Pere Tartu ülikool koos MTÜ Wikimedia Eesti on alustanud Vikipeedia arendamise projekti, mille nimi on miljon pluss. Selle eesmärk on viia eestikeelne Vikipeedia miljoni artikliga keelte hulka ja selleks saavad kõik, ka vikerraadio kuulajad oma panuse anda. Rääkima palusin sellest ettevõtmisest Eesti keele instituudi vanemleksikograafi Sven-Erik Soosaare kes on nii keeleteadlane kui ka vikipedist. Tere, tere. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Alustame sellest, mis need sõnad tähendavad, mis on Vikipeedia, mis on Wikimedia ja kes on vikipedist? Vikipeedia on vaba võrguentsüklopeedia vaba tähendab seda, et kõik saavad seda vabalt kasutada, aga lisaks sellele saavad kõik sinna vabalt kirjutada. Aga Wikimedia on nüüd selline organisatsioon, mis on asutatud selleks, et, et trikid Pedja ja tema sõsarprojektide arengut toetada ja paljudes riikides on siis oma Wikimedia harud. Eestis on siis MTÜ Wikimedia, Eesti, mis on 2010. aastal asutatud, kes siis tegeleb eestikeelse Vikipeedia arendamisega ja samuti siis ka võrokeelse Vikipeedia arendamisega. Mitmes keeles üldse Vikipeedia eid on? Vikipeedia vaid on hetkel veidi üle 290. keeles. Et see arv tasapisi kasvab ja eesti keel on siis üks nendest keeltest, millel on omakeelne Vikipeedia. Et kui maailmas on üle 6000 keele, siis tegelikult neid keeli, milles on vikipeedia olemas, on ikkagi väga väike arv. Lisaks tegelikult oli eesti keel üks esimesi või esimeste hulgas. Jah, et kui inglisekeelne Vikipeedia loodi 2001. aastal, siis juba aasta hiljem 2002 pandi alus eestikeelsele Vikipeediale. Teie olete ise ka vikipedist, kes siis vikipedist on ja, ja, ja kui palju Eestis on vikipedist? Vikipedist tiks nimetatakse siis inimest, kes kirjutab Vikipeediasse artikleid toimetab neid ja Eestis. Wikipedia istide hulka on natuke raske hinnata, sellepärast et Vikipeediasse võib kirjutada igaüks nii oma nime alt, varjunime alt või ka siis täiesti ilma registreerimata. Nii et päris sellist nimekirja ei ole. Aga noh, ma hindaks, et neid vikipedist on ikka sadades Eestis, et aktiivseid vikipedist neid, kes kas siis iga päev või iga nädal vähemalt Vikipeedias midagi kirjutavad, et neid võib hinnata, on kuskil 50 ringis. Te ütlesite, et igaüks võib kirjutada, kellel aga pähe tuleb, see istub arvuti taha ja hakkab kirjutama, kuidas me seda usaldada saame. Me teame, et paberentsüklopeedias on seal esimestel lehekülgedel kirjas terve toimetuse kolleegium ja inimesed, kes seda kolleegiumi tööd veel korraldavad ja vastutavad toimetajad. Kuidas Vikipeedias käib kontroll, kuidas tehakse kontrolli selle üle, mis kirjutatakse ja mis internetis siis avaldub. No Vikipeedias on niimoodi asi korraldatud, et et me valime seal kogukonnaga administraatoreid, kellel on siis veidi veidi suuremad õigused kui tavakasutajal. Aga põhimõtteliselt, et kõik Vikipeedia kasutajad võivad siis ka teiste kasutajate teksti muuta või siis esitada neile küsimusi, kui tekib kahtlus, et kas väide on õige, siis palutakse viidata allikale, kust see väide pärineb. Ja üldiselt peaks igal Vikipeedia artiklil, et väited olema viidatud, kust need pärinevad. Nii et me tahamegi selle usaldusväärsuse sellega, et me viitame usaldusväärsetele allikatele ja siis kõik saavad kontrollida, et kas nendes allikates on, on nii kirjas, nagu Vikipeedias on ja kui midagi tundub, et on valesti, saab alati küsida ja parandada vajadusel. Ometi ma olen kuulnud ka Vikipeedia maailmas kodus olevate inimeste ütlevad, et ta usaldab kohati rohkem ingliskeelset Vikipeediat. Miks nii? Noh, eks seal on muidugi see põhjus, et et ingliskeelne Vikipeedia on lihtsalt tunduvalt suurem, seal on tunduvalt rohkem kaastöölisi rohkem vikipedist, kes et üle loevad ja kontrollivad. Ja noh, paratamatult see tähendab, et et kvaliteet ja maht on ka parem kui eestikeelses, aga see nüüd ei tähenda seda, et eestikeelset ei, ei võiks üldse usaldada või et ikkagi eestikeelses Vikipeedias kontrollitakse ka artikleid, mis kirjutatakse, keegi kindlasti vaatab selle üle ja vajadusel siis lisab oma märku, et, et kui seal on mingi viga võib, parandab selle siis kohe ära. Ja kui tõesti on tegemist sellise sissekandega, mis ei kannata mingit kriitikat, siis võib sellega vajadusel kohe ära kustutada. Kas on selliseid asju ka ette tulnud? No ikka aeg-ajalt tuleb, et mõned on lihtsalt pahatahtlikud inimesed, siis seal ei olegi mingit pikka arutelu, vaid et see läheb kohe kustutamisele. Kui on selle kirjutise kvaliteet väga halb, siis võidakse panna hääletamisele, et kas me kustutame või kustuta. Ja noh, üldiselt niimoodi siis tagataksegi see, et, et oleks mingi miinimumkvaliteet artiklil. Et päris halvad artiklid lähevad, lähevad kustutamisele. Ja osade artiklite juures on ju ka. Olen isegi märganud, et on märge juures, et see vajab redigeerimis töötamist. Jah, et kui, kui nüüd sellel administraatorile või kasutajal ei ole nagu kohe aega seda üle vaadata või ülaära parandada neid vigu, mis ta seal märkas, et siis või panna sinna märke juurde jah, et artikkel vajab siis kas toimetamiste keeletoimetamist või või või on seal mõni sisuline probleem. Kui kiiresti ta tavaliselt avastate, et on mingi sigadus korraldatud eestikeelses Vikipeedias. Oi, üldiselt see käib minutitega, et tegelikult noh, võib kindel olla, et igal hetkel võib-olla öötundidel võib see veidi kauem aega võtta, et siis võib-olla hommikul kustutatakse, aga aga jah, tavaliselt ikka pidevalt keegi on seal, jälgib seda, mis toimub ja, ja ja kohe reageeritakse. Vabatahtlik töö, see on vabatahtlik ja. Ja üldiselt on siis nii, et mida suurem seltskond, seda suurem tõenäosus on, et Vikipeedias on korralike tõene artikkel, mitte vastupidi, et seltskond on liiga liiga liiga lai ja liiga suur. Ja kindlasti, et mida, mida rohkem inimesi neid artikleid loeb, mida rohkem on kaastöölisi, seda, seda kvaliteetsemaks ka sisu läheb. Vikipeedias on lisaks, nendele artikli lehekülgedele on ka aruteluleheküljed iga artikli juures ja nendes aruteludes siis saab siis. Erinevate nüansside ja ja probleemide üle arutada ja siis leida leida sobiv lahendus. Kui on tekkinud mingi probleem. Ja kuna me räägime seda juttu keelesaates, siis ma pean ikkagi küsima, et kas vikipeedias on ka inimesed, kes jälgivad seda, missugust eesti keelt kasutatakse, on vikipeedias oma keeletoimetaja, vikipedist. Meil otseselt selliseid ülesandeid ei ole kellelgi, et see on ikkagi kõik vabatahtlik töö, aga ma tean, et et Vikipeedia toimetati ja jaga administraatorite seas on on inimesi, kes on elukutselised keeletoimetajad ja lisaks on ka mitmeid keeleteadlasi. Nii et keeleliselt on küll Vikipeedia korralikult üle kontrollitud. Ja huvitav on, on Vikipeedia juures see, et tegelikult saab jälgida ka mitte ainult lugeda seda artiklit konkreetselt ja jälgida neid linke, mis edasi lähevad teiste artiklite juurde, vaid saab jälgida ka selle artikli valmimise protsessi tegelikult mis puudutab näiteks ka seda õigekeelsust artikli Keila juures ma vaatasin, käis tõsine arutelu õigekirja reeglite üle. Et et Vikipeedia on jah, selle poolest huvitav, et tõesti kogu see toimetamise ajalugu, mis artikli ka on tehtud, et et see säilib seal ja seda saab ajaloo alt vaadata ja ja näha, et kuidas see artikkel on arenenud. Et see on ka päris huvitav, kui kui tahta näha, et kuidas see ühe Vikipeedia artikli loomine alates esimesest sissekandest kuni viimaseni on toimunud Tühe artikli Karel üks kirjutab ühe osa, teine kirjutab teise juurde, kolmas avastab, et oot-oot, mis huvitav, miks sellest ei kirjutata ja kirjutab selle veel juurde. No just jah, et selliste põhjalikumalt artiklite puhul ongi, et seal on taga tavaliselt mitmed Wikipedia istide koostöö, kes siis erinevaid lõike on täiendanud. Ja sellisel puhul nagu sünnivadki kõige paremad artiklid, et kus siis mitmed eri taustaga inimesed loevad sama asja korduvalt üle ja ja niimoodi sünnib kvaliteetne artikkel. Praegu on siis 155000 artiklit, umbes eestikeelset. No miljonini on, on pikk maa minna. No tõepoolest jah, et päris pikk maa veel, aga kui me mõtleme, et eesti keele rääkijaid ja oskajaid on üle miljoni inimese ja kui igaüks kirjutaks ühe artikli, siis oleks saaks selle miljoni kasvõi ühe päevaga täis, aga aga noh, selge, et igaüks sai, neid ei kirjuta, aga aga ikkagi, kui, kui ka kõik need inimesed, kes on kas kõrgharidusega töötavad mingil erialal ja tunnevad hästi oma valdkonda kirjutaksid oma valdkonna kohta ühe artikli siis oleks see juba väga suur samm edasi selle eesmärgi poole. Ma usun, et väga paljud, kes Vikipeediat kasutavad, kasutavad seda tegelikult läbi Google'i otsingumootori. Et pannakse sinna sisse, sisestatakse märksõna ja taha ja siis tuleb see, mida sa konkreetselt tahad teada saada. Aga saab ju sirvida ka nagu peaaegu nagu raamatut minna Vikipeedia avalehele ja hakata peatükkide kaupa vaatama. Seal on erinevaid võimalusi, et vikipeedias võib teha lahti lehekülje, kus ongi järjest tähestiku järjekorras kõik Vikipeedia artikleid siis on võimalus erinevate valdkondade kaupa võtta. On terminite loendit, teemade loendit, siis on olemas vikipeedias ka kategooriad, et kõik ühe teema kohta käivad artiklid on on koondatud vastavasse kategooriasse, nii et neid otsinguvõimalusi, kuidas kuidas leida huvitavaid artikleid, on, on päris palju. Siin avalehel on siis kõigepealt kõige viimased postitused, hüppavad siia avalehel ette või või, või paremad. Avalehel on, on olemas kõige paremad artiklid jah, et nädala artikk, seal valitakse igal nädalal üks artikkel, mis on tõesti hea kvaliteediga ja pannakse see siis avalehele ja lisaks seal on veel rubriik huvitavatest faktidest, kus siis on ka viidatud vastavatele artiklitele, kust need huvitavad faktid on välja korjatud. Näiteks on siin nädala artikkel praegu lohu linnuse piiramisest ja huvid olevatest faktidest on näiteks kirjutatud, et Lääne-Austraalias asub lektised point ment, pettumuse järv, mis sai oma nime avastajalt, kes loodetud mageveejärve asemel leidis eest hoopis soolajärve. Päris hea memoturniiri küsimus. Seal on jah, see vahetub ka igal nädalal ja ja seal on tõesti päris huvitavaid mälumängu küsimusi võib sealt leida. Mis teemaga võib-olla eestikeelses vikipeedias rahul, kui üldse võib-olla millest on rohkem artikleid kirjutatud ja millest vähem? Noh, eks eestikeelses Vikipeedias on ikkagi kõikidel valdkondadel veel tublisti arenemisruumi, aga noh, kui peaks välja tooma nüüd mingid valdkonnad, siis võib-olla ma tundub, et näiteks geoloogia alal on päris palju häid artikleid siis botaanikaanal erinevatest puudest, aga ka näiteks linnadest ja, ja mõnedest riikidest, aga aga üldiselt, et ei saa öelda, et nüüd et mingi valdkond oleks nüüd väga heas seisus ja midagi ekstra esile tuua, et ikkagi kõikides valdkondades või erialadel leiab palju, mida võiks veel juurde kirjutada. Kui inimesed mõtlevad praegu kuulajad mõtlevad, et kas ma võiksin ka kirjutada, kas siis peab kirjutama eriala inimene oma erialast või, või võtta näiteks inimene, kes on lihtsalt ajaloost või keemiast või millestki huvitatud ja ta võtab ja kirjutab kuskilt midagi. Jah, et ei pea tingimata oma erialast kirjutama, muidugi inimene tõenäoliselt tunneb kõige paremini oma eriala, kui aga kui ta soovib kirjutada mingil muul teemal, siis on ka väga teretulnud, lihtsalt. Alati tuleks siis viidata nendele allikatele, mida kasutatakse. Et me võiks veenduda, et, et see on tõesti õige ja, ja vastab tõele, mis, millest kirjutatakse? Kas eestikeelses Vikipeedias on originaalartiklit ülekaalus või tõlgitud artiklid? Noh, seda on ka natuke raske öelda, sellepärast et ma julgeks siiski öelda, et originaalartiklid on ülekaalus kuigi paljude eestikeelse Vikipeedia artiklite puhul on kasutatud eeskujuna mõnda teises keeles kirjutatud artiklit vastaval teemal. Aga sageli ei tõlgita nagu üks ühele, vaid vaid kasutatud takse näiteks mitut erinevat erinevat keeleversiooni või lisaks veel mingit muud allikat. Nii et, et üks Vikipeedia artikkel sünnib sageli niimoodi erinevate allikate kombineerimisel Praegu tegelikult käivad ka tõlkevõistlused. Ja et meil käivad tõlketalgud vikipeedias, kus siis on eesmärgiks tõlkida ükskõik mis teisest keelest eestikeelsesse Vikipeediasse, häid artikleid. Ja seal on päris toredad auhinnad välja pandud. Ükskõik mis keeles toit tõlkida, kas teil on aimu, kui paljudest keeltest on eesti keelde tõlgitud Vikipeedia artikleid ja kui kummalistest keeltest, kui on kõik inglise keeles? Noh, eks jah, kõige rohkem ikka tõlgitakse suurtest keeltest nagu inglise, vene Saksa-Prantsuse aga tõepoolest tõlgitakse ka vahest väiksematest, et et meil on artiklid, mis on tõlgitud läti või leedu keelest või Poola. Ungari, Norra, Taani, et on on ka väiksematest keeltest tõlgitud. Need on siis räägivad ka nendest maadest ja rahvastest, ilmselt. Lina enamasti küll jah, et kui on kui on mingi vastava maakoha või inimese kohta artikkel, et siis tõenäoliselt kõige parem info ongi selles vastavas keeles. Kas teie ise kirjutate originaalartiklid? Ma ei tea, kas see päris õige sõna nüüd on, sest et see eestikeelne artikkel on ju ka nii ja naa, kas öelda selle kohta originaalne või mitte, kas te olete palju tõlkinud? Nojah, mina just kasutangi erinevates keeltes Vikipeediale allikana, et noh, see on ka väga huvitav lugeda, et kuidas erinevates keeltes on, on teemale lähenetud, et ja siis eesti keeles võiks olla mingi just Eestile omane lähenemisviis. Et sageli saab jah, kombineerida mitmest teisest keelest võtta nagu kõige paremad lõigud ja siis need eestikeelsesse Vikipeediasse tõlkida. Mis keelseid Vikipeediat jälgite? Noh, mina jälgin muidugi inglise, aga ka saksa, vene, soome ja vähemal määral ka latti ja skandinaavia keeltes Ungari. Ja noh, eks aeg-ajalt, et vaatan ka teistesse väiksematesse keeltesse Need, väiksemad ma tahaksingi teilt välja pressida ongi põlevad. Nojah, et paraku on niimoodi, et väiksemates keeltes sageli nad Vikipeediat ei ole väga kvaliteetsed või seal on vähe artikleid. Ja, ja seetõttu sealt nagu väga palju ei saa üle tuua. Aga noh, vahest leiab ka nendest nii mõndagi huvitavat. Näiteks on olemas marikeelne Vikipeedia, kuna ma ise olen mari keelega päris palju tegelenud, siis, siis ma olen ka sealt ühtteist vaadanud ja ka tõlkinud eestikeelsesse Vikipeediasse. Me räägime praegu eestikeelsest Vikipeediast ja, ja Eesti asja nii-öelda ajamisest. Kas meie vikipedist kirjutavad Eestist näiteks ka inglisekeelsesse Vikipeediasse? Ma ei teagi, kas ingliskeelses Vikipeedias on palju Eesti kohta artikleid. Jah, ikka on, et tõepoolest päris paljud eestlased kirjutavad ka inglisekeelsesse, Vikipeediasse ja ka Eesti teemadel, nii et Inglise keelne Vikipeedia on päris hästi. Eesti teemad on seal kajastatud, aga, aga siiski on paljud teemad, mille kohta on ainult eestikeelses Vikipeedias olemas artikkel, nii et et Eesti teemadel on ikkagi eestikeelne Vikipeedia praegu kõige parem allikas. Miks on vaja, et meil oleks eestikeelne Vikipeedia? Selleks, et eesti keel võiks edasi kesta sellepärast, et Vikipeedia on tänasel päeval ikkagi Internetiallikatest kõige esimene sageli, mis otsingumootorist välja tuleb ja, ja kui meil ei ole emakeelset infot, siis siis me ka ei piss nendel teemadel emakeeles rääkima, et et oleks väga oluline, et just kogu kaasaegne teadusterminoloogia oleks Vikipeedias olemas, et et inimene, kes mingist teemast huvi tunneb, et ta saaks oskaks emakeeles sellest rääkida, et ta ei peaks inglise keeles piirduma ainult sellega Võrukeelne Vikipeedia kui kaugel see Vikipeedia No võru keel on noh, me teame, palju väiksem kui eesti keel veel aga võrukeelne Vikipeedia on ka päris tublisti arenenud ja hetkel on seal üle üle 5000 artikli. Nemad on seadnud sihiks, et selle miljon pluss raames nad sooviksid 10000 artiklit täis saada. Neil on ilmselgelt oluliselt väiksem tegijate ring. Jaa, seda küll, et, et neid neid, kes võru keeles on suutelised kirjutama on, on palju vähem ja ja, ja seetõttu ka on see võrukeelsete Vikipeediat vikipedist ide seltskond palju väiksem. Kas Vicky pidistiks saab õppida ka kuskil, kas haritakse ka kuidagi, kas te korraldate kohtumisi või seminare vä? Ja me korraldame koolitusi ja õpitubasid. Sageli toimuvad sellised õpitoad või koolitused seoses mingite artikli võistlustega. Enamasti iga artiklivõistluse alguses toimubki koolitus, kus siis kõik huvilised saavad osaleda. Aga lisaks Wikimedia, Eesti ja, ja on koostöös ülikoolidega korraldanud ka üliõpilastele Meedia kirjutamise kursusi ning lisaks on näiteks Tartu Ülikoolis on juba kuus aastat, on ühe õppeaine raames kirjutanud kõik üliõpilased Vicky artikli ja seda loodusteaduslikel teemadel ja praeguseks on siis juba üle 1100 artikli niimoodi Vikipeediasse lisandunud. Nii et et koolitamisega me tegeleme päris palju. Võiksidki kirjutada tudengid, erinevate erialade tudengid. Ja kindlasti, ja mitte ainult tudengid, vaid ka õppejõud võiksid seda teha, et meil on Wikipedia istide hulgas päris mitu õppejõudu ka ja, ja nemad valdavad oma teemat kõige paremini, et, et see oleks ka väga tervitatav, kui ka õppejõud oma panuse annaksid. Agaramad ja terasemad gümnasistid Ja seda ka kindlasti, et me oleme ka püüdnud gümnasiste kaasata, oleme gümnasistidele koolitusi teinud ja ka sealt on on tulnud päris häid artikleid. Nii et ikkagi tuleb koolitada, tegelikult ma sain aru, et see ei ole niisama, et et oh, see on väga lihtne, lähete ainult sinna kodulehele ja grivita sinna üles oma artikli, ikka on vaja üht-teist teada. Noh, ütleme nii, et et ega see koolitus ei jookse mööda külgi maha, aga kui inimene on väga huvitatud, siis ta saab ka kogu vajaliku info, Vikipeediast leiab üles ja ja saab ka niimoodi alustada, aga kindlasti on hea, kui on inimene, kelle käest saab kohe küsida, kui mingi probleem tekib. Nüüd miljon pluss mis see projekt siis täpsemalt tähendab, kuidas selles osaleda, kui kaua see kampaania kestab? Ja kõik niisugused küsimused? Miljon pluss on nüüd siis selline algatus, mille me sel nädalal välja kuulutasime. Ja eesmärgiks on siis teha kingitus Eesti vabariigile 100. sünnipäeva puhul. Ja eesmärgiks on saada täis siis miljon eestikeelset Vikipeedia artiklit. Et me siis püüame 2020.-ks aastaks selle eesmärgi saavutada. Pikki Pedistide hulk nüüd kasvab loodetavasti suure hooga, kui te olete selle kampaania algatanud. Aga lõpetuseks saate lõpetuseks veel alguse juurde tagasi tulla, et kes olid tegelikult need esimesed eesti vikipedist, teid, kuidas kõik algas? Noh, mina ei olnudki seal alguse juures, aga 2002, kui Eesti peedel esimene artikkel kirjutati, siis algatajaks oli hoopis üks prantslane, kes oli eesti keelt õppinud ja nägijad eestikeelset Vikipeediat veel ei ole ja siis nõksti kohe nagu tegigi selle ära. Ja, ja siis varsti liitus temaga üks hollandlane, kes oli ka eesti keelt õppinud ja, ja, ja siis alles siis kolmandana oli üks eestlane. Eestikeelsele Vikipeediale panid aluse hoopis estofiilid. Ja tegelikult ongi nii, et ega selleks, et eestikeelsesse Vikipeediasse kirjutada, ei ei pea tingimata eestlane olema, et teretulnud on ka ka need inimesed, kelle emakeel ei ole eesti keel, aga kes oskavad eesti keelt piisaval määral, et et ennast korrektselt väljendada. Suur tänu eestikeelse Vikipeedia algatajatele, aitäh teile ja jõudu. Suur tänu ka teile ja soovin kõigile julgust. Vikipeediasse kirjutamisel. Eesti keele instituudi vanemleksikograaf vikipedist Sven-Erik Soosaar rääkis kampaaniast miljon pluss, millega tahetakse eestikeelne Vikipeedia viia. Miljoni eestikeelse artiklini. Saatejuht oli Piret Kriivan. Kõike head põnevat Vikipeedia avastamist ja Vikipeedias kaasalöömist.