Selline muusika kõlab kitarrist Artjom astrovi uuel plaadil ja Artjom on meiega täna stuudios. Tervist. Tere. Rõõm, et said tulla täna siia meile otsestuudiosse. Sele albumi nimi on rakk, round Music, aga kõigepealt me võiksime rääkida natukene sinust endast, sest et sul on väga huvitav taust. Sa oled tegelikult sündinud Venemaal, aga oma kogu senise teadliku elu elanud Eestis? Jah, nii on. Kus sa täpselt sündisid ja millised su juured on? Ma olen sündinud sellises linnas nagu Samaara tol ajal oli selle nimi kui põsed ja see on siis kosmonautika ja pealinn. Et Juri Gagarin töötas ka seal ja minu vanaisa ja isa mõlemad õppisid kosmonautika instituudis, mis oli selle linna siukseks peamiseks võimaluseks ja saada hea haridus ja vanaisa tegelikult tegelikult isegi saia kokkupuutega Kariniga ja tegi väikse post-postkaardi mu isale. Ja kas, kas see kosmoseteema sind ka siis lapsena huvitus? Tegelikult ei, ei ja ma kasvasin üles juba Eestis ja, ja. Mu isa ei olnud ka mulle midagi sellest palju rääkinud ja ta oli rohkem muusikahuviline tole. Kuidas su vanematel tuli siis mõte Eestisse tulla või? Haarake sellest ka räägid? Ma ma ei tea sellest väga palju, aga. Tol ajal oli see üks riik, jah, see oli nõukogude liit ja sai vahetada kortereid ja üle terve selle siis suure maa ja keegi lihtsalt soovis minna samalasse ja, ja isa tahtis minna Eestisse, sest siin sai kuulata Soome raadiot ja Sai pabemata informatsiooni. Ja Eestis, kus sa üles kasvasid, Tallinnas Tallinnas ja hakkasid siis õige pea ka tegelema muusikaga, mis vanuses. Väga meeldis nii et see muusikahuvi ei ole, sul võib olla niivõrd perekondlikult kuidagi, et keegi perekonnas oleks muusikaga tegelenud või, või on mingisuguseid. Annan mu mu ema mängis viiulit ja mängis bändides ja õppis koolis ja mu isa oli tiinsey. Aga milline see muusika oli, mida sa lapsepõlves kõige rohkem kuulasid, võib-olla või, või mis sind kuidagi mõjutas? Peale selle biitlite? Kõik, mida isa kuulas, seal oli ta teise töötas raadios ka kui väike ja sai siis kodus kodus oli palju plaate. Väga erinevaid, huvitavaid ja tundmatu nime. Aga jaa, biitlid olid kogu aega desktopile, biitlid olid alati taustaks. Ja sinul oli siis juba üsna varakult selge, sinust saab muusik või et võiks saada muusik? Ei saa niimoodi öelda ja ma olin rohkem niuke. Triime ma ei tea, kuidas eesti keeles õigesti unistaja, unistaja ja unistasin, ma isegi ei mäleta, millest unistasin, ausalt öeldes. Ja ma arvan, see tekkis konkreetsem soov, tekkis siis, kui ma hakkasin kooli lõpetama. Ja siis sa läksid õppima Viljandi kultuuriakadeemiasse džässi ja, ja kuidas need õpingud seal kulgesid ja mida sa sellest Viljandis veedetud ajast meenutad? Mis see sulle andis? Praegu siit tagasi vaadates. Ma ei ole kindel, kas ma valisin õige eriala. Jah, May, tegeled Jassiga? Seda kooli lõpetades jah. Ja aga see andis hea hea muusikateoreetilise baasi, mida ma arvan, et see on kõige kõige suurem sihuke asi, mida ma saan välja tuua, aga häid õpetajaid oli seda ka, et. Ma arvan, et sai, sai küll midagi. Ja loomulikult kõik need teised, kellega sa koos seal ju mängisid, sest et Viljandis on hästi tugev Sotšassi džässikool. Ja ma ütleks, et seal on tugevam see folgi folgikool ja Tallinnas tugevam džässi džässikool. Ja ja võib-olla nii, aga kui sa läksid džässi õppima, siis kas sul oli ikkagi alguses mingisugune mõte, et sa hakkad rohkem Tšassiga tegelema või kuidas kujunes lõpuks tegelikult džässis natukene nagu eemale astusid, ega siis ma ei teadnud ka, mis seal on, kui ma sinna läksin, nentima, et ma olin nagu võib-olla mõni teine inimene, kes kellel on lihtsalt mingid ettekujutused džässis. Ehk siis ma vaikselt hakkasin rohkem seda õppima ja, ja sain natuke rohkem aru, millega on tegemist. Ja nüüd sa teed siis hoopis sellist laadi muusikat, nagu me siin natukene kuulasime ja meil on veel võimalik seda siin saate käigus kuulata. Et see, see on nüüd sinu esimene Kuidas sa seda stiili ise nimetaksid, mida sa, mida sa viljeled, see tundub selline, kui ma seda kuulasin, nüüd mul oli võimalik seda natukene kuulata, seda muusikat, mis tegelikult pole veel ametlikult ju väljaski. Et minu meelest see on äärmiselt minimalistlik ja samal ajal selline tõesti loob sellise ämbience atmosfääri natukene. Kas selline ambient ja minimalism on selliseid õiget terminit, seda muusikat iseloomustama? Ma ei oskaks väga palju lisada sellele et. Jaa, akustilist kitarri, hiljem iba miksimise faasis tuli idee lisada sinna natukene akordionit ja metoodikat, mida siis mängis siis mu sõber saapad sellises kes tema on, võib-olla räägid temast natukene, võib-olla kuulajad kõik ei tea. Ja savast võib-olla tõesti paljud ei tea, sest ta on, hoiab siukest madalat profiili ja tegeleb. Annab väljahoid, tahate Novskribeerib väga huvitavat muusikat ja väga ilusti seda noodistada. Tegeleb selliste asjadega, et ma arvan, varsti kuuleme rohkem sellest. Ja teie olete juba ammu sõbrad ja ka koos muusikat teinud? Jah, jah, võib-olla kolm aastat on, on see see periood või mitte väga ammu ja aga, aga siiski no selle plaadi peal, mille nimi on siis Päcron Music volüümi üks, millest võiks siis oletada, et võib ka tulla kunagi volüüm kaks võib-olla, et tegelikult see plaat on tulemas välja alles järgmisel nädalal ametlikult tava, et siin peal on neli lugu ja kui ma kuulasin seda muusikat natuke, siis mulle tundus, et kas siin äkki on mingi selline kontseptuaalne side ka nende lugude vahel, et kas see on mõeldud selliseks nagu tervikuna kuulamiseks plaat pigem, või, või oled ikkagi nagu lood kuidagi eraldi? Jah, see albumi nimetus on siis pealkiri on päkaMusica ehk siis. Minu idee oli anda maksimaalselt palju vabadust ja loomingulisest loomingulisust, et seda muusikat võib kuulata tehes erinevaid asju, isegi kuulates teist muusikat sinna peale see töötab isegi niimoodi ma olen ise proovinud ja minu meelest võib panna Tribiidi peale ühe lugu ja mängida seda nii kaua, kui tahad ja siis mängida teist lugu, mõni teine päev või kuulutad terve album ja see, see sobib igat moodi, nad on nii minimalistlikud lood, seal põhimõtteliselt ei juhtu mitte midagi nende nende kestel ja lihtsalt ta lihtsalt ei sega. Ma ütleks, nii. See tegelikult idee või vajadus sellise muusika vastu tekkis, mul hakkas tekkima viimaste aastate jooksul siis kui ma veel õppisin Viljandis tol ajal ja me kuulasime hästi palju muusikat, hästi palju erinevaid huvitavaid, huvitavaid asju ja mingi hetk sul lihtsalt saab piir otse sõjalised väsid ära muusikast ja sa ei suuda kuulata, sa. Sa ei taha seda taustaks endale panna ja sa tahad olla vaikuses ja, ja niisiis. Aga mingi hetk tuli idee, et tahaks teha sellist muusikat, mis üldse nagu ei segaks, mis üldse ei küsiks sinult mingit tähelepanu ja isegi kui sa ei kuula seda, see ikka töötaks ja toimiks Loksa mingisuguse atmosfäärina isegi atmosfääri pole ju nii oluline. Ma tahtsin mingit kindlat meeleseisundit või rahulolu luua seal, huvitav, et tegelikult paljud muusikud ütlevad, et nad näiteks muusikat sellise taustamuusikana ise üldse ei kuula tegelikult, et, et nad vajavad nagu, ütleme loometegevuseks just sellist, kas, kas vaikust või siis kuulavad muusikat kuidagi süvenenult ja keskendunult ja analüüsivad seda. Et kas sa ise sellist laadi taustamuusikat kuulad või kuidas sa ise kuulad muusikat. Täitsa okei, kuulatav muusika, muusika lihtsalt taustaks, kui sa teed, koristad näiteks kodus või loed midagi jah, või magad isegi esimese esimest kaks korda, kui ma üritasin seda plaati seda maastal maastal teipi kuulata, siis mõlemal kahel korral ma jäin magama. Ja minu meelest see on hea märk, et jah, et mul ei ole siukest nõudmist kuulajale, et ta peaks siis kõrvaklappidest seda siis oma diivanil istudes kuulama. Ja selline meditatiivne on ju ka see muusika, et ta sobib ka selliseks meditatsiooniks minu meelest väga hästi. Ja miks mitte jah, kui kellelegi meeldib mediteerida muusikaga koosseis. Ja samuti mida ma ise panin tähele, et vaikusel on muidugi erakordselt suur roll, et võib-olla isegi suurem kui, kui helidel sellise muusika puhul. Et kuidas sa seda vaikust mõtestada. Ja vaikust on muidugi väga raske saavutada ja, või jah, see on praktiliselt võimatu, aga aga jah, mind mind huvitab. Huvitab see see vahehelide vahel, et see, see tühjus või vaikus ja et siis siis muutub hästi oluliseks need helid, mis ilmuvad, ja Sa tunnetad palju paremini, kus on nende õige koht. Ja võib-olla kui kuulaja seda muusikat kuulab, siis, siis tal tekib ka küsimus, et kuidas muusika on salvestatud, et on see olnud väga keeruline protsess või kuidas see on põhimõtteliselt olnud, käinud, toimunud. See oli tegelikult väga lihtne protsess, et alguses ma salvestasin forellid panin pysti stereopaari ja Idee oli selles, et salvestada Väga lihtsalt väga puhtalt ja kasutada vähe instrumente ja kasutada ainult akustilisi instrumente, et ma olen väga õnnelik, et ma ei pidanud ta siis arvutist shampenkides ja mingit sämpleid otsimas ei pidanud seal sellest, sellest on hea tunne. Sa oled muidugi teinud ka kõiksugu muud muusikat ja tegelikult ju ka sellist päris kooliajal kindlasti ka klassikalist jazzi pidanud mängima ja, ja samas ka akustilist ja elektroonilist, mõlemat, eks ole. Et võib-olla natuke räägid ka mõningad mõnedest oma teistest projektidest, millega sa oled tegelenud või millega ta hetkel tegeleb. Üks, teine projekt, mis on viimased viimased, võib-olla kaks, kaks aastat olnud. Ma panen tähele, et ühest loost sellel plaadil on tehtud ka video sellest, kuidas see video tegemine käis. Ja see oli, see oli üks üks põnevamaid osasi sellest albumist. Et seda videot saavad hetkel vaadata need, kes ostavad albumi füüsilist versiooni, ehk siis SD kaardi. Et ja video oli tehtud ühes väga huvitavas kohas Lõuna-Eestis. Mine, mis on, kujutab endast ta ühe vanakooli, kus, kus õppisite erivajadustega lapsed ja selle kooli on ostnud endale üks Teatritegelane ja filosoof või kes, kes Vilde võiks olla, ma ei tea. Prantsusmaalt Jandritsema võib-olla keegi on kuulnud sellest projektist ja ta on andnud seda selle kogu selle maja kasutusvabakutselistele, kunstnikele, kunstnikutele, tantsijatele ja kes iganes oskab seda sellega midagi ette võtta. Ja jah, ja mul oli võimalus minna sinna siis ma olin täitsa täitsa üksi terves majas ja salvestasin ja tegin, tegin videot. Idee oli selles, et kuna seal on hästi palju erinevaid ruume, milles on erinev akustika ja lugu on iseenesest ka pika 12 minutit siis ma tegin siukseid minutilisi lõike igas ruumis, et ja salvestatud oli nii video kui ka heli mis jooksis paralleelselt samas toas. Et siis kui see, kui me vaatame seda videot, see on 12 minutit pikk, siis igal pool minutit või minut muutub pilt ja ka heli. See akustika. Stuudioversiooni videos me kuuleme, kuidas transformeerub vastavalt erinevate ruumidega ja mõned võtted on ka väljas tehtud ja teine fookus oli videos. Et kui, kui vaadata seda videot, siis esimene tunne, esimene mulje, mida ta jätab, et tegemist on fotoslaithouga. Aga siis kui sa vaatad natuke tähelepanelikum, siis sa näed, et akna tagalehed tegelikult liiguvad või või midagi veel ja, ja siis sa saad aru, et tegelikult see on video, need, see, see nõuab natukene tähelepanu, aga see kõik räägib sellest samast. Rahu noh, väga sellest ajavõtmisest ja, ja tühjusest ja. Sellistes asjades, et kui, kui jättassidel olla nagu, nagu nagu nad on, siis hakkavad tegelikult ilmuma väiksed huvitavad nüansid ja detailid, mis on tegelikult. Ja elu eluilu. Ma ütleks, et me kõik ootame suuri elamusi ja. Kõige paremat ja värskemat hetked tulevad niimoodi spontaanselt jah, kui sa neid need ei olnud. No see on väga kena mõte ja selle mõttega on ka hea nüüd siirduda kuulama seda muusikat. Et nüüd see Palamis kõlama Kap kannab nime Nothing happens, mitte midagi ei juhtu ja tõesti selles muusikas juhtub vähe, aga samal ajal see kuidagi kõik on väga selline mõjuv ja sugestiivse isegi võiks seal huvitav valik, kusjuures kaaslaste selles loos näiteks ela ühtegi kitarri nooti ja mängib enamasti mu sõber saba metoodikat, et nautige ja klassikaraadio stuudios oli külas Artjom Vastrov, aitäh sulle ja kuulame siis sinu muusikat.