Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Väikelaste vanemate igapäevasest meeleolust leidub kindlasti rõõmsa ootuse noote. Sünniga Patty käima kordumatu eksperiment. Selle edus pole põhjust kahelda, sest endale on ju veel meeles, mida omad vanemad hästi ja õigesti tegid. Samuti see, mis põhjustas vaidluseid. Nagu ka see, mida nemad ei teadnud. Aga uus põlvkond teab nagu näiteks nutiseadmed. Kerge on ette kujutada stseeni, milles mõnesaja päevane sülelaps avastab lapsevanema käes helendava nutiseadme ja püüab seda enda kätte saada. Rõõmus ema või isa vaatamata härdunud huviga maimuke abitud, kuid keskendunud tegutsemist. Mõne aja pärast leiab nutiseadmest juba lapsele mõeldud programmi ja varsti kujuneb seal üldisest Regulaarne mänguvahend. Keskmiselt kolmveerand kuuekuulisest kuni kolme aastaseni käsutab igapäevaselt nutiseadmeid, kui uskuda ühinenud kuninga klipilpeki, Londoni ülikooli ja Londoni King's College'i teadlaste kogutud andmeid. Hallaaastaste seas on selliseid lapsi umbes pooled ja kaheaastaste seas juba üle 90 protsendi. Nähtus on loomulik, et praktiliselt igal lapsevanemal ja natukene vanemal pereliikmel on taolised seadmed igapäevases kasutuses sealhulgas väikese lapse eest hoolitsedes ja pere pesamuna hoides. Nutitelefon on mänguasi ka selle omanikule ja lapsehoid võimaldab omalaadseid ühiseid mängu hetki ning selles pole mitte midagi halba. Väikeste laste jaoks on loodud. Puuteekraaniga seadmetesse, mitmekülgseid mänge ja tegevusi, millest loodetakse kasulapse arengule. Viimase kohta ongi juba üksikuid tõendeid. Näiteks oskavad nutiseadmega tegelenud lapsed varem klotsidest torne ehitada ja neil on parem motoorne osavus. Iga heaga kaasneb mingi kulu ja antud näidete taga olnud teadlaste tähelepaneku järgi võib selleks olla lastegede. Une kvaliteet, tegemist ei ole mustvalge tõendatusega, pigem tähelepanekuga. Teadlased palusid 715 väikelapsevanemal vastata nutiseadme kasutamist ja laste magamist kajastavatele küsimustele. Sellise metoodika nõrkuseks on saada vastused neilt, kes tahavad või viitsivad vastata. Puudub ülevaade, kuidas peredes suhtutakse laste kasvatamisest, mistõttu ei saa. Et tegemist oleks tüüpilisel perele rajanema ülevaatega näiteks ei saa ka kindla peale väita, kas laste une ja nutiseadme kasutamise vahel on mingi seos, sest võib-olla mõjutab laste une kvaliteeti hoopiski vanemate meediakasutus või midagi muud taolist. Antud kriitikat arvestades pakuvad kogutud andmed vähemalt mõtlemisainest ja võib-olla motiveerivad noorte laste vanemaid suurema tähelepanuga jälgima. Kas leitud tähelepanekud ka nende puhul paika peavad? Kogutud andmetest nimelt selgus, et. Peredes, kus laps sai rohkem nutiseadet kasutada, esines rohkem magamise probleeme. Keskmiselt leiti, et iga lisandunud tund nutiseadme kasutust vähendas uneaega peakult 16 minuti võrra. Arvestades olulisust lapse arengus, väärib täiendavat tähelepanu. Sest hea ja kestev uni omab olulist kasulikku mõju laste mälu arengule, keskendumisvõimele ja õppimise edule. Üheks võimalikuks unemõjutajaks peetakse kaasaegsete ekraanide taustavalguse spektrit, mis vastab keskpäevasele valgusele ja võib seetõttu eksitada laste närvisüsteemi magamise asemel ärkvel olema. Järelikult peaks hoolitsema nutiseadet ei kasutata magamise aja eel. Teisalt pole välistatud uudseia stiimulite rohke keskkonna kaasakiskuv erutav mõju millel on samaaegselt kasulike. Näiteks mainitud motoorsel õppimisele, samas tõstatub küsimus selle tegevuse suhtes uneaega. Üldiselt aga võib piisava kindlusega väita, et nutiseade ei ole lapse kasvatatud. Sõja ajal, kui vanematel ei jagu töö või enda meelelahutuse tõttu tähelepanu lastele ja olukord lahendatakse Lapsel usaldatud tahvelarvutiga järelikult ei pea rutama lapsi keelama. Ilmselt tõuseks rohkem kasu keelates midagi hoopiski. Lapsevanematele.