Kuulame nüüd ühe väga tähendusliku muusikapala meie kõigi jaoks ja kohe pärast seda pala ongi stuudios selle loo autor. Tere hommikust, meil on stuudios Ivar Must, tere hommikust. No mis tundega teie seda lugu praegu veel kuulata ja aastal 2000, mis meil on praegu kuus? Jah, sellest on ju viis aastat viise Poola aastat möödas kui see lugu Euroopa ära vallates, kumba sinna rohkem, kas häid või ebameeldivaid mälestusi? Ei muidugi muidugi. Aga kui nüüd tagantjärgi kuulet on, siis ikka hea lugu või? No las ta ise otsustab. Nüüd on juba nii pikka aega veedad, saate ka ise öelda, ausalt normaalne selles mõttes, et ta võib-olla oli väga kohane siin eurovisioon, Eurovisiooni lugu ja, ja panin seda kinni ja siis ta normaalne olete kirjutanud paremaid lugusid, kui see. Minu meelest küll. Ma hakkasin just mõtlema, siis on lugu kuulates selle peale, et ainukene Eesti lugu, mis on Eurovisiooni võitnud, see on lugu, mis on ilmselgelt ebaEurovisiooni lik, samal ajal kui meie nii-öelda kohalike eurotiim üritab kogu aeg ajalisi kest siukest klassikalist eurorida, on ainuke lugu, mis tõesti nagu selles mõttes edu toonud, et ilmselgelt ameerikalik ja üldse nii-öelda afromuusikal põhinev, et huvitav, kust see tuleb, et meilgi arvatakse millegipärast, et noh, kui eelmine aasta võitis siin nii-öelda lausa metali valda nii tinglikult kuuluv pala kuidas suhtuda sellesse, et aetakse taga niisugust ametlikku sihukest skandinaavialikku Eurovisiooni joonud? Tegelikult seda ajab ainult üks tiim Quick Start öelda jah, võix Start Production, et noh, seal nende maitse endale meeldib nii, las nad teevad. Ja nad on edukalt olnud, nad olid ju kolmandad oma Rootsi Bobbyga, nii et Eestis on pidevalt nagu esimesed ja seda küll jah, ja väga raske oleks teha näiteks mingit rahvamuusikat, et seal ei olegi seda väga põhjalikult teha. Võib-olla see lööb ikka super sealt läbi, aga ma arvan, et arvestades seda, kui palju on näiteks kasvõi näiteks mustanahalisi töölisi Euroopas, siis ma arvan, et tegelikult Zimbabwe mingisugune muusika, lahe, mingi afro, minu lugu on juba ju, lähevad päris hästi võidaksid, ütleme, siukseid kergelt nagu niuksed idamaa, no hästi on pehmelt öeldud kindlasti otsima midagit, aga no ma ei tea, kas nagu peab niimoodi lausa nagu maskid pähe paneme, kas seda ma ei oska otsustada, see tsirkus muidugi oli, ütleme, võimalik selge, paroodia kogu sellele Eurovisiooni paatosele sellisele noh et seal mingi eriti tähtis ja püha ja glamuurne asi ja siis tulid lavale mingid soomlased haisesid higi järgi, tegid. Aastal peab vaatama, kas lagu paroodia jätkub või see oli nagu kogevad, mina arvan, et jätkub. Ma arvan, et tuleb päris mitmest riigist esindajaid, kes on kuidagi üritavad olla metaliga natuke seotud. Nii läheb endaga nad see aasta ilmselt ei võida, ma arvan. Nuputab midagi uut välja, nagu see asi käib. Ühesõnaga uus eurokonkurss on avanud, konkurendiks saab nimetada? Ei saa jah, sinna saadi, anti ainult kutse Vippidele avatud, eks ole. Ja miks siis Ivar Musta ei kutsutud sel aastal kutsutud ja, ja isegi Juhan Paadam isegi andis, pole väga palju aega mõelda. Andis mulle veel nädalakene veel nädalake, aga kuidagimoodi julgust mul ei jätkunud, võib-olla niimoodi. Aga kas te ei olegi vist pärast enam osalejaid pärast võitu olen, ma olen eelmine aasta olin proovinud noore artisti nagu välja tõugata, aga ei õnnestunud. Vaata, kes eelmine Prini marimariliin mariliin oli liin, lootlejat isegi nojah. Sõjalise käivad. Aga miks te otsustasite mitte või kus Misemise julgus tähendab antud kontekstis siis julgus tähendab seda, et ma nagu ei tea, kas ma praegu mul ei ole mingit lugu valmis. Ja ma ei tea, kas mul tuleb midagit sealtpoolt või kutsultuletuse lugusid kusagil Tsiidis peas rääkisime siin mingid tšakrad asjadest ja, ja noh, kas ma satun siis nagu aga kas, kas tõesti vastab tõele, et et heliloojal ei olegi siis riiulis kümneid ja kümneid lugusid, mida saab vastavalt vajadusele kas reklaami või siis sellele artistile või kolmandal artistile lihtsalt anda, ma ütlen niimoodi, et noored helilooja kindlasti on neid täis, aga vana õigel ajal on rohkem praktikat ja rohkem usku nagu kaks pluss 2004 ja niikuinii 104 nagu nuputad välja. Ja ei hakka nagu tootma nii-öelda riiulisse vaja šablooni olemas aastatega, eks ole, et kas sa, kas sa teed nii ja naa või naa või nii või noh, täitsa bloonikal nagu eksisteerivat, ütleme ma tegelen muusikaga. Noh, 30 aastat, ma olen nagu siin businessi sees, seal on loomulikult ma tean, kuidas tehakse, teine asi, kas see on vastuvõetav publikule, kas on hea või halb, kas tal, aga pakub see veel üldse rõõmu sellisel juhul, kui on 30 aastat Sabloonid ees? Tundub selline, et noh sihuke tiksumine käib novot olla lihtsalt helilooja. Siis võib-olla see pakub rõõmu, kui olla helilooja, Prodioosser mingi pildile sisse mängija stuudio omanik, maksude maksja, arvete maksja stuudio koristaja, siis muidugi vahest on nagu väga kiiver. Ma saan aru, et te olete siis seda viimast isegi rohkem ja kui sa siis nagu vahest ei tea, tuleb stuudiosse, ma elan 40 kilti Tallinnast ja selle 30 minutiga nagu väga palju mõtet näha selle häid ja halbu. Aga kui tuleb mingi hea mõte, siis tulla stuudiosse ja, ja, ja leides sealt postkastist mingi hunniku arveid. Eks majas ei tööta lift ja kui ma jõuan stuudiosse, kui ma panen kõik kola käima panen käed peale, ma ei mäleta, mis selleni. Ja isegi, kui ma jõuale mul oli vanasti oli niimoodi, Ma olen nagu isegi tegin sellise süsteemi, panin stuudiosse automaatvastajaid, ma laulsin seda juppi peale, aga nagu see nagu rosin, alati kaob ära, kui sa nagu olmeprobleemid nagu hea olla nagu kodus, ütleme kuskil suits, kuskil see võtta kitarri ja proovida on see nii, kui sa sõidad. Ma saan aru, praegu räägiti vaikus. Lihtsalt ta on õige, muidugi ei ole tegemist. Kaamera stuudio koju viima, selles ei ole siis nagu võib-olla majanduslikult edu ja seda ka muidugi ja ega sinna kedagi kutsunud ei tahakski kedagi oma eino võib teha nagu maja, mitte tagamajas, aga võid teha oma territooriumil, aga ma ei tea, kas eestlased on valmis sõita 45 kilti nagu lindistada mingi laulukesi. Pildistame küll, sõidetakse mingi XL stuudios kusagil linnas täiesti väljas ja nii et noh, ei ole väga kaugele-kaugele. DisCheisi Bell läks laulusõnu tegema kuhugi väga kaugele maale ja tuli tagasi tekstiga seksika sõbrannale. Johiv kuulge, aga kuulame veel ühte olulist muusikapala. Raadio kahe hommikustuudios on külas Ivar Must mis mitmendal kohal isiksus edetabelis on see ABBA Waterloo lugu. Ma olen isegi seda näinud 76 või 77 kodus, aga meil kodus ellud soome antenni või ma ei tea, kas, kellel oli, kellel ei olnud ja mul oli nagu telekast antenni auku, traat, lustri ja siis ma nagu leidsin selle nurga ja uduselt ma nägin seda. On siiamaani soe tunne. Ei soe, ei ole jah, võitsid, võitsid, ei, mul ei ole mingit soe tunne, et mul mul on mõningatel mõned lood, mängisin 80.-te restoranides siis meil oli selline tava, et lindistasime järgmine päev, kui mitte sama õhtude mängisime. Ahah, kohe nii kiiresti. Victoria ja kolmeduuri lood ja nii ja Gigi käis kodus, tõi linti armont peale sõnad olitalt õieti õige õieti tehtud valesti ei huvitanud ja kohe panime need, kellele, kes soovivad olla, kuidas sinust üldse muusik sai ja kuidas üldse sinu tee alguses ja siis kõik teavad, et sa oled Eurovisiooni võitnud heliloojaid, sa oled produtsent, helirežissöör, aga kuidas see kõik alguse sai? Alguse niimoodi, et nagu alati ema viis, kus, kellel on, kui mingi õpetaja juurde hakati õpetama ja seda ma isegi ei mäleta, ja siis ma 14 aastaselt astusin Georg Otsa kooli. Aga vastasin nagu kooli juhtimist. Aga see mul eriti ausalt öeldes ei meeldinud seal hakkaski pihta, et ma ei viitsinud seal käia ja otsa kool hangivad selline kool, mina minule ka otsa kooli kogemus olemas, et lähed otsa kooli ja siis otsekoheseid paaria. Aga meil ei olnud paarimil, neljalt, ei saa suitsetada ega mitte midagi. Aga meil lihtsalt ei, lihtsalt need, need õpetajad oli nii palju, kes ei olnud nagu eelteadet. Ja koormanud ja vaata, noormees tuleb näiteks sinna, ma tahaksin õppida estraadiosakonnas klaverit ja veel-midagit, aga koormat ju ma ei tea, mis ained, elementaarteooriad, rahvamuusikaajaloo, nagu see asi käib solfedžo, solfedžo ja prioriteet minu meelest on, seal on kui inimesed nagu sinna sisse saada, et nagu tahab klaverit antele klaveritest, siis kuskil paralleel 100 selt paber oli nagu. Kuidas mina mõtlen selle peale, kuidas peaks üldse nagu näiteks õpetama muusikat selles mõttes, et tegelikult sihukseid kõige põnevamaid asju kusagil ei õpetata. Kui mina oleksin otsa kooli, siis mina ka lootsin, et mulle antakse seal mingit meeletut näpunäiteid, kuidas paremini kirjutada ja nii edasi ja nii edasi. Ma lootsin, et ma saan nagu mingisuguseid kogemusi on tõesti näiteks ainukene haige tundmist tõesti mulle, kus ma tõesti väga palju saanud olid, Kustas, kikerpuu, džässharmooniatunnid ja, ja noh, see on tõesti asi, ilma milleta, nagu selles mõttes nagu hakkama ei saada. Aga kuidas üldse peaks nagu õpetama selles mõttes inimest nagu muusika huvitavate koos meil Eestis näiteks noored heliloojad tekivad, nagu näiteks eile oli meil külas siin eks, Nexuse Janne, rääkisime siin Peeter Rossist, kus tuletatakse meelde kui Peeter Ross, kust tulevad hitimeistrid ja kuidas, kuidas neid rohkem võiks olla, paremaid vähki võiks mingisuguse akadeemia tegema? No üks asi on see, et iga maa väärib oma hitimeistrid. Ja need hitid, mis sa kirjutad, siin ei pruugi sealt üldsegi läbi lüüa. Ootoot, kas Nexuse nii kuum ei olekski rahvusvaheline hitt, siis see on sinu otsustada. Eile rääkisime tiiter poole, mis muuseas ei ole hea näide internatsionaalsesse laulumeistrist mõnede jaoks muidugi halvast maitsest, aga see on muidugi maitse üle ei vaielda, eks ole. Siiski kuidas, kuidas seda muusikat? Kui ma teaks, kuskil õpetaks, ma, ma ei tea, ma isegi suutnud oma poega naga õpetada ja ootasin nii kaua, kui taastas ikkagi Georg Otsa kooli, lootes, et võib-olla nagu poole aastaga talle antakse nagu mingitki, nagu alustan, siis ma saan teda siis ma ei saa õpetada, ma saan parandate vigu. Mulle meeldiks rohkem õpetada, ma ei tea, kuidas ta jäi, mul ei ole aega ja viitsimist hakata vaatama mingit raamatut, kuidas õpet. Idea, aga tegelikult, ega vist, kui mõelda, ütleme, maailmas tugevalt läbi löönud artistide peale, kui paljudel neist üldse on muusikaharidus kui selline, ega vist ei olegi, ma ütlen popmuusika koha pealt no ikka midagi ikka all. No võib-olla moodne on rääkinud, et ma olen tead võtnud kitarri kuskilt nurgast tegelikult salajane käinud muusika vähemalt poistekooris laulmas ja gospelkooride nagu ja nii edasi, no vaata nagu kõik need lääne super statistid on, teil on kõikidel mingi kahe kolmeaastased kursused tagaja isegi kui ei ole siis näiteks Key murrab läbi osi oskvareni, klassikalise laulu tunde samamoodi väga paljude laulutundi, jah, ikka tuleb hääleseadet ja nii edasi. Et ega sellest ei pääse, aga, aga hea näide näiteks meie Vanilla Ninja nad ju minu meelest nad ei osanud mitte midagi ennem kui nad ei sattunud Saksamaale lastaga vaatamisprogress, kuidas, kuidas Lenna laulab minu meelest ta laulab väga hästi. Aga just nagu laulad nagu kooli kond, tundeid, keegi nagu õpetas. Meil on kõigil emal ei võitnud ju laulukarussell ja asju jää, kata lauliski, ütlen nagu ma ennem ütlesin, ta laulis nagu selle regiooni jaoks, ta võis olla nagu superstaar, aga ta ei olnud rahvusvahelise häälega nüüd minu meelest tal on ikka rahvusvahel, ei tähenda nii et hääle tekitamine või noh, õpetanud ja mulle tundub, et me oleme jõudnud vastusele väga sihukseid aktuaalsele küsimus ja küsimuse, mis on olnud õhus juba aastakümneid, et miks keegi Eestist ei ole siukest suurt võimast rahvusvahelist läbimurret sooritada, põhimõtteliselt keegi vist eriti pole proovinud, tuleb välja, et võib-olla on vaja siis nii-öelda laiemalt nii-öelda rahvusvahelist keskkonda, et inimeseks hõlmid seda kindlasti raha vaeva palju. Aga veel selline küsimus, et mäletan veel 90 alguses ja keskel oli teil täitsa nagu oma artistid või vähemalt artiste Tiiu näiteks konkreetselt, kellega ta tegeles, selle nukuke oli hitt ja seal oli veel magusad huuled ja nii edasi. Aga teil nüüd enam ei ole sellist artisti, kellel pühenduda täiega. Miks. Kuule, artistiks saab minust elulooma vedu, mardist võiks täitsa täitsa korraliku asja, vaata, võiks laulda väriseva häälega siukseid, ilusaid laulukesi nagu Maikel Publee või midagi ja minu meelest see business siis väga nagu korralikus, et meil on olemas, nii et ma olen seal meil olemas, polnud juhused, meil olemas stuudiot, meil olemas heliloojate, millal olemas või üheksakümnendatel ma pidin kõik ise tegema. Et mul oli mingi auto, mis nagu suri mul poole aastaga välja kulla, kuna ma iga päev kuskil sõitsin ja mul hinnangu seal mingi viis inimest peale. Et nagu nüüd on, ütleme, mänedžer hetkel, kes ise muretsevad oma autode eest oma oma kummide eest, oma, ma ei tea, auto täiesti olnud, teenivad sellega raha, kusjuures naljakas ongi see, et näiteks aastal 2000 oli minu teada ametlik, mis nii-öelda välja anti, niisugune pressiteade oli see, et Eesti nii-öelda aasta plaaditööstuse nii-öelda käive oli kolm miljonit krooni. Praeguses muidugi peenraha. Need olid ametlikud andmed, tõesti, siis on kuue aastaga toimunud ikka mitme sadades protsentides kasvanud. Nii et naljakas mõelda tõesti, et on olemas inimesi nagu Ivar Must näiteks, kes on 30 aastat nii-öelda tagasi mänginud restoranidest, süntesaatorid, üheksakümnendatel olnud korraga mänedžer, artisti arendaja, helilooja, produtsent, Eurovisiooni ja mis te praegu teete põhiliselt? Ise ei tea. Ma olen, olen stuudio omanik, ütleme niimoodi midagit produtseerinud midagi nagu salvestan. Elan sellist, otsite uut sähvatust? Võib ka nii? Ei, ma, ma teen päris palju on tegelikult näiteks magusatuuled, mis praegu ütles, et see on nagu juba kaheksas kord. Kui eesti keel ei ole eesti keeles, kuidas ta sinna sattus? Sama tüdruk, kes on võitnud Läti pool televisioonis, Mariann ta nagu poe peal Eurovisiooni, mingi järgmine kuu helistas mulle, ütles, et on siin midagi midagit mul all. Ja siis ma ütlesin, ma andsin mingeid paar uut lugu ja ütlesin, et võtan plaate, uuri teinud seal kaks lugu ja nad on nagu noh, ma räägin, Brasiiliat, särgid tiksub ka siis legist ju raha ei saa aru. Miks meil ei ole autorikaitsega seal mingit lepingut on lai. Ühesõnaga, siit tuleb vist ka minu elu eesmärk minna Brasiiliasse autorikaitsesuhteid parandada. 80 miljonit Brasiiliast, Brasiiliast, kes ostavad 180 miljonit plaati, lauluga magusaid, mõndagi 108. Vennad, midagigi, natukene võiks midagi tulla. Kas variant raievaski teil muidu või kuskil on täitsa põnev laenata, korra eetrisse panna ja kõik läheb siis vähemalt me, me saame niimoodi, paneme autorikaitses ikkagi kirja magusad huuled lihtsalt vähemalt Eesti raadiost mingi kaks krooni või ma ei tea, palju, palju tuleb ühe laulu pealt, muidu umbes minu jänes sõltub laulu pikkusest ja see on kusagil vahemikus kaks kuni neli krooni kopikatega ainult eile oma ikka kopikat. Praegu. Kui ma vaatan praegu Heleri paljon, kolme minutine Ostsime nupukese ka veel otsa ja see on ka Allaris kolme minna, midagi sellist, siis tuleks mingi viiekas. Pane tähelepanu. Ühel ilusal jumala päeval igal juhul Ta on leidnud omale nüüd helilooja, produtsendi, mänedžeri kuulsus Argentiina lavadel lähimale stuudiosse. NSVL rokime.