Tere päevast ütles musta habemega mees trammivagunisse astudes. Vagun oli vanamoodne, inimesed istusid kahel pikal pingil ja põrnitses üksteisele otsa. Keegi ei vastanud. Ilus-Ilm. Ütles musta habemega mees. Ainult pisut külm ütles musta habemega mees. Seisan tavaliselt esiplatvormil, aga seal tõmbab tuul hirmsasti mullal Reomatismus. Kas kellelgi härradest on ka Reomatismus? Keegi ei vastanud. Hüvasti, ütles musta habemega mees. Keegi ei vastanud. Tere päevast, ütles musta habemega mees päev hiljem trammivagunisse astudes. Üldine hämmastunud vaikus. Mida te arvate Greta karvast? Küsis musta habemega mees vastase istuvalt hallide vuntsidega härralt. Urises härra ärritatult ja näis tahtvat musta habemega meest elusalt ära süüa. Aga ei söönud siiski. Kas teie korteris on lutikaid? Küsis musta habemega mees, vastas istuval vanemalt proualt. Proua hõikas konduktorit. Tere päevast ütles musta habemega mees päev hiljem trammivagunisse astudes. Ühtegi vastust. Andestage, tülitan teid, ütles musta habemega mees ja riputas kaenlas olnud puutahvli seinale. Makske, olge kena, ütles konduktor ja võtke see tahvel siit ära. Ei võta. Armastan inimestega rääkida, sõit läheb siis hoopis lõbusamalt. Seal esiplatvormil on väga kena trammijuhiga vestelda ja seal kõik räägivadki konduktorit tulevad sinna juttu puhuma. Seal on selline silt juhiga rääkimine keelatud. Siin vagunis aga ei hakka keegi rääkima, kõik on vihased, kui üritad seda teha. Asja saab siiski parandada. Lubage ma riputan siia sildi, kaasreisijatega rääkimine keelatud. Tere päevast, ütles musta habemega mees. Kas siin on palgikontor? Ei ole, see on patendikontorütles patendikontori juhataja abilised, kaadee, minge, ei lähe. Ütles musta habemega mees patendikontorit, ma olen otsinudki. Mis teil asja on? Küsis KT. Ärge segage ennast palumata minu asjadesse, käratas musta habemega mees patendiametniku poole astudes, kes hirmust 76 kuupsentimeetrit kokku tõmbus. Nad on leiutanud traadita telegraafi, ütles Musta Haabemeline Ni. Ja nüüd on nad leiutanud lennuki, mis lendab ilma mootorita tuulega. Kui tuul on nii. Mina olen leiutanud ilma mootorita mootorpaadi. See sõidab tuule abil, kui tuult on Kesepaation teivas ja teiba küljes kotiriie. Kui tuul puhub kotiriidesse, läheb paati edasi. Kui tuul puhub eespoolt, läheb paat tagasi mootorita. Kuulge, istuge. See on õigus ütelda, juba vana leiutis. Sellele patenti ei taha. Aga ma olen teinud uue leiutise, millele tarvis. Patenti. Oodake pisut, ma toon selle sisse. Musta habemega meest läks uksest välja ja patendikontori juhataja abilised, ka tee läks välja teisest uksest patendikontori juhatajat kutsuma. Kes oli suurem ja julgem mees. Hetke pärast tuli musta habemega meest tagasi. Kaasas teine mees, kellel olid pruunid riided ja punane nina. Patendi kontori juhataja abilisi kaadee tuli tagasi patendikontori juhatajaga, kes oli suurem julgem mees. Neid oli nüüd neli meest. Termomeeter näitas 18 kraadi varjus, mis küll ei puutu siia asjasse. Sõnast musta habemega mees ja näitas mehele, kellel olid pruunid riided ja punane lina. Kas te olete hull? Ei, ma olen vaid leidur. See leiutis on nüüdisaja kõige õnnistatavam leiutis, see tähendab rahu tagasi tulemist maa peale. Inimeste närvide rahunemist. Tuhandete inimhingede päästmist kindlustab vigastuste ja õnnetuste vastu gaasist saastatud õhu puhastamist. See on 100 korda parem kui lennuk, mis lendab ilma mootorita. See leiutis on autojuht, kes liigub ilma autota. Ta sööb kõike ja joob ükskõik mida peale v. Nõual patenti. Patendikontori juhataja viskas musta habemega meest patenteeritud tindipotiga, mis läks mööda lendas aknast välja ja tappis pärnaoksal istunud süütu varblase. Patendi kontori juhataja oli suur ja julge mees. 25 minutit kestnud võitlus lõppes tema võiduga. Ja musta Haabemeline mees ning mees, kellel olid pruunid riided ja punane nina. Lendasin välja ilma mootorita. Täid ütles kohtu eesistuja musta habemega mehele süüdistatakse asjades, mis pole põrmugi kenad. Olete röövinud härra rakuhiirelt kuldkella. Liialdus, ütles musta Haabemeline. Laenasin selle. Või nii, nii oma kell oli parandada. Palusin oma sõbrad raku hiilelt laenuks. Kella rumalusest andis ta kuldkella. Kui te ei andnud seda tagasi, kus on kell nüüd? Mäletan, et laenasin selle ühele tuttavale. Ei mäleta nime tema laenama selle vist kellelegi, kes sõitis Austraaliasse või, või oli see Kanadasse. Läks, kuhu läks. Sellest ei maksa enam rääkidagi. Ärge rääkige nii kergemeelselt. Olete hävitanud kella. Te ei andnud seda tagasi. Kasukas kadunud. Mul on nii halb mälu. Arvatavasti andsin selle omakorda laenuks päris õige pandimajja. Niisamuti olete laenamise ettekandel röövinud eriisikutelt seinakella jalgratta ja jahikoera. Tunnistada õigeks. Nüüd mul enam pole raamatukogu, see on laiali viidud vähehaaval. Sõbrad ja tuttavad on minul laenanud ühe teose teise järel. Midagi ei ole saanud tagasi. Üldine komme. Mõned raamatud, mida viimaks ise olen läinud tagasi nõudma, on tuttavad omakorda teistele laenanud. Nii nad on läinud. Ei ole kedagi kuulnud seda röövimiseks nimetatavat. Aga nüüd, kui mina olen kasutanud sama meetodit, väga kahju, aga härra kohtunikest mäletab luksusteost kohtumõistmise ajalugu. Härra kohtunik, suvatses sellel laenate minut aastal 1927. Kus see nüüd on? Ärge rääkige nii kõvasti, sosistas kohtunik, tegi raamat, on keegi seal jälle minul laenanud ja ei ole veel tagasi toonud? Jooni nende seksuaalgeneeaa, loogilisest ja füüsilisest kapatsiteedist. Kukk kallus, kuu kulus on meessoost kana, kana, kallinapkaa, kalus, onlaissostku muna on segasoost kõva koorne. Kuidas kukk ja kana lapsi saavad? Tänapäeval, mil seksuaalküsimus küllalt laialdast valgustust on leidnud, teab iga täiskasvanud kodanik, et kanade jakku kedega on lugu hoopis teisiti. Ämmaemandad neile poegiido. Üksnes muinasjuttudes võiks niisugust imet juhtuda. Ka majanduslikult oleks see täiesti arutu. Ämmaemandate arv tõuseks nii meeletult, et nende peale minevat palgakulud Imeksid vallad rahast üpris tühjaks. Nõndaks see probleem ongi hämmastavalt lihtsalt lahendatud kanamuna abil. Kanamunal on nimelt omadus hämmastavalt lihtsalt probleeme lahendada. Kolumbus näiteks lahendas oma kuulsa muna abil tollal veel tundmatut dollari probleemi, avastades Ameerika. Oma lapseeprobleemi ei haudunud kanad hoopiski mitte peas vaid kõhuli munade peal lamades. Et kanadel mingeid komiteesid pole. On haudumine ka tulemusi andnud. Kas munas tuleb tütar või poeg? Mõttetu ennustama hakata. Alati tuleb poeg. Munadest kooruvad pojukesed on nimelt kanapojad, mitte iialgi tütred. Et poegadest hiljem siiski ka kanu areneb, tuleb asjaolust, mida argikeeles seksuaalpatoloogiliseks homo koodseks kromosoom seks Regene ratsiooniks nimetatakse. Ja nüüd mõneti hel küsimus. Kuidas muna tuleb? Kallutumise kallinemise teel. Mida kallimad munad on, seda hõlpsamini neid lagedale ilmub. Mida rohkem munade hinnad tõusevad, seda rohkem mune lasevad kanad tulema. Kui aga hinnad langevad, tõusevad munad kanade salapurudesse jälle tagasi. Munasarjade asemel saame siis sulesarju. Teaduslikus sõnavaras nimetatakse sel teel saadud saaki sulesaagiks. Kui ei taheta, et kanadest mune tuleb, võidakse kasutada munalukku. Siis mulle enam ei tule. Niisugusel juhul saadakse mune taanist. Munade sündi on palju uuritud. Tänapäeval on teadlased juba enam-vähem üksmeelsele arvamusele jõudnud, et muna sünnib nimelt järgmisel viisil. Enne kana kaagutab erutunud lärmakalt. Muna tuleb alles pärast mainige, et ka kalad munevad, aga mitte mune, vait, marju. Ka inimestele toovad kanamunad suurt kasu. Näiteks loobitakse ebaõnnestunud poliitikuid kõnemehi kohe mädamunadega. Meil Soomes ei ole see küll kombeks. Siin munevad poliitikud end ise varem või hiljem. Täiskuked on väga kirglikud, nokivad kirglikult peri Jausikesi tuntud laulumeestena kuked innustunud muusikut, mistõttu nende riiud pahatihti Kuke taplusteks paisuvad. Jalgade küljes on neil teravad kannused. Kui kukel lauluhääl otsa saab, võib taga kannustel lugusid lüüa. Lisaks tavalistele normaalkukkedele on kukkesid, kes polegi munakoorest maailma tulnud. Neist tähelepanuväärseim on aabitsakukk ja piparkook. Esimene on vaimutöö sünnitis. Usinuse ja hoolsuse eest muneb ta lastele ilusaid hindeid. Aabitsa kuke kohtame siis koolipingis. Täiskasvanuna saavad inimesed aga kogeda, et vaimse töö eest teenitud palka saada on lapsik illusioon. Muinasegiptlastele, kes oma suurusehulluse püramiididesse valasid olid aabitsakukkede asemel Aapis härjad. Piparkook on vastupidi, pagarisünnitis. Kanade rist sugutusel saame kanakulli. Rabav, ent siiski veel mõistetav saavutus. Kanakoer käib aga üle igasuguse mõistuse. Kanajõul pole sugugi hõlbus mõttejooksu juhtida. Taunitakse, kui sul on kanapea eelistaga peata kanaks muutuda pole tolku sellelgi. Ööbik ongi ööbik, kuulake ilu. Kole hirmus ilus. Ma ei öelnud, et siinse alus elutseveebik, härrased, saavad nüüd oma kõrvaga kuulda, võib kommuni teine lind olla. Kus prokurist teab, et see just ööbiku olen uurinud lindude elu ja hääli ööbik ütleb hüvit Karl Karl ja seejärel tuletatud löödi hääl. Minu arvates ei olegi see nii väga õnnestunud. FIS-moll kõrge sees sordiini akord võiks olla pooltrubaduri kõrgem puuga lõpp-pinge moduleerida. Ei usu, et sööbikon kuulsin kullaplaadilt laulu, see oli küll teistsugune, aga see laulab pist oksalt, mitte plaadilt. Ööbik olen lugenud, et ööbike näitanud laulu ajal kunagi ja seda lindu, kes nüüd laulab, ei ole tõepoolest näha järeli. Ega rukkirääk kugi näha ole, kui laulab. Rukkirääksiin metsaseenerukist olevat kindlasti ööbik. Hilja ei uskunud, et preili fant Gallia juuksed on värvitud. Mina ka, ütlesin, et peab olema püsti värvipime, kuna see hulk ametit tahastseerunud kini kuule oma häältki, ammusid ööbikut, kuidas kuuled, kui lindu ennast nähagi pole? Nägemine pole ju sugugi nii vajalik, preili pühkime. Sageli on nauding palju suurem, kui ei näegi, kes laulab. Seda küll. Kui silmas pidada, et ka teie olete laulja. Aga vabandust, kas asjaajaja ütles midagi? Ainult seda, et naudingu enamasti veelgi suurem, kui lauljad ka kuulda pole. Möödunud suvel oli sama lugu õige mitmel pool kiidelda, et oli ööbikud, kuuldud oli hoopis vihmakass. Kaladid rookimate pidin just supi keetmine ja ka valimiseelne kalapüük. Kolhoos. Teie partei noodaveed näivad sogased olevat. Teie vetesse ma küll ei tiku. Sul on uus rannakostüüm, mis värv taeva pärast ööbik Kirbikule hääleõigust. Nii imelik küll, et linnulaul meeldib inimesele rohkem kui lehma hammumine. Ometi on leemsu loogiliselt võttes inimesele lähem kulin mõlemad nimetajat, võtke arvesse, et lind on kahejalgne nagu inimenegi ja mõlemad lendavad, ega siis jalgade tiibadega ei laulda ning lauluga imetada ammugi. Kuigi tavalise inimese laul meenutab rohkem lehma kui ööbikulaulu. Aga teiselt poolt, kui võrrelda näiteks silmapaistvat koloratuur sopranit ja vares, siis sünnib skandaal. Oh, kuulake ometi ööbikut, ta laulab ju nii lühikest aega, kui kaua. Kevadest jaanipäevani. Ega me nii kaua teda siin kuulatakse. Mida ta siis teeb, kui laula vait, on suurem osa? Samas on muudki imelist ei midagi, mida võiks ööbikuga võrrelda. Mõelge vaid, tal on hääl, ilus hääl, mida võib edukalt kasutada. Aga see ei ole veel mingi imeimede ime, et ta sellest hoolimata oskab ja jaksab suure osa aastast vait olla. Otsustasin omal algatusel kirjutada tänavukevadise küpsuskirjandi. Valisin üheksanda teema, mis kõlab kirjanturismi alalt valise Pealkiri. Valisin ise endale sellise pealkirja, ühe rühma giid ehk turism soome moodi. Sel teemal kirjutasin järgmise töö. Olen abiturient, see tähendab, et jõudsin möödunud kevadel kaheksandasse klassi. Mu vanemad võimaldasid mulle reisi Rooma sest ma jäänud istuma ja armastan ajalugu. See oli soomlaste rühma matk. Meil oli peatus Kopenhaagenis. Seal juhtus kahetsusväärne lugu. Rühma giid haigestus ja tal tuli jääda Kopenhaagenisse. Giid küsis minult, kas ma nõustuksin jääma tema asemel rühma juhiks. Kohkusin selle mõtte juures, sest ma arvasin, et ei tule selle ülesandega toime. Aga kui kõik turistid hüüdsid, tubli, tubli, nõustusin siiski. Nii. Läksimegi. Hakkasin kaardi järgi marsruuti uurima. Leidsin, et jõuame varsti imekaunisse Moosel jõe orgu, millest ma enne lugenud olin. Olin nii vaimustatud sellest ühiskondlikust ülesandest, et ei pannud tähelegi, mida turistid mu ümber tegid. Mina aina uurisin reisikirjandust. Kui jõudsime lõpuks muusele jõe orgu, tundsin, et nüüd on mu elu suurim hetk kätte jõudnud. Jõe org ümbritsevate mägedega järskude kallaste, viinamarjaaedade ja vanade kindlustega oli nii imekaunis, kui see vaid juunikuu alguse haljuses võib olla. Ma ei suutnud tajuda, et maailmas võib üldse nii haaravaid kohti olla. Nüüd plaksutasin käsi ja nõudsin Paikust, et jutustada, kus kohal Euroopas me nüüd oleme ja kui imekaunis on muuseli org. Keegi ei kuulnud, kõnekõmin oli võimas ja pudelid käisid käest kätte. Mina üritasin häält tõsta, jutustada Moosel ümbruskonnast, kuid asjata. Asjatu. Keegi hüüdis, pea poiss oma suu kinni ja kogu seltskond laulis mürinal, et kui juba mürgel, siis mürgel põhjalik vihastusi raevustusi ja seletasin, et ma ei ole mingi karskus apostel, aga ärge segage ära joomist ja turismi. Need on kaks eri asja, millel ei ole teineteisega midagi pistmist. Suu kinni, ütlesid nemad ja surusid mu istuma. Läksin tagapingile ja nutsin. Jõudsime udus ja sumus rooma. Rühm magas hotellis paavstipalee lähedal kaks ööpäeva. Mina sain sel ajal rahulikult tutvuda Rooma vaatamisväärsustega. Kavandasin turistidele enda meelest oivalise marsruudi Kapitooliumi, Rooma form, Colosseumi ja nii edasi läbi läänemaailma kultuuri. Aga kui rühm kolmanda päeva hommikul ärkas ja oli mineku valmis, ütlesid rühma liikmed, et ei, ei, ei meel lähe nüüd neid vaatama, nüüd me läheme sisseoste tegema muidu jääaega sisseostude jaoks. Mis sisseost mina imestunult küsima. Siis kamba vanim mees ütles, et mina igatahes lähen tallanahka ostma, sina vaene poiss, ei teagi nähtavasti, et siin on nahk ja kuldodavad. Siis jälle vihastusi. Lausa kohutav, kuidas ma jälle vihastusi ja ütlesin, et turism ja asjade kokkuostmine on kaks eri asja. Miks te siia kokku ostma tulete? Soomes on ju nahka, kulda, kangaste kingi rohkem kui mujal. Ma saaksin aru, kui ostaksite mingi suveniiri, ilusa tikandi või Scaraabe mille peale üks naine küsis, et mis see on? Ma ütlesin, et see on väike roheline kunstipäraselt tehtud putukakujutis, mis Egiptuses on levinud ka teistesse Vahemere maadesse ehk soome keeles pühasid tikas. Selle peale kõik naersid, läksid kaubamaja otsima, ütlesid mulle, et ise oled pühas sitikas. Läksin üksi kõndima ja jõudsin Colosseumi suurde kinnisesse tsirkusesse, mille võimsust Mailaka imetlemast. Seisin areeni keskel sellel kohal, kus olevat kristlasi lõvide ette heidetud. Hämmuusia udus alustasime koduteed. Tee peal näitasid nad üksteisele karusnahku kingi ja kuldkette, mis olid jämedad nagu lehmaketid. Nad teadsid, kui odavalt nad olid kõik saanud. Aga Roomast ei teadnud nad midagi. Helsingis kutsus turismifirma direktor mu enda juurde ja ütles, et te rikkusite kogu rühma matka ära, kuna te ei taipa midagi soomlaste turismist. Nad peavad saama elada vabalt ja end lõdvaks lasta. Neid ei tohi vaatamisväärsustega kiusata. See oli teie esimene ja viimane reis giidina. Hüvasti. Koolis öeldakse, et kirjandil peab olema sissejuhatus, teemaarendus ja lõpp. Ma ei oska välja mõelda muud lõpplauset kui luuletaja sõnad. Mu lugu, kaunistamata, see võtta vastust sünnima.