Käesolev saatesari on otsinud haruldase erakordse seiklusrikka uskumatu saatusega inimesi. Küllap oleme vahel neid leidnudki ja enamasti on nad olnud endised sõjamehed. Eesti Sõjameeste Sakala Ühingu hiljutisel aastapäeval viibis üks tervituste tooja ka Austraaliast. Saadan tervitusi hakatel sõduritele. Teie palun, Eesti vabaduse kaitsel tuleks kivilt rallile kirjutatud ole nähtud papagoid, meiega julgemaid sõdureid. Kui olete tellinud. Tervituste tooja on sündinud 1922. aastal Tori vallas Pärnumaal. Nagu paljud selle aastakäigumehed sai ta tuleristsed teises maailmasõjas. Relvadega hüvasti jättis aga alles Korea sõjas ÜRO lipu all. Tegelikult on Oskar Loorents olnud nelja armee leival ja seebil. Need on viimati Austraalia armee Ameerika armee punaarmee ja esimene saksa armee. Aga see oli muidugi pool Saksa pool Eesti, eks ole, see oli see vasepataljon, läks meil mingist tundemärke, ei olnud meil lubatud saksa vormi märke peale panna. Lase pataljon oli esimene idapataljon Pärnust välja läks jala, läksime Leningradi alla välja. Siit hakkasime jala minema ja marssisime Leningradi välja, see oli kohe 41. aasta sügisel, jah, kui sõda siit sakslased sisse tuligi, venelane plehku pani. Me läksime neile järele, kui noor vanameest ja tookord olite, mina olin kutsealune 22. aasta mees Ma olin kutsealune venelaste ajal. Ja nad kutsusid mind üles, aga me läksime rappa. Aesus üle jõe, läksime, rapoli moodsime, kui sakslased sisse tulid mängisite metsavenda metsas, siis olime esimest korda magnime rabavennad tegelikult. Nii et me olime siis seal selle rabas nagu sakslane tuli on, siis olime paar päeva nädal olin kodus ja siis mõtlesime, et lähme minema ja panime vabatahtlikult ajama. Ja siis suse jala marssimine sinna Leningradile välja. Ja see oli niisugune imelik aeg, kus mehed kandsid vormi, aga neil ei olnud kõiki neid tunnuseid, auastme tunnuseid, aga. Meil olid Lepnikud, neile väiksed tärnid ainult peal. Eestiaegsed tundemärgid ikka. Nii et seal midagi erilist ei olnud. Piss andi kätte öeldi, et vot sellest otsast tuleb pauk ja rohkem ei olnud meil õppust, meil ei olnud, palju teid oli, terve kompanii läksid välja meite pri üle 100 mehe, jah, 104 kühendumisse kompanii oli. Ja kui sinna jõudsime, moodustati pataljon, seal tuli teisi ka, seal tuli just Viljandist ja Tartust ja kust nad tulid, see oli vasepataljon, see oli üks aasta siis ta oli vana vabadussõjaaegne ohvitseri ja tema oli juba ja, ja vabadusristi kavaler, kõva tal ja tema enam edasi ei jäänud peale seda esimest aastat ta tuli ära. Aga mismoodi mees ta oli oma hoiaku ja käitumise poolest, ta paistis olema sihuke tore mees, tema ikka hooldusministrist ka temal olid sõjamehe väljavaated, mitte nagu need mõned ohvitserid üldse ei ole sõda näinud ega ei ole niisugust asja näinud. Sõjaolukord on hoopis teine mees on rahuajal. Ja nii et nad ise kabida õppima kõik. Ja meil oli siis nii, et aasta leping oli. Me tegime lepingu ju, et aasta otsa olemises sõjaväes aastased täis, siis öeldi ilusti, et vabandage, aga jääte kuni sõja lõpuni. Ja siis Rebase pataljon moodustati ja me jäime siis Rebase pataljoni meie pataljon jäiga tervelt, nagu ta oli, Rebane võttis ta lihtsalt üle, see oli kõik. Ja sealt ta hakkas alles üles minema meie pataljoniga, mis meil oli. Eestlaste juba hakkas jumal nime tegema, seal juba rebane, tema sai nii kuulsaks, sakslased juba hakkas austama teda. Nad kartsid teda ka. Ega Rebane ta ikka nimi on ka rebane tooliga, Rebane oli kaval nagu rebane ikka, mõtlen, Rebane oli ikka rebanemi. Nii et rebase kohta mõtlen seda. Rebane oli. Ta oli väga tore mees, aga ta oli küllaltki range käega. Mina ei saanud aru, et tema oleks meie vastu ülbe olnud või midagi. Ta oli alati rahul, muidugi nõuab rohkem kui tehti, aga noh, eksohvitseri kohus, sõda kestis veel kaua ja neli aastat, neli aastat, kas teil oli õnne kade, haavata või põrutada, ei saanud ma ainult põrutada, sain ühe korra, ei, see oli nuia marjal. Teate, kus on Saksa Saksamaal ja seal oli suur väljaõppelaager ja aga meid saadeti sealt sõjakooli, käisime laiba, ei salli juhtide koolis. Kui me tagasi tulime, venelased hakkasid juba seal sisse tulema ja meie kompanii tuliselt õppustelt ära ja pandi kohe sinna venelastest võsas, näeko käivad, julmad kuradid. Aga meil polnud relvi, relvad jäid maha. Ja siis üks noor ohvitser tõi meid sealt ära. Sakslane, nii noor ta, tal ei olnud veel ühtegi märki rinnas ega midagi ja siis hakkas korjumad sina, sina ja vaata mulle idapataljoni lindid ja medaleid kõiki, kes võttis mind oma abiks nii-öelda Adidandiks ja siis tegi rühmaülemad kõiki, niimoodi korjas kõik välja kõik need, kellel Idalindid. Need, need ta korjas kohe ära. Ja, aga ta ise ka ütles, et nüüd lähme ründama ja ta oli niivõrd rumal, ütleb nüüd tõuseme üles, lähme ja me ei hakanud tõusma, neegrit püsti, tõusid kuulipilduja sai, tema oli kohe läbi. Ja venelased panid muidugi siis selle tule peale miinipildujate käia. Mina sain sealt põrutama, ärkasin üles rongi peal kultuurist. Jah, sanitar, rong, aga loomavagunites neid on nii palju, neid haavatuid, et ei, ei jõudnud enam ära viia. Sakslasel oli ikka, see pidamine oli raske tal juba. Nii et haavatuid oli rohkem kui rongesid korjuttude kosusete saatnud. Mina olin Dresdeni lähedal haiglas, kus ma olin kaks nädalat. Ja siis ta ütles, arst oli väga tore, vana arst olija ütleb, et nüüd ma pean teid ikka ära saatma. Ma ei jõua enam kauem hoida. Noh, nendel on ka ju ette nähtud, et kui inimene juba võimeline liikuma, eks ta peab minema. Aga siis mul oli, ma küsisin, kas puhkust ka saab, mõtles, oli sõja ajal õppima. Ja ta ütleb, et kus sa lähed, sul oli kodumaa täna noh, Eesti oli läind, ta teadis kõik. Ma ütlesin, aga mul onu valetasin. Kaardi Faletaks, väike linnakene oli seal mulle onu kus ta elab, mõtlesin, mõtlesin, et kooli tänav on igal pool kur kooli ligidal. Ja vaata et kaks eestlast oli veel ja andis meile kõigile ja mul solf ei olnud üldse sisse kantud puhkust. Ja andis kolm nädalat puhkust. Tore mees muidu mõni teine jaoks üldse rääkinudki sellest sellisest 45. aasta algul ka see oli enne või pärast Dresdeni suurt pommitamist just pärast. Me läksime Klestumist läbi. Linn oli alles pommitamata. Ja rong läks välja umbes üks, 30 kilomeetrit. Võib-olla nii noh, pool tundi sõitsime. Siis tulid lennukile, tehti maatasa, samal öösel. Ja siis sain sealt nuhiks viisakalt edasi, no see oli siis juba hakkas sõja lõpp tulema juba sõja lõpupoole, siis lõpuks meie jõudsin praga Praha, Praha ja jõudsime Prahasse, seal me olime siis. Siis ma jään täitsa üksinda, ma ei tea, mis teistest sai, kus nad läksid. Sest getting mehed ajasid meid taga, ketikoerad, ketikoerad ja need aeglasest meil puhkusepaberid läbi ja need olid siis saksa väli Sander ja, ja, ja sõjaväepolitsei. Ja need võtavad kohe kinni, kui sa kuskil hulkusid. Ja nad ütlevad, kus üksus on. Ma ütlesin, ma ei tea, siis küsis, meil oli veel Nummert, seda ma mäletan, mäletan veelgi ja ütlesin seda ja ütles, oh teie üksus, Taani läinud ja teisal läbijana on ära lõigatud ja tahtis meid mujal teise rindelõiku saata, aga et sinna minema läksin rongi peale ja sellega jõudsin praga. Ja kui praga jõudsin, see oli see viimane päev, siis mõtlesin, et mis teha. Läksin kinno, olin täitsa üksinda, püssikilod töötasid siis veel ja, ja, ja noh, see oli, sõda ju käis veel. See oli viimane päev, no sakslased olid ikka sees olla Ginute. Ja seal kilud olid kõik maa-alused kilud. Ja läksin sinna, istusin ja magasin natuke ja mõtlesin ja siis lõpuks mõtlesin, et mis ma ikka teen, panin püssi, istmete alla'l rist ja läksin välja kilost tooli alla, jätsingi püsis enne ja siis ei olnud kuskile minna, siis mõtlesin, lähen jaama poole. Ma teadsin, baas, seal mitu korda käinud, lähen peajaama juurde, et ehk saab rongi välja sealt Saksamaa poolt tagasi. Rong oli sees, laatsareti room täis, puupüsti täis, tähendab, sisse ei mahtunud kuskile, katus oli ka teisi haavatuid. Ja kuskile minna ei ole, siis läksid vedurid Benderi peale, seal, kus need kivisöed ja asjad. Ronisin sinna üles ja mõtlesin, et seal ikka saab sõita. Istun seal natukene aega ja järsku üks pea tuleb alt tulles kurrat, siin on keegi ees juba jälle eestlane. Siis tuli kaks tükki veel, kolmekesi olime siis Fongakas. Päike läks, hakkas madalal minema, rong hakkas välja tasakesi minema ja vaatama võsa ääres. Tank tuleb välja. See oli viimane päev, siis õhtu tuli rahul ja tank tuleb välja ja vaatame, kahuritoru tuleb, liigub, liigub, liigub veduripoole. Mis nüüd saab ja pani keset vedurit kohe esimese paugu. No me hüppasime üle, aur igal pool rongi seisma, hüppasime lähemalt alla kolmekesi kraavi ja panime metsa poole mööda kraavi põhja. Ja me läksime vist nii, et tank oli ühel pooli Melex kaeda nii nurga all edasi. Ja siis me vaatasime veel kõrvalt ja kas teate, inimesed hüppasid rongist välja, need haavatuid, kes said liikuda. Kuulipilduja tuli läks peale, ta niitis neid kogu aeg. Sihukest asja pole veel näinud. Haavatuid tappis kuulipildujaga. Kahurist enam ei lasknud, aga ainult kuulipildujast. Siis panime sealt metsa ja hakkasime minema, kolmekesi. Hoidsime ikka kokku, noh, kuskile minna ei oska enam. Mul väike kompass, lähme lääne poole, hoiame lääne pool. No ja nii me pimedaks juba hakkas minema ja jõudsime suure teeääri ja kuulsime, et mingisugune sõjaväekolonn läheb seal. Lootsime, et ehk on sakslased, et lähme nende juure kuulatama. Vene keel. Venelaste juurde ka ei taha minna teil vormid seljast, muidugi me olime vormis. Ja ootame seal ja peame aru, et mis me teeme siis Nokollenn, nagu ta läheb, mõnes kohas on nad üksteise järel, aga siis oli kuskil, oli vahe. Otsime, läheme sealt üle üle tee. Aga üks mees ütles, et mina enam ei jookse, mina lähen venelaste juurde. Ja pani ajama kohe venelaste poole. Juba kuulsime juba käädules rukki ver, eks ole. Me panime ruttu, ajame ta kindlasti, ütled seal teisi ka. Panin sealt kahed masina vahelt oli pime, natukene metsa vahelt läbi ja panime ajama. Siis me jooksime kahekesi, nüüd olime kahekesi ja jookseme, jookseme ja me märjad, vot kaste tuli maha juba metsaheinamaadest läbi ja kust me läksime? Ma tean, mis kellani. Aga nii kesköö paiku oli või peale sõda. Jõudsime üks talu, leidsime sihukese metsatalu, kuskil suur talu oli koeraks haukuma. Koera augu poolest. Siis tuli peremees välja, püss käes. No ja siis sõitsime, et me oleme sakslased. Vaatasin natuke, aeg ütles, tulge siia, poisid kutsus meid ja oligi sakslane. Saksa talu, mis oli, tema, ütles meile ilusti, poisid, sõda on läbi, me ei tahtnud uskuda. Ma mõtlesin, tahab meid kuidagi kavalalt sisse tõmmatuna ei, ei suuda läbi, ütles kohe. Kui tahate, andke vormid mulle, ma annan teile erroriid. Ja sealsamas vahetasime oma riided ära, see oli ainult paar tundi peale seda, kui rahu tehti. Ja me olime juba erariietes, matsin medaleid ja asjad sinna mätta alla, kuskil andis meile päts leiba, andis meile natukene liha, võid ja ütles, ärge siia jääge. Minge nii kaugele, kui võimalik. Agage siia jääks. See võis olla Žudeedi sakslane ja midagi ta oli. Päike hakkas juba tõusma, noh, suvel on ju, eks ole. Siis jõudsime heinaküüni juure külge, ei olnud, ainult katusele. Pugesin üles, läksin magama. Magasime seal juba, ma ei tea, mis kell võis olla 10 või nii, järsku kuuleb hirmust kisa vaatama alla sakslasi, ümberringi kõik täis läbimärjad. Nad teadsid sõda läbi. Tsehhid tulevad surigi saada, püssid käes. Ja vaata, käsutavad kõik Rõtta. Me olime üleval, ei tea, mis teha, nüüd. Algul mõtlesin jäme. Aga siis mõtlesin, et tuleme alla ja kas ta tääkida lükati, kõik need heinad läbi Pustati ja viidi meid siis ühes koolme, pandi ritta, me ütlesime, ei ole sõdurn taga. Hoidsime eemale kahvel lihtsalt natukene ja viidi ühte külla. Ma ei tea, mis nad tegid sakslastega, ma tõesti ei tea, meid viidi keldrisse kahekesi, kolimisel eluks tund aega vist. Sest nii palju me saame ikka jagu, et, et meie ei ole sõjaväes olnud, mehel töötasime ainult sakslaste juures ja nad uskusid seda. Noh, ja siis varsti tuli välja üks mees ja ütleb, et meie lasime teid minna. Andis meile ühe väikese paberilipaka, sinna oli tempel peale löödud, ütlesid nüüd võite minna vaid, kuhu me läheme, ei oska Juminda kuskil siis ütles, et nad Ma windeid jaama, sõitke siis praegu tagasi. Raha ei ole, ostis meil peleti, Kaavel, jõudsime praabia tagasi umbes lõuna paiku või peale lõunat. Jõudsime, mõtleme, läheme linna peale, vene paraad tuleb sisse. Võidupraad. Rahvamurd ümberringi, meiega pas eas hurra, sa ei tohi ju teistmoodi olla ju? Kui sa oled koertega kohtute kuluma ja mõtle venestunud, tulge tangi pealt, tulge üles, meie Me ronisime üles. Meil visati lilli ja läksime niimoodi kesklinna, seal siis lõpuks praadi seisma, hüppasime pealt maha jääma rahvahulga sekka eemal oli üks mees, ei teadnud, mis teha, üks mees vaatas eemalt, noh, nii nagu see maja umbes nii kaugel meetrit 20 või nii, et tal oli vihmavari kepina käes ja ta oli väga ilusti riides ja inglise moodi riietud. Mõtlesime, et lähme küsime tema käest midagi, mis siin võõras linnas teha, saksa keeles pidin küsima ja vaatas algul ja ta sai aru, siis ütles niimoodi, et ükskõik mis te siin teete, ärge saksa keelt rääkige. Aga siis ta ütles, et tegime selgeks mingi hotelli, teatud hotell, seal on siis kodutud isikud, sealt saate süüa, sealset magada. Meie läksime sinna. Olime kolm päevase söögi haadi, kõik vabad inimesed, sealt hakkas siis seiklus peale. Ei osanud enam tõesti kuskile minnes läksime vene komandat, uuri. Ja et me oleme baltlased. Eestlased tegime selgeks neile, mis ta ütles, hoo täna natuke hilja, tulge homme tagasi, siis läheb auto sinnapoole, ma olen teid peale. Aga seal saime kokku teiste eestlastega ja kõik, ütled juba NKVD ja need on seal juba ees. Võetaks kõik kinni. Jäigi meil minemata ja siis võtsime kätte, läksime rongi peale ja sõidame Dresdeni poole. Sõitsime öö otsa Dresdeni poole, olime rongi katusele sisse ei saanud kuskil nii täis rongi katusel sõitsime ja kui me sinna jõudsime, Dresdeni sild oli katki. Rong jäi seisma, öeldi, tuleb jala üle minna. Aga see ei olnud enam endine, Dresdeni linn ei olnud seal puruks juba kõik, aga sild oli veel terve, aga raudtee liinid olid puhta puruks pealt. Noh. No ja siis tuli jala üle minna. Venelased olid seal peale, kontrollisid kõiki, öeldi, kellel raha on, andke ära, seal oli suur hunnik saksa raha pärast põletasid ära. Ja sealt saime teise rongi, läksime sellega edasi ja ma ei mäleta. Sõitsime öö otsa. Hommiku oli veel kaunis pime, järsku kuuleme hirmus kisa, veel rongi seisma hakati käsutasid vene keeles saksa keeles ja et kõik välja. Meil oli siis juba eestlasi viis tükki, prantslane, kokk, seal oli meil Eestis seal hotellis. Ja üks mees oli väga hea vene keele oskaja siis tema meile tõlkis ja et välja minema, et sakslased ühele poole baltlased teisele poole valgevenelasest sinnapoole ja naised üle raudtee teise poole. Kas need teised eestlased olid kah erariietes või juba olid kõikjal kus nad said? Ma ei tea, pandi meid ritta ja öeldi, et nii te olete vene sõjaväes. Vot see oli põunja, kurat, martsisime kaks päeva. Me oleks võinud ära joosta, seal meil oli ainult kolm bahti, olime selle terve hulgale, oleks võinud ära joosta, aga kuhu sa lähed? Ei oska enam minna. Siis kaks päeva hiljem jõudsime siis sinna üks SS õppelaager oli, aga ma nime ei mäleta, mis aga väga suur. Ja õhtul jõudsime sinna, pandi täisauna juuksed nulli peale ja andis süüa, tervitasid, minge magama. Et homme lähtesse õppustel. No hea küll, aga me olime nii väsinud, mõtlev kell oli 10 läbi, kui äkki järsku kuulsime suurt kisa, kuri Vene vältleda, ütleb, et nagu kuninga kassid magavad, teised kõik õpivad juba seal sillanaride peal. Siis ajas meid välja, me tahtsime süüa ka, ütles ei saa, söögiaeg on läbi. Ja küll viis meid ilusti sinna õppele, seal oli reas või noh, rõngasse juba pandud nagu ikka jagu. Istuge sinna maha ja kuulake, mis teil lõpetaks. Jutt käis vene keeles numbrini keeles muidugi. Vaat siis üks mees, kes oskas meile, ütles tasakestikat, mis seal oli teisi ka vene keelest aru ei saanud, seal igasugust. Ja seal oli kergekuulipilduja oli ja vene kone väikene Anttib kuulipilduja ühe käest teise kätte, kone tagantjärele, kas oskate midagi teha? Mina olen kuulipildur, meelse, ütlesime omavahel, ega me ei tohi ennast ära anda. Mis me teeme? Tuleb meie kättemaks, vaatasin üksiite, vaatasin sealt kõik vaatate, et mis juhtub. Aga siis ma mõtlesin seal niimoodi kätte, et ma teadsin, kus need nupud, mida vajutada, lõksutasin, raputasin, jalg kukkus alt ära. Natuke aega. Kurat Lukt riba, Ella, torud. Raputasime üks tõmmu seest otseselt endaga polti, tõmbasin ta lahti tükkideks, lukuga lahti ja jäi sinna. Siis tõmbas Konecovelt tükkideks, niimoodi, gone oli kergem, seal raputusi kukkusid tükkideks. Järsku tuleb viled lõunale. Isegi sa õpetasid, pange neid kokku ka. Ei oska. Ei, oskan, võeti ilusti kokku, pandi koti lattu tagasi, nii nagu ta tükkides. Ja mõtle, kas aadrid küll algul, et et oskab, aga siis see võis olla vahelevõtmise nõks ka, tegime ka niimoodi, et, et me päriselt ei oska, see oleks naljaasi. Jumala pimedast peast pimedas tehtud lahti paneb kokku ka seal me siis olime viis päeva. Arvutasime ikka, et mis me teeme siis meil viis tükkima ühe nime, mäletan, see oli vähk. Ja see, kellega ma ära tulin, koos, oli Lembit Soots, tema elab veel Austraalias. Praegugi veel. Läksime, ma tea, kuuendal või seitsmendal päeval läksime lasketiirule. Ja seal oli siis võimalus, nii et las gradually, mõlem pool oli võsa ja mets ja ja siis me hakkasime arutama, mis me teeme ja kõik kes tahab kaasa tulla, teises, ei tule kahekeisi panimiselt, et ütlesin talle ilusti, et lähme metsa minna. Smic läksime metsa, liigutasin puid ka veel natuke aega ei õppe jäi ja kes teine mees oli Lembit Soots liigutava Buy daami juttu, natuke, aga ikka juba läinud, läksime ja panime ajama sealt ja sealt saime siis tulema. Ja mõtle siis me peitsime ennast midagi. Kuulge, aga teil oli ju vene värv seljas juba? Ei veel ei olnud. Seda öeldi meile hommiku veel, et homme tulevad vormid, sellepärast oli see kiire menekmel. Vaata, kartsime seda Vormsi elada, siis on hoopis raske ära tulla. No ja siis saime sealt tulema ja siis me peaksime ennast igal pool ja sakslased meid aitasid igal pool, kus me üldse läbi tulime. Nad teadsid, kus me olime, andsid meile süüa kütused, ärge siia magama jääge. Minge ära. Kuigi te öelnud sünnilt sakslane ei olnud loega, meil ei olnud puhas saksa keel ja nad teadsid Koiks olend. Mõnes kohas küsiti ka, mötlesin baltlased ja nad teadsid seda kõike. Nii et sakslased meid aitasid, aga nad kartsid venelasi ja siis hakkasid ikka ütlesite, et ärge seda teed, minge seal valved nurga peal, minge sealt tagant ringi, ikka õpetasid selle õige koha meile välja. Ja nime me tulime, kuni ma mäletan, selle koha nimi oli Vaisvassar. Sinna jõudsime, seal oli sill. Jõgi ongi nii lai. Ta võis olla nagu siit majani paarkümmend mehed ja ja siis oli uus puusild peale tehtud just. Too oli kindlasti puruks lastud, aga täitsa oli kohe puhas puu alla see lähedal tehtud. Läheme silla juure, see oli palliv inimesed, tahtsid üleminnanud, venelased šimpansil ameeriklased teiselt poolt silda. Ja me küsimisel ikka inimeste käest, kuidas süle saab. Siis ütlesid nii, et vahel tehakse lahti ja lastakse üle minna. Öeldi nii, et, aga minge komandatuuri, saate loa, läksime komandatuurist. Komandant ei olnud seal vene komandant. Et tuleb hiljem, võib-olla. Siis mõtlesime, katsume oma õnne ka, ükskord läksime ilutsema sillaotsa juurde, seal olid venelased, meil olid juuksed maha aetud ja ja meil saime kuskilt barretid, noh, oli meil peas, et ära ennast ei anna. Me kartsime, et me oleme, ta kaetavad, nimelt võeti ja kõike läheme sinna silla juurde ja nii palju me saime arunudki, tahate minna, et me ta sinnapoole minna? Me tahame venna Belgiasse või sinna kuskil vaatavad meile otsa korra ja mõtleb, et kus on ikka õnne inimesel, Ameeritan tulid sinna, tõmbas mütsi peast maha val ja küsisid, kas te tulete sellest laagrist kontsentratsioon laagrist ja mõtlesime jah, veel lööte kulpi kai, minge, kolime ameeriklaste poole üle. Vot see oli, inimesel peab olema seda õnne. Võib-olla ise ta ei oleks üldse selle mõtte peale ei tulnud üldse, aga kui sa müts, mulje niisugune tunne, et nad otsivad meid. Aga küsis sarnast küsimust, mis meid ära päästis, mul oli algul hirm, et nad noh, vene sõjaväejooksik, palja peaga kur. Ja niimoodi saame siis ameeriklaste poole üle ja jõudsime Leipzigis ja see anti pärast venelastele üle uuesti ja sealt siis jõudsime, käis lingi, nii, seal on siis laager, kus põgenikelaagri baltlaste või olis eesti põgenikele söe ainult eestlastele, see käisin Aldeestatele, kolm linnaosa tehti kohe puhtaks sakslastest, nad pidid kõik maha jätma. Ainult oma isiklikud asjad võisid kaasa, võta aga pesud ja kõik kõik pidid sinna jääma voodipesu ja asi. Nii et seal me elasime siis kolm aastat olid need rasked aastad. Ei, ma ei saa öelda, et rasket toitu oli vähe. Ega meil ei olnud kuskilt saada midagi Saksamaale. Ja siis sellepärast me siis läksimegi, Ameerika. Ameeriklanna hakkas moodustama seda Eesti kompaniid sinna vangla juurde. Siis läksime ka, seal sai hea toidu mustalt vormid Ameerika farmid Ameerika Vormaga mustaks värvitud ja see oli Eesti kompanii, Eesti kompanii ja Eesti ohvitseride kõik Eesti huvitatud ja siis me olime, viidi meid koheselt vangilaagri juures, seal me olime, päeval olime vangilaagris. Ma mäletan Rudolf S-i, seda Mehhiko valvasime, siis me pidime teda välja tooma jalutama vanglas sees tähendab koridoris siis üksinda talasti üksinda väljas, ma pidime järel käima tal kogu aeg sisantidel luud kätte, et pühiseda koridori koridori, küllaltki lai ta tagumisest otsast vardast kinni ja siis niimoodi nii pikalt, kui ulatas, vaata, mängis lolli korraldada. Aga meil olid nii huvitavad, käisime ka järel ja piss kaelas ja nii et me ikka valvasime, nägime neid ülemusi. Aga üks ohvitser tundis ühe nendest meestest ära meel. Ja ta tahtis nagu midagi küsida ja see poiss viidi kohe ära sealt. Ameeriklased oleks teada saanud või midagi. Kes tundis ära saksa ohvitser, kes vangis oli, seal tundis ühe meie valvuri r. Et nad on üheskoos olnud Saksa sõjaväes. Vaata, seal on niisugune asi, et üheskoos olevat teeninud aga nüüd järsku teise valvur. Ja seda me kõik kartsime, et kui mõni ohvitser salongis, aga seal olid tavalised ikka ohvitserid, kes olid millegis süüdi. Neid rinde ohvitserid seal ei olnud üldse seal vanglas. Ja kuidas see poiss kadus siis eesti paiskas näidise Äravi kee ei, ohvitserid viisid ta ära, et ohvitserid ja et mitte midagi sellest välja ei tule, täita ära, ühesõnaga ja kust ta viidi, vangastada ei lastud enam ja kust ta viidi, ma ei tea, aga nii, et lihtsalt võeti kaitse alla, muidu oleks tulnud seal suur skandaal, sellest võib tulla. Aga kuidas, kuidas see poiss taipas, et saksa ohvitser ära tunda, sest ema oli tahta rääkima, hakata, jääda? Jätsite, tundsid ära? 11 kohe noh, see oli ju natuke aega peale sõda väga kirgi tunda inimest, siis. See on see häda, et kui sa oled koos teeninud nendega ikka mõned kokku juhtunud kuskil. Aga rinde ohvitserid seal ei olnud, seal olid kõik, kes olid kuskil kõrgem koha peal olnud ja siukses noh, vangilaagrites ja teeninud ja siuksed kuritegudest, missugune Hess oli, kuidas ta välja nägi, tavaliselt kõhnavõitu, kaunis pikk mees oli ja ta mängis alati lolli. Aga ta ei olnud. Aga ta mängis, mis aastal see võis olla? See oli 47., kui ma ei eksi, ahah, see oli siis nürnbergi protsessi järel ja see esimene protsess, kui poomine meid siis veel ei olnud, aga pärast seda viidi meid. Oli see suur hoone, ohjajaja suur vangle, suur kohtuhoone ja me olime öösel käitumisest kohtuhoones ringi. Ja need Ameerika ohvitserid, Me pidime nende paberis uurima kogu aeg kisaga läbi käis, noh, ja kui sa ei küsinud hüppessul peale homme haru ei saanud midagi, sõimasid. Aga nii oli, et sa pidid paberit küsima passi, eks ole, siis nad pidid näitama sulle ja tänasid ja läksid jälle. Aga kui sa küsinud, siis üpris kohe purjelt peale pikalt koridorides ja me käisime seal saalis, noh, öösel me pidime neid kõiki kontrollima. Selgus, kohtuprotsess oli ja need saalid ja me käisime kõik läbi öösel ikka. Sest meie valve all. Aga päeval me sinna ei viidud. Päeval olite siis vangide vanglale vanglas, seal seelik, kambrid, kude, üksikkambrid, kõik olid üksikult kambreid ja, ja siis oli suur laine reas, kõiki kõik üksikult kambrisse sisse ka vaatasid, jah, jah, seal oli niisugune vaate autu võistlust vaadata ja mis nad seal tegid, noh mis see vang ikka teeb, istub seal ja mõtleb ja mõned kirjutasid. Meid ei huvitanud, me ei tohtinud nendega rääkida üldse. Nagu ikka vangide ei tohi, ega valve ei tohi rääkida nendega, aga seal oli neid kindrali ja neid oli, nendel oli ikka, vorm oli ka seal seljas ei, seina peal oli, tähendab, nägid nende vormikuube. Aga siis muidugi oli see tavaline haigla allid, ütled sel asjal keegi siis ei tohtinud mendasel. Kui see valve läksime strateegilisi koma kaks tundi ära ja siis tuli teine. Huvitav oli, kaste pidite valves olles käima kogu aeg liikunud või seisma ei liikuma. Vale eestlaste valvemeeskond, seal eestlased või oli teiste rahvuste esindajaid kaasa, hoolakaid olid kuskil, aga ma ei tea, kus need olid rohkem transpordi peal, kui ma ei eksi. Tantsukompanii huvitav oleks siis, eestlased valiti valvuriks, lina seal ikka keegi ees, üks ohvitser, kes seda asja hakkas ajama kindlasti. Ja kui me seal kõik, huvitav, kui meid võeti vastu ja me tahtsime minna, siis kutsus ükshaaval ette ohvitser sinna. Ta toob ette kahja, mis nimi, ütlesin nime ära, sõjaväes korduvalt ei, ola, mis kuradi jutt, see noormees, kus hoolitses, siis käratas siis ütlema, et olin seal. Ja siis, kui ala Rebase pataljon, miks sa kohe ei öelnud, kurat, kaua te teenisite, kaua te kandsite Ameerika vormi? See oli 48. aastal? Lõpetasime ära, siis hakkasid Austraaliasse võtlesid. Hakkasime neid asju ajama 48. aastal, siis austraallane hakkas võtma isikuid, neid kodutuid isikud hakkas omale sisse vedama, algul võeti Kanadasse ja Ameerikasse, aga seal oli väga suur valik. Kõiki vastu ei võetud. Aga siis, kui Austraalia võttis, seal hakati juba kõik NO jest eritis, üksikuid, mitte abielus, üksikuid taheti Austraaliasse. Vallalisi vallalisi esimesest laevast jääme maha. Aga teise laevaga läksime siis oli Svalbadolisel laeva nimi soli, Norra laev. Siis sellega meid viidi Austraaliasse ja riigi rikk viis omal kulul. Meil ei maksnud midagi. Anti meile süüa laeva peal ja kui sinna jõudsime, siis anti meile pandi meid ühte laagrisse, algul see oli kogumislaager ja sealt siis pakuti sulle tööd. Mida sa teada siis antimehelt? Tööriided anti, üks ülikond, paar saapaid ja tekid ja siis need tulid neil pärast tagasi maksa, aga see oli niivõrd odavad, noh, sõjaväematerjale oli eta midagi said, et mille eest sa pead maksma, päris ilma ka ei saa. Ta oli niivõrd odav. Sellega me saame, siis hakkame, siis tuli välja, et me läksime suhkrupilliroogu lõikama. Pakuti, kes tahab, see oli just hooaeg algas ja siis tuli teha. Nad kutsuvad gäng, noh, see meeskond, 10 meest on töötavad ühes grupis. Läksime sinna käsitsi, hakate suhkrut lõika. See oli kammust. Rasked tükitöö, mida rohkem tegid, seda rohkem saed, raskem kui heinategu. Heinategu pole midagi, kurat, seal ikka tuli nii maa ligidalt lüüa, et need nupud ei jäänud üles kõrgele, sest suhkur kandis kolm. Noh, saabki saaki oma järjeni, tähendab esimese ära lõikas siis pil, ootame jälle paar aastat, kui agunid konsulteptijaid vaktsiini raske madalalt lüüa. Nii et sa peaaegu maa ligidalt lööma. Juba see on juba raske ja siis panite hunnikusse, võtad selga, ei viita siis auto peale mööda lauda üles auto, päris kaunis, raske töö, kandaneid. Nii et see oli meie esimene töö ja suhkrupilliroog ära lõppes, siis läksime metsa töölepuid lõikama, noh, see oli juba rohkem minule kondi mööda maa Eestis juba tundsin. Aga puud on hoopis teised. Need, mis siin kasvavad, need alad, pilpad, seal on ikka nii, et ei saa läbi lõigata suured ja rasked. Lõikasime puid, kahemehe saega, jah, pika kahemehe saega sel ajal, aga siis mootorsaagi veel ei olnud. Ja seal olid isegi nii, et ega sa saag läbi ulatanud, siis tulid platsid vahelt ära lõigata mõlemalt poolt. Kellel on kalli, sai, saab läbi, käiks. Need puud olid ikka suured punkt. No ja siis pärast pakuti võltssaeveskitööd. Sest kaks aastat pidime, mis meile rikk tööd annab. Näiteks kui sa olid arst, sai saanud sellel alal töötada, enne kui sa selle kaks aastat läbi tegi, see ei tähenda, et mis sa olid. Nii et see oli siis meie lepingul nii-öelda ette tehtud. Seal oli paljugi solid ju. Raamatupidajad ja meil oli väga kõrgel tasemel inimesi, aga keegi ei saanud kohe. Nii linnatööd oma eriala peal kohe ei saanud. Aga kui see aeg täis sai, nats Ardid, need pidid uuesti minema ülikooli tegema oma eksami. Paljud tegid veel paremini, austraallased, aga mõned muidugi tuli uuesti üks aastal õppida ja no see ei ole nii hull, neil, nad said ikka oma doktorikraadi kätte. Aga üks tahtis ja sel ajal oli nii hirmus, tööliste puudus. Sa võid ükskõik mis öelda, et mis olid näiteks seal meil üks poiss tema mõistis, kuidas neid traate kopan, ütlesite, pane elektrik antidele kohed teket kätte ja temani elektrik ja näide saie jäigi elektriks. Aga nüüd muidugi enam ei saa niimoodi. Sel ajal, kui sinul oli seda julgust, et sa ettevõttest oli, siis said omajagu ja pisut häbematus, häbematus, kaabel valetama, igat rutiini. Ja otsisid kohe sarnaseid mehivad, neil oli puudus nendest sõja ajal Austraalial kaotas väga palju mehi sõja. Ja noh, noored ei oskand ju midagi, sõjaväest tulid ju. Sellega siis oli see, et need, kes tahtis õppida, siis sai väga hea, kohe ja ruttu. Aga muidugi nüüd on rask. Nüüd enam ei saa nii kergesti. Mis edasi sai metsatöö ja saeveskis ja kaks aastat tegin ära, see oli siis 51. aastal. Siis hakkas korra sõda ju peale. Korea sõda algas 50 detsembriks. Jah, aga tähendab, sõda käis juba 51. ja kõvasti siis taheti sõjaväkke saada sõjamehi, kes tahavad, sõltume Austraalias oli sunduslik, ajateenistus, aga ajateenijaid nad ei tohtinud üle mere viia, siis sel ajal. Sunduslikud siis taheti vabatahtlike ja mis nad tegid siis? Muidu Austraalias, kus sa lähed sõjaväkke, siis pead olema kuus aastat. Lepinguga lepingu kuue aasta peale lähevad. Ja siis tehti nii, et kutsuti ülesse, kes tahavad minna. Eri korea üksus, spekkel korjan Foosni kutsuti kaks aastat. Ma mõtlesin, et no mis see kaks aastat ikka teeb, mina ka kohe. Ja läksin pealegi selge jah, jah. Ametil selgub. Juunis 1950 tungis kommunistliku Põhja-Korea armee Lõuna-Korea territooriumile ja hõivas valdava osa sellest. Vastulöök, mis taastas endise olukorra, anti ÜRO lipu all tegutsenud 16 riigi vägede poolt. Tänases saates jutustab Austraalia eestlane Oskar Loorents endine idarindevõitleja, kuidas ta Korea sõjas käis. Sõda käis juba 51.-le ja kõvasti siis taheti sõjaväkke saada sõjamehi, kes tahavad, sõltume Austraalias oli sunduslik, ajateenistus, aga ajateenijaid nad ei tohtinud üle mere viia, siis sel ajal Sunsuslikult distaheti vabatahtlike ja mis nad tegid siis muidu Austraalias, kus sa lähed sõjaväkke, siis pead olema kuus aastat. Lepinguga lepingu kuue aasta peale läheb. Ja siis tehti nii, et kutsuti üles, kes tahavad minna. Eri korea üksus spekkel korjan Foosni kutsuti kaks aastat. Ma mõtlesin, et mis see kaks aastat ikka teeb, mina kohe. Ja läksin pealegi töö, selge, jah, jah. Amet oli selge. Ja, ja seal läks aega. Läksime sisse küll, aga kohe vastu ei võtnud. Käisin komisjonis ära ja minge nüüd koju, oodake adist uurisid minu tagantjärgi teenistus, käinikus, käikude, mida teilt küsiti, kui, kui ta seal aa, ta küsis mu käest, kas sõjaväes on, Ma ütlesin, ei ole olnud tema salluses maha. Kas nad teadsid? Mitte seda? Ei tea, aga kui õppustel läksid, need said kohe teada. Püsside, kasuta, käsitlemine, laadimine ja kõik need, kas tead, kuulipildujaid lõin kohe tükkideks. Sirvaariumiteetsel läksid näpu, küsida ei saa, ei, saab padrunisse, sõnana magasini, siis mul läks niuhti juba valitsust. Nad vaatasid, aga nad teadsid, kes ta oli, taipasin. Aga nad ei ütle mitte midagi. Nii et sealtkaudu siis läksime Koreas, käisime ära ikka ja no kõigepealt tuli teha õppust Austraalias, kolm kuud oli Brisbane'is, kus me elasime, seal, kus vastu võeti kolm kuud, seal siis oli juba kasarmuelu ja see oli Vokas armuelu jälle. Aga no Austraalia sõjaväeelu oli palju. Saksa sõjavägi ei saa üldse võrreldagi, mille poolest ei saa ütelda? Kõigepealt toitise käitumine, kui sa oled ikka esimesed kolm kuud oli natuke nii, noh, marssimist ja kõike seda vett ja vilet nagu aga, aga mitte nii palju. Aga peale seda oligi juba sõdur. No muidugi, kust rivisse ja kõike ikka sõduri moodi hoiti, aga elu oli vaba. Sul oli kõik ikka vaba nii-öelda, mitte nii nagu saksa sajevo. Ja siis viidi meid Sydneysse, Sydneys olime kuus kuud õppusel, see oli siis juba üheksa kuud kokku ja, ja siis seal õpetati eriala, küsiti, kes tahab minna midagi eriala õppima. No mina olen sihuke lollakas igal pool ikka vabatahtlikult kogu aeg küsiti, kes tahab minna tonaalse tona, on ju mootorrattur kes viib signaalina. On see siis virgats või käskijal käsk või? Jah ja nii sedamoodi, aga need suured Harley-Davidsoni teated Ameerika masinad läksime selle peale. Kuretselt Sydneys. Meil olid kõige parem aeg, läksime mootorratastega välja, polk viidi kuskil sinna, lasime mootorrattaga sõita ja teha, väga hea elu oli, tulime õhtuks jälle koju ja siis ükskord tuli, et nüüd on äraminek. Anti kõik nõelad ja süstimised, käti pandi lennuki peale viidiumit lennukiga. Jaapanis. No see oli siis vahelaager seal vaevas, seal oli jah, seal oli suur selle üsna Hiroshima lähedal, kohe 20 kilomeetrit eemal, see oli Austraalia suurlaagri seal. Ja seal oli veel kolm kuud õppussis. Aga see oli maastik koliva Korea maastik, mäed, täpselt siukseid kohtades, nagu korea juba. Te saite siis päris põhjaliku koolituse järve aas terve aasta otsa. Nonii, tulijate aasta tuli õppida ja siis aastal tuli Koreas olla. Nii et seal oli siis juba väliõppus, käisite maastikul ja kaevasid ja, ja üle kõik, mis on võimalik, tähendab, ja koobastes käimised-tegemised ja kõik kõik. Ja tule all tähendab, pandi kuulipildujad, käimised, Alt roomasid ja kõik sellised asjad ikka tehti, nii et ega nalja ei tehtud. Aga eluliha ma üldse ei kahetse seda. Kas te olite ainus eestlane, oli eestlane üldse teisi ütlesime, ei võetud vastu kuskilt midagi. Ma usun minaalisse, proovi katsejänesekatsejänesest nii-öelda ja ja näed, läks läbi ja olime rindel ära ja te olite kolm kuud, olite siis laagressis padjale lennuki peale või laeva peale, sealt pandi laevaga, viidi meid Koreas. See ei olnud nii pikk tee sealt, noh. Seal väga lähedal öö otsa sõitsime hommikul imises Koreas. Ediamis oodata, täitsa liikuv kuradi hernesupp, see udu oli nii tihe, et ei näinud enam omaette kaheksat, kus laev sisse sõites. Siis mõtled kogu aeg, kust nurga tagant tuleb seda vastu. Aga me olime nii kaugelt liinildab. Ja siis sealt viidi meid autodega viidi siis sinna 38. paralleelsõda, see, kus, kus oli liin, ei öelda rinne ja, ja siis viidi meid Saul sujul või Saulu, kuidas teda hääldatasin, see oli pealinn ja seal natuke edasi oli sisse rindejoon ja no ikka tükk maad ja sealt viidi meid rindele ja ka seal oli mägine maastik, mägine, aga mitte mitte suured mäed, aga suured künkad nii-öelda, aga ikka mägine, lagedat või, või metsaga kaetud kõik mets maha võetud, jaapanlased olid ju seal sees ja tükk aega ja need teise maailmasõja ajal ja sel ajal jaapanlased võtsid selle metsa kõik maha, rüüstasitab puhtaks kohe Ald, võsa oli met metsa peale ei olnud enam. Mägede vahel olnud ikka orgudes võsa, väga vähe puid oli. Siis muidugi. See rindeelu oli väga hea seal ja see oli nüüd Austraalia üksus, aga mis rahvusest mehed seal olid seal kõik austraallased, kõik Austraalia, aga mis me kuulasime, Me kuulsime British inglise diviisi alla. Ja see diviis oli kokku tehtud austraalia pataljon Uus-Meremaapataljon Kanadas, pataljon Indiast ja siis muidugi inglased ja šotlased ja iirlased ja see sellest moodustati ISISe terve diviis, inglaste viis brittide vees Prüdiste viis selle alla me kuulusime. Nii et see oli meie. No seal oli igast rahvusest jooniga, meie kõrval olid hispaanlased ka, kurat ei kuulnud mitte meie alla, vatlade eriüksus jälle, seal oli nii palju rahvusi oli selles Lõuna-Korea üksuses õietio sõdisid, ühinenud rahvaste organisatsioon oli, oligi, see oligi see hea, see oli ÜRO lipu all your ja ja näiteks, kui sa seal haiglalt töötasid, rootslased olid haiglate peal, nemad rindel ei olnud, aga nendele haiglad. Nii et kõik igast rahvust, mis sinna kuulusid, need kuidagi toetasid midagi muud. Niimoodi käis see asi seal, ega seal ei olnud nii et mina olin ainult üksinda ära kadunud teiste inimeste sekka. Aga siis, kui aeg täis sai, siis ma kuulsin, oli eestlasi oli sisse hakatud võtma juba. Kas te jõudsite ka päris eesliinile? Ohja Me olime kliinil kogu aeg. Aga liinil oli see asi, et sa olid, ütleme kuu aega olid liinil siis toodi tagasi, vahetati kompanii, tähendab üks kompelaks ette olid kuu aega, seal siis tuli järgmine kompani vahetusse välja, läks kohese reservi nii-öelda see oli kogu aeg käis ringini vahetus metsa ei olnud kogu aeg rindel nagu Saksamaal, olime seal vene, vene sõjaväe, oli kurat ilminers poolteist aastat ühes kohas, kogu aeg ühes punktis. Sakslased ikka olid väga karmid Subel. Nüüd kui me viidi meid, oli idarindelt, tulime ära. Ja kui meil viidi sinna alli juhtida kooli laibay. Kas teate meie oskand käia ka seal? Meid viidi hommikul? Jõudsime sinna kella ühe ajal, siis olid seal topelt, narib niimodi, magasime ja nad olid nii palju, oli vahet närida, laenud, üks meetrid rohkem ei olnud. Jaa, hommikul kell viis vist oli või ma ei mäleta, kuus, mis ülestõusmisaeg oli meie olnud harjunud laisad, juba rinde ründemehed vele käis, uks läks lahti ja sakslased, kes meie õpetaja pidi olema, lõi ukse lahti, raius rahusch raja. Ja lükkasin, narrid kõik niimoodi nagu kaardipakk ümber. Ja vaata, ei saa välja. Vaatame seda tegime, siis ütles nüüd välja ülem, lugemusel läksime välja ja siis kohe jälle nüüd sööma ja mõtle, köök oli umbes nii kaugele nagu pood seal paarsada meetrit meil kataloogid käes ja mõtlev vihma 100., shop in leige Nov, noh, nagu sakslane ütlesid Mahani üles, kas tead, Katoristidega kataloog sodi täis juba ja siis tuleks sinna eteid, vaata mustad tagasi. Kas teate, meil tehti Niukest põletatud, ei ole läinud juba rindel neli aastat ära olnud, kuna niisugust lööke Austraalia sõjaväes ei tuntud, tuntud. Tähendab kõik oli kuidagi nii kontimööda, rohkem nii-öelda tuli vabam, mis Austraalia sõjaväekaristus oli näiteks sõdurgisse eksis millegi vastu ja et ta läks välja, ei tulnud õigel ajal koju või läks ilma loata välja ja saadi kätte, noh, siilihüppes hüppasin, ühesõnaga hea. Ja siis talle pandi terve varustus selga. Kuid lahinguvarustus, kiiver pähe, piss, kõike kankukaid, terve varustus ja pandi jalutama. Jaluta edasi-tagasi seal kasarmu peal, sellel õppeväljakul kas siis tund aega, huvi poolt eksperti, tema pidi lihtsalt platsi käime edasi-tagasi ja siis vahepeal seda ka tegema püssi harjutatud drill ma ei tea, kuidas see eesti keeles on relvavõtteid, relvavõtteid ja, ja lännu auvõtteid ja kõiki neid tegema ja siis pöörab ümber ja läheb jälle tagasi, lihtsalt pidi seda kogu aeg tegema. Nii et see oli tema karistus, siis tegi oma aja täis, tulid tagasi, viskas kulud nurka ja oligi seal. Midagi ei juhtunud ja ameeriklase ameeriklaste teistmoodi, nemad panid sinna auku kaevama. Võtsid labida kätte, Jutasinid, kaevase Augsija, kui su Lotteni surma tahad, kaeva ja tuleb, vaatab, et suur küll nokka praevanid vä? Ei no nüüd vahepeal kinni ka pane uuesti kinni, tõuk. Nii et see oli karistus. Nii et suurima seal augud taga kripeldab, see oli võrdlemisi mõttetu töö, noh, see on lihtsalt sind karistati millegi eest, et sul lihtsalt meelde, et sa oled midagi valesti teinud, eks ole. Mis mõttega siis sõdurit kogu aeg sinna kohtu alla viia ja muidugi kohta alla viidi, netis? Läksid ütleb nädal aega ära või nii ja siis hakkas see. Kõigepealt oli muidugi oma kompaniiülemad, tegid kohust rohkem sil läksime sõjakohtu alla. Kui te olite Koreas eesliinil, kui kaugeldist vaenlane oli, nägite teda, jahjah? Nägi, ei, meil oli sarnane asi seal, mäed, kõik oli mägede sisse kaevatud, nii et muidugi nägid teist vaenlast, vastus nende vastaste märg. Muidugi öösel tuli siis käia patrullis. Kahevahel seal vahel said kokku nendega ja natuke abistada jälle. Ja niisugused asjad. Elu käis kogu aeg. Aga ega meil siukseid asju olnud, et me oleks nii, kohe näed nagu me nägime, küll pikksilmaga võis olla. Kui vaatad ja näed neid ja nemad näevad meid. Sõda kestis ikka, eks ole, ja, ja sellise sõda lõppes 53. aastal augustis, ma olin veel siis ründel. Kas kaotusi ka teil oli? Ja meil oli, ikke kaotasin. Aga mitte nii rängalt, Ameerika kaotas rohkem kui meil, ma ei tea, nad ründasid ameeriklasi rohkem kui Austraalias. Kartsid Austraalias või teil oli parem väljaõpe. Isegi näiteks ütleme Vene sõjaväest Venemaal. Eestlastel oli kahju, nad ei julgenud eestlast rünnata, väga palju venelast läksid ikka kuskil nõrgema koha pealt otsida. Nad teavad ju täpselt ära, mis on teise poole pealt. Aga öelge, palun, kas teil isiklikult nüüd uuesti sõjas olles oli kasu varasematest lahingukogemustest oli kasu sellest ida roolida. Teadsid juba, kuidas hoida ja mis teha, mitte et niipea püsti ja hakkab minema. Eks ole? Õppused olid mõjunud ka väga head, meil olid ikka rinde koge. Õpetasid väga hästi, aga no mul oli kõikiva selgimise, aga sa ei tohi öelda, et kuule, ma tahan õppida, tean kõik juba, eks ole, sa pead ikka teistelt koos minema. See on niisama nagu üksus läheb ja niisama vanger, kui üks ratas katki on, ta ei saa minna. Nii et kõik peab ühes koostiku olema. Sellel pimedad ööd, ta läks kaunis, järsku läks pimedaks. Eriti talvekuudel. Suvel ta oli natuke, ta hoidis kõrgem tükk aega valgust, aga kui läks, läks pimedaks ilma kuutel. Aga talv oli tugev, väga tugev talv, külmetasid kõik ära ja ega siis talv oli tugev Koreas. Vähemalt sel aastal, kui mina hoolitusegalt, ma ei tea, mis ta iga aasta lubigaja o paks lumi, hoia kõik lumi maas ja ma mäletan vett, toodi meile siis rindele suurte paatidega naastrindel, seal käis mägede tagant tuli kohe rindele kõik toit ja kõik tulikuumad toidud tulid rindele kohe nende suurte pakitud. Ma ei tea, mis termostega rammus ja Tõrmus nõud olid ja sellega toodi kohe sinna jagati soovitud meil kunagi olnud sooja toidu puudust. Ainult juhul, kui nad kurat, pomm siis selle all siis hädas. Nii et see oli ka sellega ei olnud viga ja austraalia sõduri toit oli korralik. Väga hea oli, sest toit oli meile ameerika toit. Muidugi Austraaliast tuli kaosa küttev liha ja kalkunid ja siuksed ajenditel külmutatud sinna, jumal hoidku, saime nagu kuninga kassid, kus iganes toidupuudust meil ei olnud, väga hea toit. Ameeriklastel isegi oli veel kurat see jäätist ja kõike saed, meil seda ei antud meda. Aga meie mehed tahtsid rohkem õlut saada ja vot traalsel tooli õlut, aga ameeriklastel ei antud, mustad olid, need läksid lolliks. Nendel olid keelatud, siis nad tulid meie käest kerjamajja ostma, äri tegema, äritegelasi käis kogu aeg. Kui see õlle auto sinna tuli meile sellel rindel ligidalt, siis ameeriklasi järel nagu kassid ja koerad ava taga pudelit saada. Nendele ei antud, need mustad neegrid, mille läksite kohe lolliks, meil hakkab kiiresti pähe ja. Nii seda hoiti Neld eemale. Ja see toidu poolest oli küll väga hea, toit oli haruldaselt hea. Ja see varustus oli väga hea, suvevorm oli väga hea, lihtne, talvel natuke oli kergem ja, ja ega Austraalia vormil viga ei olnud, nii ta oli lahe ja soojema vorm teatada on ikka lahe. Ei soja, vormeli ja saapad olid väga head. Saapad olid mäestikusaapad, nendel olid rauad minas, koer ütlev ninas olid suur raudpusa ikka see peamine kukkus, ei tundnud üldse varbaid, vaatlemisel viga ei teinud suurel rauad Jeltsini sees. Taga olid Konsaal rauad ja metallidega tugevad saapad, selle, millist pudriotena ja relvad. Relvad olid meil sel ajal veel, siis olid meil trio triljon kolm null kolm solisse inglise vint pess ja see oli meil siis veel koreas sel ajal. Aga kui koreast ära tulin, siis sõjavägi hakkas vahet, Lähme automaatrelvade peale läks üle Ameerikas tabloidi automaat tõstsid siis juba. Meie sõjavägi oligi varustust veel natukene järel, sel ajal raskemaid relvi oli kadel selja taga või hoian on, meil oli seal kurat, see. Kahur kahurituli oli üldiselt inglise poolt antud nende nende poolt, iga iga see üksus andis midagi austuaalselt, lennuvägi tuli sinna, tuli meie lindistule, sel ajal hakkasid esimesed need Tšetwand need reaktiivlennukit, jah, need tulid esimest korda ka rindele seal ja siis Austraalias. Käenbera pommitajaid, ma ei tea, kas sa oled kuulnud või olen kuulnud kahe reaktiivmootoriga, need tulid meile, need tegid puhta töömees, siis me lasime ikka rakettide, kuhu me tahtsime, tulid, eks, aga see oli nii, et lennuk oli ammu seal kuulstada. Nadolid, kiirendused, kuuley, madal, tuleb Caveli hirmsa lärmiga ehmatab ära kohe korraga. Nii et see oli esimest korda, kui sõjaväes ka neid kasutati juba. Kas te pidasite positsioonisõda või positsioonisõda juba siis täiesti positsioonisõda. Sest see oli kindlalt ründed, olid juba, käisid ka vajalikke ühelt poolt teisele poole ja, aga mingisuguses üksuste rünnakuid väga palju ei olnud enam käisel, et teineteise kompamine, kui nad tulid, nad tulid nagu lambakari. Ega seal ei jõudnud maha lasta neid. Sest lihtsalt nii ta ainult niikaua kui lõpuks enam ei tõusnud püsti, siis kadusid ära. Nad tulid hirmsa kisaga, ju nad, mina usun, nendel ikka midagi oli sisse joodetud, söödetud. Sest inimene ei lähe jõnibest jalul kohe kurt tulla. Mina küljele Teie räägite kui eurooplane, aga nemad olid, asiaadid võib seda küll, aga Nad lihtsalt viidad maha, nad püstijalul tulevad. Noh, see oli sõjataktika on ikka teistmoodi meil. Kas see oli siis kommunistlik Korea või oli seal ka Hiinas hiinlased taga? Nende abilised, hiinlased olid nende kooselu ja ega venelased olid tagapool kah nõuandjad, kas Korea sõjas vange võeti? Võeti küll kvootidele Kulad tulid ja aga kui päris lahingus lapsega, siis seal, kes seal aegalankondlikule seal ei olnud jana, sest nad olid ju nii hullud, kannad, nendel oli ju alati ikka sinka granaatori siin maas ka veel oli, tõmbas selle veel lahti, sai, saad usaldada neid, nad ikka oli mingisugune koodi mõju all, nad olid kindlasti. Sest et tavainimene ikka nii ülbed ei taha olla. Mina leian seda, võib-olla neil oli selline kasvatus, et see narkoos oli siin peas, oli ka siin jah, aga ei, ma arvan, et nad ikka on mingisugune mõju alga Te olite seal nüüd ütleme rindel hakaste, seda kohalikku elu Kanegite glülaasid ja, ja me käisime väga tihti, vaata kui me tagasi tulime tagalasse Niinevahetus, siis me võisime käia külade seal ja naisi vahtimas. Etati. Me käisime ikka väga tihti. Ei, me nägime seda külaelu ja kõik ja see korealased olid väga tagasihoidlikud või nii agarad olid küllaltki lahked. Ega seal külas liikudes kusagil majja sisse ei astunud. Käisin küll neil oli majades, Neil ei olnud ja noh, talve oli väga lühikesest suuri kütusi neil ei olnud, aga neil olid siukesed raudahjud seal tubadusega pool põletasid seda, seal küpsetasid natuke peale tekkinud natuke suppi süüa ja soojendas seda ruumi ka. Aga suvel muidugi neli suvi oli pikem ja talv oli väga lühike, aga ta oli väga külm. Aga ma nägin, kuidas nad elasid küll huvitav, kuidas Koreas loomadesse suhtub, ega oli, kas seal jääd loomest ei olnud sest korealased söövad koerasuppi söövad koeri. Kultuur nii-öelda, aga ta on teistmoodi, meile on ta hoopis võõras koemist, nende kultuur on. Ja kui neid kogu aeg nähe seal, siis sul on niisugune mõte, et nad ei jõua, on harimatud või midagi, aga ega nad ei olnud niisama nagu jaapanlased. Ma läksin Jaapanisse esimest korda, nägin neid, kummardavad kogu aeg siia. Vaata padjal harjunud selliste asjadega, kui esimest korda näed. Paneksime kuna Korayasvat läheme tagasi, kui me olime kolm kuud Koreas ära siis said 10 päeva puhkust. Tokyosse viidi lennukiga Tokyosse puhkusele. No seal oli hotell, kõik pesud, pestud, triigitud hommikuks valmis, kõik, see oli nii, kogu elad nagu hotellis suures hotellis, kohe viljale. Nagu miljonär, täitsa kohe niimoodi. Palk on sul käe sõjatee, mis tahad selle rahaga. Ja ma läksin siis ühte suurde ärrisse. Ilmatu suur havi, kas seal, noh, Tokyo suured kohad ja mõtle, lähen sinna ja mina rumal kaija ukse kõrval on jaapani kiimane. Teate, mis on see jaapani rahvused riided ja seisab seal ilusti? Mina vaatan seal kujust ja ma tahtsin vaadata, millest riie tehtud. Ma läksin siis katsuma seda seelikut ja mõtlekesid. Vabandage, kas saan teid aidata? Inglise? Hakkad lõikama, küll mul oli häbi, panin ajak. Esimest korda lähed, sul on täitsa võõras kask, liikumatult seisab seal niisama kuju ja ma tahtsin, puudutad, missugune seelik millest see tehtud. Ja vaata, hakkas elama. Kurinak. No nüüd on Jaapan ka, muutub palju, väga palju. Näiteks maale lähed Jaapanis, võib-olla näed seda jaapani elu, aga ütlen tooklisse onu palju muutunud, kõik, kas korea küla elas vaeselt? Jah, nad olid küllaltki, sel ajal olid väga vaesed, me viisime ikka neil võileiba ja, ja vaesunud jutt toredad inimesed minule meeldisid. Ja meil kohe rindel olid korealased ametis. Nemad olid meil pesupesijad, viisid, tõid pesu ja kööginõud pesid ära. Kui köögis, kes töötasid seal koharindel tagameelsel ja siis meil olid väiksed, need nord tulid siis öelda nii-öelda? Toa poisteks olid rindel. Ja need olid väga niisugused toredad inimesed kusele andsid talle natukene kas andsid talle sigarette või viina, natuke siukseid asju? Sõduril oli, nad olid väga tänulikud selle peale korea. Meie olime kõrvale kogu aeg, ka nendega oli ka kogu aeg ühenduses. Siis oli meil juuksur, oli juuksur, tuli meile, kui me olime taga, seal rindlalt ära tunda, päris rindel ei läinud. Aga kui me tagasi tulime, siis juuksur tuli sinna ja lõikas, juuksed. Ei, kalur. Nii kui uus vahetus tuli, tuli jälle sinna ja iga kord, kui tema juuksed lõikas. Järgmine päev oli hirmusse, tulistamine sinna selle ümbrusesse. Ja lõpuks said kätte, see oli nuhkteolise, nende kuradi punaste seorg, kes võtsid ta kinni sealt. Ja iga kord, kui tema seal käis täpselt kohal antud koostuldad tema ei olnud sealsel päeval. Ja, ja kui me üheksa kuud Koreas ära olime, siis anti meile kolm nädalat puhkust Tokyos. Rohkem seiklus kui sõjavägi. Sest sakslasel siukest asja jalt puhkust said, see oli haruldane asi. Me olime rindel, ega meil mingeid vahetus ei saanud, puhkust ei olnud, pole trend ja inimesel hakkab juba nii minema, et ei pea vastu mitte seda, vaid sa ei oska orienteeruda kohaliku eluga, noh, saate aru. Sul ei ole seda. Nägemist, kuidas teine inimene elab väljakul? Raskelt seal, noh öelda nii, aga sa ei lähe mitte arust ära ega midagi, lihtsalt su, sul ei ole seda õiget enesetunnet enam taolist, kui koer haukus Korea sõja ajal ja said puhkusti, see oli juba selline elu, et seda võiks pidada juba hakkas meeldima, sa, sa ei kaotanud kontakti hariliku eluga ja seal oli ikka meil olid filmid isegi ründe juures koheselt punkris olnud, väideti filmeie. Elu käis, sai olnud maailmast ära lõigatud, saksa 100. Me olime idarindel, ma olin täitsa ära lõigatud päris maailmas oma, keda sa teadsid, kes seal punkris ka rohkem sai teada. Ja see võttis inimese selle, noh, kuidas öeldakse oma iseenda. Sa alandad ennast nii palju juba, et sul ei ole arm seda elu tahedki pea. Ja seal oli juhus, kus mees lasi enda maha meil? Ta mitte eta ennast maha tahtis lasta, aga pärast tuli välja, oli pühapäevane päev, tema oli väljas punkri peal valves, me olime kõik sees, no päeval ei ole veel suurt midagi karta, näed, igal pool järsku kav pauk, läksin välja, tema selili maas, seal ja surnud. Algul mõtlesime, et venelasi, mis tema oli teinud, tuli välja ta labidas sinna ette pandud. Buss oli siin maas, niimoodi Brüsselis. Leivapäts oli vahepeal. Ja tahtis omale hõlgalast ja varbaga siis lükkas noh, trükirütmi ja mõtleda. Nii lollisti läks siit läbi, tuli ja läks kondi vastu ja lõi südamesse kohe surnud Prikoshetiga Jahrikussettik leiduva ja näed, vaata kus inimesele saata, ta tahtis haiglasse saada, et sellest välja saada, sest see oli võimalus välja minna. Ta pani need jätta, sellepärast et kui sa otsekohe pritsisid lasso sutsu need püssirohi, püssirohu märgidad peale, jäädi aga leivapätsid ära võtnud kõik labidas läbi ja vaata kus saatus mängis temaga niimoodi roll. Ja siis seal selliseid asju Korea sõjas ette ei tulnud. Aga mõned võib-olla tegid noaga. Aga kuidas austraallane kui sõdur on väga head, väga head sõdurit, ega ameeriklased on ka toredad, aga nad on rohkem siuksed, nemad kepsakad rohkem. Kes nad on? Noh, nihukesed kergemeelsed, marakentaarne, ta ei ole. Ta ei ole, tema, ei anna sõduri mõõtu väljalit. Staarlased, nemad käisid püsti pea ja Austraalia oli natuke tugevam, kuidagi tud. Ja ütleme, inglased panime koos inglaste kõik olid nagu kuidagi kadedad austraallaste peale. Ma ei tea, mispärast. No meil oli, palk oli, inglastel oli väga madal palk, seal meil seiklusi oli küll, aga vot ei mäleta kõiki tule meele kohe ühekorraga. See oli ikka teine sõdaja aha, nii et üheksa kuu järel oli kolm nädalat või kolm nädalat Tokyos. Siis oli jälle kõik ikka PRIA elaniga, mis ka, aga see kolm nädalat kulus kiiresti, oh väga lühike. Vägal. Ei niuksed puhkused olid, tuleksid läbi pärast seda kolmenädalast, puhkuste läksite rindel uuesti tagasi, olite veel kolm kuud seal või lõpuni siis lõpule ja nii kaua, kui see aeg täis. Eriti huvitav sekulises augustis, kui see sõja lõpp tuli Vootsima, no oli ajalehtedesse meie kohalikus ajalehes. Et varsti kirjutavad alla lepingule, ootasime ikka seda õppu ka, no eks ole huvitav. Ja siis see viimane öö siis kui see asi tuli siis kell kaksteistpidi rahu tulla. No küll siis neid lasti neid rakette üles kõiki, kõik taevase valge kogu aeg, vaata, kartsid seda viimase minuti rünnakud. Aga kui kell kaks läbi hommiku, siis tulevad, tulid üles meie poole. Ja me läksime nende poole kohaga, ei lasknud mäe vaadata. Ei lasknud üle, Mäevad meel tulid üle mäemaadest, kus meil oli. Üle nende mäe ei tahtnud vaadata. Läksime kuni mäe servani üle ennast vaadata, nojah, ega jutunutega ajada ei saanud, sellepärast klaas kehasare, Eino tervitasime kättpidi ja kõik, aga noh, rääkida ei saa. Mitte midagi, siis on servadel, eelmine aasta olime vaenlased, järg Voomikul, sõber. Ma ei tea, mida siis veel rääkida, aga kojusõit kuidas siis kojusõit tuli tagasi Austraaliasse ase ei olnud midagi, pandi lennuki peale ja toodi jälle tagasi, kui aeg täis oli. Ja siis nad pakkusid veel, et edasi jääda. Nad pakkusid kahe aasta lepingud uuesti teha. Aga mul ei olnud enam tujusid, mõned poisid kirjutasid alla minagi tahtlana aitas kahest aastast aitas küll. Kas see aitas kari vajadusel tro järjele jõuda, on väga hästi. Aitas, vot see on. Näiteks, kui me tagasi tulin, esimene asi, ma abiellusin, siis oli võimalik maja osta kohe. Ja lava andsid niivõrd väikse sissemaksu eest ja ainult kaks protsenti tagasimaks. See oli siis rindelt tulnud sõdurile. Ja see oli 45 aasta peale. See maks on niivõrd väike, maksimum 10 aastaga kinni selle maja, et soodustusi hooajal ja Kalju Oja kõik nats praegugi kõik haigused, kõik vabad ravijad, tasuta toit, ainult need nüüd vabad, kõik prillid, vabad, kõik, mis on kõik vaba. Ja siis nad toovad isikuid, kui sul oma autot enam ei ole, viad tulevad järelises haiglasse, tood tagasi kuni tänase päevani in lõpuni tagasi tulnud sõduri soodustust on laialt seal. Väga hästi selle peale vaadatakse. Ja näiteks isegi töökoha pärast oli. Vaat kui sul töö kohta ütles, et sakatunud sõdurs ikka leiti töökoht. Ega palk oli ka hea. 100. Ma lasin raha tagasi tulla, pank koju, surma sai mannil kasutanud palli teised jõid maha ja mängisid maha. Mul oli ka raha tagasi, tuleb ikka huvitav see, kui ma sõjaväest ära tulin siis kodakondsuse öeldi mulle kohe ära, kui lahti sai, aga võtke ning kodakondsus ka kohe välja. Nad teadsid, et kodakondsust ei olnud. No ja siis läksin seda võtma, sel ajal tulid, maksab viis naela selle kodakondsuse paberite asjaajamise pärast, noh et need kordajad, ma hakkasin selle ära ja piinaajalehte panema ka, et Sa soovid kodakondsuseta siis kui keegi oleks tahtnud selle vastu olla, tooks vant protesseerida nagu sellist asja ei juhtunud. Ja ma ei tea, kaua see aega võttis, paar nädalat saime kodakondsuse kätte, siis tuli riigi poolt kiri, suur palvekiri ja tänukiri kõik kokku, et vabandage väga. Et teie olete tagasi tulnud, sõdur teie käest ei oleks tohtinud raha vastu võtta, saatsid ilusti, lihtsalt tagatiseks. Kui palju te seal lõunaristi all vaeva näinud olete, te olete käinud Koreas, Jaapanis nagu kuulsime, kus veel kõik Manila, kõik filoppins Indoneesia, Malaisia kõik läbi aetud, mul ei mul terve mõlm läbi aetud Lõuna-Ameerikas Põhja-Ameerika KuMul oma äri oli siis ma iga aastal läksin puhkusele, läksin reisima. Ma ei tea, mul on alati tuju. Mustlase hing on sees. Et justkui tahaks kuskile minna, tahaks midagi leida ja vaata, kunagi ei leia. Vot selline tunne on teisel inimesel üldse mingit mõtet kuskile minna. Mina tahan kogu aeg minna. Hukule. Uus-Meremaad ja kõik läbi aetud rahutu hing, rahutu hinge, Austraaliaga läbi aetud. Ja see on juba suumaa, seal on väga suur, kuidas aborigeenid elavad, ütleme nii, et need äris Aburgeenid, pärismaalased, kas ela need jalad metroos, neid see asi ei huvita. Tema elab vaikselt, teda ei huvita mitte üks asi, aga mis te kuulete, vallasime, olete kuulnud, Aburgiinid elavad ja neid ei vaadata järel ja kõik, siuksed jutud. Vaat seal hoopis tehniki seeniks on välja tulnud ja nendel on taga, on siis need kruvijad nüüd tahavad raha saada, vaat need keerutad selle asja ülesse, et nendele ei anta rahaga, kulbiraha läheb, nendele ei anta seal kuskil mujal kõik. Vot see on niisugune asi, et seal on ikka ärikad taga. Need võtavad kõik seal raha ära. Ja päris aborigeenid, nemad elavad metsas, tema sealt välja tulla. Nende elu primitiivne elu, jah, täitsa primitiivne. Nad elavad kuskil põõsa all ja kui sealt säram usse ja sisalike ei leia, siis läheb järgmise ala peale siis sealt kodu, seal, tema kodu on seal, kus ta istuma jääb, Miksusse ja sisalikke seal nende toite peanutiussid, maod, sisalikud, kilpkonnad, siukseid, asju, gäng, rüüd. Nad söövad kõike. Hommikul tõuseb üles, kõht tühi, läheb, ajab ühesugused suured koaalad, sisalikud, niuksed, maimud, suured läheb, toob selle koju, küpsetab ära terve pere, saab süüa. Värske liha kogu aeg. Ja puukurde alt nad leiavad putukad. No need umbes nii suured valged sõrme rikkusel. Jalatsid. Söövad ja siis vahel küpsetavad, neid tuleb veel ja siis kõikuda moodi. Näiteks kilpkonn pannakse kohe selili, tule peale. Ja kui arvad, et küpsendama selle lahti ja siis sealt seest nad söövad seal nende kauss seal, kus nad elavad, seal Ladke kalal ja vahel saavad mõned krokodilli kätte. Ega nemad elavad hästi. Värskemat liha ei saa ju olla, kui sa võtad sealt, kui jookseb veel. Ja läheb talle odaga järel ja lööb ära ja ongi valmis. Näiteks mina, mina ei saks kuskilt looma kätte, niimoodi Nemad leiavad. Bumerang on ka ikka veel kasutusel, nemad kasutavad ikka Nemad oskavad teda visata, see viskamine on ka niisugune asi, et egas igaüks ei oska, visake see rohkem turistidele täia e see on, mis nad ise teevad, see on hoopis teistmoodi. See, mis turistile müüakse, see on raha tegemine. See on niisugune asi, kui sa viskad, võib-olla tuleb tagasi, võib-olla ei tule ka. Nii, et nad ise teevad omad riistad pikese metsas näiteks vibu nööri, neil ei ole ju siis känguru sabastamaksese valge kõõlus välja. Selle venitavad välja sellest teemalisest nöörist, nii et nendel on kõik olemas, seal, meie ei oska elada, nemad elavad ilusti ära. Kas nad elavad reservaatides ei ole, nendel omaettealad, kus on teatud maa-alad, on reserveeritud alad ka olemas, seal on neile majad ehitanud. Läheb sinna nädal aega, seal lähevad minema, ei taha olla. Looduslaps looduslapsed ja mõned, kes seal on ligemale pannakse, oli ka, läheb kooli, käib selle ära, läheb tunnist välja ja Lepmets taas. Talle ei meeldinud. Tema tahab vaba. Ega nad rumala tehnoleile võtab koolis käia. Vaba elu on parem ja Austraaliasse vabaõhuelu on ju nii. Süüa, seal külalt metsas, Libovjootrile sul põimud vaja paradiis maa peal on, parkis maadel.