Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Enam-vähem täpselt aasta tagasi kevadel oli Apple'i raamatupidamises vabade vahendite kontol 233 miljardit USA dollarit. Raha on rahutu iseloomuga ja nõuab, et sellega tehtaks midagi eeldatavalt kasulikku. Ettevõtte senise tegevuse põhjal tekib kiusatus mõtelda järgmisest meediaseadmest. Võimalusel siis helistamise funktsiooniga, sest just selliste asjadega ongi firmale miljardid oma kassasse meelitanud. Aga olgu nüüd veel meenutatud Niilitsaibarty poolt Apple'i senise arendustegevuse analüüsi, mille alguspunktiks on 2001. aastal loodud MP3 mängija Aipoud. Seega puudutas analüüs nõndanimetatud uue põlvkonna Apple'it, mitte seda kunagi personaalarvuti sünni juures olnud sama nimekujuga ettevõtet. Selles eelmise epohhi ettevõttes sündis esimene Apple'i arvuti ja sellest sündis siis omakorda firma ise, nagu oma saba sööv. Madu koorub voorus. Toonase perioodi kasutus oleks eksitab tänu IT-seadmete tarkvara ning teenuste ja turu tarbijaskonna arengu. Puudulikkusena pealegi oli firma seis vahepeal väga kehv ja tegutses ilma Steve Jobs itta. Seetõttu on põhjendatud rääkida firma uuest tõusust ja olulisest transformatsioonist arvutitootjast meediaseadmete valmistajaks alates uue sajandi algusest. Niels Sarbarty analüüs käsitleb Apple'i revolutsiooniliste toodete. Arenduskulusid Aipud valmis mõnesaja miljoni USA dollari toel. 2007. aastal valminud Aifowni arendusele kulus juba miljard dollarit ja kolm aastat hiljem sündinud tahvelarvuti aiped vajas juba paari miljardit ning 2015. aasta kella projektile Aivotsile kulutati koguni kaheksa miljardit USA dollarit. Apple'i 2016. aasta arenduskuludeks hinnati 10 miljardit ja käesolevale aastale. 13 miljardit USA dollarit. Need summad on suured, aga sellest potist osa kulub juba olemasolevate toodete arendamisele. Järelikult midagi uut ei ole oodata, sest sellise veel kellelegi teadmata asja või nähtuse loomiseks peaks kuluma. Põhiliselt palju rohkem raha heites pilgu raamatupidamisele Apple'i kassas vaba raha hulk hoopiski kasvanud 246 miljardi USA dollarini. Seda on vaid natukene vähem kui näiteks Taani riigi 2000 seitsmeteistkümnenda aasta eelarve. Rahame kasvu vaadates paistab kõik korras olevat. Aga kas ikka on? Muret põhjustab küsimus mitte kas vaid, kui kaua suudetakse telefonide äriga edu jätkata. Vaja oleks leiutada midagi uut, täiesti uut, kui uskuda analüütikuid ja Apple'i ajaloolist kogemust. Personaalarvuti sünniga suureks kasvanud. Ja siis sama hobust piitsutades hätta jäänuna käivitas senise tegevuse ootamatu ja jõuline suunamuutus meediaseadmete maailma. Järgmise kasvuperioodi ja see kestab tänaseni. Aga kui kaua ja mida teha vaba rahaga? Järjekordne meediaseade, millest keegi veel. Pole teada, kas Steve Jobsi hetke saab korrata. Keda juhtunu huvitab, leiab täpsema kirjelduse nii filmidest kui ka raamatutest, aga kui ta tuli, õigemini, siis paluti tulla ettevõttesse tagasi, oli tal voli või jultunud julgust tegutseda juhtkonna investorite arvamusi ignoreerides. Tänaseks on Apple väga suur börsifirma. Tim Cook ei ole Steve Jobs ning seni edu toonud tee muutmine võib juhtuda. Aga proovima peab nüüd siis küsimus misse, uus tee võiks olla. California osariigis kehtiva seaduse järgi peab iga juhita sõiduki testimisest huvitatud ettevõte end vastavas avalikus registris kirja. Vanema Apple'it selles nimekirjas pole olnud. Eelmisel aastal spekuleeriti mitmel korral, nagu firma tegeleks uue põlvkonnaga. Auto arendamisega firma peadirektor Tim Cook aga eitas neid oletusi. Vahepeal räägiti koostest BMW-ga, kui Apple'i juhtkonda märgati autotehast külastamas. Aga pool aastat hiljem avaldatud autofirma strateegiast võis välja lugeda kavatsuse uue autode arendust ajada vaid omal jõul. Ning sügisel räägiti lugusid, nagu oleks Apple'ist tasahilju loodud titaan-nimelise auto projekti juures. Inimesi koondatud ja hiljem on räägitud kavast piirduda vaid autode tarkvara arendamisega. Aga kes sattus eelmisel reedel lugema California teedel juhita sõiduki arendamiseks registreeritud ettevõtete nimekirja? Võis märgata, et viimasele 30.-le reale ilmus nimi Apple Inc. Nüüd siis teate, mille nimel Apple saabuma. Miljardit tööle panna ning korroboros sööb oma saba sümboliseerimaks jätkuvat uuestisündi.