Perekeele Teo võistlusel võitis tänavu rahva auhinna Keiti Vilms alias säutsupääsuke. Ja miks usundan esitajat? Liisabrik ketikeel on vahetu ja ehe. Ta on ühelt poolt väga moderne ja tänapäevane, aga teisalt paistab ta hästi tundvat eesti kirjanduse mineviku ja oleviku ja tutvustab või jagab seda üha uuesti. Kui muidu võid sotsiaalmeedias saada palju mõttetut kola, siis tema feedis võid lugeda ka hingepuudutavat. Johannes Aaviku propageerija ja üldse üks tubli aktiivne naine. Ja teine esitaja Anna Linda tomp. Keiti Vilms on aidanud kaasa emakeele popiks muutmisele. Tere tulemast keele saatesse, Keiti Vilms. Ja palju õnne. Tere. Tänan kutsumast ja aitäh. Ja mina olen saatejuht Piret Kriivan. Alustame sellest, et kas sa tead, mis asi on feed voog, mina kasutaksin eestikeelset sõna voog, ma tean jah, et hästi palju kasutatakse tänapäeval sõna- feed Facebook'i feed'i, aga ma olen üritanud juurutada kasutama voog, mis on aga ilusana ilusti, kõlab hästi. Aga mida tähendas rahvaauhind sinu jaoks? Esiteks tuli mulle suure üllatusena juba see nomineerimine. Kui rahvaauhind tähendas eelkõige seda, et, et see, mida ma teen, seda ma teengi rahvale minu kuulajad ja minu, minu publik, siis on rahvas Twitteris, Facebookis, sotsiaalmeedias ja just see, et nemad mind hääletasid. See oli väga suur asi mulle. Kas see tähendab ka kohustusi, kas seal ainult tunnustus või on ka kohustused edaspidiseks, pigem on see ikkagi tunnustus, ma ei võta oma tegevust kohustusena see eesti keele edendamine ja Johannes Aaviku seltsis vabatahtlikuks olemine eesti keele alalhoidmine ja sõnade taas elluäratamine ehk Velmamine siis Aaviku keeles ei ole minu jaoks kohustus ja ei ole ka töö. Pigem on see. Ma ei taha ka öelda, et see on hobi, aga see on südameasi. Kumb siis enne oli, kas uued sõnad kui Kalam, puurid või käsika alampuurid on olnud kogu aeg, kuid mul ei olnud platvormi nende avaldamiseks. 2013. aastal avastasin twitteri teadupärast mille tähemärgid on siis 140 tähemärki. Ja see vermis ilmselt minust sellise lühivormides Kalambuuride tegija. Et enne olid siiski Kalamburid ja siis tuli alles Aavik. Kas on mõni lemmik Kalamburga endale? Kui ma kartsin, et sa seda küsida, neid küsimusi nii seda on väga raske vastata, aga ma võin öelda, minu enda lemmik alamburid on hingelised. Et mul on olnud erinevaid perioode elus ja mõned aastad tagasi tegin ma väga palju hingelisi kalambuure. Näiteks ma olen lood looduskaitse all või ma vajan hingevaluvaigistit. Ma härmastan sind, kui tuli esimene härm maha, eks. Talvel. Ja noh, neid ikka on, on see unes või ilmsi on see selline siis on minu nimest endast tuleb, et siis jaa. Kuidas Kalambur sünnib, kas ta sünnib lihtsalt sõnamängust või sünnib ta mõttest, mida sa öelda tahad või sellest tundest, mida sa väljendada tahab, just tunnetest jah, minu enda emotsioonide väljendamine siis ongi Kalamburism paljud väljendavad omi mõtteid, siis pikatekstid, aga mina võtan selle pika mõtte, võtan siis lühikese Kalamuuriga kokku või siis ka mõne luulega, mida ma leian. Aga kalafoor sünnib igapäeva asjadest. Teen külmkapi lahti, seal oli Betti back, kirjutasin sinna juurde meele bet tuli sellest meelepetiseks ja tähtpäevad kindlasti igapäevapoliitika igapäevauudised. Ja, ja vahel on mõni Kalambul selline. Ta hakkab vermuma, aga ta ei ole, ei ole justkui see õige, siis ta mul seal kuklas olemas ja, ja päeva lõpuks ikka ta tuleb välja, et see kõige lihtsam töö ei ole. Aga, aga jah, hea kalambuure on see, mis tuleb iseenesest ja lihtsalt ja lühike ja arusaadav. Ega eestlane ja tagant lane eestlane taga on. Tegelikult siin on sügav mõte, on tõesti väga sügav mõte sees, see oli üks minu esimesi kalambuure, mida, kes siis ka Toomas Hendrik Ilves ja mis andis tegelikult tõuke siis minu edaspidisteks katsetusteks. Kuna ma sain sellel ajal meie presidendi käest suure tunnustuse, kes ju ka nimetas mind 2014. aastal meie uueks Aavikuks twitteris, millest minu jaoks kõrgemalt tunnustuste siiamaani ei ole ta Aaviku vääriline, ma kahjuks veel ei ole, aga ma küündin sinnapoole kindlasti. President Ilves juhatas sind ka kirjanduse juurde, mitte ainult kirjanduse juurde, vaid kogu minut, praegune tegevus on tegelikult tänu temale. Ta soovitas mul lugeda Ilmar Laabanyeroosisel, Aristet samuti Twitteris siis ja Ilmar Laaban oli siis esimene, kes eksperimenteeris keelega eesti keeles ja Rootsis elav istelugemine andis tõuke minu edaspidisteks keelemängudeks. Ja sealt juba edasi soovitas ta mul lugeda Aavikut. Ta kirjutas ise Aaviku keeles kirjutatud kirjutet vorm eriti jäi mulle silma, et ja meelde, et kuna twitteris lühivorm on oluline, siis mida lühemalt kirjutada, saad seda olulisem. Ja sealt edasi tuli juba Aaviku seltsiga liitumine ja Aaviku seltsi tegevusega ma igapäevaselt ise ei tegele. Facebookis on tehtud Aaviku seltsi leht, kus on hetkel üle 3000 jälgija, seda haldan ainult mina. Ja seal on siis keelemängud kõik, mis keelel, ühesõnaga keele artiklid, sõna leiud. Et seltsi tegevust on seal minimaalselt. Puuridest veel, kas Kalambuur, võib-olla nukrameelne, jah, võib-olla rõõmust. Kas ta võib olla ka tige ja kuri, sarkastiline ka ja kindlasti sarkasm on üks minu osadest, et poliitika tekitab minust sarkasmi kindlasti. Jah, kala puhul võib olla kõik emotsioonid võivad olla Kalamburid kui sajab vihma, näiteks ma vaatan sind vihmase pilguga, mitte vihase pilguga, kui sajab rahet, rahe paneb rattad käima. Et kõik sellised, sellised iga need algas kevad. Kevadega algas ka kohustuslik aiateenistus. Et jah, sellised väikesed asjad ja kus muudad ära ühe tähe ja lause hoopis uue tähenduse, et kes läheb aedu teenima, kes läheb aegade just just just ja minnakse üle talveaialt, suveaiale. Ja sotsiaalvõrgustiku kohta oli mul sotsiaalvõrgustik, et muudad jälle ühe tähe ära ja vastab tõele, vastab tõele. Ja nii ta on ja, ja kes võib emakeelega mängida, kas iga inimene võib emakeelega mängida ja, ja teine pool sellest küsimustest on, kas alati tuleb see mäng välja ja luuletaja näiteks võib luua oma keele ma kuskile ütlesin seda, et minu jaoks see ei tohiks olla kinni väga Eesti keele Instituudi reeglites, et iga looja loob oma keele ise mina samamoodi, kui seda räägitakse õige keelenormides, kui ei tehta kirjavigu, kuid keeltlik painutada täpselt vastavalt looja oma ettenägemise järgi. Ühesõnaga, kõigil ei tule see välja, et on üritatud ka minu Kalam puuride alla teha oma versioone Kalamuuridest, mis on väga tore, et inimesed lähevad sellega kaasa. Kuid see ei tule kõigil välja. Aga sa ikkagi nimetasid reeglite õigekirjakeelsus, see on väga tähtis, minu jaoks on see väga tähtis, kuidas selle kohta öeldakse keelenats, et igat koma ja punkti ma igapäevasuhtluses lihtsuhtluses ma taga ei aja. Aga jah, õige keel on ikkagi väga tähtis ja mida ma olen toonitanud ka koolides rääkides käimas emadele nädalal käisin siis mitmes koolis. Et lugemus on tähtis, et lugemusest saavad siis alguse saab meie õigekeel, et lapsed peavad palju raamatuid lugema, mitte ainult lapsed, kõik peaksid palju raamatuid lugema. Ja, ja sealt tuleb see õige keelepilt siis ja, ja tuleb ka fantaasiakeelega tegutseda, seda painutada ja. Aga jah, õige keel on väga tähtis. Kooliharidus ei takista Kalambuuride tegemist loovalt suhtuma, just mitte. Sest minul keele haridus kui selline ju puudub. Mul on lihtsalt hea keelevaist ja, ja keeleharidust mul ju ei ole. Ja ma ei tunne sellest puudust keeletaju ja just just justkui need on olemas siis teekeelega, mida soovid õige keele piirides. Sinu eeskujud luules, kirjanduses? Jah. Johannes Aavik, kohe esimene kindlasti minu suurimaid eeskujusid keeleuuendus all ja ja, ja ka nende, nende sõnadel, mida ta on loonud, loomulikult kõike ma ise kasuta igapäevaselt. Ilmar Laaban luules Hando Runnel, Heiti Talvik, Betti Alver, Chimmolinovskin üks minu suurimaid lemmikuid, kahjuks hukkus väga noorelt, taan Elvast pärit nagu minagi, kuid tema luule on hästi sünge ja, ja ka tema oli Aaviku keelekasutust ja mis mind esmalt paelus ja kimblinovski luule tõi mind kunagi ennast välja väga mustast perioodist väga lootusetust perioodist ja ma avastasin raamatu. Hakkasin seda lugema ja, ja kuidagi see keel rääkis minuga ja ma nimetan Zimmelinovskite oma hinge hinge, salakeele tundjaks. Simolinovskitma soovitan lugeda just noortel, et ilmselt vanematel inimestel ei paku see midagi, aga aga kes alustavad luuletamist ja luulega, tutvumist Sist, Simolinovskit ja ot Tallina linnakodanikuni, mis, ega sul tema näidata ei ole? Mul kahjuks ei ole ühtegi simmalinovski raamatut enam, ma olen ostnud neilt 20. Kuid ma olen kõik ära kinkinud ja ma tahtsin täna võtta kaasa tema raamatu, kuid hetkel mul ei ole käepärast. Ja mul on kohutavalt halb mälu, et mul ühtegi luulet peas kahjuks ei ole ühtegi rida peas ei ole. Et kui ma natukene otsiksin, siis, siis ma leiaksin, aga, aga hetkel jahi praegu kohe ilkuma. Ka Keiti Vilmsi tuba on raamatuid täis, seal raamatut täis, täiesti jah, mul on jõulukuusk, tütar ehitas jõulukuuse, ehitas raamatutest meil sellel aastal, mis on senimaani välja viimata. Et jah, et selle kuuse väljaviimisega kahed viisin kuuse välja, kuid okas jäi hinge ka ei ole selline väike kala ambur. Siis järgmiste jõulude aeg panete uue tehtud, panen uued peale ja raamat on seda vitt, et mul on neid raamatuid vahepeal ma tegin üleskutse, kõik, kes tahavad oma raamatutest lahti saada, toogu mulle ja mulle hakkas saabuma kuuskasti raamatuid päevas ja ma elan kolmandal korrusel ja ma olen väike naisterahvas ja mulle toodi need pandi uksed maha ja ma tassisin üksinda kõik üles. Et see oli päris suur töö, aga see oli ka seda väärt. Ja jah, nüüd on nendest riiuleid mul ei ole, aga mul on pandud magamistuppa seinte äärde raamatute virnad ja ma leian justkui Lohtu sellest raamatu kohalolust, et ühe vanade raamatute lõhn ja ja see, kui ma ärkan ja näen, et need raamatuvirnad on kuidagi see, see väga lohuta mind ja siis paberraamat on ikkagi oluline. Paberraamat on kõige olulisem jah on, kuigi ma olen väga arvutikasutaja inimene, mul on olemas üks raamat siin arvutisse on Johannes Aaviku idee mis on kohutavalt paks nagu telliskivi, et seda kaasas kanda igapäevaselt. Nii et seda mul igal pool hea vaadata, arvutist? Jah, aga muidu jah, ma olen paberraamatute pooldaja, väga suur. Missugune siis säutsupääsukesepäev välja näeb? Kohe hommikul ütled, et kust ma saaks, andke mulle uus sõna. Jah, ma sirvin sõnaraamatuid tõesti igapäevaselt üks minu väga suur lemmik on näiteks liivi keele sõnaraamat, liivi keel on mulle väga südamelähedane kuid saagpaku sõnaraamat on selline, mida ma kindlasti igapäevaselt sirvin ja minu reegliks on ka minu jälgijatele juurutada seda et õppida selgeks vähemalt üks uus eestikeelne sõna päevas. Et mul on siin mõned näited, kui me jõuame siin ette lugeda näiteks eilne sõna oli selline sõna nagu tohe, mis tähendab olekult uhkevõitu, kõrk, tõre, pahane, tusane, siis viimane leid oli veel kallarask, kes on siis lobamokk mull ara lõug? Üks minu suur lemmik leid on klim, vimm ehk pillerkaar või pidu. Klim pim klimm just et selline sõna täielikult eesti keeles olemas ja ka selline sõna nagu Reenama ära määrima, mustama rikkuma ja sellised sõnaleiud tõmbavad mind käima igapäevaselt, et kui ma leian ja nende etümoloogiat siis uurida ja, ja veel ka ürje, too kuri, tige, minule eitali Jürjendus tujus just selluvuses just tänane sõna on leitud. Ei ole veel sellepärast, et ma ärkasin ja hakkasin. Hakkasin siiapoole tulema ja valmistasin natukene ette neid asju, mida me siin täna räägime, et tänane sõna tuleb päevapäeva jooksul kindlasti ma pakun sulle mõne välja, nii, on niisugune raamat, uudis ja unarsõnu sõnaraamatut mul ei ole, kusjuures ma olen seda kaua otsinud ja mul ei ole seda raamatut, ma kingin rähkud. Väga õnnelik, aitäh, aitäh. Siin tuleb tunnistada, et üsna paljud sõnad on tegelikult juba käibele läinud. See raamat on ju 85.-st aastast ja ma olen talle väga kursis ja ma pakun sulle siit. Kas sa tead, mis tähendab piima jahtuvat põrillima? Ma tean. Oi, vaat, see on Aaviku sõna ma põrkima issand, ma ei leia seda. Ma räägin, mul on kohutavalt halb mälu, ma teaksin seda, kust leida, aga aga ma lähen kohe pähe yle. Õpime ära piima põrbin rabavalt vapustavalt tähelepanuäratavalt mõjuma just just põrpi vapustav näitelause, tema ootamatu käitumine põrpis mind. Kas teid seejuures miski ei põrbi? Ja mis ma veel võin öelda selle sõna juurde, nimisõna põrp on sellist nime kannab Toomas Hendrik Ilvese Münchenis välja antud almanahh 1980.-te seda ma ei teadnud. Ma vot siit sa leiad veel ja me siis jälgime sind Facebookis ja Twitteris ja missuguseid sõnu sa oled siit raamatust leida väga hea ja. Aga Johannes Aavik ise, aga Johannes Aaviku selts, Johannes Aaviku Seltsi Facebooki leht siis. Tõin kaks näidet tänaseks kaasa Johannes Aaviku keele varamust siis kui Aavik kord vihastas järsult levima hakanud MT lõpuliste uudissõnade peale. Ehk siis nüüd need toodud näited sügavalt sarkastilised, kus siis kana, Kaagend, kanamuna, Kaagendi lasend, lipp, sõlmendi, tolgend, piim, sänd, hapupiim, lipsendi happenud ja nii edasi. Ja sellest inspireerituna sain ma siis oma uudis sõnastu tehtud, kui tuli aasta sõna, vist oli taristu ehk infrastruktuur, mis mitte kellelegi idendi juus. Just mis mitte kellelegi ei meeldi, kaasa arvatud mulle ja tegin ka sügavalt sarkastilise oma sõnastuses vangla karistu, magala ehk naristu kool ehk haristu haigla ravistu, Türi vald ehk türistu ja Delfi kommentaarium ehk viristu söökla ehk luristu Jaanus ehk Nõgisto ja kultuurimaja mere ääres ehk Niinistu. Et neid on veel, neid leiab kõik Johannes Aaviku Seltsi Facebooki lehel, et, et ma kõiki ei hakanud ette lugema. Kuid jah, selline selline väike keeleuuenduslik. Kuidas seltsiga teineteist leidsite? Jälle tänu Toomas Hendrik ilvesele, kes soovitas mul liituda Aaviku seltsiga, mis on tegelenud ligi 25 aastat, kuid on olnud elitaarne ja suletud uste taga. Ja ilmselt ka seetõttu ei ole Johannes Aaviku nimi tegelikult jõudnud üldsuseni. Ja nüüd minu Kolmeaastase tegevuse jooksul sotsiaalmeedias just Johannes Aaviku propageerides teavad inimesed rohkem Johannes Aavikust, kui nad teadsid varem, kuna sotsiaalmeedia on paraku see, millega peab kaasas käima ja noored just on sotsiaalmeedias. See on ainus platvorm, kuidas jõuda noorteni keelega ja Johannes Aaviku ka ja see mul õnnestunud miks just noorteni on vaja jõuda. Aga kelleni veel, kes meie keelt edasi viib, minu südameasi on see, et kuna mul omal kasvab kodus kaks last, 16 ja 11 aastased ja ma oma üheteistaastase poja pealt näen seda, kuidas keel sureb välja kuidas tuleb inglise keel peale, kuidas ei teata, mis on tilgastama läinud piim või mis on müre piim, piim on hapu. Et see teeb murelikuks ja ja just see sellele on minu tegevus suunatud, et läbi Twitteri ja läbi Facebooki jõuda noorteni keelega ja see on mul õnnestunud. Ma olen seda ka juba igal pool rääkinud, kui minu üheks suurimaks komplimendiks mulle oli, kui üks minu Twitteri jälgija kirjutas paar aastat tagasi lõpukirjandit ja Malin kriitinud uudissõna härtu, mis tähendab siis südameasi, armas kallis. Ja ta saatis mulle eksami ajal sõnumi küsimusega, kui ma kirjutan kirjandisse härtu, et huvitav, kas õpetaja saab aru, ütlesin talle, et saab ja see, see limane suurimaks tänuks ja seda tegevust ma jätkan. Aga mida õpilased koolides silmast silma kohtumistel küsivad ja kas nad küsivad julgelt ei küsi, julgelt. Emakeelepäeval käisin ma kahes koolis, ärkasin kuus, 11 tasuda Türi kooli poole teele, kus andsin kolm emakeele tundi ja pärast Kadrinasse. Luuletaja Contra sündis ka kohe hea väikene luuleriim sellest ketti. Vilms läks, Kadrina esitles end Kadrina. Aga jah, oldi küllaltki tagasihoidlikud kui teises tunnis, kui ma sain arvutist näidata kogu seda oma tegevust, siis neid sõna leida ja ja sain plaksutuse osaliseks ja muheldi ja naerdi ja ja saadi aru küll, et paljud olid neist kamine Twitteri jälgijat, kes olid minu tegevusega nii ehk naa kursis. Et jah, tundus, et neile mõjusad need, et, et ma olen loonud keele tutvustamiseks mängulise viisi. Et minu selliseks üheks hobiks on ka leida ajakirjandusest siis keele apsa vaid et kus oli selveris, olid näiteks Sõrnikud, kohupiimaga oli kirjutatud sõnnikut kohupiimaga eks, ja muu sellised selle leiab kõik minu Facebooki profiililt minuga austades neid on kohutavalt palju neid leida seal. Aga kui paberraamat on nii tähtis, siis kas need Kalambuurid, mis praegu seal interneti avardusesse ringi rändavad, kas need kuidagi paberraamatusse ka jõuad? Nojah, see on väga hea küsimus. Just eile sai mu käsikiri kinnitatud post factum kirjastuse poolt eessõna, järelsõna ja kõik on tehtud, nüüd on kujunduse taga asi ja raamat ilmub aprillis, raamatu nimeks saab pelgalt äpp, Keiti Vilms, kuna see on minu Twitteri kasutajanimi, kuna see on Eesti esimene säutsu kogu. Ja sealt siis leiab 175 valitud kalambuure nelja aasta jooksul siis kokku. Et jah, see on suur töö olnud ja jajah, see saab kaante vahele luuletamisest. Kas kõik, kes sõnadega mängida oskavad, oskavad ka luuletada? Tahaksin öelda, et ka mina oskan luuletada, kuid kahjuks ma ei oska, tahaksin väga, seda annet mul ei ole, ma olen kord kirjutanud ühe luuletuse, aga, aga see see jäigi selleks. Et võin selle kiirelt ette lugeda. Panid tule põlema, süütasid mus leegi, kutsun tule põlema või tuleb teine keegi? See on minu ainus luuletus, mille ma kirjutanud olen, et et jah, kahjuks seda, seda annet mul ei ole ja, ja seda ka ilmselt enam ei tule, aga Kalamburidest piisab ja ja kindlasti kavatsen ma jätkata Ta Johannes Aaviku pärandit. Aga luuletusi sa tutvustad ja tutvustan just ja just tutvustan vanemat luuleta. Ma olen kaevunud sügavalt vanematesse luuletajatesse, siis kes on surnud. Uuem eesti luule mind väga ei kõneta, võib-olla Triin tasuja on ainus luuletaja nüüdisajal, keda ma olen lugenud. Kuid jah, ma tutvustan just vanemad tjah oras sang, kes on suurepärased tõlkijad olnud. Heiti Talvik, keda ma juba mainisin, on mul väga suur lemmik. Jah, Betti Alver ja ja noh, neid ikka on Indrek Hirv ja Doris Kareva loomulikult tänapäeva luuletajate, sest mulle meeldivad ja Hando Runnel. Kuid neid ma ei liigitaks nüüd selle uuema luule sekka, et nemad on ikka vanad tegijad ja, ja väga hea tegijad. Ja jah, igapäevaselt ikka saab ka kindlasti üks luule minu meediakanalites siis jagatud. Mis need meediakanalid siis need on ja kas sa suudad öelda niimoodi, et inimene, kes veel ei ole nendega tuttav, nende meediakanalitega ka saaks aimu, kuidas Talle läheneda just kõigil, kellel Facebooki konto on, siis leiab mind minu nime alt Keiti Vilms ja ka Johannes Aaviku selts, Facebooki leht, Instagram, kellel on Keiti Vilms, nii jälle ja Twitteris kaaketiv, ilmselt kõik väga lihtne. Keiti Vilmsi nimi igal pool, aga see luulelugu luul tyhi peres on mu luuletrupp, kuid see on salajane. Sinna on kogunenud 190 noort, kes seal luuletajad, kõik noored luuletajad, kes tahavad sahtlist välja tulla, võivad liituda selle grupiga, et see on turvaline keskkond, kus oma luulekatsetusi jagada. Ja jah, nendele Ma olen loonud jah sellise turvalise koha just kus keegi neid ei arvusta, nad saavad sinna kirjutada oma luulet igati ühte sinna vastu ei võeta, sinna võetakse vaid vastu. Keda ma näen, et kes on tõesti luulega tegelema ja ja et iga inimene sinna gruppi pääseja, mitte niisama trügijad. Ei, neid ma ei võta. Jah. Kui nüüd tulla tagasi Ilmar laevani juurde, siis et kuulaja saaks ka aimu ja mis võib olla allikaks Kalambuuride allikaks. Just Ilmar Laabani roosizelawister on mul mu lemmik, kuna ma ise kasvatan kahte last, siis roosis elavistes on selline. Kuidas seda nüüd nimetadagi, sest ta ise nimetab neid aforismideks kinni, teravad, eks kasvatan üht ühtlast ja kaht kahtlast last. Ise olen sinna lisanud ja kolme kahtlast last ja arvus 11, ühed ei salli 11. Et jah, troosis elamiste kogust leiab väga palju sellist keelega katsetamist ja just sürrealismi, et paljud ei saa ka mina aru. Et aga teine minu suur kirg on Laabani puhul on talindroomid Palin trami kogu on mul alati kaasas. Palin droome siis aias 100. saia, me kõik teame kooliajast, et kuidas loed edaspidi või tagurpidi on, tähendab see ühte näiteks emaga Me magame või ema tukast sakutame mõlemat pidi, loed on üks ja sama keele suvede edevuse lee, kui on näiteks selline. Et ja selle raamatu nimi on elu, drooge, ego ordule, see kõik on Palindro ehk kõik, mida loed edaspidi Anda tagurpidi, täpselt sama. Et see on jah, minu suur kirg, et kui Kalamburi raamat saab valmis, siis ma tahaksin ise hakata katsetama pallinud raamide tegemisega. Aitäh, Keiti Vilms alias säutsupääsuke ja jõudu ja edu. Ja, ja palun ole ja see raamat on sinu. Ma näen siin juba ühte huvitavat sõna, mille üle võiks mõtiskleda barre, aga tutvuse väga äitäh kutsumast ja saate toimetaja on Piret Kriivan ja toimetajana soovitan siia juurde veel kuulata üht varasemat keelesaadet säutsupääsukese lemmikust Johannes Aavikust, kõike head kuulmiseni.