Minuga juhtus niisugune lugu, läksin endale lipsu ostma, sattusin müüjaga sõnavahetusse ning nõudsin kaebuste raamatut müüa siis seda pool tundi taga ja nähes mind ikka veel kannatlikult ootamas, viskas raamatu mulle pähe. Juhtum tundus mulle küllaltki iseloomuliku ning naljakana ja ma otsustasin ta kirja panna. Tõsi, moonutasin veidi fakt, et oleksid tõepärasem. Oma satiiriloos ostsin endale traksid. Rõivadik paistis mulle naljakam, anna. Hoolimatust lüües tegin ma nõiamoori, kes nägi välja nagu ingel ja kes kõige võimatumad murrakut rääkis, et aga rohkem naerda saaks. Oma pruudi, põimisin Maloosse kellele meeldivad peigmehed, keda avalikult kaebuste raamatutega loobitakse. Loomulikult jättis pruut mind maha. Lõpuks poosid end püksi traksidega üles. Satiiriloos muidugi traksidega rebinesid, kuna nad olid viimane rämps toimet lugestusese näoga loo läbi hoides ühes käes kohvitassi teises suitsuvaates mind mõttelageda pilguga ja mainis. Väga hea, lõpuks ometi üks teravmeelne humoorikas lugu. Aga me ei saa seda trükkida. Miks puudub konkreetsus, pool lugu on tõde, pool väljamõeldis. Kui medalid ära trükime, hakkavad tulema kaebused. Pange tähele püksi traksi fabrikutelt püksid, rääksi, poodidelt ja püksid, rääkisite tootmise ning levitamisega seotud ettevõtetelt jämetkondadelt. Peale selle tõstavad häält naisteorganisatsioonid, sest teil on ju seal müüjanna siis meeste organisatsioonid. Kuna kunde oli ju mees, rääkimata nooruse ühingutest, sest nii müüja kui ka ostja olid noored. Kõik pruudid hakkavad protesteerima, samuti matusebürood, sest teie nurjunud enesetapu katse ei lase neil plaani täita. Kõige lõpuks hakkavad veel nurisema sama dialekti rääkivad inimesed. Ka võib siin märgata pilget maa- ja linna vaheliste suhete kohta. Mis ma pean siis tegema, pidage tegelikkuses täpselt kinni. Kirjeldage juhtumit, lipsu ja müüja on aga nii, nagu oli. Ma tänasin toimetajat lahti nõuande eest, läksin koju, kirjutasin loo valmis ja pöördusin toimetusse tagasi. Nonii võib trüki minna. Ainuke viga, Lubu on tapvalt igav, mitte huumoriraasugi. Kõige parem oleks, kui te mõne päevalehe poole pöörduksid. Ei. Kasvõi sõidan hinge selle neetud loo juures, aga sellest rappenna Liidulema, kuidas ma peaksin ta ümber töötama? Aga ma soovitan teil täiesti tegelikkusest lahti öelda ja fantaasiariiki hõljuda kuid samal ajal peate jääma reaalsuse pinnale. Ainult jätki, igasugu sümbolid. Olgu Saltecov see Triin, teile eeskujuks. Hõlm ööd-päeva haudusin söömata ja magamata oma jutu kallal. Seal rabas mind ennastki, kui pärast korduvaid ümberkirjutusi oli eespool mainitud juhtumist saanud loomamuinasjutt eksameetrites. Muinasjutt rääkis, kuidas kolhoosikarpkala ajab vaimukat ja õpetlikku juttu haisu loomaga, kes parajasti juustu teeb. Toimetaja võttis mind jutule viskes kuni kohvitassi sõi närvitablette ning ütles. Meil on praegu olemas umbes 4000 loomamuinasjutuloomade järgi täiestikuliselt grupeeritud ahvist kuni Uraskini. Teie lugu on aga täbar. Juustutegijate kalurid tõstavad igal juhul kisa. Pealegi mõjub teie karpkala niivõrd eemale tõukavalt, et kala söömine üldse ära jääb. Ja see võib meie rahva majandusplaani hoopis segi lüüa. Terve järgmise nädala veetsin ma rõõmutultuma toas. Ja siis korraga ühel ööl tuli mulle hiilgav mõte pähe. Viisin loo tegevuse Marsile. Tegelasi on Ko peenel marslased, kuus paari tiibu seljas ning veel ühed monstrumid ja ükski inimene ei suuda nende jutust välja otsida hästi varjatud vihjeid minu läbikukkunud lipsu ostmise kohta. Artikkel ilmus hiljuti. Siiani pole mind keegi planeetidevaheliste suhete mürgitamise pärast kritiseerinud. Aga ma kardan, et järgmises maavärinas olen mina süüdi. Ja teeb pooletunnise vaheaja et saadikud saaksid õhtust süüa. Rahvuse isad kurnatud pikast istumisest võtavad teate rõõmuga vastu justkui koolipoisid, kes pärast igavat grammatikatundi sumbunud klassitoast välja tormavad. Parlamendihoone koridor on täispikki ja lühikesi satter kuubi kõva, kraesid viiki, valgeid ning eriti kollaseid kindaid. Üks alles äsja ametisse astunud saadik on Pariisist viimase moega kaasa toonud. Sellise kuumaga veel niisugust istmiku, kaardinat ja kaelavõru kanda. Ohkab maameeste esindaja, kes tunneb end satter, kuues nagu täkk kammitsas. Mul on juba isu täis sellest jamast ikka ja jälle artikkel 45 või paragrahv 687. See ajab peassegi. Mina tean ainult kümmet käsku, sellest on mulle eluaeg küll olnud. Pealegi teeb siini majoneeskaste mu südamel Lailaks. Ju mu naine siis teadis, kui ta mulle koduvorsti kaasa andis. Saadikute söömaaeg kestab pool tundi. Nad söövad ning joovad isukalt, nii nagu keegi oskab. Üks kastab saiakastme, siis teine torgib viinamarju kahvliga. Kolmas kasutab salvrätti nina pühkimiseks. Istungite saal on varsti jälle rahvast tulvil. Täissöönud parlamendi liikmed vajuvad oma tugitoolides ja arutavad uusi seadusi. Hääletatakse poolt ning vastu, kuidas kellelgi tuju. Kõik läheb väga ruttu. Kaval eesistuja teab juba ammugi, et tähtsamad seadused tuleb alati pärast sööki serveerida. Vahel juhtub sedagi, et üks või teine saadik Suigatab magusesti. Aga selle põhjuseks on lihtsalt Ateena kuumus, vein või eesistuja klassikaliselt ebamäärane väljendusviis. Tõsi, ka hiline kellaaeg võib midagi tähendada, sest enamik saadikuid on üle 80. verstapostini jõudnud ning harjunud kell üheksa voodisse pugema. Mõni norskab valjult nagu kreissaag, aga õnneks kõlab nooremate Deputaatide tormiline diskussioon veel valjemalt. Härra kolleeg, natuke vaiksemalt, ka teised vajavad rahu, sosistab mõnikord naaber magajale. Õplini, kuidas teisi tülitamata magada, siis võid end lasta parlamenti valida. Keskisegi opositsiooni umbusaldusavaldus ja sellega kaasnev kõrvulukustav lärm ei sega norskajaid. Ja äkki kostab vali hääl maha tõmmata, välja jätta. Kuus Tuutada. Viimane sõna ajab uinujad järsku jalule. Tuli lahti turri, lahti ninna, tormad ukse poole. Aga varsti nad kuulevad, et mitte kusagil ei põle. Arutatakse hoopis seaduseelnõu, mis annaks naistele valimisõiguse. Ja siis hüüavad kõik veel valjemalt maha tõmmata, välja jätta. Kuna see tuli on märksa hädaohtlikum ja võib terve riigi hävitada. See villaga Nuunikul Donservantesele oli papagoi kes oli linnas ja ümberkaudsetes külades kuulus oma jutukese poolest. Sellist papagoid pole varemalt lihtsalt kusagil nähtud. Kui nüüd Donservantes ühele õhtul tahtis katedraali minna, tuli ta juurde keegi inglane, piiksaleblon lopsaka lõuahabemega ja jalas ruudulised püksid. Inglane tervitas Donservantest nii viisakalt, kui üks inglane yldse tervitada oskab ja ütles. Siin Jorge nõunik. Teil on imetore papagoi. Ma tahaksin ta ära osta, mille peale Donservantes vastas. Väga kahju, Kabaleeru, aga ma ei müü oma papagoid. Ja mis peres siis perekonna pärandus, postis kanoonik, ainult et midagi öelda. Jättis viisakalt jumalaga ja hakkas astuma. Kahe päeva pärast sättustonservantes uuesti inglasega kokku, seekord linnapargis. Vabandage väga siniurka nõunik, tähen tõesti teie papagoid ärevust. Mai oli mitu ööd sõba silmale saanud, kogu aja mõtlen tema peale. Ma jään haigeks, kui ma papagoid endale isa. Ma kordan teile, ma ei müü papagoid ära. Aga kui ma topelthinna maksan, papagoi ei ole müüdav ja köik lõpetestonservantes järsult juttu. Järgmisel hommikul seisis inglane katedraali väravas. Niipea kui ta kanoonikud tulemas, nägi. Hakkesta pihta. Senjoor, ka nõunik, ma maksan papagoi eest, ükskõik kui palju. Mul on palavik ja see ei anna järele, enne, kui ma papagoi endale saan. Ma ei müü teile midagi ja jutul lõpp vastast Donservantes jämedalt, sest hiinlase kangekaelsus oli tema viisakust tunduvalt kahandanud. Nüüd algas põrgulik jaht. Inglane ootas kanoonikutima maja ees, kõndis kuni katetraalini, tema kannul saatis kanoonikud varjuna. Jalutuskäikudel oli igal pool tee peal ees. Donservantis pidi hommikuti oma teenijal uurile saatma, et kas õhk on puhas ja kui donna Laura teatas, et vaenlane on juba nurga peal. Haarde valmis muutistonservantes oma päevakava ning veetis aega koduses arestis. Väga oheda. Ühel õhtul ilmus õnnetu inglane oma ohvriukse lävele. Siini organoonik, palun vabandust. Aga ma suren, kui te mulle oma papagoid ei anna. Isa, poja ja püha vaimu nimel, Kaballeeru, te ei saa, teda, hüüdis ka Nuunik tulises vihas, lõi ukse inglasi nina ees kinni ning heitis voodisse. Ma olin haige. Ütles ta tunne Laurale ning keelas ühtki inimest majja sisse lasta, ükskõik mis ettekäändel keegi kai tuleks. Järgmisel hommikul tegid Donservantes akna lahti ja ta ehmatus oli suur, kui inglase punane habedale kohe silma torkas. Vaenlane oli endale vastasmaja üürinud ning ootas aknal, millal kanoonika ärkab. Kähku haarestonservantes oma reisikohvri Edalcalese sõita ning seal mõned nädalad redutada. Vaevalt oli ta jala üle algaala võõrastemaja läve tõstnud, kui inglane talle vastu tuli ja papagoid manguma hakas. Donservantes tormas Sevilla poole tagasi nagu kurjast vaimust vaevatud. Sulgesin kongi, talle hakkasid viirastama papagoipeadega inglesid ja papagoid, kes oma pikkadel jalgadel tema rinnal loivasid ning teda inglise keeles sõimasid. Samal ajal pommitati kanoonikum ajakirjadega, mis kõik kõlasid ühtemoodi. Ma tahan teie papagoid. Lõpuks ei pidanud Donservantesse vastu, tiris fenomenaalse linnu puurist välja, andis inglase kätte ja ütles. Jumala nimel, võtke ta endale Kabaleeru. Võtke või muidu lähen tõesti hulluks. Ma ei taha ta eest midagi. Kui te vaimusilmapiirilt kaoksite jumalaga. Ülimalt rahulolevana läks inglane minema. Donservantesse ei näinud teda enam eales. Tema tervis paranes ajapikku. Kass sai tagasi oma hingerahu ning kehakaalu ja võis lõpuks magada nagu korralik ristiinimene. Kunagi möödus aasta ning ükskord tuli meiega Nuuniku pihitooli ette Magda Leena silmaline liigutavalt ilus neiu, kes pihtis järgmise loo. Saanud Igakülgse kasvatuse ja hariduse ning polevat kuni viimase ajani ei käitumises ega mõtetes vooruse teelt kõrvale kaldunud noorte ilusate ning rikaste meeste paljudele peale käimistele vaatamata. Ja ometigi sattunud ette mees, kes polnud ei noorega ilus, isegi mitte armastusväärne. Kuid kes siiski sellega hakkama sai, et neiu patu magusele teele viis. Selline uskumatu tuia hirmus juhtum Olidonservantesse pikaajalises praktikas esmakordne. Arusaamatuses vangutas ta pead ning imestas, kuidas küll võis teiega niimoodi juhtuda. Kristjani vooruslik nii puhas ja nii tark olete. Oh, isa pihtis kaunis patuste. Kui te vaid teaksite, mil kombel see mees mind jälitas igal pool ja alati oli ta mu kannul kirikus, tänaval, teatris, kuhu ma ka ei vaadanud. Nägin ma teda hindeis sihvakad pika koivalist, punase habemega meest. Pihiisa näost käis nagu valguse sähvatus läbi. Armuline taevas. Hüüdis ta heitunult ja ta käed raputasid pihidoliveresid. Kas ta oli inglane? Jah, Aulik isa, inglane ning tal oli kaasas papagoi. Aitab, katkestas Donservantes. Ma annan sulle su pattude andeks. Inimlikul vastupanul on kõrgemalt poolt seatud piirid. Kaitsku sind ja mind jumal. Edaspidi teema ning temataoliste eest. Subatud on. Lunastatud. Mina tulin sealt ära tulema. Värvis sõbrad. Rööstus tere, kas tohib teie juurde istuda? Palun väga? Ega ma ei sega teid. Aga ehk ajate salajuttu. Äitäh mehele. Poisid, mis see kell võiks olla? Minu läks katki. Kolmveerand üks täita ka õigesti jaama kella järgi seatud. Nizza on praegu. Mis kell oli kolmveerand üks. Praegu on metsa kerglane ja konteksti vahepeal. Lasin tal oma ülemusega reisile minna. Et kas me siis jäämegi kuivalt istuva aver, õlu. Kas mees on tunne, et seda pole varem näinud? On juba natuke seda kraami maitsenud kõvaantroop. Mis see kell nüüd võiks olla 10 minutit, kael siis nati tuiamas söövad kindlasti õhtust, no kes siis ometi metsa, ma ju ütlesin teile, oober veel üks Kall, kulla mees, aga see metsa, kes ta võiks olla, võib-olla selgitate natuke, kuidas te ei teagi? Ei Ta on minu naine, Kullamäe selge, selge, aga kuidas te võisite teda niimoodi öösel üksinda rongiga? Ma ütlesin vist juba tapale üksi, ülemus on ka kaasas ja nüüd me taipasime küll, aga siiski, mis ma tahtsin ütelda, saate ehk isegi aru, naisterahvas üksipäini, mõni asi, aneetiku p, lähed sisse, tuli surnuks, kardinad ette ning uks lukku. Täiesti omaette olemine. Ka. Mis see kell peaks olema? Hoolgaks läbi tiptustanandi vale välja sõitnud, kamatazaron möödas, Nizza hakkab vist magama heita ja ülemus ülemus. Miks sa ei jäta ma eales üksi teate, isegi noor naisterahvas ei lähe ju ometi üksinda reisile. Leidub igasuguseid kasvatamatud jõhkardid ja eriti kui naisterahvas on kena Et see on ilus, imeilus ja kohe ma näitan Ooh ma ütlesin, imeilus tibu luuks, oo peld pole veel midagi. Peaksite teda tervenisti nägema, noh, nii nagu ta on liivakas nimelt blond kullakarva. Selliseid juukseid pole te näinudki. Ei mingit tangidega kõrvetamist loomulikult krussis. Kuidas ta varahommikuti vannub, kui kamm ei lähe läbi. Kui vanad õige on? Paljude pildi järgi annetena umbes 25. Ja ometigi öeldakse, et pildid teevad ilusamaks saab varsti 20. Armastate teda, mis kuradi küsimus see on, kuidas siis muidu meie jaamas näeksite te iga päev igavest kinorong meid läbi sõidab, pungitavad reisijad silmi metsa poole, kes Orajasti aknal ei saa. Me elame jaamahoone ülemisel korrusel ja ülemus, kus elab sealsamas ülemus ikka üleval perekond ka. Õhutaid A naist võtta, ütleb, et naised luft. Meil võib nyyd seal teda sellega ärritada, kui te ei tea. Korra läksite tülli ega rääkinud teineteisega terve päeva. Tuleb muidugi ära lihtsalt pidid. Ei jäänud, muud üle, jääb, ja me elame ning sööme ju kõik see aeg koos. Pääseb. Mis mees, teie ülemus, kaun, räbalais. No seda küll, aga ma mõtlesin Passi pole ollagi. Oot, mul vist pilt kaasas? Hakkas mul polnud õigust, oi, keht koju. No te peaksite teda loomulikus suuruses nägema. Pigem. Pealegi ei paista pildi peal punane müts hästi välja, kui ta platvormi mööda läheb, müts natukene viltu peas, vuntsid mussad nagu süsi, kulmud puhmas. Rong läbi sõidab, õgivad naised teda silmadega, aga teie? On teil lapsi? Sobor vestleja, nüüd alles 11 kuud abi, tõsi ka siis pole viga midagi, külla tulev vedame loodab. Palju Kell võiks olla. Ja aga kas tohib küsida, kellel need jaamas töötab? Ma olen rööpas järje. Hilja vilju ja ma pean varakult kontorisse ainult ühe tolle over kolm õlut. Ja kas te olete nüüd puhkusel? Puhkusel võtan ülemuselt puhkust siis, kui tahan. Võin ka muidu kolm päeva järjest võõrata, meil pole seal niikuinii midagi teha. Kuule, sa oled täitsa poiss. Tahaks kunagi sinu naist ja ja ülemust näha. Mida nad võiksid praegu teha, magavad nagu surnud. Mis kell on? Täpselt kolm, siis on pikestis pooletunnine peatus. Sõber, sa oled lihtsalt Hannes. Mis asi see tõsi? Olen täiesti imelik. Jumalale tänu. Mul on pilt, et ilus naine, tore töö, pealekauba. Võite mõeldamistaatiat, rööpaseadja või nii, aga ülemus, vaat see on alles kohe venna ees. Kuigi on ainult naise vend. Kuidas. Mida teie siis arvasite, siis läks küll viltu, mis läks viltu, mõtlesime, et et mida sa siis mõtlesid, kulla vennas. Kui ta metsa lihalikveld poleks, oleks siis niisugune asi võimalik.