Naja. Moodigi mäekristalliräti ta. Räägib mulle voor. Ei lase aega. Praegu. PMR. Saarti annan teada, on. Jah vaat kes räägib mulle noor. Ja eraldi aeg. Taavi praegu. Maad, kus talvemaod tegite ei pea ta. Rääkis mulle noortejoon Kogu aeg. Praegu. Vaevalt leidub inimest, kes pole kunagi midagi kaotanud. Kaotatud püütakse enamasti üles otsida ja kui õnne on, siis leitakse ka. Rahvatarkus kinnitab, et kes otsib, see leiab aga alati peeta kaotatud otsimise vääriliseks. Vahel jälle osutub otsimisvaeva satuks. Ja tihti leitakse sedagi, mida pole kaotatud. Nii et see on üpris keeruline värk. Tänase muusikalise tunni panime kokku kaotamise otsimise ja leidmise lugudest. Kui hoolega otsida, siis leiab neid meie fonoteegist rohkemgi, kui ühte saatesse ära mahub. Kõige sagedamini kaotatakse võtmeid ja vihmavarjusid. Edasi tulevad rahakotid ja käekotid, mütsid ja mantlid, koguni jalgrattad ja lapsevankrid. See on eluproosa ja neid kaotatud asju võib leiubüroost kätte saada. Neist laule ei tehtagi. Aga kaotatakse palju muudki aega, õnne, ideaale, täid, südameid. Nende jaoks leiubürood ei ole liiga luulelised asjad kaine ametkondliku asutuse tarvis. Aga just sedasorti kaotamistest armastatakse laule teha, sest laulutekst on ju ikkagi luuletus ja seega luuleline asi. Kurb on ilma naeruta, aga niisugusel juhul tuleb lihtsalt oodata ja loota, et naer leiab tagasitee. Kust teda ikka otsida. Ta on igal pool ja mitte kusagil. Panso ütles, et huumor ja õnnega on lood ühtviisi. Mõni otsib kogu elu ja ei leiagi. Teisel on taga otsima, et alati juures. See oli Priit räidi kaotatud laul aga et lugu ei muutuks liiga nukraks lootusetuks, siis järgneb sellele kohe hiljardi leitud laul. Üks kaotab, teine leiab kokkuvõttes kõik on hästi. Umbes niisama on lugu ka südametega. Neid kaotatakse kindlasti rohkem kui laule. Ja vist küll rohkem kui võitmeidki. Võtme kaotamine põhjustab tihtilugu ebameeldivusi. Südame kaotamine on aga vastupidi kaotajale üpris meeldiv. Kas leidub palju aega veel või õige peasid. Kui juhtub nii, et toretsee EToledzee tooleezzee, kelle saadud on määranu käima minuga kuu siis ma leian siit siis ma hoian siin minu mõte mu soo uisusilmadeta, näe iga tunniga kõiges mind sinu, mida teen kõhule saadud või kes mind sinuga midagi kuule. Kas möödub palju aega veel õige pea siin kohtade kui juhtub nii et oled see, kes mu südame võidab, siis ta kindlasti tee õiget sõprust, ma oskan hinnata kõigest kallimate. Unes. Need kaks laulu sobisid väga hästi kokku, üks kaotab, teine otsib ja leiab. Ja siin pole asjad nii lihtsad nagu matemaatikas. Et kaotajale miinus leidjale pluss ja kokku on tasakaal ehk null. Kui asi südamete kaotamisse leidmisse puutub, siis kaob tasakaal üsna ära ja miinused plussid annavad kokku suure õnneastmes n. Et matemaatika sel juhul midagi ei maksa, seda näitab ka ilmselt negatiivse hoiakuga pealkiri. Ikka üks jääb puudu, mille taga peitub väga lustiline laul. Otsimine on inimesele igiomane. Kui poleks otsivat meelt, siis poleks inimkond senini koopast välja ega kullakest koopassegi jõudnud. Otsitakse paremad teed, kiiremat tööviisi, nutikamalt lahendust. Otsitakse suuri ideaale ja väikest õnne. Otsimine ei too alati kaasa leidmist. Eriti raske on leida siis, kui ise ei teagi, mida otsid. Ei tea, kas otsitavat ongi olemas, aga otsima peab, seesmine sundinimloomuse, igavene rahutus ja edasi püüdmine. Tõng, avastada ja teada saada. Enamasti on ometi nii, et kes otsib, see leiab kadunud asja leiubüroost kätte saada on meeldiv. Aga need leiud, mille jaoks pole bürood, on rohkem väärt nii teise taskusse peita ega kotiga kaasa viia. Need jäävad südamesse. Neid maksab otsida, sest maa on täis imelist leidmist.