealt väga erinevad, et kui halvad poisid koju läksid, sai palatis rahu ja kujutate Temal sellist vajadust ei olnud ja sellist tõuget tekkinud. Võta või jäta. Probleemid, probleeme oli, aga nuh internetiajastu tuli peale ja just need sisukokkuvõtet, millest räägite, vedasid sellegi vennake see välja. Aga vanem on praeguseni haruldane raamatusõber, kui tema Eestis käib, ostab kaenlatäie ikka eestikeelset kaasa, kulti loeb ka inglise ja soome keeles ja aga ütleb, et emakeeles kõik see parem. Väga tore aitäh helistamast. No iseenesest väga-väga huvitav lugu. Ebameeldiv sündmus, mis tegelikult pöördus siis positiivseks seeläbi, et inimesel tekkis võimalus süveneda ühte raamatusse ja paljudesse raamatutesse. No eks see igavus ongi see, mis paneb paljusid lapsi lugema, et haiglas noh, tollel ajal tõenäoliselt eriti palju muid võimalusi ei olnudki ja kui raamat oli, siis, siis see oli tegelikult võimalus põnevasse maailma põgeneda. Sest selles selles vanuses noh, mis sa seal haiglas ikka teed seal üsna sageli peab vaikselt olema nii-öelda need lõunatunnid. Et kõik eeldavad, et sa oledki vaikselt rahulik. Nii et väga hea, et, et on tulnud sellest sellest selline lugemus harjumuse kaasa. Ja järgmine helistan meile, Sirje, kes helistab Põlvamaalt. Hallo, kuuleme teid. Tere hommikust. Tervist. Ma kuulasin teie saadet ja mulle jäi kõrvu see, et. Lapsi lugema meelitada? No aeg on muutunud väga palju, sest lastel on väga palju tegemisi, muik, rääkimata internetist, aga see oleneb ka väga palju vanematest. Lapsi ja, ja leiavad aega lastele raamatuid, mina ostan oma lastelastele. Pildil raamatuid ja, ja arutame neid ja väga. Tahaksin, et nad ikka loeksid. Aga see on ka sellega seotud. Kui sa ikka 100 kilomeetrit päevas ära sõidad, õhtul koju tuleb, siis enam lapsega aega raamatualal tegeleda ei ole. Ravin kõigile. Ja aitäh helistamast. Ehk siis tegelikult, ega, ega vanemate tugi ja suunamine ja vanavanemate suunamine on oluliselt, ei saa midagi öelda, see on täiesti õige jutt. Kindlasti ja raamatute kinkimine on väga tore, tore traditsioon. Et näiteks Islandil on aastatepikkune traditsioon, et lastele kingitakse jõuludeks alati üks juturaamat. Et me võiksime ka siin Eestis seda seda kommet rakendada, ma usun, paljud seda teevadki ja ja hästi tore, mis, mis viimane proua ütles, et ta pärast arutab lastega neid raamatuid, mis on loetud. Ja siin siin me siis saamegi teada, kes või missuguseid raamatuid lastele meeldivad, mis ei meeldi. Ja, ja noh, muidugi me saame selle kaudu natukene suunata, aga vahel me peamegi võtma need teised raamatut lastele endile meeldivad ja, ja minema nendega kaasa ja, ja võib-olla ise neid lugema üle. Kuus üks, üks, 40 40 on meie telefon, tahame siis teada, mismoodi olete teie oma lapsed ja lapselapsed lugema saanud ja, ja kuivõrd nad ka ilukirjanduse lugemist naudivad. Aino Tallinnast on järgmine helistaja. Hallo, olete otse-eetris? Jaa, tere. Tervist. Muidugi on vanemate osa tähtis, aga minu meelest on eelkõige see kirjandusõpetaja entusiasm ja tema lugemus. Kui palju kirjandusõpetaja ma võin liiga teha, nad on erinevad. Loeb näiteks kaasaegset kirjandust. Miks ta peab näiteks vanema klassi? Õpilastel ütleme, gümnaasiumis on seal igavesed paksud klassikat vene, vene kirjeldusest eesti kirjandusest. Näiteks ma vestlesin ühe meesõpetajaga kirjanduse õpetajaga, rääkisime raamatutest ja küsisingi, et milline on see niinimetatud kohustuslik kirjandus. Ta rääkis mulle ikka neid asju, mida mina omal ajal lugesin. Ja ma küsisin ta käest, et kas te näiteks olete lugenud Leo Kunnase sõdurjumala teener on selle raamatu nimi mis ei ole. Rõhume kaasaegse kirjanduse peale ka nii palju toredaid asju, mis on tänapäevast ja mis puudutab last, et ta on internetis, see on kõik kaasaegne, aga kaasajal ilmuka igavesti kihvt raamatuid tänapäevast. Vot seda tahtsingi öelda. Sellega ka täiesti nõus, et, et muidugi gümnaasiumi kirjanduse programm on üsna kokku tõmmatud ja, ja seetõttu õpetajad ikkagi käsitlevad neid klassikalisi teoseid. Aga, aga kui on ikkagi selliseid lugejaid, lapsi, siis kindlasti tasub seda, seda kaasaegset kirjandust sisse tuua ja näiteks kirjanduskursus, kirjanduse tõlgendamine tegelikult, et ei pea lähtuma jäänud klassika teostest, vaid just nimelt siia saabki neid, neid uusi ja, ja võib-olla siis põnevamaid raamatuid sisse tuua. Kuigi noh, klassika on ka ikkagi omal kohal ja, ja seda on ka vaja lugeda. Aga samas mulle vahel tundub, et klassikat loetakse natuke liiga vara, et mul on endal ka olnud õpilasi, kes aastaid pärast kooli lõpetamist tulevad tänaval vastu ja ütlevad, et nüüd lugesin kõik need läbi näiteks tõe ja õiguse viis osa ja oi, kuidas nautisid ja kooliajal töö tegin ära raamatukokkuvõtte põhjal, et, et siis ma lugeda ei suutnud, et lihtsalt ei olnud valmis selleks ajaks. Aga põhikoolis on muidugi rohkem võimalusi sellise või kaasaegse kirjanduse kaasamiseks. Ja kui noh, see on selge, et õpetaja ei jõua kõiki raamatuid ise läbi lugeda siis meil on lasteraamatukogude võrk on päris hea ja näiteks Eesti lastekirjandus Keskus on üks hästi tänuväärne koht, kuhu, kuhu tasub õpetajatel minna ja kuhu tasub oma õpilastega minna. Sest sest seal inimesed töötavad lastekirjandusega, see ongi nende ülesanne ja, ja nad oskavad väga-väga hästi-hästi neid raamatuid tutvustada, näiteks Anne kõrge iga kord, kui tal on neid asju rääkinud, siis siis lasteaia, laste lugemishuvi, kohe kassat ja isegi nende laste puhul, kes kes võib-olla väga huvilised ei ole, siis ta on osanud tuua selliseid raamatuid välja, mis, mis tõmbavad lapsi ligi. Et näiteks ühe klassiga ühe üheksanda klassiga käisime seal ja, ja pärast mina jäin Annega juttu rääkima, aga aga poisid seisid ümber laua ja lugesid punkluuletusi. Sest see on see, mis huvi pakkus. Aga Kristiina helistanud meile Laulasmaalt, kuuleme teid. Tere, tervist. Mina olen siis moodse ema käis, kasutab nelja-aastase pojale lugemishuvi tekitamiseks vikerraadiot ja ja kuna ma olen ka sellest põlvkonnast, kes ise uinus, unejutt kui ka siis muidugi ma alustasin, kõlab tõesti elu on väga kiire sellega, et tõmbasin alla äpis ja lasen talle lastelugusid, temal on oma lemmikut, tädi Salme, vaieldamatult ta kohe ise valib. Aga päris raamatu juurde temaga jõuda, mida meil on päris palju kodus muutsin selle unejutu kuulamise mänguks, ehk siis üleöö mängin või ülaõhtu, mängin mina hoopis kesiganes näit õhtujute, tavaliselt loeb. Ja nüüd ta juba ise valib, et ei, me ei kuula telefonist antud juhul vaid emme, sina pead mängima tädi Salmet ja, ja ma täiesti kehastunud siis ennast ära ja ja nii on tal tekkinud huvi ja tähti ta tunneb, aga lugeda veel ei oska, nii et noh, selline läbimängusid ja ma julgen väita, et sellest poisist kasvab raamatuarmastaja. Väga tore, aitäh helistamast ja tore, et olete meie õhtujutu äpi kasutaja. Ja kindlasti kindlasti aitäh teile, et te seda teete. Ja õhtujutu äpp on meil muide ERR-i kõige populaarsem äpp üldse meil on üle 30000 allalaadimise ja seda tõepoolest kasutatakse ja kellel veel seda ei ole ja kellel on väikesed lapsed kodus, siis on viimane hetk see üles otsida ja alla laadida. Aga, aga eks ole. See on väga-väga hea võimalus ja, ja tõesti väga-väga tore näide, kuidas lasteraamatute juurde saada, et et selline noh, kuulamine lapse jaoks alguses ongi väga oluline ja tegelikult siit edasi kohe järgmine võimalus ongi kuulamisraamatuid või heliraamatut. Tavalistele lastele neid võib olla väga palju, ei ole, aga, aga ka Eesti, Eesti Raadio on ju välja andnud erinevaid kuuldemänge mida, mida on hästi põnev kuulata. Siis lisaks lastele on ju see järjejuttude saade, et ma ise suvel olen pigem raadiokuulaja ja me sätime suvel oma tegemised selle järgi, et saaks kuulata päeval neid kuuldemängu või neid neid lugusid järjejutte ja üsna tihti tutvustatakse ju raamatuid ja pärast lähed võtad selle raamatu ja loed selle ise veel läbi. Et hästi hästi tore ja tänuväärne. Ja viimane helistan meil Eve-Mai, kes helistab Sauelt, halloo. Tervist. Minu arvamus on see, et laste lugemisharjumus saab alguse juba väga varajasest lapsepõlvest ja hästi tore on see, kui vanemad oma lastele loevad õhtujuttu sest õhtujuht on õhtujutu aeg on just see aeg, mis on ainult vanema ja lapse aeg. Ja tähtis on hästi see, et valitakse ja kohane ja huvitav raamat, et minule jääb mulje, et praegu jäävad kvaliteet Eesti lasteraamatud ja ka muu kirjandus raamatupoodides nende piltidega kirjanduse varju. Nii aitäh helistamast ja. Et et sellest varasest lugema hakkamisest me oleme siin täna tõesti palju juba rääkinud ja, ja see, see ongi kõige olulisem, et kui, kui laps varakult jõuab raamatu juurde, siis, siis temast kasvab ka lugeja ja teine, mis, mis nüüd välja toodi, on muidugi see, et lapsevanemal sageli on väga raske otsustada, mis on see väärt, et raamat ja mis on lihtsalt ilusate piltidega lasteraamat. Et jällegi ma soovitaksin, kas raamatukogutöötajatelt nõu küsida või siis ka tegelikult raamatupoe töötajatelt, et sageli nad tegelikult oskavad päris hästi soovitada. Et mõnes raamatus tõesti on ainult ilusad pildid, et jutu ennast nagu minust sellist väga head juttu ei olegi juures. Ma vaatan, et teile täna helistasid naised, aga ma olen kuulnud seda, et näiteks vene mees pidi olema väga-väga hea lugeja ja kes on üks sagedasemaid raamatute laenutajaid linna raamatukogudest. Et ma ei teagi, kas kas meil ongi niimoodi, et eesti naine loeb ja siis vene mees loeb. Vaat seda ma ei oska öelda, et, et et võib-olla see probleem ongi selles, et, et koolis suurem osa õpetajaid on siiski naised ja, ja võib-olla see valik on raamatute valik, mis õpilastele antakse, on siis võib-olla sooliselt kallutatud, aga noh, seda seda ei tea, seda ei ole uuritud. Et kindlasti tuleb, tuleb nagu mõelda, et mida poisid loevad ja poisse suunata. Sest fantaasiakirjandus on eelkõige see, mis, mis meeldib rohkem poistele. Jaa, jaa. Poiste lugemiseelistuses on tegelikult ka üsna palju sellist populaarteaduslikku kirjandust. Poisid loevad hea meelega just nimelt entsüklopeediaid ja, ja selliseid raamatuid. Aga, aga jällegi noh, praegu rääkisime ka ainult ilukirjandusest, Nad võivad lugeda tegelikult rohkem ilukirjandus talle ei meeldi, see tundub välja mõelda, siis ei pruugi talle meeldida. Aga kui ta võtab kätte mõne mõne teadusraamatu, siis, siis ta upub sinna sisse ära ja meie ei pruugi sellest üldse arugi saada, millest seal juttu on, aga tema naudib ja, ja, ja loeb. Nii et, et tegelikult ei olegi tähtis, mis raamatuvalik on, vaid, vaid tähtis on ikkagi lugemine. Aitäh tulemast vikerraadio huvitaja saatesse Helin Puksand, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi koolipedagoogika lektor. Me jätkame tegelikult kirjandus teemal pärast järgmist muusikapala ja räägime siis just nimelt fantaasiakirjandusest. Mis võiks siis lapsi ja noori eriti noormehi rohkem huvitada? Kirjandusest räägime edasi ja meil on külas nüüd Sass Uusjärv, kes on ulme ja fantaasiakirjandusega tegeleja tõlkija siis kuidas öelda eestindaja ja töötab kirjastuses. Kui me räägime laste ja noorte ulmekirjandusest, siis et kui me intervjuud kokku leppisime, mainisite juba seda ka, et, et igal lasteaia noorte ulmekirjandust nagu päris kokku ei saagi panna, et, et siin on ka oma vahe sees. Tere, ja jah, see on selles mõttes õige, et alati nagu tehakse vahet, et on lasteaia noortekirjandus ja siis on täiskasvanute kirjandus nagu justkui aga kui hakata mõtlema rääkides eriti fantaasiakirjandusest, ulmekirjandusest, et kuskohas see piir siis jookseb, kui me räägime ulmekirjandusest, et kui me võtame näiteks klassikud nagu Lindgren, eks ole tema Karlsson propelleriga mees, kes elab katusel, kas me, mis me, millega meil siin tegu on või siis Mary Poppins või aatomit meie oma aatomit, grill, et see kõik on ju tegelikult fantaasiakirjandus. Ja kuigi tegelikult ütleme võiks öelda, et see nüüd on nagu mõistulood, mille kaudu siis laps õpib mingeid käitumisreegleid või mingit moraali, siis tegelikult ju ei ole vahet, mille kaudu seda õpikusse lugu on nüüd. Kaari aitab ema, kuidas kaari pühib tolmu või teeb mingeid muid koduseid toimetusi või on seal mingisugune fantastiline tegelane, kes ringi lendab ja pahandust teeb, et see, kuidas need lood lasteni tuuakse, enamasti on läbi fantaasia ja Ma ei saaks öelda, et tegelikult klassifitseeriks fantaasia ulmekirjanduseks. Muinasjutud näiteks ka absoluutselt ja no näiteks klassika, sellised nagu karupoeg Puhh räägivad loomad metsas, eks ole, või väike prints, see on ju puhas ulme, eks ole, poisist, kes toimetab võõrastel planeetidel, samamoodi aatom ikka Beekmanni oma, ma ei tea, kas seda enam tänapäeval loetakse, aga kui mina väike olin, siis oli see mu lemmikraamatuid ja puhas teadushõlma. Aga kui me läheme siin juba sellise noortekirjanduse peale, siis tekib see eristus selgemalt. Ja noortekirjanduses on eristus juba väga selge. Et seal jah, ja seal on see fantaasiakirjanduse ulme vahepeal eriti suured, kui ma vist ka paar aastat tagasi kirjutasin sellest, et praeguse nii-öelda ulmepool Science Fiction pool on noortekirjanduses nagu tõusuteel. Et kui väga palju ilmus ja ilmuka praegu seda fantaasiakirjandust nii-öelda haldjatest, vampiiridest, libahuntidest, sellistest siis nüüd on see ulme ja kosmoseteemat ja teaduse teemad tulevad järjest tugevamalt, siis mis on väga tore? Me räägime siin tänases saates ka ulmest fantaasiast, aga mismoodi neid üldse eristada või kuhu need piirid siis tõmmatakse? Sellest me võime siin põhimõtteliselt rääkima jäädagi ja tegelikult vist ei olegi mõtet, sest noh, tegelikult on see, ma arvan, et see tunnetuslik mingis mõttes, et noh, ei saa nii lihtsalt öelda, et kui lohed ja päkapikud siis on fantaasia ja kui on kosmoselaevad ja raketid, et siis on ulme, sest tegelikult on ka selliste selliseid raamatuid, kus mõlemad olemas. Aga noh jah, et see, kas seda vahet ongi vaja teha tegelikult? Aga samas tundub, et noortele need sellised ulme asjad meeldivad ja on hulk täiskasvanud, kes ei saa aru sellest tohutust vaimustuses kõiksuguste, koletiste ja, ja koledate olendite järele ja mingid robotid, kes liiguvad ja kaklevad ja sõdivad ja et miks ometi noortele peale läheb? Ma võin kinnitada, et läheb ka täiskasvanutele sageli peale. Eestis on väga nagu küllaltki nagu arvukas ja väga selline aktiivne urva kogukond olemas kus on siis tõesti inimesi igas vanuses vanaisadest kuni lapselasteni välja. Aga. Võib-olla kui rääkida nüüd laste lugemisest, siis see See on põnev, see on midagi muud kui see, et et Villu läks kooli ja sai kahe ja õpetaja pahandas, ema pahandas, ja siis tal oli mure ja siis ta hakkas õppima ja kui seal on ikka mingi väike robot sees mingi vimka, selline tal temaga juhtus midagi, ta nägi ufod ja ja sai aru, et kuskil on kosmos ja siis äkki taipas, et kui ta õpib hästi ja siis ta saab ka kosmosesse minna või midagi sellist, et see, see annab sellele igapäevasele elule, mida ta näeb niigi kogu aeg, eks ole, annab mingisuguse sellise väikese sihukse lisamõõtme juurde, et tegelikult on veel midagi, et selle taga on veel midagi. Ja see annab. Või kui me räägime siin sellest ka, et, et võib-olla poisid ei taha väga palju lugeda, siis ulme on näiteks see, mis, mis võib just noor noort meest köita ja tekitada temas huvi siis ka paksemate raamatute vastu. Jah, selles mõttes vist küll, et kui ma olen käinud just enne oli ka juttu sellest Tallinna lasteaiakirjanduse keskusest, mis on tõesti nagu suurepärane koht, et olen käinud seal ulmeklubis rääkimas lastega, siis nad räägivad ka, mida nad ise loevad seal nii poisse kui tüdrukuid, siis mingis mõttes. Need raamatud on pisut erinevad, mida nad tahavad lugeda, kuigi ei ole niimoodi, et on kindlasti tüdrukute raamatut. Kaanel on tavaliselt ilus tüdruk printsessikleidis või midagi sellist ja siis on poisteraamatut, mille kaanel ei ole seda tüdrukut. Et loevad poisid nii ühtesid kui teisi, aga söödnud tavaliselt toob alati muige näole. Aga see tegelikkuse eristamine, et ütleme siin, kui vaadata kas või lasteaia multifilme, et siis tekib küsimus, et, et kas ühel hetkel see laps enam suudab nagu eristada seda, et mis on tegelikkus ja, ja mis on mis seal fantaasia. Samas raamatute puhul ka, et et kui, kui hea see eristamise võime inimestel on üldse. Ma ei usu, et see on nagu probleemsest lapsu kasvab koos vanematega, ta kasvab üles ja kogu aeg ta nagu õpid, õpid, õpid maailmast juurde ja noh, mul lendab praegu viieaastane poeg, kes vaatab suure isuga Mäks stiili ja Transformereid ja kõike sellist. Ja aga ta küsib küll, jah, kui me käime nagu vaatamas, siis ta mingisuguseid õudsamate kohtadega küsib, et aga seda ei ole ju päriselt olemas. Siis ma ütlen, et ei ole jah seda päriselt olemas, kuigi vahel on nagu kiusatus, ütled, et nagu vot, ei tea, päris täpselt ei tea, ma arvan, et ei ole, aga võib-olla on ka. Sest noh, et seda ei tohi nagu päriselt ära võtta, ma arvan. Aga kui me räägime natukene ka konkreetsetest teostest autoritest, siis siis kes on praegu tegijad nii-öelda Eestis? Eesti kirjutajatest. Jällegi nagu selles mõttes, et lastekirjanduse puhul ma ei oskagi nagu lastekirjanduse puhul, ma ei oska öelda, et Piret raud Kristiina kas kirjutavad nii lugusid, kus on siis täiesti tavalised lapsed oma tavalises elus väga vahvad jutud, samas teevad ka lukk kirjutavad ka lugusid, kus on mingisugune niisugune väikene müstiline element juures, noh kasvõi see nõianeiu Nebinina, mis on väga tuntud Kristiina kassil. Kairi Look, eks ole, tema lennujaama prussakad väga lõbus lugu, kõik saavad aru, et tegelikult lennujaama prussakad juhul seal omavahel niimoodi ei suhtle. Aga noortekirjandusest rääkida ma arvan, et praegu ikkagi mainin, Mairi Laurit on see, kes võitis nüüd ka tänapäevase romaanivõistluse oma noorteromaaniga, mina olen surm, ma tean, et see pealkiri ilmselt hirmutab paljusid, aga ma väga väga soovitaksin seda, sest see on üks kõige küpsemaid põhjalikumaid ja nauditavamaid noorteromaane, mida mina olen viimasel ajal üldse lugenud. Ja selle peategelane, siis poiss, kes näeb teiste inimeste elusid liivakellade kujul ja kui need liiva kelledel on midagi viga, siis ta saab aru, et neid võib tabada mingi õnnetus või nende elu on lõpukorral või need mingi häda ootab ees ja kas ja kuidas sa oma võimet avastab ja sellega edasi elab, et see on väga-väga nauditav lugemine. Aga nüüd tõlkekirjandusest kirjandusest ilmub küll väga palju ja väga häid asju või on ilmunud lähiaastatel, et kui poiste lugemisest rääkida, siis kindlasti on noorematele on varrakul, ilmu, ilmub praegu on viis raamatut, on ilmunud paksi sari, pea eks on selle sarja nimi, see on rootsi autorite sari, kus siis kaks naisautorite üks mees, kes joonistab ja see on nagu koomiksi ka kokku tehtud raamat kahest vennast, kes elavad ühes väikses Rootsi linnas ja kes siis on sunnitud seal koolijamade kõrval veel igasugust üleloomulike asjadega nagu rinda pistma, väga haarav raamat, mina ootan järgmist, iga iga järgmist trüki nagu suure suure innuga ja siis on tõesti Jacksoni saari samamoodi, mis on siis kreeka mütoloogia üles ehitatud tänapäeva maailmas, lastest, kes on, kelle soontes voolab siis nagu kreeka jumalate veri. Ja kes siis on sunnitud nagu kreeka legendid, vanad legendid on siis ümber jutustatud selle selles võtmes ka väga harv. Sassi Uusjärv, mis on teid toonud tegelikult selle ulme ja fantaasia juurde? No ma arvan, et kas seesama asi, et ei ole ainult see on lumi ja töö ja lapsed ja liikluse värk, et kindlasti on ka midagi muud kuskil nüüd kuskil on kõik need asjad olemas kui mitte väljaspool, siis meie sees, et tuleb lihtsalt üles leida ja välja lasta hetkeks põgeneda sellest sellest tavalisest hallist maailmast isegi mitte põgenemiseks, minu meelest see on nagu lisamaailm, milleks nagu kitsendada oma maailma, kus on võimalik seda laiendada. Aitäh tulemast huvite saatesse, Sass Uusjärv, ulmekirjanduse eestindaja toimetaja, tõlkija ja tänaseks lõpetame mina, Meelis Süld, tänan kõiki kuulamast ja kaasa mõtlemast ja neid ka, kes sõna võtsid ja helistasid saatesse. Ja soovin teile kaunist päeva jätku pärast uudiseid tehke kaasaga virgutusvõimlemist. Et ennast ka füüsiliselt veidi virgutada. Aitäh.