Valisime oma saatesarjale vanadest võitlejatest sümboolse pealkirja 50 aastat rivis. Aga kui ma kohtasin Alfrepressmanni, nägin selle 70 kolmeaastase tugeva mehe sõjaväeliselt sirget rühti. Kuulsin ta lahinguterohkest elust. Siis mõtlesin, et tema juures või neid viitkümmet aastat rivis võtta ka sõna-sõnalt. Alfrepresson sündis Vao vallas mõisatöölise pojana. Elu ei teinud ka temale erandit ja juba 10 aastaselt tuli tal hakata mõisatööl leiba teenima. Aga umbes samal ajal, kui Alfredi sai vara valminud tööri sirutasid Tsaari-Venemaatöölised esimest korda julgemalt käe Inimõiguste järele tülisid piltlikult öeldes inimhingedesse vabaduse vilja esimesed seemned. Alfredi juures langesid need heasse mulda. Nii võib rääkida ja kirjutada kuid tegelikus elus kujunes see kõik hoopis karmimaks. Ma olin sel hallil leeke 10 aastane, umbes või natuke rohkem. Aga siiski mul mõned mälestused jäivad sellest viiendast aastast. Ma mäletan niisugust lugu, kas oli jõulupühade aeg või käisime Koeru kirikus sel ajal viiendal aastal olivusi põletamine ja niukene asi. Ja siis Koeru kõrtsi ees, seal mõned võib-olla tolt natuke purjus mehed seal laulisemad seal, et mõisad põlevad, saksad surevad ja talupojad hakkavad elama. Ja see vist nähtavusi ei meeldinud politseinikul või sellal nimetada uuri aednikuks. See hakkas siis, keda lõisalt majagaga kinni võtma, pärast kukkus seal ümber läksitele viimane kallale. Ta peksis ikka üht ja teist seal, aga siis võtsin tal mõned sõjariistad ära, viidi ta minema. Ja siis lauldi kõike edasi, mõisad põlevad, saksad surevad, aga peale selle siis mindi selle viinapoe juurde. Riigimonopoli riigimonopoli aastased riigi peale oli nii viha üles keritud. Et läks jutt, lõhkusid selle sildi maha. Ja kus seal siis keisripilti või midagi kuskil nägi, mõtteliselt ruumises võeti, mõtlesid, tõmmati puruks, visati välja, muidu minagi seda väljastatakse lugu. No ja siis hakati piinabelda tassima ka sealt puhuliselt palju viina joodud ja tehti see riigipood. Monopol tehti tühjaks nutterastada muidugi, uuriti seal seda asja, et ega see kõik karistamata jäänud ja siis minu isa rääkis tema tutatuks Sultsini minna. Mäletan jäiskusse, nimi jäi väga meelde c olla niukene organiseeriv mees olnud. Kas nad olid töötanud ühes? No ja siis uuel aastal sõitsime jälle nina, isa ja ema ja pist panem lend oli ka. Koeru alevis siis on teil sisse sõita, peeti kinni kõik ja siis öeldi, et hakatakse maha laskma, keda maha laskma, ma ei mäleta, kas siis kolm või neli inimest pidevalt siis peal mahalaskmine põllu peal ja siis inimeste juuresolekul. Nastigi need inimesed maha lugu juba maha lastud, siis meid lasti läbi iganes alevisse saime siis kolm inimest juba ei tohtinud üheskoos olla. Nii kui nähti, siis olivad seal. Politsei, sealjuures ainult kaks inimest võiks rääkida ehk üksikult käia, aga võib-olla hiljem kuulsite, oli mõni tuttav mees ka nende hulgas, kes maha lasti. Ja kuulsin Sults olla maha minu isagi sai selle pärast kannatada kaeta. Sultsliku tuttav oli. Vau mõisast tuli ära minna teisi mõisa tööle. Müüdud. 12 aastat selle aja jooksul sai Alfredi hinges nii mõndagi küpseks. Jõudis kätte aeg, kus Peterburis tõugati troonilt vihatud tsaar. Teade tuli ka jõhvi kaunis kiireti. Ma ei mäleta, kas teine või, või kolmas päev ja kui lehed juba tulivad, siis kiiresti koguti Jõhvi alevist ka suur koosolek kokku. Siis olid juba tükk maad vanel, noh siis ma olin juba file 20 aastat, 20 13. Energia oli palju. Võtsin sellest kooslust ka osa, minu isa ütles Jõhvi mõisas jõhvi, mõisatöölised võtsid sellest kooslikud osa. See koosolek oli kaunis lääge, olukord oli niisugune, et nähtavasti töölistel oli juba oli sõjaaeg paraadi oli ju tüdinud sellest, kõik asjad läksid kallimaks. Olukord oli raske. Ja esimesed loosungid kohe seal koosolekul. Hõigati sõda kiiresti lõpetada maha Priidistabid ja politseid. Mahapagunid partsti toodigi sinna jõhvi riistav, sel sõjariistad võeti käest ära, selles mõttes küll, et tema ei ole ammu rahvale midagi pahade endaga. Sõjalistelt võeti ära, pagunid tõmmati maha, noh siis päevakorras olid alevikomitee valimine. Rahvamiilitsa valimine, valiti kummiti, ma mäletan, üks supinimeline, endine Peterburi tööline valiti esimeheks, seal siis üks loomi nimeline, valiti liikmeks, linnana sekretäriks. No ja seal teesid ja miilits ka ikka moodustati ja moodist siis rahvamiilits. Rohkem muidugi tööliste miilits oli sel ajal, mind valiti ka siis sinna miilitsas, Jõhvi mõisast, kvaliteet Tammiku mõisast olite miilitsasse Jõhvi alevist, tegelikult töölistähed. Nuias nõuti kiiresti Tammiku mõisa paruni aresteerimist, kes oli ka mahalaskmisest osavõtt viiendal aastal. Nojah, minul siis anti ülesanne ühe Tammiku mõisatöölisele kiiresti aresteerida Tammiku mõisa, parun. Saime sõjariistad, revolver, mõlemad saime revoldetnogaanid. Läksime siis aresteerima Tammiku mõisa padruneid, kuid me ei saanudki järjesteerid juba tammiku muidu töölist võtta juba meile vast ise ise valid juba kinni võtnud ja pildil hakkasid nad koosolekust tooma. Neil siis tuli ainult täita, teine ülesanne otsustati saata Tallinnasse, seal mõistetakse talle kogudusest ja nii edasi, nii edasi. No siis mina tammiku mees, siis läksime neid piima, meile anti, uurisid L1 Nurtmani nimeline. Kolmandaks veel. Viisime Tallinna, andsime ta üle, võtsime sealt allkirja. Valdel uurivad kaks madrust ja esimene küsimus, mis linnud ja tõite siia vastumeetritesse on Tammiku mõisa paruness, kes viiendal aastal võttis osa tööliste mahalaskmisest ja noh, meestearst siia ilma Triti, teate isegi, et Tallinnas ajutine kodanlik valitsus. Ja parem oleks otsustanud koha peal, et niikuinii lastakse ta lahti, siis me olime veel siis päeva olime Tallinnas, vaatasime linna. Ma läksin oma siis vana töökoha, kohtasin sealt lätlast. Töötasin 16-l aastal Tallinnas ka natukene, see rääkis ka, et kuidas olukord on kohapeal ja siis tema oli parteisse tööga ja ta oli partei liige. Ta rääkis siis, et sotsiaaldemokraatliku tööliste partei sel ajal, et kas teil sotsiaaldemokraatide tööliste partei tulnulemas jõhvis ma ütlen, et ei ole. See tuleb kuidagi kiiresti organiseeritud, muidu midagi välja ei tule. Et näete, isegi Tallinnas on kodanluse käes valitsused tuleb võidelda väga ettevaatlikult ja oskuslikult, selleks on tarvis partei. Sõitsime siis tagasi järgmisel päeval. Jõhvi raudteejaam kolm kilomeetrit sel ajal Jõhvi alevist, nüüdne Toila jaan. Läksime siis jala, tampisid lume sees. Meile sõitis vastu kahe hobusega kutsari ees keegi härra ja kui ta meist mööda sõitis, ma ütlen, et kuule, et kas riiulitelt hommikul mõisa parun kangesti seda moodi sõidab nüüd raudteejaama samme. Tammiku mees kiidab mulle, kus sussi tundnud Tondliku, palun, plastil sõidab minema kuskile ja nii jäi niukene mulje meile mõlemile. Ah et madrus rääkis õigesti, et võitlus on veljees tulepil võidelda? Ja Alfred Preston jäi võitlejate rivisse. Selle aasta viinakuu, milles tänavu möödub tervelt pool sajandit on talaga nii selgesti meeles, nagu oleks kõik see toimunud alles eile. Kui juba oli teada, et Peterburis oli sotsialistlik oktoobrirevolutsioon juba läbi siis oli jõhvis kergem ka mõisate ülevõtmine, Te saite varsti teada, Jahvena varsti teada meie eksamilehtedega, aga siiski pisike lühikene kokkupõrge jõhvi mõisa parun nägi, et see revolutsioonilisel hetkel läheb edasi ja edasi paka säilitama loomasi, palju parandust ütleme, rahaks teha. Ja kui nüüd see oktoobrirevolutsiooni läbi läinud, siis me läksime kohe mõisa üle võtma. Me kiires korras valisime ainult ülevõtmise, kumbagi niisugune ja mina olin siis üks nendest, noh, peale selle minuga Likub üks kaadri nimeline pihlakas keegi mõisa tööline hakati laskma ja kui metel hakati laskma, keerasime tagasi. Siis võtsime püssid kaasa, püssi, signaali pähe, muidugi midagi kuus püssi või seitse, mis meil oli, püssid sanega taganema, sõjaväelaste käest, leiva ja seal Kalti eest ja nii edasi. Parun läks kohe minema, saime ainult õlle mehistlaseme sealt kätte, tema kiitis niimoodi, et parun ja sügisel teised paruni tuttavad ja sugulased, kes hoolivad seal, kes lasevad teda, pandi viimaseks meid kinni pidada seal, et siis nemad ära põgeneda. No tema võtsime kinni riisimis Jõhvi komiteesse pärast, siis see oli juba hiljem novembri lõpul või siis juba pidasime koosoleku mõisa ruumides 600-lt tul läbi viima partei liige juba üks Adolf Kesleri nimeline. Tema oli ratsaväekoolis, Klenski valitsusaeg, siis. Mõisa küsimuste palisime, mõisakomiteed, kaader valiti esimeheks, Pihlak liikuv liikmeteks, mina liikmeks ja seal valisime siis ka esitajad valla koosolekule. Peale selle valimis oli veel niisugused küsimused, maaküsimused mõisa lossi küsimusena, selle suure maja, kus kahekordne maja ja suur torn oli, kust parunaadi vaatas oma töölisi, kuidas töölist, väljund töötavalt, ornalis, libestit mitmekordne, mitte neljakordne või, või isegi rohkem maakohta võeti niisugune otsus. Ja mõis jagada kohe täielikult ära tööliste vahel või siis jätta terveks mitmesuguste arvamist olid selles suhtes. Aga no kuda sa jagad kõiki maa, jagame ära, kuidas me saame õllevabrikud, viinavabrikud, katlaid ja nii edasi, anname ühele wando teisele ratta. Et ei ole kõlbulik, tuleb ikka see suurmajand ühiselt majandamiseks, aga jagame siis ütleme, ääremaad võetigi niisugune otsas, vastu kestavad maad 100, töölised ja väikemaalased. Kaugemalt mõisa maad jagada nende vahel ära, aga keskmõisasüda seto terved, ühes õlle, viinavabrikuga, juustu ja, või, ja nii edasi, nii edasi. Adolf Kesler. Teda valiti just hea levi täitevkomitee esimeheks. Majak Richard, demanimoleenenud Ants lauda, valiti miilitsakomissariks määrati tegelikult. No ja mis mind valiti, sest pärast valla täitevkomitee esimeheks seal laine tihke kodanikena viis väga suurt agitatsiooni mõisatöölist mõtsin, et mõisa üle. Kuidas nad nüüd ütleme, kus nad palka võtavad, töölistele? Aga sellega sugugi raskusi olnud, paari-kolme kuuga, mis nõukogude võim, ütleme, oli seal Jõhvi mõisas ja Jõhvi alevis ja Eestis üleüldse? Näitas, et töölised väga heasti mõistavad suurt majandit juhtida ja juba kahe-kolme kuu jooksul võtsime arved kokku. Me võisime terve aasta peale maksta tööliste palga Vello terve aasta peale, et oleks võinud maksta mõisa lossi, otsustasime siis organiseerida ümber keskkooliks, kus hakkavad õppima monokate lapsed ja siis jõhvialevid töölised. Mõisa suur park. See siis otsustasime jätta kasutada jõhvi mõisa töölistele jõhvi alevi töölistele uhke palgina ja mul tuleb veel meeleb, mine vaata, ma käisin seal ja rääkisin sellest. Meie mõisal kommiti otsusest linna täitevkomitee sõja ja jal rääkis jõhvi tegelastelt, part tuleb korda seada. No seal praegust on ainult, mis viga on, et nüüd need tiikesi ei ole, muidu on suurem, mitte paremini, kui selle paruni aeg oli, aga siis on kuivanud ära Need kiiged, seepärast maal on kaevandused, rese klaver, aga Kohtla-Järve linna esitajad lubasid Tiiget panna joonte paremini kui neid enne oli, nii et see otsus vastuvõtjate 50 aastat tagasi, et ikkagi oleks jõus lubavad ära täita. Kuid seda õnne ei jätkunud kauaks. Maale tungisid Saksa okupatsiooniväed, jõhvi mõisakomitee liige ja jõhvi valla Nõukogu täitevkomitee esimees Alfrepressmann, kes juba mõisniku põllul töötades oli õppinud hobuseid armastava, istus sadulasse, võttis kätte relva. Igal pool mõisades organiseerinud punakaart, ühendus oli veel teiste mõistetega ka olime ja keskjaamani Jõhvi halevis. Aga Jõhvi mõisas oli oma telefoniside olemas, isegi kui esimese pealetungi mehed hakkasid tulema, saime siis telefoni kaudu teada ka mõnda asja. Varssi meile saadetigi. See oli juba veebruarikuus midagi, 25. veebruaril oli juba teada, et sakslased on juba Tallinna all. Saadeti mind Narvast abi, puna Carti salk, midagi, kas 200 meest pist? Rakverest taganes punakratisalgad välja. Kunda punakaartlased, aserid, kõiku, unistasime jõhvi. Jõhvi all anda üks suurem vastulöök saksa okupantidega esimest lahingut jõhvis, siis algasid võt juba 28 tuli prudil. Jõud olid ikka palju suure, palju suurema tulin nende jõud ja neil olid kahurid rohkem. Meil oli ka seal paar kahurid, Tartu pudinovi puna kartis algal, kes võitis meile abiks. No tahaks veel niisugust. Kuidas öelda sõprust alla kriipsutada Leningradi pudinaadist, kui nad kuulevad, et sakslane tungib peale, nemad otsustasid kohe abi anda ja ühinesid kohe Tartusele punu Carti salgaga. Ja organiseeriti ühine salke tulidki meile appi taganemiseks Paivarunina, vastasel hakkab, ta ei saanud, taganesid Narva alla. Narvalasi organiseerisime uuesti, ent tulivad melaadistel madrused. Ühine Rakvere punaCarti salk, me läksime siis tee peale maandidele, kus neli kilomeetrit viis sakslaste vastav, meiega läks parimal poolt pudiilovi Tartu puna kardizalk, raudteed mööda madrused. Siis pidasime isegi lahingut teisel ja kolmandal. Ja Meie puna kratis Alt nõime esimesed saksa jeeerr, näed, kes tulivad ratastega, lõime nad tagasi ja saime isegi vangisi ja saime rattad, jalgrattad, jalgrattad ja. No kuid siiski saksa tähetult palju tugevamad ja meil tuli jätta Narva ja taganeda sel ajal Hamburgi. No lõpes sellega lõppude lõpuks, et kolmandal kirjutati pestlitovski laguleping sakslasega. Ja siis niimoodi jäigi siis Narva ja Eestimaa jäi, ütleme sakslaste alla. Siis tuli esialgu pidada ka meil piirivalveteenistust, sellele ei olnud loodud. Ma läksin siis ratsaluure, kamandas, ratsaluurel anti isegi suur tykk rinne ja Hamburgi. Ja siis Narva vahel oli see piir kuni mereni välja tuli seda piirivalvet pidada. Ei võiks öelda, et te olete siis esimesed piirivalvetes ka. No maikuu lõpus tegelikult ütleme siis nii, et lahingud, mis olivad Narva all Jõhvis ja nii edasi, nii edasi võibki lugeda tundu nimetatud punaarmee sünnipäevaks. Sellepärast et me olime esimesed, kes nendest võtsid osa niisama Pihkval. Kuid tegelikult punaarmee polkude moodustamine hakkas hiljem vot nendest salkadest moodustategi Jamburgis Tartu polk, Punarve, esimesed polgu esimest polgud ja vot ma tooks näitused Tartu polku läksivad, missugused punakaardi salgad, Tartu pudiilovi punakaardist, suurem salk siis Rakvere punasordisalk, ühes Jõhvi, Aseri ja Kunda meestega. Siis Jamburgi, puna, Carti salk ja siis teiste nimelised seal veel pisikesed üksused. Nii et seda polku nimetati esialgu Tartu polku nimetati vene keeles Jurjevi Hamburgi polguks pärastada, nimetagi 15-ks Tartu polguks. Ja lõppude lõpuks muudeti veel mitu korda seda ringi ja pärast lõpuks oli kolmas Tartu kommunistlik polk ja see polk tegi läbi pika sõja poltegi läbi väga pika sõja, kõik rinded peale ida linde, koltšaki. Esimene rinne meil oli, kohe pidime sõitma idarindele, kus Koltshak tungis peale. Kuid enne väljasõitu tuli niisugune juhtuminet kulakline mäss Malus, kuid seal valussovi all tõusis ülesse ja tuli seda enne minna maa suruma. No selle likvideerisime väga ruttu ära. Pidime hakkama välja sõitma. Reguleerimine näo osad pritsivad Arhangelski linna. Meie polk, Sist, Tartu polk saadeti inglis- ja prantsusvägede vastu. Trioige eks sõitjatele tuli pikk sõit ette võtta ja pidada suured lahingud seal maha. Põhjarindel heade võitlusteest sai Tartu polk pudilovi tööliste käest autasuks punase lipu lillakaspolgu komandör, pärastpoole ta sel ajal polgukomandör ei olnud. Oli ajutiselt polgukomandöri asetäitja. Polgukomandöri Janovski oli esimestest meestest, kes sai punalipu ordeni eestlaste hulgas teisemise. Varsti tähendab puhkusele ja nendest lahingutest on pikalt rääkida, kui saksa revolutsioon hakkas, neid, toodi kohe kiiresti tagasi jälle Narva rindele ja te kõik need rinde tähendab sõitsite lavises hobusel. Jah, ma olin ratsaluurekomandos. Esialgu olin päris ratsaluure ja ameti peal pärast jaoülemaks siis kamanda vanem ja kamandav ülema asetäitja. Nii et kõige ratsa luure kamandas. Huvitav, kui palju kilomeetritel hobusel maha sõitnud ka? Seda tuleb ikka mitukümmend 1000 ja missugune oli kõige kaugem punkt, ütleme siit, Eestimaalt kuskile ära käisite? Noh, kõige kaugemaks punktiks võiks lugeda tere koopial kus olid ka suured lahingud. Eestisse ma tahaks peatuda tähe, ütleme Eesti vabastamist teest, kulda teest Kuda juba narval, jälle pidasime lahingud Popovi külalt, meie pisikene dessant siis hakkasid madrused tegema merest dessanti ja nii edasi, nii edasi. Sakslased hakkasid kiiresti juba siis taganema. Enam ei pidanud meile vastav 29. novembri hommikul 18-l aastal me juba vabastasime Narva täiesti ära Tartu polgule tuld peatada, seal sellepärast meil oli käsk kohe edasi minna ja peaasjalikult ratsaluure läks kohe ilma peatamata kohe edasi. Ja sakslased taganesid, enam ei tahtpasta hakata, siis organiseeriti jesti valget polkusi juba neile vasta peaasjalikult noortest koolidest ja nii edasi. Üliõpilastest. Esimesed suuremat vastuhakkamist olid Vaivarus. No pärast siis juba sealt Rakvere ligidal Rakveres, Tapal, Neist lahingutest kõigest ei saa rääkida, kuidas lataka kaua aegade. Jõudsite oma sünnikohta relvi kaasa, käisime oma sünnikohast tagasi, oli see välja tegelenud? Raimuga lasta paljud tahtsid kohe kiiresti astuda uuesti vastu ta seal, ütleme siis punaarmees, sealhulgas ka minu vend, noorem ja vanem vend. Jah, nad vastust ka mõlemad, me tulime ligemale Tallinnani välja. Kolmend Kilumets võime siin Kuusalu all Tartupolkuli peaasjalikult Kehra jaama juures, seda jaama küll ära ei võtt. Must aia juures musta juures ma sain haavata, aga taganemine hakkas peaasjalikult selle pärast, et Inglismaa laevastikud, nii et hakkasid põrutama distanti tegema. Siis Soome Me nimetasime neid bussimeheks kolme bussimehed, pataljonid tekivad dessanti tagalasse meile ja rahvusvahelise imperialismi abiga kodanele iesti pühkides oma võimu tuli tagant välja eestist, viimased lahingud olid umbes nii teisel, kolmandal jaanuaril juba 19 maal siin Tallinna all ja eelneva pinnalt lahkusid. See oli jaanuarikuu keskpaigas uue kalendri järel. Nii vist 18 19. Ja ka Tartu polk. Viimasena taganes Narvast Lenna. See oli pikk vaeva ja vererohke tee, mille mõisatöölise poeg Alfred Presman tegi läbi kodusõja põhja-lääne- ja lõunarindel ning perekond peal. Kuid sealt on jäänud meelde ka midagi muud peale lahingumöllu. Riiulikunstnik sõrmus käis iesti brigaadis ja diviisides innustamas sõjameeste meeleolu kontserti andmas ja käis kohe rindel. Sellepärast et lask oli tuua nüüd roodu või pataljoni lindudelt ära. Sõrmus ots otsast niimoodi, et tema sõidab son pataljoni staapi, sõidab isegi roodu staapida, kes vabad sel ajal on. Polgukomandör lillakas oli nõus sellega ka, aga kuidas nüüd sõrmust kohale viia, ratsamees ta ei oldud lillakas, andis minule käsuma, et üks vagasem hobune on pisikene, siis. Saimegi, meil oleks pisikene noor poiss Rooba nimeline Juhkam 15 16-le temale muretseme pisikese hobuses, otsustasime selle hobusesõrmusele anda sõita. Andsime ühe noore mehe kaasa ka ratsatuli tal sõita esimesse pataljoni, tema tahtis küll ise metsas medi seisa sõita. Et seal on niisugune koht, mis valget väeosad peavad tule all kõige aja. Et tuleb keegi kaasas, siis viidelt kohas kiiresti läbi, muidugi öösse, pimedas pärast tulist sellest pataljonist tagasi teise patonieroodovski soli reservis. Vot sinna ma sõidan ise, ärge saatke kaalset, andke mullike oma võimus krai sõit, lubasime dise sõitudel. Aga ta vist oli hakanud, rääkis pärast kakul ei hakanud selga hobusele istuma, ütles nii kui ma seda jalga hakkasin, üle tõstmat. Vasak jalg oli jubedat jala rauas. Et hobune, nii kui nool läks sealt ära, et mõistusin puhta maha ja viiul oli käes, Kawediil kael läks katki. Liblikmees hobune, väike hobune, väike jah. Jalad oleks väga. Acertsidki kukuks, kukkusin, ma. Vena Noviiuli läks katkijaternil, pahandas, oli, kõigil oli saares polgukomandör, tuli nii paha tuju, aga kas käitsimegi kiiresti looduste tisleri niukse ja kes parandas selle ära, siis sõrmus rääkis isegi niimoodi, et mängib päris heasti veel paremini või nimelt et ega siis viiulile see katkemine midagi häda ei tee, kui ta heasti ära parandada. Paremaks läheb veel paremaks, mida ta mängis veel? Noh, need krikis oli meelespeaasjalikult, meestele meeldis ema süda. No siis mustlaste lood mitmesugused. Ja veel palju teisi lugusid, klassikalisi. Ja veel üks huvitav kohtumine. See oli juba peale pinski ja Ukraina lahinguid Me polklex diviis vabastas Harjolly Kursk Belgorodi läksuaalsuski mereni pärastetele kopi alla. Koopialt, kui me polk juba nimetati ringi Tartu polk kaheksandas tööbolguks siis me Ananjeva linnas ja läksime. Sabolotni lektsenda marocia ja teisi. Peale sõda jättis palju pandase ukrainlasi, kes hakkasid tegutsema Nõukogude võimu vastav aga naine või linnas, siis me kohtasime Ivan batooblane, üks kõva jõumees oli sel ajal. No ja see tuli siis me polku polgu komandöriga rääkima, seal, mina eestlasi tunnen väga heasti, tunnen loorid Aabergi ja teised vahvad mehed ja spordimehed ja peatselt klassikalises maadluses. Ja et mina olen ise küll rohkem tõstja, meie maadlen ka ja ma olen jõu poolest tugevam kui luuri. Aga looril oli siiski niukesed, mõtted ja tehnika. Et minuta pani maha siis polgukomandör, muretsege talle niukse ametikohaga instruktoriks, mis ta seal oligi, panin ta palga peale ja siis ta õpetas meid seal maadlema ja tegemata sporti teiega, mina muidugi kaasa. No kui me hakkasime edasi minema ühest linnast teise ja ühest kohast teise ja pange see tagasi ajama ja neid likvideerima. Tal oli muidugi raske meiega ühes sõita ja siis ta läks Mepolgust ära, kuid 23. aastal ma kohtasin jälle seda Ivan padublik juba siis punasest ratsaväes sihukesest Me polku, ratsaluurekomando läks ülesse ära 21. aasta lõpul punas ratsaväkke nõndanimetatud Vonniga Sadstva. Tema oli seal instruktor terve diviisidel. Nuia nägi jälle meid, seal, eestlasi, seal jälle, siis ta hakkas meid õpetama. Vot siis ma mõtlesin maadlustes kaua saia, isegi diviisis, ma pidasin esimese koha oma käes, asjaarmastaja küll olin ja kõiki võtma. Ei, muidugi tean veel. Alles pärast pikki aastaid lahkus Alfred press man oma lahing ratsust ning sai hakata täiendama haridust. 28. aastal lõpetas ta Leningradi kommunistliku ülikooli ja asus partei ning majandustööle. Sünnimaale tagasi jõudis ta ka palju hiljem 40. aastal ja võitlesin osa nõukogude võimu taaskehtestamisest. Kuid ka seekord tuli Alfred pressmannil lahkuda kodupinnalt lahinguid lüües loovutades iga jalatäit maad vere hinnaga. Ometi ei kahelnud ta hetkegi selles, et astub uuesti sellele pinnale. Et siinne rahvas kord jõuab ihaldatud eesmärgile. Ja tal oli õigus. Ta tuli tagasi võitjana. Nüüd analfeutrezmanud pensionil tema alampolkovniku auastmele liideti sõna eru. Kuid ta püsib endiselt rivis.