Kordan, Toompead rünnatakse, taevas saab ainult sellises kriisis ja grammis ma tahaksingi elada, siis on sellel pildil valesti. Olukorrast riigis. Sellist vara pealelõunal eetris on ta nagu kuulete saade olukorrast riigis stuudios Andrus Karna ja Ahto lobjakas. Tere, head raadiokuulajad, meil on väga ilus kollane stuudio. Ja loodetavasti see saade jõuab täna Tartusse. Kas mõne tunni pärast algab siis volbripidustused? Aga tänasest saatest, et Donald Trump all need nüüdseks olnud võimu 100 päeva ja nagu me näeme, siis maailm ei ole kokkuvarisenud. Vastupidi, et Briti ajaleht Guardian on kokku lugenud, et on selle aja jooksul teinud 989 triiti ehitanud null meetrit USA-Mehhiko piirile müüri, et midagi on justkui muutunud, aga suurt mitte midagi. Aga tänasest saatest, et räägime kõigepealt eelarve strateegiast siis kõneleme rail Balticust. Seejärel räägime eesti poliitilisest kultuurist, ehk siis sellest, et kuidas tipp-poliitikud üksteise kohta ütlevad. Kõneleme ka Tootsi tuulepargis skandaalist. Saate lõpetuseks räägime ühest jalgrattavabandust mootorrattaõnnetusest ja seoses sellega tõusetunud küsimustest, mis puudutavad Eesti politsei töökultuuri. Ja kui saate lõpuks aega jääb, siis kaks sõna ka Eesti riigiasutuste, samuti töökultuurist, ehk siis sellest, et kas Eesti riigiasutused peavad austama töölepinguseadust või mitte. Kui meil on juba lobisimiseks läinud siin muudel teemadel, siis mainin ka ära selle, et Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru võitis Emmanuel Makroon, mis on tõenäoliselt nädala kõige olulisem uudis kogu maailmas. Nagu öeldakse meil siin mõnes teises saates raadio kahes, aga riigi esimene uudis on kindlasti riigieelarvestrateegia vastuvõtmine valitsuse poolt aastateks 2018 kuni 2021. Nagu Andrus teile kindlasti hiljem räägib, oli see ammu saabunud poliitiline kokkulepe, aga neljapäeval Saidas siis ametlik strateegia, mis viib eelarve Eestis defitsiit Mati 0,5 protsenti järgmisel aastal 0,5 protsenti ülejärgmisel aastal siis 0,3 protsenti ning eelarveperioodi lõpuks 2021 on eelarve Eestis taas struktuurses tasakaalus. Vahepeal on vajalik laenu võtmine, laenukoormus stabiliseerub kusagil 10 protsendi alla aastaks 2021, ehk siis valitsus ütleb, et kõik on kõige paremas korras nagu Norras. Ahah, aga palju numbreid kahjuks meil ei ole sellist ekraani, kuhu saaksime numbreid kuvada, et lihtsalt nädala sündmus number kaks puudutab ilmselt kõiki, kes räägivad mobiiltelefoniga nimelt Eesti kaks väiksemat mobiilifirmat, Tele2 Elisa teatasid sel nädalal, et ei liitu 15.-st juunist jõustuva siis üleeuroopalise kohustusega, kus võiks igal pool välismaal mobiilikasutajad kõnelda sama hinnaga, mis kodumaal. Nad taotlevad selle kohta erandit. Põhjendades seda sellega, et juhul kui nad peaksid hinnad üle Euroopa kõikidele inimestele ühtlustama, siis siis tähendakse kaduma suurt hinnatõusu. Uudis number kolm on teatud mõttes välismaalt, tulite siia hirmsa hooga, ehk siis sel nädalal maandusid Eestis esimest korda Ämari õhubaasi territooriumil Ameerika Ühendriikide ultramodernsed hävitajad F 30 viied. Noh, see nagu öeldakse Ameerikas. Hädanumber neli hea uudis kõikidele saarlastele-hiidlastele, nimelt homme peaks minema liinile parvlaev Soela. See on viimane kuuest väikesest parvlaevast, mille riik on tellinud ühenduse pidamiseks väikeste saarte vahel. Uued laevad sai siis peale siis Hiiumaa Saaremaa vahelise liiniga, Abruka saar, Vormsi. Ja viimane uudis on taas. Valitsus on neljapäevasest istungist, kus muuhulgas tutvustati majandusminister Kadri Simsoni poolt rail Balticu uut tasuvusanalüüsi, seda nüüd avalikuks tegemata mingil põhjusel ja seejärel otsustas valitsus saator rail Balticu lepingu ratifitseerimiseelnõu edasi riigikogule, mis eesti keeles öeldult tähendab seda, et Rail Baltic tuleb, sest et vabariigi. Asutus, mis kiidab heaks valitsus, otsused antud kontekstis. Olukorrast riigis. Ja alustame esimese Vika teemaga, mida me oleme siin paar korda juba siit ja sealt üritanud lahata, see on riigieelarvestrateegia ehk siis Eesti riigi rahade seis järgmisel neljal aastal, millest kaks vähemalt kuulub tõenäoliselt sellele valitsusele, mis saab pärast 2000 üheksateistkümnendat aastat on muidugi omaette küsimus, sest et siis on järgmised riigikogu valimised. Seekord Ma üritaksin nüüd Andruse tähelepanu võita mõttega, et me võiksime keskenduda sellisele makromajanduslikule aspektile. Siin me oleme neid numbreid eri nagu aspekte arutanud paaris varasemas saates. Huvitavad reaktsioonid on olnud nüüd nagu just sellised analüütilisemad ja ütleme siis perspektiiviga. Esiteks Raul Eamets on kirjutanud väga huvitav lugu Postimehes, kus ta mõistab hukka või ütleb, et praegune majanduse stimuleerimine, mida see eelarve defitsiiti laskmine sisuliselt tähendab, on valesti ajastatud, kuna meil on situatsioon Eestis, kus tööhõive on praktiliselt maksimumist ehk vabu töökohti on väga vähe, samas on sektoriti nõudmine, et töökoht olete või töötajate järele endiselt suur. Ehk siis tegemist struktuurset probleemiga, mis muu hulgas tähendab ka seda, et praegu tema arvates siis investeeringud, et valitsuse poolt mahutuste investeeringute suurendamine lihtsalt kommendaks majanduse üle äärmiselt valel hetkel ehk siis hetkel, mil valitsusele või majandusele ei ole ressurssi seda, seda kasvu kasvu tõlgendada nii-öelda jätkusuutlikuks põhimõtteliselt sama on öelnud väga huvitaval kombel ka Eesti Vaba Eesti. Mis ta on siis Eesti Panga president Ardo Hansson, kes oma avalduses on öeldud, et on öelnud, et need meetmed ähvardavad tööturu tööturgu, tasakaalust väljaviimisega või ajamisega ning valitsus ei tohiks seda teha. Kritiseerinud on ressi või seda riigieelarve strateegiat loomulikult ka opositsioon eesotsas Reformierakonnaga. Jürgen Ligiga loomulikult, aga sinna me jõuame, aga vahest Reformierakond on ära unustanud muidugi selle, et ka nende eelarved on olnud. On olnud siis puudujäägis ning lisaks on Taavi Rõivase ajal just radikaalselt langenud riigi reserv millest see nüüd ka uus valitsus kavatseb oma näpud kergelt ajada, et sealt raha juurde võtta. Aga ma tsiteerin siin teist korda vähemalt Aivar Sõerdi ennast, kes ma, kes märgib, et kolme aastaga on Eesti riigi reserv langenud ühelt koma kolmelt miljardilt kusagil 450 miljoni peale. Nendest kolmest aastast kaks ja veidikene enam oli peaminister Taavi Rõivas, ehk siis ehk siis Reformierakond ise on alustanud selle reservi ära kulutamist. Muidugi olulisem mõte on siin võib-olla selles, et need kavatsetakse kavatsetakse ka laenu võtta järgmisel aastal kusagil 250 270 miljoni euro ulatuses. Ma isiklikult ma selles suurt probleemi ei näe, see, need summad ei ole Eesti riigi SKT-d ja eelarve suurust arvestades suured ning kui laenukoormus peaks nelja aasta pärast jääma alla 10 protsendi, ei ole Eestil selles mõttes häda midagi. Iseküsimus on selles, kuivõrd mõtestatud on need investeeringud ja need Kadri Simsonile sülle langenud 135 miljonit taristuinvesteeringuteks ja muu sarnane. Tundub, et valitsus ei ole päris läbi mõelnud kommunikatsiooni ega ka seda, mida, mida täpselt ta tahab selle suure rahaga teha. No see on ju igavene dilemma, et kas kulutada või kokku hoida ja selge on see, et iga poliitik tahaks kulutada ja ja antud juhul siis hetkel võimul olev koalitsioon andnud terve hulga kulukaid lubadusi, alates siis 500 eurosest maksuvaba tulumäärast lisaks siis veel lubanud tõsta riigiametnike palku ja andnud veel lubadusi selle aasta keskpaigas jõustub ju ka näiteks paljulapseliste perede täiendav toetus. Et lubadused antud helgelt ja, ja samuti siis ka nagu sa ütlesid, et on lubatud teha ka terve hulk infrastruktuuri või peamiselt transpordi valdkonna investeeringuid. Et noh, siin reedel peaminister, peaminister Jüri Ratas pisut kergitas katet, et rääkida Haapsalu raudtee esimesest lõigust, ehk siis umbes kuuest kilomeetrist, mis viib Riisiperest turbasse. Siis on kuulda olnud, et selles programmis on ka Pärnu lennujaam. Et noh, et eks iga iga kuulaja võib nüüd ise hinnata, et kuivõrd vajalikud need investeeringud Eesti riigil on, palju nad annavad, aga oluline on see, et nii mõlemad nimetatud asjad on olnud pikka aega poliitikute poolt lubatud ja Teises konkurentsis eurorahade peale, mis, mis on läinud taristuinvesteeringuteks, selles konkurentsis on need jäänud alla siis teistele projektidele. Ja nüüd siis üritab valitsus need nui neljaks ikkagi teoks teha. Aga mis puudutab seda tasakaaluteemat, siis nagu sa oma sisse juhatas, alguses ütles, et räägime makra makrost siseta. Et Raul Eamets ja, ja Eesti Panga president Ardo Hansson, et ega need allikad on väga erinevad, ei ole, et et mõlemad on siis eelarve järev nõukogu ka tihedalt seotud, et eelarve järelevalvenõukogu on teatavasti siis Euroopa liidu poolt loodud institutsioon, mis on siis mõeldud selleks, et et jälgida siis valitsus seda eelarve poliitikat, et nagu me teame, et enamik teisi Euroopa Liidu liikmed on märksa märksa lõdve oma eelarvepoliitikaga võlakoormus on märksa suurem, eelarvepuudujäägid märksa suuremad. Ja selleks on siis selline institutsioon loodud Eestis on, täidab selle institutsiooni roll Eesti pank mistõttu on siis arusaadav, et Eesti Panga asepresidendid kui ka president on siin juba mitme nädala vältel väga kriitiliselt suhtunud uue valitsuse eelarve kavades, et noh, seal on kaks küsimust, üks küsimus on põhimõtteline, ehk siis seaduse muutmine põhi mõtleme siis eelarvedistsipliini lõdvemaks muutmine. Ja teine, mis on märksa rohkem päevapoliitikaga seotud, et kui lugeda eelarvenõukogu kriitilist avaldust, seda hinnanguid, et miks nad arvavad, et et puudujääk, struktuurne puudujääk tuleb isegi suurem, kui valitsus on lubanud seal pool protsenti SKT-st on just nimelt see, et ökonomistid nad ütlevad, et nad ei oska ennustada seda, kuidas valitsuse poolt kehtestatud uued maksud hakkavad laekuma. Et valitsus on siin vist kuus maksu vist on meil siin tulevad kuus uut maksu. Ja paljud neist on paljud neist ei ole nagunii lihtsalt korjatavad nagu, nagu näiteks suhkrumaks limonaadilt, et et paned limonaadipudeleid aktsiisile ja siis lubada seda aktsiisilaost välja lihtsalt pärast seda, kui maksud makstud. Ja paljud neist on seotud ka sellega, et kuidas ettevõtjad käituvad, et üks neist on ju siis siis tulumaks, mis on seotud sellega, et ettevõtjad hakkaksid võtma regulaarselt dividende. Sellele valitsus on olnud väga suured lootused, et kui dividenditulumaksumäära alandada, siis seal aru, et nad loodavad tegelikult, et riigikassatulud kasvavad. Et sellised sellised probleemid on eelarvenõukogu ja eelarvenõukogu, ütleb, et kuna uus valitsus on niivõrd palju muutunud sellises maksusüsteemist, siis on väga keeruline hinnata seda, et kas need lootused ka maksude laekumisele näitud Võiks teema natukene mujale, aga haakudes võib-olla esimese mõttega sellesse, mida sa siin ütlesid selle maksulaekumise koha pealt mulle silma sel nädalal EMORi uuring järjekordne uuring siis sellest, kuivõrd palju on alkoholiaktsiisi muutus viinud alkoholi kaubandust siis meilt võõrriik või teistesse riikidesse naabrikat, sest ma olen Läti 10 protsenti, ma saan aru, Eestis müüd Eestis tarbitavast alkoholist, tuuakse Lätist. Kui mu mälu ei peta, siis kusagil aastal 2014 sai Eesti valitsus alkoholiaktsiisist 216 miljonit eurot aastas, kui ma nüüd väga robustselt muidugi selle kalkulatsiooni läbi viime, me saame selleks siis arvestuslikuks, ütleme, maksutulu saamata jäämiseks tsirka 20 25 miljonit sinnakanti. Muidugi, siin on võimalik erineva rahandusministeerium ise hindamisseda, kuskil kuue protsendi kant, aga ühesõnaga, tegemist on päris suurte summadega, arvestades seda, kuidas seda eelarvet kokku pannakse ja kuidas ka maksutulusid erinevatest nendest meetmetest saada loodetakse. Kasvõi see auto autode maksmist jääb ka sinnakanti või isegi väiksemaks. Automaksu ei tule. Vabandust, jah, tähendab ta oleks pidanud olema igal juhul räägitakse maksudest, mis sellistest, ütleme need maksud, kõike ei ole nüüd mega suured, vaid pigem ongi sinna paarikümne miljoni euro ringkonda või piiridesse. Ning kui alkoholiga nüüd hakatakse kaotama sissetulekut, siis see muidugi kinnitab seda, mida sa ütled, ehk siis väga raskesti planeeritav see makstav tulemus. Maksta tuleb alkoholi puhul on kõige suurem riskikoht, on tegelikult riigikohus, et juhul kui riigikohus peaks otsustama, et aktsiisi täiendav tõstmine lahele aktsiisile on põhiseadusevastane, siis on see probleem tõesti valitsuse jaoks. No samas võid tulla Tarbimine või tähendab müük tagasi Eesti eks kahe otsaga asi, aga minul on, ma tuleks tagasi uuesti Raul Eametsa juurde ja, ja selle struktuurilise probleemi juurde, mida on meile mittemõistmist on valitsusele ette heidetud ja mulle tundub, et teatav õigusega, arvestades sedasama TÖÖ jõuturu seisukorda meil praegu millega ei tegeleta ja mis on ainukene viis, kuidas Eesti saaks tõsta, toota, kust, mis on midagi, millele rõhub Ardo Hansson, ehk siis Eesti majandus ei saa kasvada lihtsalt et ma ei oska öelda selliste lühi, lühipersekivi infrastruktuuri investeeringute pealt, vaid vajalik on viia uuele tasandile see, see, see, see, see tulem siis sellest tööst, mida Eestis tehakse, selleks on esiteks vaja ümberõpet. See on Eestis suur probleem, ehk siis meie tööjõuturg, isegi kui ta on täitunud, on ääretult, või ütleme, suhteliselt mittepaindlik. Inimestel on raske leida uut tööd, kui nad tööturult välja kukuvad puhtalt sellepärast, et nende baasharidus või nende kutseharidus ei vasta sellele, mida Ahto jutt, mida tööturg neilt ootab ning teine aspekt, millele Eestil on suured probleemid, on, on siis aspekt on, seal on siis selles, et, et meil on regionaalne regionaalselt tasakaalust väljas tööjõuturg oluliselt töök, uusi töökohti luuakse põhimõtteliselt peamiselt Harjumaal ja Tallinnas, puudu on neid ehk siis tööpuudus on kõige suurem Ida-Virumaal ja siin on tegemist rohkem kui lihtsalt regionaalse In balansi tasakaalutusega. Selgelt on siin tegemist ka ka muuhulgas selliste asjade asjadega nagu lõimumispoliitika ja, ja Ida-Virumaa kui kui sellisega. Et asja, siis millega, millele valitsus tundub mitte oluliselt kontsenteeruvat ja üritab lahendada seda kasvu puudumise või, või kasvutõstmise küsimust väga ladinaameerika ladina euroopalikult, kui nii võib öelda viisil, nagu Hispaania ja Portugal siin aastakümneid investeerisid suurtesse infrastruktuuriprojektidesse, samas kui Iirimaa näiteks investeeris inimestesse ja haridusse ja tulemused on olnud näha ka selles majanduskriisis. Kriis tabas mõlemat või mõlemaid Ibeeria poolsaart, kui iimad Iirimaa on tänaseks sealt välja tulnud. Ibeeria poolsaarel on väga suuri raskusi. Nojah, et kui sa juba tegid üleskutsest rääkida makrost, et see Eesti Panga, analüütikute ja ja rahandusministeeriumi analüütikute erinevus on siis selles, et kuidas nad hindavad majandustsüklit, et nagu eestestist bankite, millele toetuvad siis Raul Eamets ja ja, ja ka Eesti Panga president on, et et Eesti pank arvab, et see lõhe siis potentsiaalse majanduskasvu ja tegelikkuse vahel nii-öelda täitub või, või kaob olematusse siin juba lähematel aastatel, ehk siis ma saan aru, et jutud järgmisest järgmisest aastast rahandusministeeriumi prognoos on optimistlikum, rahandusministeerium arvab, et see lõhe kestab veel paar aastat. Ehk siis see ongi siin see küsimus, et kas siin on ruumi siis nendele sellele palgatõusule, mida siis millest siis Eesti pank näeb? Näeb, näeb sellist olulist ohtu ja mille puhul siis rahandusesteerime analüütikute neile omakorda toetavad siis poliitikud arvavad, et et Eesti majandus saab hakkama selle täiendava stimuleerimisega, mida siis infrastruktuuriprojektide laenud annavad. Mõte ongi siin selles, et. Uusi töökohti suurte projektidega, siis niigi napilt tööjõu turutamatakse siis kõrgemate palkade ahvatusel tööjõudu mujale, see siis omakorda tõstab survet automaatselt palgatasemele palgatasemeil. Palgakasv on meil väga kiire olnud, tootlikkus ei tõuse siis mingil hetkel ei ja ettevõtetel enam muud üle kui maksta kogu kasum palkadeks ja investeeringuteks ja mitte midagi ja see ei saa lõppeda muugi krahhiga. See on puhas, elementaarne majandusloogika. Aga üks aspekt, mida ma siin veel võib, ei pruugi, noh, see kõik on prognoos, midagi ei pruugi, Eesti on väike riik ja meil on avatud majandus ja võib-olla leitakse meil mingisugune. Ma ei tea, leitakse kulda või uraani kusagilt, eks, aga noh, see on omaette teema. Aga teine või kolmas nüanss, mille ma tahaksin siit välja tuua, on, on üks vähe analüüsitud, et suhteliselt mulle tundub ennustamatu areng, mis kaasneb selle 500 eurose tulumaksuvabastusega, millega päris selgelt antakse mingil tasandil Eestis siis majandusse, tarbimispuust või tarbimistarbimise kasv, sest et see raha, mis inimestele vaesematele inimestele kätte jääb, läheb. Ma ei usu, et see kõik need säästetakse nagu maris, Lauri, ütlesin legendaarselt, et vaene inimene ei tea, mida rahaga teha, ta ei, ei, see läheb kõik tarbimisse, kas ta läheb kohe tarbimisse ja siin on kaks aspekti, mida ma lihtsalt mainiksin ära selle tarbimisnagu, ütleme tarbimismis ta on siis süstiga seoses üks on selle mõju Eesti enda. Siis seda on, sellele tasakaalu läks, import ilmselt tõuseb ekspordi arvel, mis on majandusele, ei ole kasulik. Teiseks ei ole ju võimatu Eestit vaadates ja Eesti elanikke ütleme, harjumusi tundes, võimalused, palju sellest rahast läheb selle laenukünnise täitmiseks, mis inimestel on. Et kui sul on 800 või 600 eurot vaja kuus teenindajat saada näiteks mingi korterilaen või majalaen siis valitsus on lihtsustanud selle künnise tabamist ja ma ennustan ka väiksemat sorti kinnisvaramulli, kui pangad ei, ei, ei, ei vasta respektiivsete meetmetega ega laenamist raskemaks. Teatavat õhku pumbatakse siin päris mitmelt poolt Eesti majandusse selle nelja-aastase eelarve strateegiaga. Küsimus on selles, kas maksud laekuvad on planeeritud või mitte. Et kui ei laeku, siis on see probleem, kui lahkuvad, siis saavad poliitikud rahule, meile öelda, et me prognoosisime õigesti, aga noh nagu ma alguses ütlesin, siis soov kulutada iseloomustab kõiki poliitikuid ja antud juhul siis praegune valitsus on sellele kiusatusele järgi andnud. Teiseks, räägime ühest hallist ja sabaga, teemast või mis iganes, eestikeelne termin võiks olla igal juhul, see teema on meil üleval olnud päris pikka aega ja nüüd tundub, et ta on saanud siis lahenduse, Rail Baltic ka Rail Baltic tuleb, kuna valitsus on saatnud selle lepingu mis on sõlmitud siis Rail Balticu teiste osalistega Riigikokku ratifitseerimiseks olemas on ka nüüd järjekorras 10 aasta jooksul, kolmas tasuvusuuring. Tahan oma vigadega selgelt millegipärast, et avalikustada ei julgeta, räägitakse nagu ikka riigiettevõtete puhul ärisaladusest ja muust säärasest, mis on muidugi jama. Aga põhimõtteliselt on siis jõutud tulemuseni standi Jiang nimelise konsultatsioonifirma abiga. Et sellest kõigest tõuseks meile tulu 16 miljardit, maksma läheks ainult kuus miljardit Baltikumis. Ja see tulu on siis arvutatud välja noh, keskkonnasaaste ära jäämisena ja inimeste reisimisaja lühenemise muu sarnasega. Ehk siis tegemist ei ole reaalse rahaga, vaid hinnanguliste, selliste prognoosidega siit, sealt ja kolmandast kohast, mida võiksime säästa kümne-viieteist aasta pärast, kui see kõik toimuks funktsioneeriks, nii nagu vaja on, eriti huvipakkuv minu jaoks oli, oli seal, et isegi sellest kokkuvõttest, mis avaldati selgelt välja, tuleb eeldus, et me hakkame sõltuma, et reisijaveod põhimõtteliselt tulevad enam-vähem ots otsaga kokku, kui reisid hakkab nii palju käima, nagu ootame Rail Balticat pidi Rail Balticut pidi et siis kaubavood. Ühesõnaga, kas kolmandik sellest kulud tuludest, mida oodatakse Rail Balticut peab tulema Venemaalt tuleva kaubavoo vahendusel, ehk siis me jääme vaid seame selle projekti tasuvuse oluliselt sõltuvaks sellest, kuidas Venemaa suhtub meisse ja läbi läbi balti riikide liikuvasse transiit. Rail Balticu protestide põhjenduseks saan mina tuua kolm asja, et üks asi on tõepoolest see, et infot on vähe, et nagu sa ütlesid, siis on valminud uus tasuvusuuring, avalikkust seda pole. Et lahked prouad lahked proua tahest Riia kommunikatsioonibüroost saatsid mulle kutse sel nädalal oli ju, nimelt oli Riias kahe päevaline uhke konverents, rahvusvaheline konverents kus arutleti rail Balticu teemat, saatsid kutsed, tulge palun konverentsile, mõtlesin, et kuigi ma tulla hästi ei saa, et noh, Haapsalust rongi ei lähe riik. Aga Ta kirjutas neile, vastad, saatke siis palun see tasuvusuuring, prouad tahtsid mulle, et see ei ole veel kuidas, kuidas ma seda tõlkima peaksingi, see ei ole siis nagu avaldamiseks küps on ju, et et aga ma saan aru, et valitsuse liikmetele on siis antud, ma ei tea, kas Avadamiseks mitte kipsvariant või need on siis saanud küpse variandi, et et Eestis on see infopuudus. Et sellised senised ju lööklauset stiilis, et rongiga Tallinnast Berliini ja muu säärane on osutunud nüüd tühjaks kõlbsuks. Et ilmselt reisirongid, noh, kui nad ka Berliini sõitma hakkavad, siis sa ei saa olema väga suur liiklusvoog, et see on pigem selline suvine lõbustused, sõit läbi läbi viia riigi ja nautida siis rongi rongiliikluse mõnusat. Tänu sellele siis tänu sellistele tekstidele lubadustele on see umbusk järjest kasvanud projekti vastu, mis minu meelest veel põhjustab proteste, on mis on väga oluline, et kui me võrdleme seda, kuidas Rail Balticu trass kolmes riigis läheb Eestis, Lätis, Leedus, siis ju Lätis ta esialgu pidin minema ju niiviisi, et ta pidi yldse Riiast mööda minema, et nüüd on kõik Läti soovida arvesse võetud. Rail Baltic läbib Lätti praegust raudteejaama Riias. Vaatasin huvi pärast seda projekti, lätlastel on väga uhke projekte, tuleb see uus suur raudtee sildule Daugava Riia praegusest sellisest, kui ta Riias käinud olete, räämas üsna sellest nõukogude aega meenutavat transpordisõlmest, kus peatuvad nii bussid kui ka rongid. Ta on, tavatsetakse kujuneda väga moodne, väga moodne transpordikeskus. Rail Baltic hakkab läbima ka Riia lennujaama, nii et lätlased oma tahtmise saanud. Et kui ma õigesti aru saan, siis ka leedukad oma tahtmise saanud ja, ja kui alguses pidi see trass, mida me Kaunases seda lähebki Kaunasesse aga, aga ka Vilnius ehk siis teine oluline Leedu keskus on väga tihedalt selle projektiga seotud, et leedukad oma tahtmise saanud nüüd Eesti on, siis seal on nagu vaeslapse ossa, et see on selge see et sarnaselt Leedule, kus on kaks suurt linna, Kaunase-Vilniuse on Eestis kaks suurt linn on Tartu ja Tallinn-Tartu, jääb sellest kõrvale. Ja, ja arusaadavalt, siis ju kindlasti ma usun, üks protestida allikas on täiesti õigustatud see, et teine suur Eesti linn, mis võiks saada siis olulise tõuke arengutõuke sellest, et ta ühendatakse kiirrongiliiklusega kolme balti riigiga kuna kuna tehasest kõrvale jääb protestida, arusaadavad ja, ja kolmas asi, mis on, on ju see, et vaatasin neid rongiliikluse, need tulude, neid prognoose, et iseenesest ta sealt üle poole sellest kuskil 50 millegagi protsenti peaks tulema kaubaveost ülejäänud siis reisiliiklusele, et Eesti osa selles reisiliikluses arvestatavalt on väga väike ja, või noh, tähendab, kõigi kõige väiksemad on see, see nädal umbes võrdsel astmel Lätiga ehk siis märkimisväärselt väiksem Leedust on see ka arusaadav, sellepärast et Eestis on vähe elanik, et et see osalise tulukuse inimeste hulk, kes võiksid võrreldes Leeduga näiteks sellest kasu saada, on palju väiksem. Ja samuti ka kaubavedude puhul ju, et. Maht, mida selle kaudu vedada on väike ja kui seda võrrelda, siis potentsiaalse transiidimahuga, mis on siis sealt umbes poole pisut üle poole nendest tuludest, siis on arusaadav, et, et siin ongi mõningad ärimehed, kes võivad näevad potentsiaali. Aga enamasti transiidi puhul, nagu see on, et kaup tuleb, kaup, läheb mõned kohad, sellest tekivad aga suuremat kasu sellest. Majandusel ei pruugi tõusta. Transiidist rääkides need projektsioonid on üsna ulmelised siin, mingil hetkel hakkab liikuma läbi rail Balticu 20 miljonit tonni aastas kaupa, vaid need on, need on mahud, mida saavutatakse Lääne-Euroopas väga, väga suurtel trassidel, ma ei näe, et Eestil oleks seda potentsiaali, eriti olukordades, kus me peaksime suruma rekkaliikluse rongidele ja võistlema mereliiklusega, mis on nagunii odavam. Ütleme ka Venemaalt tulles on Venemaa, kui ta väga tahab, kui te tahate, pole eriti vaja pingutada, et et Baltikumist lihtsalt mööda sõita Kaliningradi näiteks või, või otse Euroopa sadamatesse, selle asemel, et hakata siis meie nagu soovunelmate järgi või soovmõtlemise järgi maksma selgelt kõrgemaid hindu, mida ma rail Balticul kaubaveost eeldame. Aga noh, üldiselt kokkuvõtlikud ma ütlesingi seda, et siin on tegemist üheksandat aastat mõtlemisega, mis on rakendunud need 2010. või kahe tuhandekümnendatel poliitikaks ja seal võib olla üks läbiv selline sümptomaatiline viga sellistes suurtes asjades Eestis üldse. Et me ei ole võimelised kohanema selle uue sajandiga ja no mis sa sellega nüüd öelda seda, et kui Arno Arno kooli jõudis, olid tunnid ammu lõppenud, siin antud hetkel me kuidas tunnina lõppenud näiteks ütle mulle, kuidas integreerida sellesse mõtlemisse, mis praegu, mis praegu käib ümber rail Balticu siukse asja nagu haipe luupi, mis on hoopis uus, järgmise põlvkonna ülikiire transpordimudel või moodus, millest räägivad praegu ametlikult ja asjalikult ja põhjalikult soomlased ja rootslased, et näiteks viia Helsingist Stockholmi kesklinna minek siin ma ei tea, kas 15 minutiga ära kus, kus, kuhu jääb Rail Baltic selles selles mõõtkavas? No ütleme siis niimoodi, et ma pakun sulle ühe variandi välja, et inimesed Pärnust istuvad rail Balticu peale sõidavad Tallinnasse, siis Ülemiste transpordisõlmes, mida praegu ehitatakse, siis saavad istuda selle, mis, mis selle asja nimi. Aga kes selle eest maksab, kui me paneme enda õnnetud 300 miljonit sinna kruusa kruusavalli ehitamiseks Tallinna ja Pärnu vahel. Ühesõnaga minu mõte on selles, et tegemist on üheksandast mõtlemisega, ühtepidi kaubandus, ma ikka ei saanud aru, mis mõttes üheksa kohe selles mõttes kohe seletan. Anna mulle nüüd üks, üks minut aega veidikene rohkem vähem. Ühesõnaga esiteks rõhuasetus kaubandusele, mis peaks kinni maksma kaubavedudele, mis peaks kinni matma, maksma selle. Selle maksumus on meil, kui ta on lõpuks valmis ja selle hoolduseks kaubaveod on. On imestiilis mõte, nagu Eestist, Lätist ja Leedust kui väravast Venemaa ja Euroopa vahel, mida siis Venemaa loomulikult peaks suure innuga kasutama ka millist garantiid neile üldse ei ole, Venemaal on sadu erinevaid variante meist mööda minna, nagu vaatasime vaatama näiteks seda ma juba kuulsime täpselt vaatame näiteks selle Noostriimiga, teiseks see projekt, nagu sa ise ütlesid, siin tsiteerime ju paremaid asjatundjaid, kaasa arvatud Rail Balticu selle, mis ta on organiseerimisrakukese juhti, kes ütles, et tema kindlasti ei hakkaks rongiga sõitma Tallinnast Berliini, eks selle unustame ära peale kõige muu Poolas läheb see asi aeglaseks, sellel kõigel puudub mõte. Järelikult on ka puht ütleme, inimlikust vaatepunktist tegemist balti integratsiooniprojektiga, mis lubab inimestel lihtsalt kiirelt rännata Ta Leedu, Eesti ja Läti vahel, ehk siis siseturismi arendada Balti riikides võib-olla natukene poolak või vabandust, nüüd poolakaid ja soomlasi juurde, aga mingisugust muud pointi tal ei ole, selles kontekstis minul tekib küsimus, miks seesama 300 miljonit eurot ei võiks minna raudtee taastamisele Haapsallu, ma olen kindel, et Soome turism maksaks päris palju sellest kinni, miks mitte teha ära see, mida Kadri Simson ütleb, et praegu raha meil ei ole panna rongid liikuma Tallinna ja Tartu vahel 160 kilomeetrise tunnikiirusega, sellestki läheb vaja mingi 230 miljonit ehk siis samas suurusjärgus minema, maksame rail Balticu peale ja panna panna tahab kohaliku rongiliikluse, ma olen rongiliikluse suur fänn ja ma ei näe, et Eesti enda sisesed liinid, kui nad korda teha oleksid vähem tasuvad või vähem mõttekad kui otseühendus kiirelt Tallinna ja Riia vahel. See on tore, aga, aga ma ei ole kindel seal, et sinna vaja matta neli miljardit Euroopa Liidu raha, mille kohta lisaks meil puudub igasugune garantii, et 2021 2028 Euroopa Liidu järgmisel eelarve perioodil meile üldse midagi ollakse. Inimesed nagu Siim Kallas muuhulgas on öelnud, et kindlasti midagi saame, aga, aga nad kõik teavad, et eriti tulenevalt Brexitist ning Briti valitsus on juba praegu näha olevast kalduvuses kasutada kõiki rahandusküsimusi argumenti. Täna selles poliitilises vaidluses ei ole mingit garantiid, et sellele projektile järgmiseks seitsmeks aastaks. Ah jätkub, ma kujutan ette, kuidas seisavad need suurte koppadega ekskavaatoreid keset? Ma ei tea, mis tuhu sood ja lihtsalt ootavad ülejärgmist Euroopa Liidu rahad, rahandus, perspektiivi. Kui sa oleks öelnud, et see nii pikalt räägiti, mul läks vahepeal endale uue kohvi võtnud, aga aga ma sõidan sulle kohe nagu sisse, kui sa ütled, 90. aasta mõtlemine, kui sa kõike rahas mõõdad, siis see ongi 90.-te aastate mõtlema. Et noh, praegusel juhul on see projekt ikkagi selgelt balti integratsiooniprojekt, et. Ma usun, et kui see projektilise tuleb, siis neid võimalusi, neid arenguid, mida see projekt kaasa toob, neid ma arvan, et me ei oska neid kirjeldada. Sinu analüüs ütleb, et sa usud, et tulevad võimalused, mida ma ei oska kirjeldada, seepärast teeme ära, vä? Kui sari aga mõned lihtsalt tsiteerisin sind ennast, ma arvan, et see projekt toob uusi võimalusi balti riikide koostöös, et aga aga mine konkreetsemaks, siis milliseid inimesi, milliseid võimalusi ma? Ma, nagu ma ütlesin, et need kirjeldada, ennustada on keeruline, aga mida see sest, sest me lihtsalt ei oska neid hetkel ette näha ja eks kui me, kui me võtame ka kasvõi sedasama reisiliikluse teema, et, et ma saan aru sellest, et Rail Balticu vastased toovad näiteks praegult näiteks ühe selle tabeli, mida Rail Balticu tasuvusuuringu autoreid levitasid, kus oli võrreldud siis lennuki ja rongisõiduaegu Tallinnast Riiga, Tallinnast, Vilniusse ja seal näiteks oli märgitud, et lennuk Tallinnast Riiga lendab kaks tundi Tallinnast Vilniusse kaks tundi ikkagi. Iga inimene, kes on lennanud, teab väga hästi, et mõlemasse sihtkohta esimesse sihtkohta jõuab natuke alla tunni, iga teise kohta pisut rohkem kui tunniga või täpselt tunniga alaneb aktivist seal sisse võetud ja just nimelt seal oli peenes peenikeses tähtedes oli alla märgitud, et jah, et me arvestasime ühe tunni lisaks, sellepärast et nagunii tuleb lennujaama varem tulla ja lennujaamast äraminekut ka teatud aja, mille peale ma tahaksin, lugupeetud uuringu autorid, et küsida, et kuulge, et kas te arvate, et raudteejaama minek siis ei võta aega järjest, sul võib õigus olla, et raudtee liiklus muutub ilmselt sama turvatavaks varsti kui lennule, et selline noh, sellist absurdset absurdset näidetega loomulikult pooldajaid ei võida. Aga noh, kõike mõõta ainult rahas, umbes, et see maksabki tohutult palju ja ärme ikka tee seda, noh, see on minu meelest on see, kuidas sa ütlesid, 90.-st mõtlemine nagu kõike. Ta mitte rahas, siis ma ütleksin sulle kohe, et integreerumine Soome ja Rootsiga, milleks meile Lätti, Lätti? Noh, jah, selles selles suhtes on sul õigus, et, et ma arvan, et kõige suurem võitja sellest projektist on hetkel Leedu. Kui siis Balti riikidest kõige suurema rahvaarvuga riik. Et Eestile kindlasti tooks palju rohkem sisse see, kui Eesti arengule tooks palju rohkem juurde see, kui kui me sureksime suuremalt, et kulutused näiteks Helsingi-Tallinna tunneli ehituseks leidev hakkab Leedust hakkab kiirelt sama jõuluvana juurde, kohe hakkab saama Eestist kui Rail Baltic valmis. No ma saan aru, et see oli retooriline küsimus. Olukorrast riigis. Et kuulata saadet nimega olukorrast riigis Ma olen Andrus karnama vastas istub Ahto lobjakas ja nagu kuulajad juba teavad, siis sissejuhatuse teen ma siis, kui ma olen ära unustanud, mis meile pidi oleme kolmas teema. Ja kolmas teema, ma saan aru, on meil Tootsi tuulepark just nimelt. Et siis see on 140 hektarit vist jah, 140 hektarit kusagil Põhja-Pärnumaal 160 hektarit, 160 hektarit Põhja-Pärnumaal selle valitsuse varasema otsusega pidi saama endale Eesti energia, et ehitada sinna kuni 100 40 olgem täpselt 138 megavatti suurusega tuulepark. Mis oleks siis balti riikide kõige suurem, et võrdluseks öelda, et hetkel Eestis töötab 300 megavatti tuulikuid, et 138 oleks peaaegu pool sellest, ehk siis see oleks tõeliselt hiiglasliku projektiga tegemist, arvestades siis taastuvenergia olukord Eestis. Ja nüüd see nädal tõi siis uudise, et valitsus on arvesse võtnud konkureerivate tuuleenergia tootjate proteste ja otsustanud, et see 160 hektarit läheb enampakkumisele. Ja kui ma nüüd õigesti aru saan, siis alghinnaks on vist neli miljonite ära mulle otsa vaata seda, nagu sa ütlesid ma numbritest, esialgu pidi see maadikul hinnad neljale miljonile eurole ja selle hinnaga pidises küsimuses valitsus selle nii-öelda ühest taskust teise tõsta. Küsimus on hoopis milleski suuremas, eks alguses pidi alguses algsete plaanide kohaselt pidi seal ainult olukorra kirjeldus Eesti Energia allettevõttele ehk siis riigiettevõttele, mis pidi end eelis situatsiooni kasutades panema püsti võimsa sellise rohelise energia tootmise ning minema sellega börsile, kui siis investori vääriline investeeringute vääriline atraktiivne Eesti lahendus, mis, mis muidugi juhtus, oli see, et kõik eraettevõtted, kes vähegi olid seotud või huvitunud sellest Tootsi võimalikus tuulepargis kaebasid riigi otsese kohtusse, mis juhtus sel nädalal, oli siis see, et valitsus otsustas selle maa oksjonile panna, mitte anda mingisuguse hämara tehinguga lihtsalt Eesti Energia tütarettevõtte kasutusse, nagu põhiliselt isegi varjati ju selle kohtu, selle kohtuprotsessi valitsus poleks teinud otsust asi oksjonile panna, oleksime praegu rääkinud sellest, kuidas selle kohtuprotsessil oli error 404, ehk siis kõige olulisem teave selle kohta täpselt, mida kavatseb tegema hakata see, see Enefit või mis iganes ta nimi on nüüd seal Eesti Energia allettevõte oli salastatud dokument äri jällegi ärisaladuse kaitseks ehk kõik kalkulatsioonid, mis siis pidid ütlema, kuidas kavatsetakse see 135 megavatti sealt välja võtta ja nii edasi. Kuidas see, kuidas see nii-öelda tasuvaks kujuneks, kõik salastati konkurentidest selle argumendiga oleks siis võetud üle riigi abiga riigi toetusega kogu see kogu see maalapp. Nii palju, kui mina aru saan, siis on välja antud ehitusluba ja ma täpselt ei tea, kas ehitusload on avalikud dokumendid, aga see kusagilt sellest omavalitsusest välja antud, kus, kus see maatükk asub, et küllap iga huviline võib sealt vallavalitsusest küsida, et mis need tingimused täpselt on. Aga. Ei, ma mõtlen midagi muud, kui sul Enefit ütleb, et näiteks, et ta suudab seda 35 megavatti seal välja anda ja see muutub argumendiks, millega eraettevõtjad konkureerida ei suuda ja kui selle kalkulatsioone pole avalikustatud, siis ta laest võetud number. Ma tean, et ei saanud mitte midagi aru, mis ma tean, et aulepped, aulepa, tuulepark näiteks, mis mis mõttes konkureerida ei suuda, et see on. Ühesõnaga, anna andeks, ma ei saanud aru, mida, mida sa ütlemata jätnud on, riigiettevõte lubab tootlikkus, mida ta tegelikult saavutada ei suuda, trumpab, oota. Las ma nüüd lõpetan korraks ühe mõtte ära, näiteks. Ma olen lugenud välja selle, et mul ikka ära aule, mis asja sa, Eesti energia ei ole välja öelnud aulepa tuulepark näiteks eriti 125 miljoni, mega ühesõnaga 130 525 mega patisena annab ta maksimaalselt 80. Aulepa tuulepargi võimsus on seal midagi 30 pluss mega ette seal võimsus ja toodang on. Siis olen mingit jama ajanud, aga põhimõtteliselt kahjuks küll riigiettevõte on võimeline esitama andmeid Neid salastama viisil, mis annab talle Ebamoraalse konkurentsi konkurentsieelise eraettevõtete eraettevõtjate suhtes. See point Ahto midagi aru, anna andeks, no seal on keeruline matemaatika, ma saan aru siin isegi ilma numbritelt läheb asi käest ära. Küsimus on selles, et ma ju just nimelt mõjutab enda turusituatsiooni selle maa lapik tahtis kasutada selle malad endale saamiseks riik peaaegu et läks kaasa, nüüd otsustas ümber. Ma ei, ma ei saanud täpselt aru, mida Eesti energia on jätnud avalikustamata, sest ma just ütlesin, et neile on välja antud ehitusluba ja liitumisvõimsus maksimaalne liitumisvõimsus sellel krundil on 138 megavatti ja keskmine eesti tuulik toodab kusagil umbes 30 protsenti tee oma võimalikust töövõimeliste aastas. Ja sealt on võimalik välja arvutada siis ka siis ka see potentsiaal, elektri hulk, et potentsiaalne elektri hulk on umbes 300 gigavatt-tundi aastas. Ma saan aru, et pool sellest, mis ma saan aru, sõltub tuulikutest ja sõltub tuulest ja mõlemad on ühesõnaga tuulikuid, kust ostetakse või milliseid, seda pole teada, järelikult seda elementi pole, arvustas võimalik kasutada tuul, samas on hinnatud. Ma saan aru konstantseks tormiks, seal ehk siis Eesti Energia tütarettevõte on näidanud tootlikkust, mida ta tõenäoliselt tagada ei suuda, aga mille, millega ta saab endale argumentatiiv sellise nüüd. Ma näen, et Andrus naerab seal niimoodi. Ma ei saa aru, mis sa sellega öelda tahad, võin öelda seda, et riigiettevõtted on konkurentsieelis olnud, mis sellega ära osa sellega absoluutselt. Vaidla eraettevõte oleks saanud Eleringiga sõlmida lepingu ette, muuseas, kui nüüd see Eesti Energia tütarettevõte kaotab selle oksjoni, siis üle miljoni euro, ma saan aru, läheb Eleringile lihtsalt kaotsi makstud see, see liitumisraha ära makstud. Aa nojah, ma, ma seda täpselt ei tea, kas liitumisraha on makstud või mitte, aga selge on see, et Eesti energia on seda projekti pikalt ette valmistanud. Tõsi on see, et nad seal mõõtnud tuult ja tõsi on see, et nad teavad seda, et millised need tuuleolud seal on. Ja ma nüüd ei oska öelda, et, et kas see on ebaeetiline, kui üks ettevõte peaks siis saama sellise äriprojekti sisu kuidagi avalikustama, ma millegipärast arvan, et see ei ole ebaeetiline. Et vaielda võib tõepoolest selle suru konkurentsi ei lähe üldse selle korda nagu, nagu see, mis ta on tasane mänguväli, nagu öeldakse, inglise keeles võiks üldse olla eraettevõtja, kui riigiettevõtte valdab kõiki hoobu hoobasid ja teeb nagu ise tahab neid asja riigi toetusega. Tal on. Minu meelest saavad toetusi kõik. Ma räägin, ma räägin, ma räägin kas või seda kohtuasja, kus riigiettevõte keeldub avalikustamast nende kalkulatsioone miks ta peaks need kalkulatsioonid avalikustama. Sellepärast ma saan aru, et need kalkulatsioonid olid põhjus, miks leping taheti anda riigiettevõttele. See kohtus oli vaidlustatud riigi otsus anda see projekt Eesti Energia tütarettevõte millest ma räägin. Jah, aga ma ei saa aru, mida Eesti energia peaks avalikustama seda, et ta on seal mitu aastat otsustanud talle anda või valitsus otsustanud talle anda selle lepingu ja see info muuta avalikuks, kuidas seltsi eraettevõtjana konkureerida saaksid. Vaata, mis info peaks muutuma, avalikuks? Põhjendus, miks riik otsustas anda oma otsusega, aa nüüd ma saan aru, kuidas ma ei tea, miks nad on otsustanud anda, aga ma võin sulle pakkuda ühe ma võin sulle pakkuda ühe võimaliku versiooni. Näiteks siin viimastel kuudel on olnud väga-väga aktuaalne ju selle puidumassi, tehase ehitamise projekt, eks ole, nii, ja nii palju, kui ma aru saan, siis puidumassi tehase rajajad soovivad riigilt saada umbes sadat hektarit, et ma, ma täpselt ei tea, sesse kruntidel avalikustada, aga nendest lappidest väljaütlemistest on mul jäänud mulje, et see on ka paljuski riigi maa, mida nad pretendeerivad. Nüüd ma lihtsalt teooria, kuidas küsin sinu käest, et kui sa ütled, et et see, et valitsus otsustas riigiettevõttele anda ühele riigiettevõttele, anda 160 hektarit selle erakordselt suure taastuvenergiaprojekti tegemiseks. Et ja sa ütled, et see on hämar, kui nad annavad selle ilma ilma oksjonite siis ma küsin su peale selle peale vastu, et kuule, puidumassi, tehase tegijad on oma krundi välja valinud, kas siis riik peaks ka selle krundi panema oksjonile? Siin on muidugi teine teema, kuidas teine teema, öeldakse, et enne kui sa lased vastata, et sulle ka konkurentsi siin nähtavat ei ole, sind lüüakse lihtsalt mingi konsortsium kokku, mis on sisuliselt monopolistlik, millega võistelda, kellelgi pole võimalik, räägitakse miljardist eurost, vaevalt, et kaks erinevat konsortsiumi pakuks Eestile miljardit. Kui nii oleks, siis on see küsimus õigustatud, aga mina, muuseas, ma pakun, tulles selle tselluloositehase juurde, ma saan aru, et ka selleks loodetakse ärimeest ühesõnaga selle eraettevõtluse poolt. Seda, et valitsus kehtestaks erinevalt, pane inimest tingimused ehk siis spetsiifilised, nagu oleks tegemist riiklikult tähtsa ettevõttega, see on ka jama, aga ma ei vaidle, see on Jon totaalne jama, aga ma ei näe mingit paralleeli siin praegusele Tootsi. Tuulepargi paralleel on selles, et nii see valitsus kui ka juba eelmine valitsus on rääkinud sellest, et Eesti vajab suuri suuri projekte ja näiteks isegi rääkida siin majanduskasvu teemast. Toonitsid seda küsimust, et kuidas tõsta tootlust tõsta sellega, kui eestlaste tehakse suuri investeeringuid, mis annavad suurt lisaväärtust. Aga las ma siis selline selline projekt, aga ma sulle kirjeldasin projekt, mis on umbes pool praegu olemasolevast uue energiast, see on suur projekt ja seetõttu ma ei arva, et see oleks olnud hämar otsus, kui valitsus otsustab, et me anname oma firmale selle krundi, las ta teeb selle Eesti jaoks silmapaistvalt suure ja mõjuka projekti. Okei, ma annan sulle natukene tausta konteksti juurde, sina tõid sisse tselluloositehase, ma toon sisse Tallinna Sadama, mis on väga tuntud riigiettevõte, mille probleemidest mille probleemide lahkamisel iga minister, iga ametnik, kes oli sellega seotud, ütles Tallinna sadamad, on ettevõte, mis on riigi omanduses, aga mis tegutseb 100 protsenti nagu iga teine eraettevõte või, või turul tegutsev ettevõtja, ehk siis point on selles, et riik on omanik, aga ettevõte tegutseb turureeglite alusel. Mida ma sulle üritan öelda, on see, et Eesti energia on riigiettevõte, kes selle analoogiaga millegipärast mingisugust seost ei oma, tema ei pea tegutsema. Ma saan aru nagu iga teine era eraettevõtjad, tal on võimalus otse valitsusse minna ja miks see kehtib, et Eesti Energia puhul ei kehti Tallinna Sadama puhul ma saan aru, et tegemist on üle mitme valitsuse praktiseeritud investeeringute tõmbamise selle strateegiaga, sellega ma ei vaidle, aga ütle mulle, miks on üks ettevõte Tallinna sadam kohustatud käituma nagu eraettevõte ja Eesti Energia järsku ei ole kohustatud käituma kui eraettevõte, kus, kust see vahe tuleb? Aga ta ju saab riigilt abi, ta saab Eleringiga lepingu. Ta saab riigile esitada mitte avalikustatava kalkulatsiooni, mille alusel riik ütleb, et eraettevõtjale eraettevõtjatele ei, teie ei saa, sest et Eesti Energial on parem pakkumine, kuidas see ei ole, et kuidas see on turuneutraalne käitumine, ütle mulle. Aga see ongi turuneutraalne käitumine, et ettevõte on teinud ettevalmistusi ühe projekti jaoks, tal on see, et noh, needsamad tuuleolud ehituslubade väljaajamine, see kõik ongi ju ühe ettevõtte äri omandanud Andrus, kuidas niisuguse ette? See ongi selle projekti väärtus, kuidas nad on võimalik konkureerivast on see absurdne nõuda umbes et üks, et üks ettevõte peaks piltlikult öeldes püksid maha laskma, teised ettevõtted võiksid siis edasi tegutseda, see on absurdne nõudmine. Mina panen muidugi midagi sellist nõudnud, aga ma arvan, et sellega on ka asja. Ma tahaksin objekti puhul veel lisada, et nüüd, kui see oksjon tuleb, siis tõenäoliselt on selge, et hind, mida pakutakse, kindlasti on kaugelt kõrgem kui neli miljonit eurot. Ja seal on üks selline väike gene, aga mingi kõrgem nüanss on nimelt selles, et Eesti tuuleenergia toetused makstakse välja nii-öelda ühe potina, ehk siis Eestis maksab valitsus Dust kuni 600 megavatt-gigavatt-tunni tootmiseks aastas, see on umbes kaks, 32 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpus jõudis maht enam-vähem täis, ehk siis olemasolevad tuulepargid on selle mahu täis, too võimelised tootma. Ja see süsteem on nüüd selline, et iga uus tuulepark, mis lisandub, see nii-öelda lahjendab seda potti, sellepärast et toetust makstakse täpselt nii kaua kuni 600 gigavatt-tundi on täitunud aastast tootmist ja edasi peavad siis tuulepargid tootma elektrit niiviisi, et nad enam riiklikku toetust ei saa. Ehk siis, kui see suur tuulepark tuleb, siis oluliselt vähendab kõikide juba toetust saavate tuuleparkide toetusi. Ja see oksjon, mis nüüd tuleb, ei tule mitte niivõrd maa peale ega tule mitte selle peale, et kes saab võimaluse ehitada tuulepargivahid käib just nimelt olemasoleva toetuste poti peale, et oksjonivõitluse üks olulisemaid küsimusi on see, et maa omandaja omandab siis ühtlasi mitte niivõrd võimaluse ehitada, mida ta ka omandab aga omandab just nimelt õiguse, et tema olemasolev projekt saaks stabiilset toetust edasi. Kui see nii, nii, enne kui me selle teema kinni panema, et oleksin midagi vale arusaama, Ma tsiteerin sulle Lääne elu, kui ma tohin, eks. Absoluutselt, see on minu lemmik ajaleht. Nii ma loen siit välja, et aulepa tuulepark toostab, toodab aastas umbes 80 megavatti, nagu ma ütlesin, sulle. Võimsuse ühik, noh sa ütlesid mulle 30. Okei. Ja nüüd on meil Mul on, tähendab projekt, ma ei tea, kas nüüd Andrus, sa sellega nõus oled, aga me võiksime hakata valima nädala idiooti ja selle inspiratsiooni ma sain Jürgen Ligile, kes valis enda nädala võib-olla ka aasta idioodiks, Sven Sesteri, rahandusministri jutt käis siin väga konkreetselt selle eelarvestrateegia kontekstis tehtud avaldustest. Mille siis endine välisminister, endine siseminister ega vist välisminister Jürgen Ligi kvalifitseeris idiotismina. Tuues siis sellist värvikat lisa nii oma avaliku keelekasutusse kui ka laiemalt Eesti poliitilise kultuuri. Ma ei oska öelda sõna varra, aga siis esimeseks nädala idioodiks. Ma valiksin Jürgen Ligi ja jätkaksime vastavalt sellele, kuidas materjali tuleb ka edaspidi. Mul on üks märkus selle teema kohta, et siin räägitakse tõejärgsest ajastust. Viidatakse sellele, et tänu sotsiaalmeediale üldse internetimeediale pahatahtlikud kuulujutud levivad erakordselt kiiresti ja. Ma selle tõejärgses ajastus, aga selles mõttes nõus ei ole nagu ka mõned kriitilisemad arvajad veel, et neid pahatahtlikke kuulujutte on levitatud ka enne enne seda, kui internet üldse leiutati, aga nüüd, mis tõejärgset ajastut iseloomustab, on see, et iga väiksemgi märkus, mida sotsiaalmeedias keegi pillab, siis millegipärast peavoolu meedia korjab selle kohe üles. Et arvestades seda Jürgen Ligi märkustes, no ma ei tea, mina arvan küll, et minu meelest peaksid nagu Eesti suuremad meediamajad seadma oma selle uudisekünnise märksa kõrgemale ja igast sotsiaalmeedias tehtud märkusest ei peaks tingimata uudis tegema, ma arvan, et see avalik debatt, avalik ka arutelu oleks palju kvaliteetsem, et noh kasvõi seesama, et kui see energia, mis kulus kõik selle peale, et Exceldada läbil pulkadeks detail, et kas Sven Sester on idioot, kas Jürgen Ligi käitus õigesti, kui ta nimetas idioodiks? Kui see energia oleks kasvõi teinud, arutame seda selle üle, et et kas Eesti majandus on heas korras, kas kas Eesti valitsus on teinud mõistliku eelarve, siis oleks energia palju mõistlikumasse kohta, kui arutleda selle üle, et kas Jürgen Ligil oli kusagil internetikommentaariumis, mille noh, kui te loete seda siin Jürgen Ligi seinal avalikult saadav, noh, seal see ei olegi mingisuguse kvaliteediga väitlus seal mingi kohutav mingis sõnamula, et kogemata pillas, ma ei tea, kas kogemata või sihilikult ütles tõepoolest, et Sven Sester on idiaatsest tsitaat, nagu Sven Sesteri tsiteeriti tõesti jättis tänast pisut lihtsameelse muljet. Ma arvan, et peaks tõstma uudiskünnise kõrgemale. Ma olen sellega põhimõtteliselt nõus, aga sa oled, sa lähed veidikene teise äärmusse siin, et sa oled Jürgen Habermasi masti mees, kes kes usub, et kui kõik ratsionaalselt arutavad argumendid on läbipaistvad ja kõik see jutt on hästi mõistlik, siis tuleb ka parem tulemus. Ma ei ole veel näinud maailmavaatelist debatti, kus üks pool oleks debati lõpuks on, sul on nii argumentatsioon, et ma hakkan nüüd sinu maailmavaate pooldaja, eks ole, see asi ei käi niimoodi, mina ei tea, iga selle viimase aasta jooksul olen küll korduvalt ümber võinud see on midagi, mille suhtes ma mõtleksin siis sinu puhul ja tuleksin tugevamalt ette valmistunud siis vähemalt selle osas, milles ma sind olen ümber veennud. See on aitäh sulle selle mõtte eest, aga näiteks mina olen ammusekse põikpeaga ja üheselt, mida üritan öelda, ilma naljata. Nüüd on see, et sellistes debattides reeglina mingisugust uut tõde ei sünni ja ei ole olnud isegi tõe tõeajastu, rääkimata tõejärgsest ajastust, aga mingil määral mingisuguses ulatuses on viisakas keelekasutus avalikus sfääris, mis puudutab poliitikuid. Nõutav Mulle tundub ja siin Jürgen Ligi on eksinud ja mitte esimest korda. Kas need, kes veel seaks meile avalikus ruumis standardid, ka mitte poliitikud ise ja ma ei, ma ei leiutasin mingit jalgratast, Suurbritannia parlamendis näiteks on terve rida sõnu, mida ei tohi kasutada. Järgnevad sanktsioonid vastas aadressil juba juba sadu aastaid. Meil peaks midagi sarnast olema. Facebook ja poliitniimoodi. Facebooki järgida on keerulisem, aga, aga isegi see, mida sa praegu sinu kirjeldas Jürgen Ligist ütleb meile muuhulgas ka seda, et ta on sisuliselt internetitroll siis ja selliseid inimesi ma ei laseks valitsusse vähemalt. Olukorrast riigis. Ja nüüd räägime siis liiklusõnnetusest. Mis juhtus nüüd eelmisel nädalavahetusel, kus Tallinnas peeti kinni üht mootorratturit, kes ületas kiirust, sõitis politsei eest ära. Politsei lahendas olukorra niiviisi, et politseibuss sõitis mootorrattale tagant otsa. Seal sõitnud kaks inimest said kehavigastusi. Jaanus Carnot viitised sellises politseiriigist, tema ei tahakski elada, see oli ebatäpne tsiteerimine, ma lootsingi, et mulle täpselt, mis, mis sa ütlesid sotsiaalmeedias. Ma ma pean siin üles otsima, ma tõesti ei mäleta selle päris väga kriitiline politsei aadressil, et ta niimoodi jah, sellepärast et ma miks ma kriitiline olin, oli põhjused, et ma nüüd hakkame ringiga tulemusele teema juurde, miks ma kriitiline olen, meil on veel kolm ja pool minutit, et et üle-eelmisel aastal juhtus Tartus üks raske õnnetus, kus väljasõidule sõitnud politseibuss sõites vist Riia mäel oli otsa kahele noormehele, kes teed ületasid, üksnes sai surma. Ja see uurimine, mida politsei korraldas, pärast seda, lõppes sellega. Politsei järeldus oli, et mitte mingit rikkumist polnud ja see oli lihtsalt halb asjaolude kokkusattumus. Ja kui ta ütleb, et Tartu ringkonnakohus oli sundinud uuesti politsei uuesti seda asja uurima, siis Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jüri Saar kirjutas ajaleht Lääne elu ühe arvamusloo, kus ta analüüsis seda olukorda. Ja ta analüüsis selle juhtumi näitel politsei töökultuuri ja jõudis järeldusele, et kui mitmes teises eluvaldkonnas on Eestis kendunud sellised läänelikult väärtused, siis politsei ja liikluse valdkonna seerita nimetas omanikule liiklust. Et liiklusvaldkonnad sealhulgas siis ka liiklusjärelevalve ehk siis politseitöö valdkonnas on jätkuvalt, et need väärtused sellised nõukogude aegsed. Ja ta tõi kolm tunnus seal välja, et esimene tunnus Jürisaare järgi on see, et et liikluses jäävad ellu tugevamad. Teine tunnus on see, et liikleja ise ei või midagi otsustada, sest riigivõim eeldab, et liiklejad jääb alati halvema valiku võimalikest variantidest kõige halvema valiku. Ja kolmas sellise nõukogude aegse liiklusskulptuuri mentorit teedi tunnus on see, et võimudele võimukandjatel on alati õigus. Et kui kuulajad korraks seda kolme tunnus selle kolme tunnuse peale mõtlevad ja analüüsivad seda, kuidas seda mootorrattaõnnetust, mis juhtus Tallinnas nüüd lahati, siis nad näevad, et kõik need kolm tunnust on seal täidetud. Ehk mis ma öelda tahan, on see, et et see juhtum on üks paljudest pikas reas, kus, mis näitavad seda, et politsei töökultuuris midagi lonkab. Ja, ja selle lonkama politsei töökultuuri tagajärg on just nimelt see, et me võime saada küll suurepärase sellise kuritegu deta ühiskonna ruumi jagad. Töökultuuri tagajärg on see, et inimesed hukkuvad. Kus sa muidugi eksid, räiged tekstid on see, et me saaksime tänase politsei töökultuuri tagajärjel õigus siis korrektse ühiskonna või kuritegutsete ühiskonna ja see on muidugi koht, kus ma olen tegelikult suga nõus niimoodi ringiga, aga see ongi see üks tänaseid absurdne. Igaüks sõidab Tallinnas kas või pool tundi, kui tal oleks politsei, sau ja politseimärk. Ta võiks teha trahvi vähemalt kolmele neljale inimesele, täita riigikassat nii, et vähe ei ole. Ja ma ei saa aru, miks politsei ei ole võimeline igapäevases Tallinnas hoidma ära ma ei tea siin 890 100-ga sõita ja mida me kõik näeme ja inimestele peagu otsa sõita nendel radadel ja nii edasi, aga mis puudutab seda motomootorratast Ta vahejuhtumit ma pean ütlema, et on hetki, kus politseil tuleb minna vanadestamentlikuks sorry, antud hetkel vaadates seda videot, need inimesed oleksid lihtsalt eest ära sõitnud ja kui politseis Te üht ja teist ja kolmandat mootorratturid, nagu ta tavaliselt ei saa, siis mis mõte tal üldse on üritada saua välja panna ja öelda, et mootorrattur, palun peatage see mootorrattur, läheb koju, võtab kiivri peast ära ja keegi ei täiesti Jürisaare järgi soiust esindasid sellest nõukogude aegset mentaliteet. Karlovi järgige, ta ongi ette tulema ja inimese ära viima. Antud hetkel ma arvan, no Jüri Saar, Jüri saareks, ma ei tea, millest räägib, antud hetkel oli politseil õigus, ma ei ole päris kindel, et oleks pidanud sõitma sisse nii jõhkralt, aga vana testament on omal kohal siin ja seal. Ja sellega selle saatega täna lõpetame, see oli olukorrast riigis, kuulake meid taas järgmisel pühapäeval stuudios Andrus Carnovi, Ahto Lobjakas, elage hästi. Olukorrast riigis.