Tere eetris on portaal. Tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Facebooki Mark Zuckerberg on korduvalt kinnitanud, et nende teenus on ja jääb kasutajatele tasuta kättesaadavaks. Põhjus klientidelt rahamure pühkimiseks on seotud teenused väärtusega. Pakutavad tasuta suhtluse teenust peetakse vajalikuks seni, kuni rahast ei räägita. Umbes nagu Messidelt kogutud tasuta pastakad. Rahast kui universaalsest mõõdikust lahti ühendatud. Tundub teenus kasutajatele sellest ilmu olemisest kasulikumale teenuse tarnijale. Et vaja, sest tasuta teenuse puhul on tasuta asja saaja ise kaubaks. Facebook müüb reklaamiandjatele kasutajate tähelepanu ja nende kui potentsiaalsete kauba ostjate profiile koos sõpruskonnaga ning rahastab saaduga teenuse ülalpidamise kulusid. Facebook'i peetakse suurusest hoolimata aga haavatavaks. Selleks piisab katsest muuta teenus tasuliseks kas või üks euro kuus. Arvatakse, et siis märkab oluline osa klientidest, et raha on kallim. Ja ta saab oma suhtlemise vajaduse aetud mõnel muul moel ning tõenäoliselt avastab suur osa kasutajatest, et päevale lisandub umbes kolm ja pool tundi aega mis seni piltide ja sõnumite uurimisel kulus ja nüüd saab siis kasutada millegi muuga tegelemiseks. Mark Zuckerberg on neist asjaoludest teadlik ja seetõttu püüab arendada firma pakutavat toodete porti, mil moel, millest ei oleks. Kerge loobuda, võib-olla ollakse isegi nõus täiendavalt maksma. Facebook avaldas eelmisel kevadel 10 aasta tegevuskavana teekaardi. Lähima viie aastaga tehakse seda, mida täna, ainult et natukene rohkem ja paremini. 10 aasta kaugusel eesmärgid sisaldavad tehisintellekti duaal ning selle kombineerimise abil avardatud reaalsuse ning uudseside pidamise ning droonidega kaubaveo teenuseid. Facebook kahetseb, et lasi õigel ajal käest võimaluse osalemaks nutitelefonide võistluses. Täna saab ja peab ettevõte kasutama teiste platvorme. Aga klientide maailma haldamine ja ka manipuleerimise võimekus olnuks oluliselt tõhusam. Facebooki enda operatsioonisüsteemil rajanevad telefoni abil. Apple'il Google'il on oma telefonid ja vähemalt viimane proovinud arendada oma alternatiivi kogu Facebookile. Äsja aset leidnud iga-aastasel arendajatele mõeldud konverentsil F8 peit täpsustas Sutter märg 10 aasta teekaardi tegevusi. Muude detailide kõrval väärib tähelepanu kavandatav panustamine virtuaalreaalsuse rakendustes. Hästi otsides ja natukene fantaseerides võib virtuaalreaalsusega seotud sõnumite vahel avastada salaplaani, millega muudetakse kõik nutitelefonid ühe hoobiga mõõdetuteks. Ja ühtlasi kaovad päevakorrast televiisorit ja veel mõned ekraaniga seadmed. Sõnumi otsimist võiks alustada pildistamise platvormi täiustamise kavast, mis näeb ette lisada kaameraga tehtud pildile virtuaalse infokihi. Näiteks kuvatakse sportlasest tehtud pildil jooksukiirus ja pulss või kui istud kohvikus oma kohvitassi taga võimaldab uusi rakendusi lisada laualette isegi tassi jääd maksinust, mulje kui seltskondlikust, inimesest. Pildiga Hildetavasse reaalsus, avardamise kihti võib loomulikult lisada reklaame ja muud taolist. Pilt, võib-olla ka liikuv tulemus sarnaneks näiteks Pokemon Go mängule. Facebook ostis kahe aasta eest. Pähe pandava virtuaalreaalsuse seadme valmistaja Oculus Rift, makstes tehingu eest kaks miljardit USA dollarit. Proovin nüüd järgmiseks ette kujutada sama seadeldist. Aga lihtsate prillidega? See loob sinu nähtava reaalsuse maailma juurde juba kirjeldatud virtuaalse kihi võib-olla isegi mitte. Lähed nendega suvalisse ruumi ja soovid vaadata televiisorit. Selline tekib sinu nägemisvälja. Reaalselt telekat polegi vaja, tahad kasutada mõnd muud ekraaniga seadet ja seegi ilmud tühjast ja teeb, mida käsid. Ning lõpuks tahad helistada sõbrale. Aga selle asemel, et taskust nutitelefoni otsida, ilmub sõber sinu ette. Vastavalt prilliomaniku tujule võivad vaatevälja ilmuda kõik sinu tutvusringi liikmed. Ja see oleks õigemini poleks enam. Nutitelefon vaid midagi enamat. Midagi, mille eest tasubki maksta. Ja. On lakkab planeedil telefoniäri, sest keegi ei taha selle eest enam maksta.