Esimene sõnavõtt meie tänases intervjuu saates kuulub orkestri direktorile Kirill Jakov levile. Tallinnat külastate nüüd juba kolmandat korda pärast 1940 seitsmendat ja 1900 viiekümnendat aastat. Mida peate isiklikult sellel kontsertreisil kõige tähendusrikkamaks ja miks? Te olete nüüd oma orkestri esinemisi kõrvalt küll ja küll saanud jälgida ja ka publikut saanud jälgida milline publik meeldib teile kõige enam. Orkestri endistest dirigentidest on tallinlastele kindlasti kõige tuntum Kurt Sander LINK meenutagu kolmas osa Händeli veemuusikast, meie kohtumisi selle suurepärase kunstnikuga. Teise intervjuuna toome teieni jutuajamise orkestri metsasarvemängija, Vene NFSV teenelise kunstniku Vitali pujanovskiga. Mõne sõnaga veel endast, kust õppisite, millal te lõpetasite ja te olete ka mitme rahvusvahelise konkursi laureaat, kuidas see kõik sündis? Mis aastatel, see oli ka? Tööorkestris ja solistina muidugi, need on kaks päris päris erineva profiiliga asja. Kuidas teile meeldib orkestris? Kuidas te iseloomustaksite Jevgeni mravinski? TÖÖ orkestris proovidel see on omaette rõõm, töörõõm. Teine rõõm on esitamisrõõm kontsertitel ja, ja nende rõõmudega on teile kaasnenud ka väga palju ringreise nii Meie kodumaal, Nõukogude Liidus kui ka välismaal. Millised on teie muljed? Kõige eredamad muljed? Ajame nüüd mõni sõna juttu Leningradi noore dirigendi Edvard Sõroviga. Tallinnas pole teie varem dirigeerinud ja Meie ei tunne teid veel sellepärast huvitakski meid teada saada, millal teist sai dirigent ja kus te olete juba esinenud ja milliste kavadega. Teisipäeva õhtul ta juhatati ühte Petrovi uut helitööd. Mida te selle kohta ütleksite? Petrov on Leningradi helilooja, mida te võib-olla üldse, kui noor dirigent ütleksite Leningradi noorte heliloojate kohta sümfoonikute kohta mõni. Puhvlim raske kompenseerida rõhku leski. Slonynskilt kuuleme nüüd Leningradi filharmoonia sümfooniaorkestri esituses tema karnevali avamängu. Üleeilse avakontserdi vaheajal otsisime üles orkestri kõige värskema liikme Sergei antoskini, keda orkestri esinemise ajal nägime löökinstrumentide keskel. Kui vana te olete need vaatsestadingud õpite praegu veel või olete juba lõpetanud konservatooriumi, nii-öelda süüdiscentservatuurina Tritsem kurssi ka kasvanud Arnold Kask oli nii-öelda ja orkestris mängitega siis löökinstrumente. Te olete kindlasti seda orkestrit kuulnud palju-palju kordi veel sel ajal, kui teie mänginud orkestris. Mis mulje teile see orkestris jättis, tema mäng? Tahaks loota, et võib-olla viie aasta pärast, 10 aasta pärast 15 20 või 25 aasta pärast on teil jälle võimalus meil võimalust teiega rääkida. Ja siis on võib-olla juba palju-palju-palju rohkem muljeid vahetada. Kuulajad on muidugi suure kannatamatult oodanud maestro mravinski ülesastumist. Nüüdse saabub, kuid mitte reporter magnetofoni, vaid taktikepi vahendusel. Dmitri Šostakovitši kolmas osa kuuendast sümfooniast.