Kaarnakivi on maailma kõige kallim kivi. Muid kalleid kive on ka olemas, aga kaarnakivi vastu neid ei saa. Muud kivid on kallid küll ja need, kel neid on müüa, saavad palju raha. Aga kaarnakiviga saab ka palju raha ja veel ka kõike muud abi nagu näha sellest jutust. Need inimesed, kel on kaarnakivi, need seletavad, et nad on kaarnakivi leidnud kogemata teiste kivikeste hulgast. Aga veel parem on. Kui saad selle kivi kaarna enda käest, siis on kindel, et on kõige paremat sorti kaarnakivi leitud kaarnakivi mõnikord võib olla rikkis ega tööta enam hästi ja jätab inimese Ta. Nii läinud aastal Mihkli Hansu rätsep, kelgaan juba isa päritud kaarnakivi tahtis korra näidata, et ta oskab ka lennata oma kivi abil ja talendaski üles. Kuid kivi oli rikkis ja rätsep ei saanud kuidagi enam õhust alla, lendas kogu päeva õhus ja mida kergemaks läks, kõht seda kõrgemale veel tõusis. Viimaks tuuleveski talu karjapoiss osav vibulaskja laskis talle noolega köieotsa kätte, et millega siis rätsep õhust alla tõmmata. Sestsaadik rätsep ei lenda enam millalgi, aina õmbleb. Aga see jutt, mille nüüd teile jutustan? On ehtsast kaarnakivist. See lugu sündis väga vanal ajal, siis kui meie maal olid suured sõjad. Kui vaenlane tuli maale, siis inimesed põgenesid taludest ära kaugele metsa ega julgenud tulla enne tagasi, kui sõda oli juba läbi. Ükskord sõda liikus ka üle Kukevere külasepasoo talu poole talurahvas põgenes eest kaugele metsa ja muidugi võeti kaasa ka noor poiss tiit. Aga sõda tuli ikka nende kannul ühe suure soo juures, nad pidid jätma maha hobused ja muu kaasa võetud kraami. Aga siis vaenlased ikka jõudsid neile lähedale ja isa peitis Tiidu tihedasse põõsasse, et vaenlasele lisaks 100 kätte. Teised kõik jooksid edasi. Diitori põõsas, ait nagu elu ise nägi, kuidas võõrad sõjamehed läksid temast mööda. Kui neist ei olnud enam kuulda häältki, siis ta usaldas tulla välja ja hüüdis isa. Kuid nii palju, kui ta ei hüüdnud, ei saanud ühtki vastust. Ta oli jäänud üksi sügavasse metsa ega teadnud, kas isa päästnud vaenlaste käest või ole. Ta hakkas siis kodu poole tagasi tulema. See ei olnud väga kerge, sest nad olid läinud juba liig kaugele kodustega olnud Tiidul meeles panna tähele, teed. Nii, ta oli metsas suures hädas. Kui ta oli nii väsinud, et enam ei jõudnud minna edasi siis ta istus maha suure puu alla, eakas Haredasti nutma. Seni ta nuttis, kui kuulis puu otsas tiibade kahinat. Üles vaadates ta nägi, et puu otsas oli kaarnapesa. Tiit mõtles, et kaarnad on kaugel lennelnud ja ris teaksid juhatada talle teed koju ning hakkas paluma Kaarneid. Need mustad linnud aga vahtisid ülalt mõteldes alla ja esialgu ei vastanud midagi. Mis sa arvad, kas see on hääbois või ei ole? Küsis üks kaaren teiselt. Ega ta halb poiss ei näi olevat, vastas teile õigu ongi halb poiss, siis ta võib veel saada hääbois. Kui teaks, et temast kindlasti saab poiss, siis võiks ju temale anda meie kivikese, las ta saab koju. Anname siis pealegi, kui meil endil tuleb tarvis, eks meie siis laena teistelt. Seniks kui ise saame. Tiit oli nii tark poiss küllalt, et teadis, mis on kaarnakivi. Kui linnud Talle viskasid alla kivikese siis ta peitis selle hoolega taskusse, lehvitas Kaarlile mütsi ja läksis teele kivi abil. Tiit leidis üles kodutee ja mõne päeva pärast ta jällegi juba nägi kodutalu katuseid. Ta meel oli nii väga hääd, sest ta arvas, et ka teised on mul teist teed mööda saanud pöörda koju tagasi. Aga ei olnud kodus ainustki inimest, kõik oli kodus nagu surnud. Ja kogu ümbruskonnas ei kuuldunud inimese häältki. Mida pidi siis üksi hakkama tähele. Ta ei teadnud esialgu midagi võtet, istus majale peale maha ja hakkas ootama, kas ikkagi keegi kodustest ei jõua viimaks koju. Kui ta nii mõtles, saabus juba õhtu. Ilm läks esmalt hämaraks ja siis juba päris pimedaks. Tiit istus ikka veel nagu hirm oli minna tühja tuppa magama. Kodu ilma inimesteta oli talle niisama võõras nagu kõik muudki kohad. Kui ta nii istus, siis ta kuulis räästa alt imelikku kiusamist. Ta hakkas kuulatama. Üks tirts on tulnud siia tagasi kes niisuguseid asju võis arvata tagasi ja siis ka väike on see ei sellest ole meile hirmu, midagi ega hirmu pole, küll aga saad isegi aru, et meile teda pole vaja. On meil siis siin mõnd elamist inimeste keskel ja kus on üks inimene, sinna võib tulla ka teisi ära siis kohe arvajaid ja jääb aju Paimistangi, et saame, rahvas pole tulnud teda õgima. Ta ei läinud ju veel sauna poole ja see oli tema õnn. Sauna rabas, aga ei tohi siia tulla, nii tehti maha. Ega me ei või lubada, et saunarahvas tuleks üle meie piiri siis läheme kohe kaklema. Arvan Rehe rahvas öösel ikka hiilib siia ja viib ta ära. Ega Iierrehe rahvastki või siia lubada. Vaata kui ma päeval tahtsin lennata üle Rehe katuse. Üks ajas Althambad irvi, need on ka tigedad meile. Tead mis. Kui hai taha rahvas hommikul jõuab tagasi, siis lubame neil viia ta ära. On arvata, et kui saunarahval perekond koguneb siia, siis nad lähevad julgeks ja tulevad meie käest maja ära võtma. Aga siis vast Aid äravas tuleb meile appi. Õige nõutirts saab homme aida, rahvale hirmuga Tiid kuulis neid kõnelusi ja neis selgust all, et inimeste äraolekul tallu olid kolinud tondid. Tol vanal ajal inimesed pidasid rohkesti puuke või pisu händi, kes nüüd sõja ajal nähtavasti olid pääsenud taludest lahti ja olid asunud siia mahajäetud majja elama. Omaette sõja ajal sigineb rohkesti ka muid tonte ja koletisi ning neil oli siis juba nii palju, et pidasid sõda mahajäetud elumajade pärast. Tiit oli aga sattunud otse nende pessa. Tema õnneks aga elumaja oli jäänud elamiseks, harilekile, puugikestele. Need on kõige nõrgemat sorti tondid. Ega sa teha inimestele pääle ehmatamiseks hirmutamise midagi paha. Sauna aga olid kolinud peninukid rehi alla, kodukäijad. Ja aita üks kangem tõug tonte kelledelt. Puugid ootasid abi isegi peninukkide ja kodukäijate vastu. Mis pääs, mis siit võib enam olla? Dieet teadis puukide kõnelustest, et ta sauna ja reherahva eest võib-olla hommikuni julge. Siis aga tuleb koju aida rabas ja siis puugid kingivad ära. Kui hommikuni pole pääsenud, siis pääsmist enam ei tulegi. Kas minna puukide jutule ja sobitada nendega mõni kasulik auk? Kuid puukidest teab igaüks, et kuigi nad kuulevad oma peremehe sõna siiski nad kannavad inimeste vastu salaviha ega halasta inimestele ei saa neist abimeest. Dieedi istus ja ootas, mida hommik talle toob. Koidu tõustes taevas läks äkki valgeks nagu tulekahjust. Varsti langeski aida katusele maha pikkade küünte ja hammastega koleeduline loom, kes jäi vahtima uksel istuvat Tiitu. Kohe aga kuuldus kare staal kabinat ja katuse äärel ilmus must puugike, nagu mätas karu. Ta haukus rõõmuga nagu hundikutsikas ja kilkas a la kas on ilus poiss või kas magus suutäis või kas tahad teda süüa või. Aga enne ema elu padulla üle oma piiri järele, kui lubad, et tuleb mulle siis abiks, kui sauna urdu või Rehemirgu tuleb meile kallale, kui lubad seda, siis saad selle poisi ela seal õiged ja muidu kutsun ordu ja Abiksi võtame vägisi. Neid sõnu kuuldes hõrsu muutus lahkeks. Tark Jurla, härra viga saada poiss üksi, vaat kui hakata jagama, siis tead, et urdu hakkab norima riidu ja kisuks su tiivad veriseks. Millega sa siis mõtled lennata kas oma pika keelega või? Olgu sees? Ma luban tulla sulaviks. Aga nüüd las ma võtan poisi. Jurlo juba hüppas katuselt maha ja liikus Tiidu poole. Tiit tahtis ennast kaitsta, lõi käe taskusse, et otsida taskunuga. Kuid see oli ammu kadunud. Puutus pihku ainult pisike kivike, mille olemasolu ta oli juba unustunudki oma mures ja hirmus. Surla jäi kohe ehmunult seisma. Sina tahtsid täitsa vedada. Nii kaval oled sina, toredemp, tor näidend, Torrega valus minust lahti saada, poisil kaarnakivi peos. Kui tõmbab pahe ema käe pisikese sõrmega üle kivi ja ütleb onu siis olen ma paiga peal kinni. No ma tahan väga Takraapsaks ka kord üle kivi, ütleks või. Ja sellega oleks sulle igaveseks peremeheks kaelas sakste haak, mis pilli sa siis puhuksid? Seda kuuldes? Tiid silitas pahema käe väikese sõrmega kivi. Ütles kubu. Kraapsasson korraks üle kivide, ütlesite või? Jurla jäi oma koha peale kinni nagu naelutatud. MürsuAga veeres oma uue peremehe jalgade eteni juuksur hirmuga ja küsis, mis te talle antakse. Ta olevat vana peremehe tööori, ei põlga ühtki iga rasket tööd, teeb kõik, mida kästakse. Päris igav olnud, peremeheta ära tüüdanud see purelemine teistega. Jurla Aga kähistas vargad? Seda see eilne unenägu tähendas. Nägin nimelt unes Padakonni, aga nüüd see ongi käes. See algava Alboysset pani mu kinni. Attack mulle meeldiks, kui ta veel nüüdsama kraatsaks jälle kiviga ütleks. Ja vuti või siis oleksid ka sauna ja eraoma paiga pääl kinni nagu pigis. Mis ma peaksin ütlema, kui nad hommikul ärkavad ja näevad, et mina seisan siin ühe paiga peal kinni nagu igavene nui? Seiskunemata mispärast ma peaksin seisma? Tiid kraapis taskus kivi, ütles juuti, mull. Saunast ja rehi alt hakkas kuulduma kanget kolinat ja heledat ulumist. Hundid olid jäänud oma magamisasemete külge kinni otse une päält. Küllap nad siis ärkasid ja hakkasidki rabelema. Kõige õnnelikum oli siiski hõõrsu. Ta teine poolgi ilmus räästa alt välja ja näis olevat üsna lahke. Naerad seal, kurjustas Jurla. Ütle, kust sa selle poisi välja võtsid? Pole viga, olen elus juba paar korda seisnud kinni, kuid üle aasta see ei kesta. Siis saan ikka lahti ja hoia sa siis oma nahk. Nii Tarkse poiss ikka ei ole, et oskaks teha kuldkuuli ja tinutada meid sinna sisse. Asjata sa pahandad pihu pääle, ei mina tea, kus see bussi ja sai, aga ise oled sa süüdi. Kas sa siis ei tea, et see, kellel on kaarnakivi, saab aru kõigist keeltest, k tontide keeltest ja ise sa talle vist need tarkused nüüd kätte õpetasid? Mina pole lausunud sõnagi. Murrubalata Hääd Karjus, Jurla ker kiskus endal juukseid pääst ja selle kuldkuuli asjaga veel pidi lobisema talle välja. Nüüd ma olen lõplikult otsas. Mürsu mürsu lähed ja tood mulle Kustki kuldkuuli ja ilutamis riistad teel vaata järele, kus on minu isa ja ema ja teised kodused ning Toomule neist teateid silmapilk. Peremees, peremees, silmapilk. Õru tõusis nagu nool õhku ja kadus kaure. Giid heitis rahulikult puhkama pärast teekonna vaevu ja hirmurikast ööd. Keskhommikul puugiki oli tagasi. Ta tõi elusa sõrmkübarasuuruse kuldmunakese, missuguste sisse Tointe harilikult kinni dinutatakse. Kus on mu vanemad ja teised. Oi, need on kaugel saar aimaal. Sinna nad on viidud vangi, teevad praegu tööd palava päikse all toonat kohe tagasi, kui peremees. Seda teab igaüks, et minusugune puugid ja võib küll vedada varandusi, aga inimesi mitte. See käib meil üle jõu. Seda juttu kuuldes. Jurla ajas oma nina jälle püsti, kooliperemees kingiks mulle elu ega ajaks mind kuldkooli. Siis ma teaksin, kuidas saada neid tagasi. Kingin elu, kuid seleta kohe. Aimaal. Mul on tulised hobused, kes võivad nad tuua siia, kuid mul pole seal õhuvankrit. Pedo one Huanker hüüdis urdu saunast annan selle siis, kui aeta mindki kuldkuuli Aadee juhti, minul pole. B voolam, teejuht. Hüüdis Mirgu Rehe. Annan selle siis, kui mind ei aeta kuldkuuli. Kuldkuulid ei aja aga küüned, kihvad, tiivad võtan maha, et ei saaks enam jätkata kurja tegu. Kas olete nõus? Uus karjusid Jurla urduja Mirgu. Seejärel ilmusid kohale tuli hobused, õhuvanker ja teejuht kohe algas ka, sõid sar aima poole, lõuna ajaks kõik kiidu, omaksed olid kodus tagasi, rõõm oli suur. Tontidele anti kätte lamba pügi rauad ja nad lõikasid endil maha, kurjad küüned ja koledad tiivad. Siis Tiit laskis nad kaarnakivi abiga paigalt lahti ja nad jooksid suure sõra klõbinaga metsa. Seal neist on saanud harilikud metssead. Akadeedise. Ta kasvas suureks, kõlas väga õnnelikult, sest all oli see õiget sorti kaarnakivi, millega ei juhtu äpardusi. Nagu tol Mihkli Hansu rätsepal, kes päeva aega lendas õusega saanudki maha, enne kui tuuleveski karja pois. Osav vibulaskja laskis talle köieotsa kätte, millega ta tõmmati maha jälle jama õmblusmasina juurde.