Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Räägitakse inimestest, kes satuvad õigel ajal õigesse kohta aga on ka neid, kelle rolliks on pallida halb aeg ja vale koht. Male maailmameister Garri Kasparov on temale saatuse määratud aja osas kahevahel. Sattus talle kaotaja roll olla inimestest esimene tippmaletaja, kes pidi tunnistama Masina endast paremaks. Kõik varem elanud maletajad saavad end kaitsta jutuga, et nemad oleksid. Masinale tuule alla teinud Kaspar vile mõjus kaotus rängalt. Vähemalt esialgu oli ta enne mängu kõva häälega hoobelnud et tema oma elu jooksul arvutile ei kaota, vähemalt mitte malemängus. Aasta varem oli ta kuuendana. Kulise turniiri võitnud neli, kaks. Ta oli endas nii kindel, et loobus poole miljoni dollari suuruse auhinnafondi jagamisest võitja ja kaotaja vahel 60 40, pakkudes asemele kõik või mitte midagi. See kõik kuulunuksist talle masinale mitte sentigi. Aga juhtus vastupidi. Lõplik seis. Kaks võitu, Kasparov, kolm võitu, arvuti ning üks mäng, viigistati. Välja öeldud lubadusi oli valus. Alla neelata pealegi suhtluste mängu kui inimkonna võitlusmasina vastu. See tähendab, et temast pidi kehastuma inimese kogu nutikus. Isegi ajakirjanduses tähistati ees ootavat võistlust kui aju viimase vastu hakuna, mistõttu lisaks isikliku mõttelaadi kaotusele lisandus maletaja psüühikasse piin inimkonna altvedamise pärast. Arusaadavalt punnis ta kohtunike otsusele kõvasti vastu, väites, et teise mängu ajal märkas ta masina sooritatud käigus inimesele omast. Electija kreatiivsust. Ta kahtlustas, et elektritoidul vastast aitas maletajast inimene või koguni kaotus kuulutati siiski välja ja kulus veel 15 aastat, kui selgus, et IBM inseneride loodud tyyp luu tegi ebamasinlikuks ning inimese sarnaseks programmeerimise piga. Üheteistkümnendail mail möödub nimetatud mängust 20 aastat. Vahepeal on maailmameister olukorraga leppinud, möödanik on talle ka palju õpetanud ja kogetu põhjal avaldas ta poolstritjanalis arvamusloo inimese ning tehisintellekti võimalikust kooselust. Pealkiri reedab üldise mõttena. Et käes on aeg õppida intelligentseid masinaid armastama. Kaspari arvates pole põhjust näha intelligentseid masinaid inimesele konkurendina. Hoolimata masinate hoolimatusest inimesele kallite väärtuste suhtes ning talle tekitatud kahjust põhjustatud segadusest peab maailmameister nutikaid seadmeid boonuseks mille abil sünnib lõputuid uusi võimalusi meie elu avardamiseks ja parendamiseks. Kuidas ta selle mõtteni jõuab? Kas tegemist on kaotaja alla heitlikkusega lüüasaamis omaks? Tuga tugevamaks osutunud masinale, et juhtunu unustada. Kasparov tunnistab tedagi kiusanud piina ja mõistab neid, kelle tööd ja heaolu masinad argiseks kujunenud normina kollitavad. Kuid ta soovitab muuta vanaks jäävad vaatenurka. Eriti ajal, kui inimkond vajab. Optimistlikumalt kostuvaid sõnumeid. Inimese ja masina vahelise konflikti juured asuvad tööstusrevolutsiooni päevades ja sellele järgnenud töötuks jäänute ning automatiseeritud tootmise vastuseisus. Tootva töötegijate vaevamisele järgnes infoajastu revolutsiooni toodud teenindava ja ettevõtlust toetava sfääri automatiseerimine. Argiseks teemaks kujunesid pealkirjad juristide, arstide, pankurite, igat masti kontoriametnike, leivatöö löögi alla sattumisest sest kellelgi pole pääsu. Lõpuks saavad siis kõikide ametite. Te pidajad tundma progressi survet sest kui kellelegi töö jääks alles, tähendaks Kasparov hinnangul progressi seiskumist. Mine leiutistele ongi tsivilisatsiooni kulg. Meie valida ei ole tehnoloogia arengusuund ega selle seiskumine. Mis mõtet on kedagi motiveerida? Toda asuda õppima mõnd uut ametit, kui puudub teadmine nõndanimetatud arvutikindlast tööst. Aga samas. Mida motiveerida malemeister soovitab keskenduda inimeseks olemisele, milles keskse osa moodustab loomingulisus, uudishimu, ilu ja rõõm mitte haamriga vehkimine ega ka tööks male mängimine. Kas taolises ajajärku sündijad ongi siis lõpuks kõik õigel ajal õiges kohas?