No pole palju aega tagasi, kui me rääkisime meie pühapäevakoolis kevadisest pööripäevast. Kõlama jäi tookord mõte. Kevadine pööripäev pole ees, rahvakalendris olnud ületähtsustatud. Küll on aga ülioluline olnud eestlastele jüripäev ja noh, näete, saatuse sõrm on seadnud nii, et täna, mil meil saade eetrisse läheb, ongi jüripäev. Mõningaid aspekte jüripäevast, siis tänane saade meil ka kõnetama son. Ja olgu siinkohal mainitud, et jüripäev leiab aset igal aastal, 23. aprillil, see ei ole liig kuupüha. Ja kui nüüd rääkida selle päeva Canoni seerimisest, et siis tuleb meil mõelda end neljanda sajandi algusesse, täpsemalt siis aastasse 303. Sel päeval suri hiljem märtriks ja pühakuks kuulutatud tud Püha Jüri kes ta oli selline püha Jüri, teatakse ajaloost ka, muide sünonüümide Georg kius ja Georg alla. Ja meie kuld kultuuriruumis ja ka siis kontekstis prevaleerib siiski nii. Jüri teada on, et see on üks levinud poisslapse nimi ka siin Eestis. Usundis on Püha Jüri olnud peaasjalikult sõjameeste ja talupoegade kaitsepühak. Seal on kõige olulisem teadmine püha Jürist ja Püha Jüri. Kaitset ihkasid kõik, kes olid saanud näiteks mürkmao otsa halvata või oli mingitel põhjustel jäänud süüfilis katku või, või leeprasse. Nüüd olgu siinkohal mainitud, mis puudutab siis patoloogia territooriumi ütleme niimoodi, et kui katkealee raha on 21. sajandil enam-vähem kontrolli all ehk siis see tähendab seda. Neid haigusi nagu massiliselt ei esine, siis kahjuks ei saa süüfilise kohta seda öelda. Nii, nii palju, nii palju siis meditsiinist. No loomulikult palvetatiga siis, kui juba mainitud haigused ei olnud veel ohvreid leidud, ühesõnaga, aga see rituaal palvetamise rituaal, peaasjalikult oli siis. Nii-öelda preventiivne üks asi on aga siiani jäänud selgusetuks. Kas Georg kius? Ei, ma ei eksinud praegu mikski orgius elik Püha Jüri hukati. Tähendab miks ma ütlen Georgias ja, ja sellel on siis ka Püha Jüri sama sama kaalugade kooriaga ehk siis võime öelda, et need on nagu sünonüümid. See tänases saates, muide, lugupeetud raadiokuulajad selgumas on, ärme kiirustame asjade kulgemisest ette. Nüüd püha Jüri, kõige suurem patt, mille pärast Ta siis hukati, oli see, et püha Jüri solvas ja halvustas Olümpose jumalaid ja see oli tabude tabu. Sellist käitumist ei saanud keegi aktsed teerida. Saatejuht siinkohal oma seisukohta ei võta seisukohta ennekõike just selles plaanis, et kas see püha Jüri olümpuse jumalat Solvamine ja ja kritiseerimine, halvustamine on õigustatud. Vat ma olen käinud olümp puse vahetus läheduses ning ma tundsin, lugupeetud raadiokuulajate usute või mitte jumalikku puudutust ja see Koht Se olümpuse, mägede vahetus lähedus, see oli Bueni fluidumiga paik. Nüüd. Tuleme siis kaugetelt maadelt oma mõtetega tagasi Eestisse. Ja Püha Jüri on Eestis märkimisväärse kajastusega sümbol, peaasjalikult sakraalehituste territooriumil. Väga keeruline mõttelõng, katsume lahti seletada, kuid mitte ainult sakraalehituse territooriumil. Püha Jüri kaitseb näiteks Võru linna. Kes on käinud võrus, teab, et selle linna tuiksoon on Jüri. Täna võime tinglikult seda jüri tänavad ka Võru peatänavaks nimetada. Peale selle kaitseb Püha Jüri veel ka Gruusiat, Inglismaad ja Moskva linna. Nüüd meie kuulaja küsitaalsed vis sellele väitele annab alust Moskva linna vapp, kui mõned meie kuulajad seda vapiga suudavad ette kujutada. Ühesõnaga Moskva linna vappi ja muide, kallip on kõige ehedam Püha Jüri portree Portoopuna sell taustal. Ja Inglismaa ja Gruusia lippu kandev element on punane püha Jüri rist. Püha Jüri rist on kandvaks elemendiks ka muide Sardiinia lipul pluss on seal ka nelja Mauri portree või või kujutis nagu, nagu üldse. Nüüd, mis puudutab Mauri osalust Sardiinia kauges ajaloos, siis saatejuht võib siinkohal öelda, et kunagi elasid nii Sitsiilias kui ka Sardiinia all. No sellised sellised inimesed, kes üsna palju sarnase sarnanesid nende inimestega, kes elavad peaasjalikult Kesk-Euroopas. Nüüd kui Maurid aga Maurid on teadupärast Leeglid Mauritsis vallutasid Sardiinia ja Sitsiilia rikkusid nad täielikult ära sealsete kohalike inimeste vereliini ja peale mauride mauride invasiooni. Juhtus siis niimoodi, et. Itaallastel konkreetsuses Ardiinlasteljasitsiilastel nende veres hakkas siis nende veri oli nagu tume veri juuksed muutusid tumedamaks, tahmu tus tumedamaks ja muutusid ka muidugi nende inimeste teatud iseloomuomadused. Nüüd niipalju siis niipalju siis Mauridest tuleks tagasi aga püha Jüri risti juurde. Ja me ei saa jätta mainimata, et see on üks vanemaid ja kosuutlikumaid sümboleid nagu üldse. Esmalt kasutasid seda sümbolina ristisõdalased ja no tuleb siinkohal arvestada, et ka meid kimbutasid teadupärast vanu eestlasi 13. sajandi alguses ristisõdalased ja nende üks sümboleid. Nendel ristikäikudel oligi Püha Jüri, punane rist, neid konsultati Sis lippudena ja märgistusena siis tõenäoliselt sõdalaste julgen öelda siin õla piirkonnas. Nüüd tuleb siis rõhutada, et see on siis olnud üks jätkusuutlikumad sümboleid, jõuame ka selle mõttelõnga lahtisele tamiseni. Esmad kasutasid siis nagu ma ütlesin, seda sümbolit ristisõdalased ja väidetavalt inglise lipuna mitte Suurbritannias ja kaks suurt erinevust Inglise lipp. Vot kõige kõige mõistlikum on kõnetada ehk praeguse saate käigus jalgpallientusiast. Siis ma oletan, et teie mõtetes ja teie mälus kangastub kindlasti Inglise lipp, see on siis valgel taustal punane rist, see rist siis ulatub lipuservast servani, mitte ei ole selline rist nagu näiteks šveitsi lipul. Nüüd olgu siinkohal siis öeldud ka indlast lipul. See kujunduselement on kasutuses olnud 13. sajandi lõpus kui ametlik inglise lipp. Olgu siinkohal öeldud, et kes teeb väikse vahemärkusega siia vahele, et alates 1606.-st aastast on kasutuses kompo inglise ja šoti lipust ja Šoti lipp, mis on siis püha André eurist ja mis asi see kombo siis endast kujutamas on? Vaat see on Suurbritannia lipp, mida me praegu identifitseerime ekslikult mõnikord inglise lipuna, see on Suurbritannia lipp, ta peab olema siis justkui Püha ändre risti ja loomulikult ka püha Jüri risti sümbioos, vaata ühendkuningriikidel on selline lugu, et. Üks osa on ju teadupärast kavails, aga veesi lipuelemente ei ole ühendkuningriikide lipul kasutatud. Meelde võiks tuletada siinkohal, et valsi lipp on iseenesest siis säärane kus on kaks horisontaalset triipu, üks valge, teine roheline ja selle lipu keskel on punane lohe toovat saatejuht Uskord küsis veislaste käest, et mida, mida see lohesel sümboliseerima son. Weil õelslased ütlesid vastuseks selle peale, et see no lohe sümboliseerib peaasjalikult Ta just siukest kaitset, valsi kaitset, et kui keegi ründab õisi, siis lohe muutub aktiivseks ja ründab. Vot selline selline legend või, või jutt? Ei saa jätta mainimata ka, et kui me rääkisime Andrew ristist ehk see on siis säärane rist, mis on, vaatame talle peale. Ja tundub, et kas kaks valget triipu on riistad tud ja nende nende siis ristamis kohad ei ole 90 kraadised. Velzi, vabandust, Šoti ja, ja Tenerife saare lipp. Puud on muide üks-ühele sarnased mitte segamini ajada, tahan rõhutada, et tegemist siis änd rõhuristiga. Nüüd püha Jüri risti kasutamine gruusia lipul on veelgi vanemast ajast, et kui siis Püha Jüri risti kasutamine inglise lipul gruusia kuningas, vahtang korka saali võttis, sellise lipukasutusse juba tähelepanu tähelepanu viiendal sajandil. Ja ja Sardiinia lipul on püha Jüri ristkasutada tuses samuti nagu inglise lipu 13.-st sajandist, vot nii palju siis lippude teadusest, mis on seotud kõige tuntumate lippudega, millel on kujutatud punane püha Jüri rist. Kui Eesti rahvakalendris on jüripäev tavapäraselt olnud põllutööde alustamise päev siis mujal maailmas on see päev veidi teisiti tee ära märgitud. Unesco on selle päeva näiteks kuulutanud ülemaailmseks raamatute ja autoriõiguste päevaks. Miks just see päev on valitud taas jälle tekib küsimus. Teada on, et seiks piir ja serva, kes surid 1616. aastal mõlemad ühel ja samal päeval ja õnnetuseks oli see 23. aprill. Ja muide, kui nüüd rääkida hispaania traditsioonidest ja peaasjalikult nendest traditsioonidest, mis siis 23.-le Meie Eesti kontekstis teadaoleva jüripäeva ajal toimub, siis hispaanlased armastavad sellel päeval üksteisele kinkida raamatuid. Läheme nüüd muusikalisele vahetunnile, head kuulajad. Miks täna säärane valik on tehtud, see selgub. Meie saate käigus. Täpsemini saate lõpuosas. Pühapäevakool. Minu meelest oli suur rõõm kuulata säärast etno futud, millel on väga tugev Tšaazi ja padu hambiendi element juures. Aga jätkame siis oma jutte jüripäevast. Eestis on jüripäev peaasjalikult looduse tärkamise tähtpäev ja jüripäevaga seonduvad ka meiesugused rituaalid, mida on siis aegu tagasi tehtud ja mis muide tänapäevases kontekstis on üsna reliktsed. Jüripäev on olnud ka ajaloos teada ja tuntud rohkem nagu naistepüha siin on teatud mõttes nagu paradokseks jüripäev ja naistepüha. Ja see püha oli peamiselt abielu naistele mõeldud püha. Need naised, kes kalendriaasta jooksul olid abiellunud, said osaks omataolisest vastuvõtu või liitumis rituaalist. No loomulikult selles sootsiumis, kus nad parajasti elasid ja ja üks tingimus loomulikult oli see, et nad pidid viibima Eestis. Nii. Nüüd kus kohas naised kogunesid, naised kogunesid tähelepanu, tähelepanu üldjuhul kõrtsi, aga, aga võis olla ka mõni mõni teine koht, kus nad kogunevad. Küll aga tuleb siinkohal väikese Vaheremargina lisada. Jüripäeval ei olnud kombeks käia teineteisel külas. Aga kõrtsi võis minna nii, et mindi kõrtsi ja tähelepanu, tähelepanu ei lastud mitte kõrtsmiku lõikeid teha. Noh, toitu, vaid lõiked võeti kaasa, kõik peotoidud, võeti kõrtsi, kaasan nüüd need naised, kes selles konkreetses sootsiumis oli uustulnukad. No pean silmas, kes olid hiljuti abiellunud, et need naised pidid teistele naistele juba nii-öelda staažikamatele abielu naistele väga tugevalt jooki välja tegema. Ja üks huvitav nüanss, see oli eranditult naiste pidu. Seltskond, mis moodustus, koosnes ainult naistest ja kõik mehed, kes juhuslikult või või muudel segastel asjaoludel naistepeopaika sattusid, said osaks totaalsele kiilbutamisele. Ja no ma julgen öelda ka verbaalsele ahistamisele. Jüripäev oli meeste püha tagasihoidlikumas võtmes ja meeste püha peamiselt Kirde-Eestis. Seal oli see karjase ametisse pühitsemise püüga ja rituaal. Ja ma ei ole nüüd küll teadlik, kas. See püha päädis hiljem, ma pean silmas Kirde-Eestis ohjeldamatu Brassimisega või oli see niisugune vaoshoitud ja no julgen öelda. Kultuura värk. Nüüd jüripäeva või jüripäeval kehtis üldiselt töökeelt, ma rääkisin kleebiti sõlminguid, lepiti kokku ja tehti lepinguid, aga tööd ei tehtud, toimus siis üldine töö, fatwa ja põllutööde tegemine oli tollel päeval, see tähendab jüripäeval eriti suur tabu, samuti oli lubamatu, nagu ma juba mainisin, üksteisel külas käimine. Nüüd jüripäeval on traditsiooniliselt tehtud lõket, lõhn tegemisega püüti tee peamiselt kaitsta karja nohh, kariloomi, kariloomi, nagu üldse. Ja Püha Jüri on teadupärast. Nii huvitav kui ka see ei ole, legendid, räägivad huntide patroon ja hunt ja, ja muidugi ka libahunt on eesti pärimuses olnud üliolulised kujud. Ja oluline oli sel päeval hundiga tuli sõlmida kauakestev diil, et ta kariloomi ei tuleks Executeerima. Selleks viidi läbi mitmed rituaalid ja arvati, et noh, selline asi siis nagu peaks ka ka nagu toimima. Ja valik nendest rituaalidest rituaalidest. Näiteks loeti loitse, mis pidid hoidma siis hundid eemal tehti kake ära kaasaegsemalt või ütleme, no näiteks 19. sajandil võis juba ära teha ka näiteks püssidega tuli statilisema õhku ja tõenäoliselt oli jüripäeval lubatud kui selle eesmärgiks on huntide tõrjumine ka lihtsalt karjuda, jaa jaa, räusata mis, mis on teatud kontekstis inimene saab välja elada ja ühtlasi tõrjub sellega hunte, mis on, mis on huvitav tegevus minu arusaamise järgi ja muide üks huntide tõrje rituaal oli nimelt õmblustööde tegemine, eriti tikkimine, tekib jälle retooriline küsimus, et miks arvati tikkimine õmblustöö tegemine laiemas kontekstis tähenduses sümboliseerib hundi silmade torkimist ja siis on hundil valus ja siis ta põgeneb jälle metsa ära ja jätab kariloomade kimbutamise sinnapaika. Kui nüüd huntidest veel rääkida ennekõike libahuntidest, siis ma käisin, ma käisin nüüd kinos hiljaaegu novembrit vaatamas ja seal on ka muide üks seen, kus naispeaosaline määris ennast mingi mögaga kui ja muutus ühtäkki Huldiks täpsemini libahundiks. Ja kui ma jälgisin selle looma käitumist, lugupeetud raadiokuulajad, Lohta Püverdas ennastunustavalt, et nii-öelda nii-öelda pori sees siis mina sellist elukat küll libahundiks keeldun nimetamast, vaid selle eluka nimi on libuhunt. Kuulame kuulame muusikat, vahepeal. Läits valla. Rada. Pühapäevakool. Räägime muusikalisest kooslusest ka, kes meie saadet on siiamaani muusikalises tähenduses illustreerinud seonumma leelo, selline huvitav, huvitav kooslus, natuke on siin setu rahvalaulikuid natuke siin umma muudu ja ja mitte päri, summa muutub ka, see ei ole, see on rohkem nagu etno futu, et on kokku pandud siis etnomuusik ka elemendid ja sellised kaasaegsemad elemendid muusikas ja muidugi ja antud see on väga tähtis, kui on ikka biiti antud, siis tundub, et see lugu on tantsuline. Vot niit. Mida teeb kaasaegne eesti inimene jüripäeval? Üks tähtsam üritus, mis toimub, on muidugi jüriööjooks. Tõsi, see üritus toimus küll juba eile ära, nii et kutsuda inimesi kasvõi korraks kasvõi korraks ühe üks kord aastas olema atleet, täpsemini siis. Jooksja on paraku paraku juba nagu ajalugu või ma olen hiljaks jäänud sellega. Nüüd tuleb aga mainida muud tume ka spordilembeseks, et seda spordiüritus ehk siis jüriöö jooksu peetakse Eestis juba alates 1960.-st aastast ja selle ürituse üks liikumapanevaid jõude on Eesti Deerumis liitia, sport, eliitjõud. Nüüd pidage või pöörake tähelepanust 1960.-st aastast alates, tähendab ka rasketel aegadel on jüriöö jooksu peetud. Nüüd tänavu toimus jüriöö jooks juba siis 50 kaheksandat korda. Ma ei ole matemaatikas väga tugev 50 kaheksandat korda ja ma võin eksida. Ja, ja ma arvan, Meie kuulajad andestavad selle mulle. Kuid minu teada toimus see esimest korda Tallinnas ja vanalinnas. Võistluse üks emotsionaalsemaid tahke on seejuures meenutada 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusu. Siis veel jüripäeval peavad oma traditsioonilist laagriüritust ka Eesti skautide ühing ja ka Eesti gaidide liit ja seekord toimub üritus minu teada minu sünnilinnas Tartus tuss saatejuhi sünnilinnas, aga mitte praegu kodulinnas. Nii, ja üks oluline tõik ja tahk veel siia juurde, et kuna Tallinnas asub Jüriöö park, siis on arusaadav, et seal toimuvad ka tähtpäevakohased sündmused. Kuna jüripäev või kuna jüripäev üks rituaalide komponent on tuli ja lõkke siis meil siin Tallinnas on üks ilus traditsioon linnapea tõrviku ja see tuuakse hobustega Jüriöö parki, et süüdata siis vabaduslõkke. Loomulikult on see rituaal õigustatud peaasjalikult seetõttu seetõttu, et õigupoolest sümboliseerib ta ja kohati matkib ka Jüriöö ülestõusu algust 1343. aastal siis süüdati ka nähtavas kohas künkal suur lõke, käe või minu teada pandi, koguneks maja põlema. Nüüd selle see Jüriöö park. Ta ei ole mitte ainult säärane koht, et tuuakse, tuuakse tõrvikuga, tuli sinna, pannakse põlema vaid seal Jüriöö pargis sellel üritusel reeglina peetakse ka sütitavaid kõnesid. Patriootlike kõnesitum, tuletatakse meelde, kes me oleme, kus me oleme ja et me viibime Eestis. Nüüd üks huvitav tähelepanek. Ma olen välja uurinud, et Eestile olulised sündmused ja tähtpäevad toimuvad kas 23. või 24. kuupäeval, aga palun väga, jüripäev toimub 23. kuupäeval, võidupäev toimub 23. kuupäeval juunis. Jaanipäev, palun väga, toimub neljal 24. kuupäevad ja Eesti vabariigi sünnipäev on, mis kuupäeval mõeldise. Nii et 23 ja 24 on Eesti kontekstis eesti numeroloogias üsna olulised kuupäevad. Nii. Ühest asjast tahaksin veel rääkida. Püüdsin uurida, kas jüripäevateemalisi rahvalaule on Eesti folkmuusikasarvest külluses võtta. Huvitav märkida, ma loodan, et ma, ma ei eksi. Ma ei ole väga kõva etnograaf. Et jüripäevateemalisi rahvalaule polegi nagu muide eri eriti olemas. Siiski tulles tagasi selle jüripäeva tegevuse juurde, kus siis abielunaised said said kokku, kas siis kõrtsis või, või, või mingis mingis teises kohas, kus nad siis oma rituaale tähistasid seal lood teeloitse. Ja või õigemini joiguti loitse, neid ei loeta. Et selles võtmes võiks ju ka mõelda selle peale, et tegelikult rahvalaul on justkui nagu olemas. Nüüd edasi. Siis veel seal kõrtsis. Toimus selline huvitav rituaal, mida võib nimetada ka nii-öelda või võlumiseks, et naised imiteerisid selles kõrtsis, kui nendel oli jüripäevasel show'd taim justkui või tegemist, kuigi ametlikult või tegemist ei toimunud, see oleks läinud nii-öelda töö kirja ja tööd ei tohtinud jüripäeval teha. Nii, ja sealjuures siis toimus ka siis selline loitsu esid pidamine. No võib ju siis ülekantud tähenduses seda siis ka lauluks nimetada. Muide tänase saate muusikaline kujundus ongi seetõttu üsna huvitav, Taavi ja eklektiline, ja kui nüüd, et hakata juuksekarva lõhki ajama, siis tuleb tuleb siis tõdeda, et see on üsnagi raskelt, haakub meie tänase põhiteemaga. Nüüd räägime siis edasi sellest, et õigeusu kogukond tähistab paga jüripäeva kaks nädalat hiljem, nii nagu nii nagu enamus kirikupühi õigeusu kiriku puhul toimuvat meie kirikupühadest, eks ole, kaks nädalat hiljem, nii ka siis jüripäev kuuendal mail, seega kaks nädalat hiljem ja need inimesed, kes oma tõekspidamiste mees 23. aprillil nagu jüripäeva ei taha pidada Glen ennekõike just saate kuulamise prisma läbi vaadatuna, siis olge head, meil on järelkuulamine olemas ja olge hea, kuulake seda saadet siis kuuendal mail uuesti, siis jüripäeva meeleolu endale. Akuutselt luua muide head järelkuulamise entusiastid, üks oluline asi, mida saatejuht peab ilmtingimata meie kuulajatele meelde tuletama, see on meil kõigil kohustusi r kahes nimelt need, kes siis saadete kuulamiseks kasutavad keskkonda otsepunkt r e see on läbi teinud suuremat sorti muutuse. Kui varem sai seal saateid vaadata muide ka vaadata ja kuulata ainult reaalajas, siis nüüd saab neid ka tunni jagu tagasi kerida, nii et olge, olge head, järelkuulamise entusiastid, teile on ka informatsioon nagu antud, nii lõng jäi pidama siis kuuenda mai juurde, seega kaks nädalat hiljem tuleks siis nendel inimestel, kes kes tahavad sellel päeval jüripäeva pidada kiigitada kõrvu. Nüüd Kagu-Eestis on jüripäeva tähistamine väga tähtis ettevõtmine ja peaasjalikult on siis kohakene nimega Värska väga olulises tulipunktis. Nagu on teada need inimesed, kes on Värskas käinud ja loomulikult, et need inimesed, kes elavad Värskas, peaksid väga hästi teadma, et seal on ka Jüri kirik. Mis on siis muide, nende sündmuste keskpunktis tähendab jüripäeva tähistamise keskpunktis. Siis kui on jüripäev, siis tavaliselt Setumaal külastatakse surnuaeda. Aga peale peale seda kohustuslikku külastust on pidu, pidu, show'd, taim, kiigeplatsil ja toimub siis spontaanne laulmine ja pillimäng, maitstakse sõira ja antakse jooki. Nüüd tahaks esile tõsta veel ühe tõiga. Kuna Püha Jüri on märg ter ja Inglismaa patroon, siis arusaadavalt ei saa selle päeva tähistamisest mööda vaadata ennekõike inglase pilgu läks. Ja tuleb siinkohal rõhutada, et arvestades inglaste traditsiooni ja kombel embus teatud mõttes ka hiidlaste konservad dismi toimuvad seal jüripäeva tähistamise rituaalid rõhutatult tead, traalses võtmes. Peaasjalikult Ta on prioriteet number üks, neis nii-öelda teatraalne etteaste, Püha Jüri võitlus lohega. Sealse pärimuse kohaselt oli Püha Jüri vapper ja eeskujulik rüütel. Aga kõik see, mis on seotud rüütlitega, on Inglismaal pühamas püha. Kui meie kuulajad mingis olukorras täpsemini. Fikseerivad näiteks mingisuguses ikonograafilises tähenduses sõduri kuskil kujutise, olgu ta siis lipp või olgu ta siis vapp või olgu ta siis maal. Ja see sõdur, kes parajasti võitleb lohega, siis te võite head. Taiese jälgijad olla üsna kindlad, et see on püha Jüri nõnda head raadiokuulajad, sellega on meie suur austuseavaldus jüripäevale otsa saanud. Mul jääb mulje, jääb teile soovida kõike kõige paremat, täname võõrkeeles teiega hüvasti jätta vaid anname võimaluse kuulata teil sellist ehedat etnofotot. Ma loodan, et tumma muudu poisid ei solvu selle peale, kui ma sellise peene nimega teie teie muusikat nimetan, mida, mida ma arvan mitte ainult saatejuht, vaid ka kuulajad armastavad siiamaani.