Vikerraadio tervist, head kuulajad, kell on 10 ja viis minutit. Algab huvitaja saade, mis keskendub seekord etteütlusele, mis algab juba 25 minuti pärast. Nii et vahetult enne etteütlust jagame veel viimaseid nõuandeid, näpunäiteid, mismoodi seda teksti kirjutada. Ja meil on külla tulnud Eesti keele instituudist peakeelekorraldaja Peeter Päll ja Postimehe keeletoimetaja tor maris Jõks, mina olen toimetaja Meelis Süld, helipuldis Kätlin Maasik, kuulame veidi muusikat ja siis hakkame juba nõuandeid jagama. Ühel ilusal õhtul siin värsket õhku ning oma Mägin puid ja ta müüs mu lapse metsaradu vääristava elada elanudki märg. Jäärida. Vääri metsatukka jäänud lävend liikumiserva. Võtsin kopsud õhku täis ja tõstsin silmad taevasse. Nõnda siis meil on tänases saates külas Eesti keele instituudist peakeelekorraldaja Peeter Päll, tervist. Tere ja Postimehest keeletoimetaja korrektor Maris Jõks. Tervist. Tere Te. Olete ka need kaks inimest, kes on aidanud koostada tänavust etteütluse teksti. Aga seltskond on muidugi. Praegu me oleme aidanud tegelikult põhitegija on Edward, kes mitu aastat juba olnud, me oleme jah, sellised abistavad jõud. 10 aastat või 10. aasta on nüüd seekord, kui etteütlus vikerraadio kaudu on eetrisse ja mida need 10 aastat, et on teile endale õpetanud, aidates siis seda teksti vaadata, osaleda nende tekstide parandamisest mitte parandamisest, vaid ülevaatamises. Missugused on teie kogemused selle etteütlusega seoses? No üks kogemus on see, et et elu on alati keerulisem, kui me ette kujutada oskame, et need laused, mis on välja mõeldud ja mille puhul me arvame, et seal on ainult üks võimalik kirjavahemärgistus, tuleb välja, et on võimalik mitut moodi ühte lauset liigendada, nii et see oli küll üks kogemus, mille võrra me natukene oleme rikkamad. Et alguses mõtlete, et, et seda lauset saab kirjutada ainult ühtmoodi pärast, keegi on kirjutanud osalejatest teistmoodi ja ennäe imet, võibki olla nii, eks ole. Jah, ja eriti halb on see, kui see avastus tuleb natuke liiga hilja. Siis on keeruline programmi ümber teha. Jah, me ikka püüame näha neid paralleelvõimalusi ikkagi juba varem, et kas mõnda sõna saab mitut moodi kirjutada, kas lauset saab mitut moodi kirja vaja märgistada ja seda vaatab mitu inimest ja me püüame kõiki neid võimalusi näha, aga jah, päris mitmel aastal on tulnud pärast kas viimasel hetkel, enne enne, enne kui see tekst juba ette loetakse või, või siis ka hiljem, kui, kui hakkavad juba esimesed vastused tulevad, tegelikult on siin veel võimalusi. Ja minu kogemus, ma ei ole 10 aastat selle asja juures olnud vähem olnud. Aga minu kogemus on see, et eestlased oskavad hästi kirjutada ja on, on väga kriitilised ise oma keelekasutuse suhtes ja on muidugi väga kriitiliselt ka nende tekstide suhtes. Mida öelda iseloomustuseks selleaastase teksti kohta, mida me õige pea kuuleme mis on sel aastal võib-olla ka sellist, mida peaks kindlasti tähele panema ja, ja missugused nii-öelda vigurite nipid sellesse teksti on sisse kirjutatud. Ma ei tea, kuidas sulle Peeter tundub, aga minu meelest on selleaastane tekst lihtsam kui, kui nii mõnelgi varasemal aastal. Ma loodan, et on lihtsam ja mis, mis ei tähenda, et oleks lihtne. Aga ta on lihtsam. Üks asi, mida võiks jälgida, meil on mitmel aastal olnud sees tsitaatsõnad, räägime siis, ületasid, tahad sõna on selline sõna, mis on võetud otse võõrast keelest, mille kirjapilti ei ole mugandatud näiteks sõnast sushi, kui me kirjutame ta essaaga, siis on see võõrapärane kirjapilt ja sellist sõna tuleb siis tekstis markeerida panna kursiiv ihkume teda kääname siis kääname ülakomaga. Ja sel aastal me oleme sisse pannud sõnad, mis on juba muganenud, mida saab kirjutada eesti keele päraselt. Ehkki siin on paralleelvõimalusena selgunud tsitaatsõna kirjapilt. Aga kuna meie selles etteütluse kastis, kuhu, kuhu need vastused tulevad tehnilistel põhjustel ei ole võimalik sinna kursiiv tekitada siis palun ärge seda tsitaatsõna kirjapilti kasutage. Ärge seda võõrapärast kirjapilti kasutage. Kirjutage eestipäraselt. Kirjutage nii, nagu kuulata poleks, tegelikult see soovitus. Siis üks asi, te kuulate siin tekstis ühte arvu, palun kirjutage sarvnumbriga. Ja võrreldes eelnevate aastatega on sel aastal üks suur uuendus, nimelt viimases lauses viimane sõna. Sellest sõnast pakutakse teile kaks varianti. Te peate ise otsustama, kumb variant on õige, nii et ärge siis mõlemad kirjutage vaid kuulake seda lauset tähelepanelikult ja otsustage, kumb nendest sõnadest. No näiteks oletame kolleks lauset. Kaitseväes teenistuses õpetatakse ajateenijaid, relva käsitsema või käsitlema. Kumale paneme, mina ei ütle praegu. Õige oleks käsitsema seal, aga loomulikult ei ole see lause, võetakse teine siis midagi midagi samasugust kasutama, midagi kätega kasutama, mitte arutlema selle üle, eks ole. Aga tuleb siis valida lihtsalt üks üks õige sõna ja see see panna? Absoluutselt arusaadav, kui ainult selle õige valikuga oskaks teha siis kui teksti kuuleme. Aga dikter seda loomulikult ka ütleb, nii et ma arvan, et siin siin eksimusi võiks tulla. Aga see, mida me nüüd praegugi soovitasime, et peaks kirjutama, siis mitte tsitaatsõnana võõrsõna või, või siis pigem võõrsõnana võõrsõnana On see õige termin, kas see on ka, kas see on ka selline tendents, mida keeleinimesed nagu soovitavad, et me ei kasuta mitte nii palju tsitaatsõnu vaid pigem siis just neid mugandatud mutatsioone? Mugandid tulevadki kasutusele siis, kui mingi Salammutab, päris sagedakset. Mugandit on lihtsam keeles kasutada, seda kursiidi paneme õla õla koma käänamisel kirjutama, nii et et see sõltub tegelikult sõna kasutatavusest, et mõned haruldasemad sõnad jäävad tsitaatsõnadeks ja enamik meie kulinaaria termineid näiteks, sest jäävadki suupäraseks tegemata, aga ma toon selle sama sushi näite, et see on meile väga levinud ja seetõttu on leitud, et seda võiks mugandada eesti keeles sushiks Shaga kirjutades. Või siis selline nähtus nagu buffee, mida, mida me oleme õppinud kirjutama prantsuspäraselt PSV, nii nagu prantsuse keeles kaheffija teega. Aga viimane uss on andnud ka sellest sellise argimugandi, mis võiks nüüd ehk loodetavasti rohkem kasutusel tulla buffee Üheffiga. Tõsi, kirjapildis näeb sageli kahe Figa siin. Aga niisugused mugandit jah, tulevad siis, kui on see sõna piisavalt lagedaks muutunud. No on mõned sõnad, millest hästi ei saa ka, mis võivad olla sagedased tuleb näiteks ette praegu kunstitermin performans. Et sellega on lihtsalt see probleem, et kuidas teda siis eesti keeles peaks kirjutama, et mis vokaal seal täpselt on, et kas seal on e-või ö või mitood näiteks, et noh, vot selliste sõnade puhul need siis jäävad tsitaatsõnadena ikkagi kasutusele. Isegi kui need kasutatakse sageli. Aga enamik sõnu jah, mida, mis on sageli tarvitatavad noh, mõttekam on kirjutada, kirjutada muganditena ja teine asi on ka see, et nendest mugandites saab teha omakorda tuletisi, mida tsitaatsõnadest ei saa. Et seal seal tekib see küsimus, et kus, kus võõrapärasus siis lõpeb ja ja me teine asi ka see, et kui, kui me kasutame juba liitsõnana näiteks ütleme, sushibaari sushirestoran kui me kirjutame tsitaat siin oma, siis kokku teda Eestis on, aga kirjutada ei tohi, tuleb sinna sidekriips vahele panna sõnaksest tsitaatsõna kirjapilt on nii palju keerulisem. Et ja sageli kasutatavad sõnad on mõttekas ära mugandada, mõttekas neid munandeid kasutada. Nii et selles mõttes täna, kui me soovitame kirjutada eestipäraselt, siis me teeme isegi selle natuke lihtsamaks meie kuulaja jaoks. See peaks olema just nimelt lihtne, et nii nagu eesti keeles on, kirjutage nii, tulebki kirjutada, nii nagu kuulata, kirjutama, nii nagu räägime. Millised on veel veaohtlikud kohad, komad, kirjavahemärgid, kokku-lahku kirjutamine? Kirjavahe märgistuses minu meelest midagi väga keerulist siin ei ole. Või ei tohiks olla ajast, et ka kirja, nagu öeldud, kirjavahemärke mõnikord võimalik mitut moodi tõlgendada ja ja see teeb alati peavalu nende tekstide koostajatel, aga aga sel aastal tohikski küll olla suhteliselt lihtsalt lahendatav. Suur ja väike algustäht ja jutumärgid on üks. Ma arvan, et veoohtlikke kohti tänavastuses tekstis. Ja mis veel hääliku pikkus, aga see on ka nii, et kui te tähelepanelikult kuulata, kuidas diktor loeb, siis tegelikult tegelikult ei tohiks ka siin vigu tulla. Aga vaatame Vaatame vaatame, saame pärast vaadata ja teha kokkuvõtteid. Muide, õiget teksti. Me kommenteerime lühidalt kell 11 ja viis minutit pärast uudiseid. See vastamisaeg on siis kella poole 11-st kuni kella 11-ni, nii et selle aja jooksul saavad inimesed seda etteütluse teksti kirjutada. Ja osalemine on ka viies kategoorias. Räägime veidi nendest kategooriatest ka, et inimene, kes nüüd hakkab kirjutama, peaks valima, kas ta on õpilane ja mida sa õpilane tähendab. Et mitte siis tudeng. Tudeng ja õpilane on siis ikka põhikooli või gümnaasiumiõpilane, et kes on tudeng sella juba täiskasvanute kategooriasse. Ja siis kõige suurem kategooria ongi täiskasvanud. Ehk siis kes ei ole filoloog, kes ei ole emakeeleõpetaja ja need kaks kategooriat, mida ma siin nimetasin, filoloogid ja emakeeleõpetajad on ka miskipärast eraldi võetud. No mis sa arvad, mis pärast? Et nendel on ikkagi eelis ju nad on seda ala õppinud ja sellepärast on ka eraldi kategoorias. Nii ja siis on ka veel muu emakeelega inimesed, et anda neile võimalus, kellel võib-olla siis võivad mõned vead sisse tulla, aga, aga vaatame, kellel neid vähem tuleb. Ja veel üks kategooria on siis välismaal elavad õppivad eestlased. Jah, nüüd on meil mitu aastat juba eraldi kategooriat, see võib olla päris keeruline välismaal võõras keelekeskkonnas säilitada. Säilitada hea eesti keel ja sellepärast on ka eraldi kategooria. Ja nüüd sellel aastal on üks uuendus kes kirjutab kõige paremini teksti nutiseadmest saab ka eriauhinda. Miks on see oluline, et nutiseadmega etteütluse kirjutajad eraldi välja tuua? Meil on kuidagi selline eelarvamus, et nutiseadmetes kirjutaja ei pea võib-olla rangelt kirjakeele ortograafiat järgima ja tahaksime julgustada, et tegelikult ei oska seal kirjakeele normi järgi järgima nii palju kui võimalik, et tülikam on ta muidugi, selles mõttes on see eraldi kategooria õigustatud. Jah, me mõtlesime ka selle peale, et neid inimesi, kellel on täpselt sel kellaajal võimalik istuda arvuti taha, rahulikult see tekst sinna kirjutada. Võib-olla ei ole nii palju, aga need, kellel on taskus nutitelefon, kuhu saaks kirjutada, neid võib olla rohkem. Aga teisest küljest jah, et nutitelefonisse teksti toksimine. Üks mu kolleeg ütles kohe selle peale, et seda arvad sina, et see on aeganõudev ja keerulisem, et praegune, kui sa näeksid, kuidas praegu 20 aastased, kui kiiresti nad kirjutavad, kiiresti, jah, aga ma arvan, et veatu teksti kirjutamine nutiseadmesse võtab võib-olla natuke rohkem aega kui, kui arvutisse. Ja sellepärast on, vaatame neid eraldi. Jah, need tähed tulevad kiiresti, aga kui on vaja mõnda kirjavahemärki otsida? Suured väikesed algustähed, kirjavahemärgid, et see, ma arvan, et see võtab aega, võib-olla kunagi tekib niisugune aeg, kus ei ole vajalik enam eraldi kategooria, aga aga sel aastal me nii mõtlesime, et las siis olla eraldi arvestus. Ja nutiseadmed kipuvad ju ka ise natukene parandama seda teksti, seda algustäht muutma suureks ja nii edasi, need on ju nutikas, ta teab paremini. Ja no kas, kas nüüd selle teksti kirjutamise puhul need nutikad on, seda, seda näeme siis lõpptulemusest auhindadest veel mõni sõna, need on siis Rahva raamatu kinkekaardid ja peaauhind on tahvelarvuti, nii et päris päris uhked kingitused, need on välja pannud siis haridus ja teadusministeeriumi rahvaraamat. Loodame, et, et motiveerivad ka mõnda inimest osalema. Ja, ja mida veel öelda enne etteütluse algust, et vist ei tasu ka nüüd väga kiirustada, eks ole, et kuigi kuigi esimene õigesti vastanu on see, kes selle kategooria võidab, olgu see kategooria siis kas õpilane, täiskasvanu filoloogia, emakeeleõpetaja, muu emakeelega inimene või siis välismaal elav õppiv eestlane, siis siis ega see päris õige teks alati igal aastal pole ka päris esimesel minutil tulnud. Et tasub võtta natukene võib-olla aega või, või kuidas? Päris esimene tekst, mis tuleb minu meelest, ei ole olnud päris veatu kunagi. Jah, ja võtab, võtab tavaliselt aega see, enne, kui tuleb õige vastuse ja mõned inimesed saadavad teksti võib-olla enne kontrollimata ära, et see, see, seda aega tuleks võtta endale korralikult üle lugeda tekste igaks juhuks. Jah, ja seda teksti saab kuulata ka mitu korda, nii et võiks rahulikult seda aega kasutada ja rahulikult kuulata. Ja mõelda. Ehkki meil igal aastal esimesed vastused on hakanud tulema juba siis, kui diktor on vaevu lõpetanud, viimase lause. Aga need ei ole, aga need ei ole tavaliselt veatud olnud ja seal on ikka mõned head sees, kes läks väga kiiresti valmis, kirjutavad. Ja võime öelda ka seda, et seda teksti teiste loeme mitu-mitu korda, nii et need, kes tahavad ka rahulikult aeglaselt kirjutada, saavad selle võimaluse, nii et päris õige, mitu korda kuulete teksti kella poole 11 11 vahel ja kogu see vastamine läheb siis lukku. Kell 11. Ja nagu enne juba mainisin, siis kell 11 ja viis minutit vaatame kiiresti selle tekstiga üle, nimetame ära siis need veaohtlikud kohad. Ja päris siis auhindade väljajagamiseks läheb meil pärast seda kell 12 ja 15, kui on keskpäevased uudised kuulatud, siis on meil võimalus ka siin vikerraadio eetris ja välja kuulutada. Ma nüüd tulen mõne meie kuulaja kommentaari juurde. Üks kuulaja on öelnud selle etteütluse kohta, et, et tema arvates on meie tekstis olnud varasemate aastate kogemuse põhjal natukene liiga palju just nimelt neid võõrsõnu ja, ja tekst on olnud veidi liiga Veiderdav. No miks me siis Veiderdame? Eks peab olema huvitav, et tegelikult selline igavat teksti vaevalt keegi tahaks kirjutada ja mis puudutab võõrsõnu, siis Need on ju eeskätt ka selleks, et kirjaoskus kontrollida, et eesti keele oma sõnadega võib-olla ei ole nii palju probleeme eesti keeles kirjutamisel, aga võõrsõnade puhul on see sageli veaohtlik koht. Ja üks teema veel, mis on tulnud meie saadete peale meil on ju ka keelesaade eetris ja on, on küsitud, et kas, kas ei oleks võimalik, et luua päris oma eesti sõnu. No kasvõi see sõna kommenteerima, et kas me võiksime öelda näiteks sõna ma hoopis selle kohta, et et julgustada nagu neid päris uusi või siis ka mõnes mõttes kuidagi unustuse hõlma langenud sõnu kasutusele võtta. Ma võrdleva tasemel, eks seda ju ka tehakse, aga vaata, see pakkumine oli sõna oma sõna, maja sõna tähendab lausuma. Sõna sõna on juba olemas, et siin lähevad need tähendused sassi, eks ole. Ehkki seda ju tehakse võõrsõnade asemel oma sõnu, seda on ikka tehtud ikka. Aga, aga siin on siin on see probleem, et kui noh, üks asi on see, et, et eesti keelekorraldus ei ole ei ole olnud kunagi ka nii võõrsõnu vaenulik, et kunagi ei ole olnud eesmärk, et iga, igal igal tingimusel kõik võõrsõnad välja oma sõna tasemele. Ja teine asi on see, et, Oma sõnu on püütud jah tuletada või leiutada päris päris uusi sõnu välja mõelda selliste võõrsõnu tasemele, mis on, mis on niisugused pikad ja keerulised, mul tuleb meelde võib-olla viimastest viimastest pakkumistest oli see sõna taristu ja selle sõnaga on läinud ju nii, et seda ka kasutatakse. Aga näiteks kui üks aasta oli kirjanik Maarja Kangro üleskutsel Vikerraadios kuule sõnade valimine, et mis on aastaga koledamad sõnad, sinna pakuti igasuguseid sõnu, loomulikult muuhulgas ka poliitikute nimesid, no kõik, mis inimesi närvi ajas ja kõik, mis ebameeldiv, tundus kõik, sinna kohe pakuti. Aga pakuti ka väga palju uudissõnu ja sealhulgas ka taristu, et noh, küll on üks õudne sõnase taristu, et küll on, küll ta meenutab Tarikatele kole sõna. Kui me hakkame mõtlema, et mis sõna see on ja kust seda üldse kasutades on oskussõna, eks ju. Ja kui me mõtleme selle asemel, kasutame infrastruktuur, et kas see on nüüd väga ilus sõna või et inimestel nende uude, uute sõnade omaksvõtmine on kuidagi kuidagi läheb tõrgetega, mulle tundub Mõnel sõnal võivad olla eestkõnelejad ka näiteks sõna vabakond on selline sõna, mis on tulnud kasutusse just tänu president ilvesele. Minu meelest. Aga me võtame nüüd hetke aega, et valmis sead end ettevõtluseks, mis algab täpselt kell 10 30. Avage vikerraadio kodulehekülg, seal on võimalus siis klikkida. Ma tea, klikimine, kuidas see sõna on eesti keeles täpsemini jah, klõpsimine võib siis klõpsata seal sellele suurel sildil ja osaleda ütlusel kindlasti mitte unustada kategooria valimist ja, ja mõne hetke pärast saabki hakata kirjutama. Ja selle tõttu ei saanud merega läänes. Elata. Nii metaani säilinud. Kandja. Looli valgepäine neiu. Kuni Pauli maa maailmas poolelei roosa ja armas Kell on 10 30 ja aeg on hakata kirjutama vikerraadio etteütlust. Avage vikerraadio kodulehekülg vikerraadio e. Ja enne kui asute kirjutama kolm tähelepanekut veel arvud tuleb kirjutada siis numbriga tekstis, mida kuulate, sõnad, mida saab kirjutada tsitaatsõnana, tuleb kirjutada hoopis mugandina ja viimases lauses tuleb valida kahe sõna vahel. Õige variant ja teksti esitab Urve Koni. Headetteilkluse kirjutajad. Kõigepealt loen teile ette kogu etteütluse teksti. Siis dikteerin aeglaselt lausete kaupa. Ja lõpuks veel kord kogu tekst. Pikki tänavaid kooli poole rulluisutama Liisa kaheksanda B klassi parima kick-poksija kuularites tümpsub mets neidude vahel. Laul, mida ta esitab lastekooriga juulikuus noorte laulu- ja tantsupeol. Mina jään. Olgugi, et rekkajuht hanetee ja kukeallee ristmikul sebra ees kinni peab, seisatab tüdruki korraks. Osavalt trikirattal Siksakitades vurab mööda klassivend Juhan, kelle tohutu suures pluusist kotis on peale akutrelli dushi potti ja huulepalsami mitu viilu tšillikastmega pitsat. Oota, Juhan, hõikab Liisa talle järele. Või järgi. Hea kirjutaja. Siin peate ise otsustama, kumb sõna on õige. Pikki tänavaid kooli poole rulluisutama Liisa. Kaheksanda B-klassi parima kick-poksija Kuularites. Tümpsub mets neidude vahel. Laul mida ta esitab lastekooriga? Juulikuus. Noorte laulu- ja tantsupeol. Olgugi et rekkajuht Hanetee ja kuke ja lee ristmikul. Sebra ees kinni peab. Seisatab tüdruki korraks. Osavalt trikirattal Siksakitades. Vurab mööda klassivend. Juhan. Kelle tohutu suures? Lüüsist kotis. On peale akutrelli? Duffy potti. Ja huulepalsami. Mitu viilu tšillikastmega pitsat? Hõikab Liisa talle järele. Järgi. Hea kirjutaja, siin peate ise otsustama, kumba sõna kasutada. Ja nüüd veel kord kogu etteütluse tekst pikki tänavaid kooli poole rulluisutama. Liisa, kaheksanda B klassi parima kick-poksija kuularites tümpsub mets neidude vahel. Laul, mida ta esitab lastekooriga juulikuus noorte laulu- ja tantsupeol. Mina jään. Olgugi, et rekkajuht Haneedee ja kukeallee ristmikul sebra ees kinni peab seisatab tüdruki korraks. Osavalt trikirattal Siksakitades vurab mööda klassivend Juhan, kelle tohutu suures pluusist kotis on peale akutrellituffi potti ja huulepalsami mitu viilu tšillikastmega pitsat. Oota, Juhan kõikab Liisa Talle. Järele või järgi? Hea kirjutaja, siin peate ise otsustama, kumba sõna kasutada. Head kirjutajad nüüd on aega kuni kella 11-ni, nii et piisavalt kaua ja hetke pärast kuuleme ka seda teksti uuesti, praegu aga head kirjutamist. Sest maa südames siis ole kirjutatud. Siiski meie noor ja muretseda käeiili. Leidub kuskil kord ka meile ruumi. Nii tröösti. Sest mu südames siis keriootlatud PA kiiburapoi dollasteva. Meile la väärkaabliprae. Sa elad, seal elada ei saa. Ole kirjutatud saastustrueeroosed HV. Käimas on vikerraadio etteütlus ja te võite jätkuvalt siis oma teksti meile saata. Meil on juba päris mitmed sajad vastused tulnud. Hetkel ei ole veel teada, kas päris õiget vastust on. Aga kirjutage kaasa ja saatke oma tekste teist ära ja kirjutage nii, nagu ta oskab, ta sellepärast, et ka kõikide osalejate vahel. Me me loosime välja auhindu, nii et tasub igal juhul oma tekst ära saata. Aga nüüd siis Urve Koni, kes esitab teksti uuesti Heade etteütluse kirjutajad. Kõigepealt loen teile ette kogu etteütluse teksti siis dikteerin aeglaselt lausete kaupa. Ja lõpuks veel kord kogu tekst. Pikki tänavaid kooli poole rulluisutama Liisa kaheksanda B klassi parima kick-poksija kuularites tümpsub mets neidude vahel. Laul, mida ta esitab lastekooriga juulikuus noorte laulu- ja tantsupeol. Mina jään. Olgugi, et rekkajuht hanetee ja kukeallee ristmikul sebra ees kinni peab, seisatab tüdruki korraks. Osavalt trikirattal Siksakitades vurab mööda klassivend Juhan, kelle tohutu suures pluusist kotis on peale akutrelli dushi potti ja huulepalsami mitu viilu tšillikastmega pitsat. Oota, Juhan, hõikab Liisa talle järele. Või järgi. Hea kirjutaja. Siin peate ise otsustama, kumb sõna on õige. Pikki tänavaid kooli poole rulluisutama Liisa. Kaheksanda B klassi parima kick-poksija kuularites. Tümpsub mets neidude vahel. Laul mida ta esitab lastekooriga. Juulikuus noorte laulu- ja tantsupeol. Olgugi et rekkajuht hanetee ja kuke ja lee ristmikul Sebra ees kinni peab. Seisatab tüdruki korraks. Osavalt trikirattal Siksakitades. Vurab mööda klassivend Juhan kelle tohutu suures Lüüsist kotis. On peale akutrelli dushi potti ja huulepalsami mitu viilu tšillikastmega pitsat. Oota, Juhan. Hõikab Liisa talle järele. Järgi. Hea kirjutaja, siin peate ise otsustama, kumba sõna kasutada. Ja nüüd veel kord kogu etteütluse tekst. Pikki tänavaid kooli poole rulluisutama. Liisa kaheksanda B klassi parima kick-poksija kuularites tümpsub mets neidude vahel. Laul, mida ta esitab lastekooriga juulikuus. Noorte laulu- ja tantsupeol. Olgugi, et rekkajuht Haneedee ja kukeallee ristmikul sebra ees kinni peab seisatab tüdruki. Osavalt trikirattal Siksakitades vurab mööda klassivend Juhan, kelle tohutu suures pluusist kotis on peale akutrellituffi potti ja huulepalsami mitu viilu tšillikastmega pitsat. Oota, Juhan, hõikab Liisa talle. Järele või järgi? Hea kirjutaja, siin peate ise otsustama, kumba sõna kasutada. Vaikne muusika, kõik meid haiged. Kui sa ükskord laulsid Masinist üks veskist otsitud. Seda vee ja mis kergelt Nurgas kurvalt vaene kauboi mängib filmis. Seda kuulda kuid miskit. Miskit igavest ja kaotatud mu käes. Head kuulajad, käimas on siis vikerraadio etteütlus ja meil on viis osalemiskategooriat täiskasvanud õpilased, keeleinimesed muu emakeelega inimesed, samuti välismaal elavad ja õppivad eestlased ja päris 100 protsenti õigeid vastuseid on tulnud ainult kahes kategoorias, nii et kõigil on veel võimalus. Ja ka nutiseadmest pole veel päris õiget vastust tulnud. Vastamine on ju kella 11-ni ja me kuuleme veel kord tekste. Headeta ütluse kirjutajad. Kõigepealt loen teile ette kogu etteütluse teksti siis dikteerin aeglaselt lausete kaupa. Ja lõpuks veel kord kogu tekst. Pikki tänavaid kooli poole rulluisutama Liisa kaheksanda B klassi parima kick-poksija kuularites tümpsub mets neidude vahel. Laul, mida ta esitab lastekooriga juulikuus noorte laulu- ja tantsupeol. Mina jään. Olgugi, et rekkajuht hanetee ja kukeallee ristmikul sebra ees kinni peab, seisatab tüdruki korraks. Osavalt trikirattal Siksakitades vurab mööda klassivend Juhan, kelle tohutu suures pluusist kotis on peale akutrelli dushi potti ja huulepalsami mitu viilu tšillikastmega pitsat. Uute Juhan, hõikab Liisa talle järele. Või järgi. Hea kirjutaja, siin peate ise otsustama, kumb sõna on õige. Pikki tänavaid kooli poole rulluisutama Liisa. Kaheksanda B-klassi parima kick-poksija Tümpsub mets neidude vahel. Mida ta esitab lastekuuriga? Juulikuus. Noorte laulu- ja tantsupeol. Olgugi et rekkajuht Hanetee ja kuke ja lee ristmikul. Sebra ees kinni peab. Seisatab tüdruki korraks. Osavalt trikirattal Siksakitades. Vurab mööda klassivend. Juhan. Kelle tohutu suures? Pluusist kotis. On peale akutrelli? Dushi potti. Ja huulepalsami. Mitu viilu tšillikastmega pitsat? Oota, Juhan. Hõikab Liisa talle järele. Järgi. Hea kirjutaja, siin peate ise otsustama, kumba sõna kasutada. Ja nüüd veel kord kogu etteütluse tekst. Pikki tänavaid kooli poole rulluisutama. Liisa, kaheksanda B klassi parima kick-poksija kuularites tümpsub mets neidude vahel. Laul, mida ta esitab lastekooriga juulikuus noorte laulu- ja tantsupeol. Mina jään. Olgugi, et rekkajuht Haneedee ja kukeallee ristmikul sebra ees kinni peab seisatab tüdruki korraks. Osavalt trikirattal Siksakitades vurab mööda klassivend Juhan, kelle tohutu suures pluusist kotis on peale akutrellituffi potti ja huulepalsami mitu viilu tšillikastmega pitsat. Oota, Juhan, hõikab Liisa. Talle järele või järgi. Hea kirjutaja, siin peate ise otsustama, kumba sõna kasutada. Teksti saatmiseks meile on aega veel seitse minutit, kell on 10 ja 53. Teksti luges ette Urve Koni ja siis kolm tähelepanekut ka veel teksti kohta, et arvud tuleb kirjutada numbriga, selles tekstis sõnad, mida saab kirjutada, tahad sõnana tuleb kirjutada mugandina. Ja siis viimases lauses, nagu Urve koniga ütles, tuleb valida kahe sõna vahel ja tehase õige valik. Aga et kõik tõesti saaksid kirjutada ja kes veel on alles nüüd hakanud kuulama vikerraadiot, siis minge meie kodulehele. Vikerraadio. Avage seal Etteütluse kast, täitke ära paremal pool lahtris ka, kas te olete õpilane, täiskasvanu muu emakeelega inimene või filoloog või olete hoopis välismaal ja, ja õpite seal või töötate ja asuge kirjutama? Heade etteütluse kirjutajad. Kõigepealt loen teile ette kogu etteütluse teksti siis dikteerin aeglaselt lausete kaupa. Ja lõpuks veel kord kogudext. Pikki tänavaid kooli poole rulluisutama Liisa kaheksanda B klassi parima kick-poksija kuularites tümpsub mets neidude vahel. Laul, mida ta esitab lastekooriga juulikuus noorte laulu- ja tantsupeol. Mina jään. Olgugi, et rekkajuht hanetee ja kukeallee ristmikul sebra ees kinni peab, seisatab tüdruki korraks. Osavalt trikirattal Siksakitades vurab mööda klassivend Juhan, kelle tohutu suures pluusist kotis on peale akutrelli dushi potti ja huulepalsami mitu viilu tšillikastmega pitsat. Oote Juhan, hõikab Liisa talle järele. Või järgi. Hea kirjutaja, siin peate ise otsustama, kumb sõna on õige. Pikki tänavaid kooli poole rulluisutama Liisa. Kaheksanda B klassi parima kick-poksija kuularites. Tümpsub mets neidude vahel. Laul mida ta esitab lastekooriga. Juulikuus noorte laulu- ja tantsupeol. Olgugi et rekkajuht hanetee ja kuke ja lee ristmikul Sebra ees kinni peab. Seisatab tüdruki korraks. Osavalt trikirattal Siksakitades. Vurab mööda klassivend Juhan kelle tohutu suures Pluusist kotis on peale akutrellituffi potti ja huulepalsami mitu viilu tšillikastmega pitsat. Oota, Juhan. Hõikab Liisa talle järele. Järgi. Hea kirjutaja, siin peate ise otsustama, kumba sõna kasutada. Ja nüüd veel kord kogu etteütluse tekst pikki tänavaid kooli poole rulluisutama. Liisa, kaheksanda B klassi parima kick-poksija kuularites tümpsub mets neidude vahel. Laul, mida ta esitab lastekooriga juulikuus noorte laulu- ja tantsupeol. Mina jään. Olgugi, et rekkajuht Haneedee ja kukeallee ristmikul sebra ees kinni peab seisatab tüdruki korraks. Osavalt trikirattal Siksakitades vurab mööda klassivend Juhan, kelle tohutu suures pluusist kotis on peale akutrelli dushi potti ja huulepalsami mitu viilu tšillikastmega pitsat. Oota, Juhan, hõikab Liisa talle. Järele või järgi? Hea kirjutaja, siin peate ise otsustama, kumba sõna kasutada. Paar minutit on veel jäänud aega, et saate oma tekst teele. Kell 11 on eetris uudised ja kell 11 ja viis minutit. Vaatame sellele teksti rahulikult üle ja kommenteerime, millised on olnud siis need veaohtlikud kohad ja saate teada, missugune on õige tekst. Vikerraadio head kuulajad, kell on saanud 11 ja viis minutit ja kui sel ajal on tavaliselt olnud eetris virgutusvõimlemine, siis nüüd on meil keelevõimlemine. Ja me vaatame siis seda etteütluse teksti, mida me kuulsime kell 10 30, kui inimesed said kodulehel kirjutada seda ja, ja teksti meile saata. Meil on stuudios Postimehe keeletoimetaja korrektor Maris Jõks. Tervist seekord tere ja Eesti keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll. Ja, ja vaatame seda teksti siis ja enne, kui me läheme etteütluse teksti juurde, ma ütlen selle, et meil on kuulajad teinud juba rekordi, nimelt eelmisel aastal oli vastu, seal on mingi 5573 ja sel korral arvuti on selleks hetkeks kokku lugenud 5828, aga neid tekste tuleb veel juurde, et see süsteem natukene veel loeb, näiteks teie kontrollib tasapisi järgi, nii et igal juhul rekord on olemas. Kümnendat korda seda etteütlust juba teeme, aga läheme siis teksti juurde tõesti ja vaatame üle. Koos veaohtlik. Aitäh kohtadega. Ma loen kõigepealt teksti ette koos kirjavahemärkidega ja siis Maris kommenteerib levinumaid vigu, mida me märkasime. Et kõigepealt siis pikki tänavaid pikki Kaaga kooli poole rulluisutama Liisa koma kaheksanda B klassi siin saab kirjutada kaheksas kaheksa punkt b kas araabia rooma numbriga Rooma numbri punkti ei ole? Klassi parima kick-poksija kuularites tümpsub ja siis tulevad jutumärgid ja pealkiri suure tähega mets neidude vahel jutumärgid lõppevad siis tuleb kas mõttekriips või koma emb-kumb neist siin on üks kahest valikuvariandist laul oma, mida ta esitab lastekooriga juulikuus noorte laulu- ja tantsupeol laulu sidekriipsuga, tantsupeol jutumärgid, mina jään pealkirjana siis mina suuretähega edasi, olgugi et seal koma ei ole rekkajuht, rekka on siin ühe ka, aga kuna see on siis antud muganud hane tee nimi siis suure tähega hane ja kuke alle samuti suure tähega nimi ristmikul sebra ees, sebra on ilma jutumärkideta kinni peab koma, seisatab tüdruk, keski kaks kaod on siin kõrvuti korraks punkt. Osavalt trikirattal Siksakitades siksakidades on ühekordsete tähtedega kõik vurab mööda klassivend Juhan koma kelle tohutu suures kaks sõna lüüsist on tugeva p-ga kotis on peale akutrelli siis tugevad teiega, trelli dushi potti on tugevat teiega ja ühe saaga. Ja huulepalsami mitu viilu tšillikastmega pizzat. Silja Sis saaga. Edasi jutumärgid, tahk oma Juhan hüüumärk, jutumärgid kinni. Hõikab Liisa talle järele, on siin õige vastuse järele, mitte järgi. Ja kui kommenteerida, vaadates ka neid mõningaid töid, mida te jõudsite siin sirvida, siis kus vigu tehti? Kõigepealt väga palju tuli selliseid töid, kus oli kas üks või kaks viga ja eriti tähelepanelikult vaatasime ilusaid ühe veaga töid, et mis see üks viga siis oli. See üks viga oli tihtilugu kaheksas b, mis sinna vahele oli jäetud, tühik, et see läheb ilma tühikut. Et kui nüüd on rooma numbriga, siis on vabandust rooma numbriga, siis on ka tühikut, aga siis sinna punkti taha ei tule, et seda rooma numbriga varianti meile silma ei hakanudki, et enamik eelistas siis araabia numbrit. Et siis on jah kaheksa punkt ja B ja B on väike, mitte suur. Et ilmad ühikute ja teine veaohtlik koht oli, olgugi, et mis on siis liit sidesõna, mis tähendab seda, et sinna vahele kuma ei tule. Kui see oleks nüüd kuskil lause keskel, siis tuleks komasina ette, olgugi ette, aga mitte sinna kahe vahele. Mikser, rekka, juhtica, ühega aha ja rekkajuht. Me üsnagi kahtlesime, et kas panna seda sõna sisse või mitte panna, kahtlesime, kõhklesime, vaidlesime isegi omavahel, et, et kas see on äkki nii kahtlane, nii veaohtlik, et võib-olla mitte, et mitte teda kasutada selles etteütluse tekstis. Aga argument oli see, et seda kasutatakse päris sageli, see on sageli kasutatav sõna selle asemel, et öelda järelhaagisega veok on lihtsam öelda rekka. Aga miks seda ei saa kahe käega sellepärast, et kui me teda ütleme kahe käega või kirjutame kahe k-ga, siis on see soome sõna eesti keeles. Ei ole niisugust sõna tüüpi, kus oleks kahesilbiline sõna keskel sulg, häälikese sulghäälik oleks kahekordne, tähendab, niisugune ta on käänetes võimalik, näiteks, kui me mõtleme sõnade peale. Ratas, ratta, ratas, ratta taia, kott, koti näiteks kott oleks, oleks, eks ju see nimetava vorm aga iso nimetav vorm olla ja, või kappi, kõik käändevormid. Ja niisugune sõna lihtsalt, ta ei ole see, kui seda eesti keelde võtta, selleks juba niisugune muutus eesti keeles Eesti keele selles häälikulisest süsteemis, et seda lihtsalt ei saa lubada, nii et kui me seda sõna kasutama, siis tuleb jah, ühe käega samamoodi nagu näiteks on sõnaga mida võib ka tsitaatsõnana kasutada. Late Cafe Late Late kohtsis, Eesti pärastatud, me kirjutame eestipäraselt, kirjutame ühe teega, et niisugune niisugune sõna nagu late iso eesti keeles olla küll aga Sappolo late, et kui me mõtleme analoogiliste sõnade peale, mis on ka tulnud itaalia keeles, siis, siis on need sõnad näiteks loto moto, neto, keegi praegusel ajal ei kasuta loto moto. Noh, kohe on tunda, et siin on midagi valesti, siis olla eesti sõna. Aga see rekka tundub kuidagi hästi oma, on ilmselt sellepärast, et soome keel on ikkagi meie sugulaskeel. Aga noh, ta nii sarnane ka ei ole, et ta nüüd oleks päris päris sama, mis eesti keeles. Et sellepärast jah, rekka ühega ja kui nüüd kirjutada kahega, aga siis on tsitaatsõnu, siis on kursiiv ja sõna rekkajuht, kirjutame sidekriipsuga. Aga kas on vaja asja nii keeruliseks ajada, ega vist ei ole. Siis vea, veakohti oli veel tohutu suur tohutu suur kirjutatakse lahku. Et siin on noh, kellelegi tulemised pähe kirjutatud tohutult suur kokku, aga noh, tohutu suur see on samamoodi ta küll omadussõna tohutu missugune, aga siin on ta määrsena funktsioonis samamoodi nagu näiteks hirmus suur või hirmus kõrge või kuule, sügav ütleme, kirjutame lahku, kõik. Siin oli mitu varianti, oli tohutu suur kirjutati kokku kirjutati ka sidekriipsuga, see oli niisugune üllatuslik, niisugust varianti ei ole näinudki. Siis, mis oli veel keeruline, Aab lüüs. Arvasime, et võib-olla kiputakse kirjutama Šoaga, sellepärast et noh, saksa keelest, kus ta on tulnud, seal on ta tõesti pluss selle taga prantsuse sõnateliš aga kirjutati üllatuslikult hoopis nõrga B-ga üks varianterliga pluus, seega et, et siin on tugev tee tavaline s. Siis mis veel oli Siksakitades, Siksakitades kirjutatakse kokku, kõik tähed on ühekordselt. Et oli siin variant sic kahe K2, siis sidekriipsu töötades. Ja laulu ja tantsupidu, et kõik oskasid panna seda sidekriipse õigesse kohta ka mõni jättis sinna tühiku panemata, kirjutas kokku siis laulusidekriips ja et see on ikkagi eraldi sõna ja sinna, sinna tuleb tühik kindlasti panna. Et see on viga külma kirjutada. Jah, aga need tekstid lähevad üles ka meie kodulehele, vikerraadio kodulehele ja nüüd veidi veel aega tunni aja pärast kell 12 15, siis kuulutame välja ka võitjad, viies eri kategoorias lisaks veel ka nutiseadme. Nutiseadme kasutajale, kes saatis oma teksti tippides Sis nutitelefoni või tahvelarvutiekraanil. Ja siis tuleme korraks selle teksti juurde veel tagasi, aga mina tänan hetkel kuulamast muusikat, järjejutt ja, ja oleme siis tagasi juba pärast keskpäevaseid uudiseid, et, et kuulutada välja tänavuse etteütluse võitjad.