Pärast seda, kui kodanik Mahašavi oli pikemat aega hoidunud sekkumast avalikku ellu hakkas ta, kui mu mälu mind ei peta, oli see kohe pärast seda suurt pidu, mida meie küla pidas oma teatri esimese armastaja 60. sünnipäeva puhul kui jälle asju otsima, mille reorganiseerimine paistis talle tungivalt hädavajalik olevat. Seekord ei kuulunud Mahašavivel külanõukogusse, kuna passiivne hääleõigus on meil seotud vähemalt 400 särava püksinööbi omamisega ja Mahašavi käsutuses oli neid vaid 348. Seepärast ei saanud ta endale lubada, et ta oma tegutsemisihale oleks avalikult andunud. Aga tema energia oli peaaegu piiramatu ja seda võib nimetada isegi haiglaseks. Ta pidi otsima teisi võimalusi, kuidas oma unetute ööde ideid ellu viia. Ja tema ideed, vannun jah v habeme juures olid löögi võimsad nagu keskmise suurusega hästi välja balansseeritud aatom, käsigranaadid. Ükskord see oli sel ajal, kui ta oli juba kaotamas huvi taimefüsioloogia vastu mõtles ta külanõukogult nõuda, et külajuuksur pandaks küla ümbritsevat kaktuse heki seestpoolt pügama. Sellest aitab, ütles ta, et heki väliskülg oleks okkaline, kuna kanavargad tulevad teadupärast enamasti väljapoolt. Üleüldse aga ei olevat üheski külas pügatud kaktused ja seepärast muutuks meie küla turistide külgetõmbenumbriks. Tõsi küll, kunagi olevat üks mees Hollandist saanud pettuse pärast karistada. Ta oli nimelt raseerinud kastant kasid ja müünud neid siis viinamarjade pähe. Maha šavim aga ei mõelnud mingil juhul pakkuda pügatud kaktusi petlikele india fakiiridele, kes sellisel häbematult kombel nael vooditest lugupidavat publikut nendega. Kui ma talle pärast tõestasin, et üks mees Californias kasvatab juba pikemat aega täiesti siledaid kaktusi loomatoiduks pomises ta midagi Amiirikalikust ette trügimisest ja jättis selle mõtte sinnapaika. Järgmisel ideel saima Hašavi sabast kinni ühel unetu ööl. Nimelt oli tema voodisse eksinud üks kameeleon. Kameeleon on meie külas koledal kombel. Miks ei peaks seda jumala andi laialdaselt rakendatama. Ja miks peavad ainult poliitikud kasutama selle looma põhiomadust? Miks hüüdis ta. Külakoosolekul ei peaks meie peentel daamidel, ma mõtlen selle all ametnike prouasid olema käekotid Camilio ninast, mis muudaksid vastavalt tualeti-ile oma värvi võtaksid nii-öelda dual letile sobiva värvingu. Kui talle pärast seda sattus hambaarsti ooteruumis kätte kriminaalromaan mõrv Jeruusalemmas jooksis ta otsemaid politseijaoskonna ülema seersant Zilli juurde ja seletas talle neid tohutuid võimalusi, mida pakuks Camiiljoni nahk politseinike rõivastuses. Mister süüdistan, kas te teate, mida see kõik annab? Püssirohu VTT pulbri ja penitsilliini leiutamine on lapsemäng võrreldes selle ideega. Politseiniku värvus muutub vastavalt ümbrusele. Kui politseinik jälitab hašissi mugeldavaid Bedwiine läheb ta kõrbeliivakollaseks ajab ta kanavargaid taga, ei saa teda Leghorn'i tibusid helistada. Jälitab taga illegaalseid sisserändajaid, muutub ta pruuniks nagu pruul maja Münchenis. Piiramatud võimalused laiuvad kriminalistika ja ka küla-is, kus seda uut univormid tööstuslikult tootma hakatakse. Olge head, mister, võtke kohe istet ja kirjutage vastav ettekanne ülemustele. Seersant, aga nagu enamik politseinikke omas vähest kujutlusvõimet. Seepärast vaatas ta kodanik Mahašavile osavõtmatult otsa, lõi piibu vastu valve politseiniku õlga tühjaks ja ütles ilma erilise viisakuseta välja. Maha šaviaga jätnud jonni. Kui reorganiseerimine ei läinud läbi politseis, miks ei peaks tal õnnestuma postkontoritöös, eriti kui ajalehest luges, et möödunud aastal oli Palestiinas langenud tähitud kirjade arv. Talle tuli kuhi uus mõte pähe. Mahašavi võttis mugavasti kirjutuslaua taga istet ja kirjutas järgmise kirja. Valitsegu õnn ja rahu, peapostmeistri ja tema ametnike perekondades. Mina selle riigi alandlik kodanik, lugesin sügava tähelepanu ja hingelise kurbusega, et kirjakäive ja seoses sellega postmarkide müük on viimasel eelarve aastal kõrgpunktist kahetsusväärselt allapoole langenud. Siinkohal luban ma endale seda vabadust saata teile üks läbinisti mõjus vahend meie maad häbistama olukorra parandamiseks. Teised maad trükivad pidevalt uusi postmargiseeriaid, et margikogujate kollektsioneerimis haiguse spekulatiivse ärakasutamise arvel kiirendada raha ringkäiku. Peab aga mainima, et nimetatud küllaltki kulukas ettevõte ei ole ülepea üldse vajalik, kui mitte margi esivaid hoopis tagaküljele vajalikku tähelepanu pöörata. Esikülge võib vaadata igaüks, aga tagumine pool, see on nii-öelda ostja isiklik intiimasi. Margi tagakülg astub ainult ühe ainsama inimesega maailmas kontakti ning nimelt palju peenetundelisem organi vahendusel, kui teda on silm kiili kaudu. Siin peitubki probleemilahendusmargi liimaines. Minu tagasihoidliku ettepaneku mõte seisneb selles, et liimi maitse peab vastama margihinnale. Ja ma olen kindel, et see asjaolu toob endaga kaasa markide läbimüügi tunduva suurenemise, sest igal margil on oma maitse. Odavamad margid saavad olema Igapäevase kallimat, peenema maitsega. Kahe Bennised, ütleme hariliku apelsini maitsega, kolme Bennised näiteks lambarasva maitsega, viie Bennised meenutavat kallist Jeemeni kohvi, kaheksa Bennisedaga ananassi kallimad, aga olgu viinerimaitselised ja nii edasi. Teie kõrgus, te saate ju ometi aru, mida minu ettepanek tähendab postiasjanduse revolutsi ioneerimist. Rahvas hakkab postkontorile tormi jooksma, et oma odava raha eest individuaalselt koostatud hommikupoolist osta. Inglastele soovitan marke singi ja munapraega. Lisaks sellele jääb neile võimalus pealegi tasuta saata kirju sugulastele ja tuttavatele. Siin peituvadki ära arvamata suured võimalused postiministeeriumile ja meie maaelanike hea käekäigule, eriti endistele sõduritele, kellele riik sel kombel ilma eriliste kulutusteta võib korraldada kujutluse maitsvamatest pidusöökidest. Siinkohal ei tohi unustada, et igal ajal võib puhkeda uus sõda. Ja kui õhuposti margid varustada viski ja soodaga siis on kõiki kolme rahvust, araablasi, juute ja inglasi meeles peetud. Alandlikult Mahashari. Pärast seda, kui maha savi oli kirja posti pannud jama koopiat lugesin, tekkis mul mõningane kahtlus. Kaspia postmeister selle ettepanekuga heaks kiidab, kuna ma tundsin meie ametnike liiga hästi nende poolt vajaliku ettevõtlikkus toodud. Kahjuks ei jõudnud me seda küsimust diskuteerida. Mõni päev hiljem ilmus kaks riigiametniku Mahašavi juurde, aga nad polnud mitte postiministeeriumist, vaid hoopis tervishoiuametist, pealegi veel nõdrameelsete varjupaigast. Nad olid väga viisakad, hoopis viisakamad, kui riigiametnikest arvata võiks. Lasksid Mahašavil lugeda ühest 100-ni ja tagurpidi. Tundsid huvi selle vastu, millesse on surnud tema isa, vanaema ja isapoolsed sugulased. Ning siis näitasid nad talle tähelepanu väärset tugevate nahkrihmadega kaunistatud rõivaeset, mille nad olid väikses kohvris kaasa toonud. Seda näinud, lubas Mahašavi, kes oli mitte ainult vaimult, vaid ka lihasjõult väga tugev Endale neid kurbade nägudega väravast välja juhtida. Kusjuures mõlemad ametnikud kaldusid pidevalt horisontaalasendisse. Kohvri viskas ta neile järele, kuna see oli riigivara, millesse Mahašavi oli alati vajalikku tähelepanuga suhtunud. Ta tegi seda kõike ilma erilise entusiasmita aga peapostmeistrile lubastav valusasti kätte maksta. Nagu selgus, oli Mahašavil midagi nagu hingeelu taolist. Ja seda hingeelu oli riivanud tema saadetud viisaka kirja inetu vastus. Maa püüdsin teda loomulikult teistele mõtetele viia, aga ta jäi kangekaelseteks nagu puuhobune. Ma maksan talle kätte nii või teisiti. Ta jäi endale kindlaks 48 tunni jooksul. Nimelt nii kaua, sest ta kadus äkitselt. Kui ma kolmanda päeva hommikul tema ukse taha läksin, oli see kinni. Mõne aja pärast sain mina ja 700 Jeruusalemmas asuvate välismaa korrespondenti ja nende kaasabil ka terve maailm teada, mis kodanik Mahašaviga oli juhtunud. Nimelt selgus äkki, et kahtlaselt suured Pedrueenide massid hobuste ja kaamelite seljas suguharu šeik loomulikult fordis A puu kõrbesse kokku voolavad. Valitsuse korraldusel koondati kohe kõik soomusautod sellesse üldiselt viletsasse maha kohta. Algul polnud sõduritel midagi teha, siis kohtasid nad poolel teel Pedueenide delegatsiooni eesotsas Kodanik Mahašaviga. Ma võitlen nende Pedrueenide õiguste eest, ütles ta piirkonna ohvitserile. Bedwiinide käsi käib päevast päeva üha halvemini. Pealegi ei maksa reisibürood enam midagi kõrber romantika eest, kuna paar allakäinud indiviidumi. Ühe kõrtsi uksehoidja juhatusel siin kõrberöövleid mängivad ja ääretult nigela tasu eest Ameerika turiste õudustega täidavad. Nii peavad Peedueenid küll paljukiidetud, aga teaduse viimaste andmete järgi vitamiinivaesest põllu liiliast elama, mis on seda keerulisem, et suguharude juhid on liiliate tarbimist rangelt limiteeritud. Kui me saime teada, et valitsus võtab tööle uusi postiametnike, otsustasime valitsuselt paluda konstruktiivset abi anda nimelt kõigile 8258-le Pedrueeni sõdalasele. Postiteenistuja ametikoht. Kui peapostmeister seda teada sai läks ta postkontorisse. Nii teatab vähemasti Ameerika teadeteagentuur ju Naidid iv ning sel Zeitions lakkus üle kõik seal leiduvad kuuebennised margid, millel teatavasti on kaunis alaväärtuslik maitse sõi ära paar templit ja läks pensionile. See päästis olukorra Bedwiinidega. Nagu pärast üks Ameerika ajakirjanik seletas, kaotanud Mahašavi otsekohe igasuguse huvi alles eelmisel päeval nii kindlalt välja kuulutatud Bedwiinide õiguste kaitsmise vastu ning pöördus iga toll täis võidurõõmu külla tagasi. Teatan alandlikult, olen puhkuselt tagasi jõudnud. Kuidas puhkus läks, kas perekond on terve küla suulist vili juba? Suur tänu küsimast, kõik on terved ja saadavad teile palju terviseid. Saagiga on tänavu lood halvad, vihma pole enam rajal sadanud, puuvili kuivab, juurvili ei kasva ja peale selle juhtus meil hobusega igavene õnnetus, kukkus kuri loom auku, nüüd on lombakas. Andke andeks. Mul midagi eriti suupärast pakkuda ei ole, ainult kolm kana anti mulle kaasa. Kas maksab endale nüüd tülid ja Diorba? Ma näen, sa oled tubli poiss. Vabal tuli neid veel midagi. Minu tagasihoidlik kinki ei vasta teie aukraadile, suur tänu, terfaar, sa oled tore poiss. Ma olen sinu teenistusega väga rahule. Vaata, kui palju päevavargaid võib siin minu ees, et ma neile staabist puhkuse välja kaupleksin. On nad selle saanud, unustavad nad mu kohe ja tulevad puhkuselt tagasi tühjade kätega. Neil nagu poleks enam meeleski, nende vaene allohvitser on juba 30 aastat kroonuleiba söönud. Et nende isade leiaks hauas rahu. Isegi suitsu pole neil mulle kunagi pakkuda. Palun väga, härra ohvitser. Võtke kohe-kohe terve pakk. Ma tahtsingi. Küll ainult üht, aga mis seal ikka, aitäh. No kuidas kodukandis ilm ka oli? Ma kuulsin olevat sama kuum kui siingi. Õige jah? No sa oled kindlasti väga väsinud, mine puhkanast. No ei, sellest ilmast ei maksta, parem kohe rääkidagi. Kodus oli niisugune lämbed Sulevi ära. Ega muidu poleks juhtunud, et kanad tee peal ära surid. Mees, kõik kolm kana surid ära ja härra, ohvitser, kõik kolm tükki. Õnnetust. Olgu, neetud. Sinu kuppel päästis üks hetk, härra ohvitser. Kuidas sa seisad oma ülemuse ees üldse, kus sa oled kõik see aeg olnud? Sa hilinesid täpselt poolteist tundi. Sinu kasarm, egas oma vanaema juures ole koerapoeg, sõnad polnud veel päris surnud hu, miks seda kohe ei öelnud? Kuhu te ei lubanud mul lõpuni rääkida? Kanadele tuli kuumusest lihtsalt minestus peale, mina ei taibanud kohe ja, ja tahtsin neil pead maha lõigata ja siis nägin, et, et üks liigutav. Me natuke koibi ja ma, ma pistsin nad veetünni. Las nad toibuvad ja varsti ajasidki kanad, kaelad õieli ja vaatasid mulle suurte silmadega otsa. Ja kas te tõesti uskusite, et, et ma lasen kanadel nii kergesti ära surra? Vabalt lase käsi ka alla, eks ma kaotasin kannatuse pika jutu peale. Mulle teeb alati viha, kui poisid ei suuda kolme kanali külast ära tuua või sa arvad, et ma olen nii kole näljane, ootan siin sinu kolme jumala eest hu üldse. No oleks väga tore, kui kõik sõdurid alati nii tublilt tallitaksid. Sõdur peab olema, hakka ja nagu tema ülemuski ja kõiki raskusi külmavereliselt ületama. Väga ilusti sinust. Kanad. Tekkis jah. Kui ma nägin, et kanadel veel hing sees on lasknud lahti. Väike jalutuskäik värskes õhus on ju väga kosutav. Suurepärane mõte. Jaka kanadel on hing. Nad on jumalaloomad nagu meiegi ohe, ihu hoopiski mitte. Kui kanadel oli elu sisse tulnud jooksid nad otsemaid metsa. Ma jooksin neile küll järele, aga mis parata, kanad olid kolmekesi ja paljajalu. Mina üksi nendes kulakatest saabastes, püüa sa neid veel panid ajama. Paanid ajama kuus, oi krobeline loll ja aga hoovis, kuradi haa ussi, kihvt koerapoeg. Valvel. Sa näed vist ainult oma vormi. Mul on kolm paela varrukal. Ma olen allohvitser, valvel. Käsi mütsi juurde. Ma sain kalad uuesti kat, õhu, kõik kolm. Just nii. Miks ka mitte? Kuulake mind. Ma võtsin saapad jalast ja jooksin metsakanu taga ajama. Nemad lippavad ees mina järel ja ei möödunud kahte tundigi, kui nad kõik mul käes olid. Et nad enam jooksu ei pistaks, sind usinad jalgupidi kokku. Ja siis läksin maanteele, kus üks auto mind peale Siis siis polnud ju viga midagi. Ma mõtlesin jube, kuidas saadik sõdur kolme vangiga hakkama, kui ta kolmest kanast jagu. Kolme isegi 100 vangiga Suhanalkama. Võite minuga proovi teha, kui üks mees jalga laseb, sülitage mulle näkku au ja kiitus. Sa oled päris lõvi nagu mu oma. Poeg kohe võtava häält, sa oled tõeline sõdur. Kui ka teised poisid nii tublid oleksid, võiksin ma teiega terve Hiina ja mandžuuria vallutada. Ja kanad rohkem natule tüli ei teinud. Kanad ei, õhukaladega polnud enam tüli midagi, aga see kuradi varas ajas mul hinge täisvaras. Missugune varas. Kas te siis ei teagi, et, et üks mees varastas autost kanad ära? Mis sa räägid, tõsi? Valvel, käsi mütsi juurde ka aasta otsa oled kroonuleiba söönud, aga ei tea veel, kuidas oma ülemusi seista tuleb. Kelleks on, meil peab, palun rahunege, kuhu ma sain vardad, et Kanadast rääkimata, said käte? Söödame, arvasin kohe. Sõdurid on ju võimatu midagi varastada. Aga kui sul kanade asemel oleks, ütleme, kahur või kuulipilduja olnud, mis sa siis oleksid läinud? Räägi parem, kuidas kanad varga käest jälle kätte said. Vabalt, lase käsi alla, Kullamäe. Hoo, ma olin väga väsinud ning jäin autos magama. Mõne aja pärast autopeatused bensiini võtta, ütlesin üles ning, ning nägin kohe, kuidas üks mees kolme kanala jooksu pani. Olin kangesti ehmatanud ja küsisin endalt, et kuidas ma nüüd ilma kalade oma ohvitseri jutule lähen. Ma hüppasin ruttu autost välja, lidusin sellele mehele järele ning võtsin tal kõri pihku. Ai, ma andsin talle hea keretäie. Võtsin oma kanad ning asusin jälle järgmise autoga linna poole teele. Said sa, poiss, rõõmine võtab vabalt, ära karda midagi, lase käsiga alla. Kui ma nüüd natuke pahandas, siis igatahes mitte nende paari kana pärast. Ma ei pea raha suurt lugu, tead ju isegi selge see. Väga ilus. No kust need kanad? Kui ma olin kasarmust 100 sammu kaugusel, olid nad veel minu käes. Aga seal sõitis õnnetuseks mulle vastu meie külavanema tütar. Oma autoga võttis kanad ära. Misasja, mis kuradi külavanema tütar, kelle sõnnikust on see väljaautod olgu neetud sõnul 40, Isay ainuke ema miks on nii lõdvalt pealt saida valvel, käsi mütsi juurde, kohe saad oma tagumiku peal tunda, mida tähendab üks allo. Ei, ma ei ole tõesti milleski süüdi kuu. Külavanema tütrel ei saa ju ometi vastu hakata. Pealegi külavanem, kuninga joomasõber kõik kardavad teda ja rohkemgi vanakuradit ennast. Ja kui külavanema tütar mind nägi Küllalt oskades hästi peeru lasta, ise sealjuures puhast õhku hingata. Hind aga on sinu jama tüüdanud. Valvel kaisi mütsi juurde. Oled viletsam, kui mõni vanamoor, laseb kolm kananaisel enda käest ära võtta. Aga ühte ma sulle ütlen, kohe näed sa, mida tähendab allohvitseri lolliks teha. Marss kartsa. Sa vaatama sitased saapaid, kas mina pean neid paotama hakkama? Sõna kõlupea? Kolm kana andsid sellele liivale, siis tuled ja valetad mu ning silma täis. Valvel. Käisime üldse juurde ümber pöördjoostes, peldikusse hoob, muretsesin uued kalad, uued kalad, kotkast täis. Pöörd. Kalakaupmehelt turul oma viimase taskuraha eest. Seepärast ma jäingi natuke hiljaks. Orfoor nuppu, võta vabalt. Küll on raske maamehe jutust aru saada. Ütle nüüd, lõpuks on su kolm kana alles või on nad vahepeal šaakali kõhuga? Alles kõik kolm on alles üks kisa, küll poleks julgenud minu ohvitseri kanu vaatamagi hakata. Mõne minuti eest viisin ma ühe kana teie esinaisele säärane teise teie teisele naisele Fatile ja viimase deegolmandaga naisele. Hoo, ükskõik millise naise käes järg oleks, täna õhtul saate kalapraadi. Lubage teile, head isu soovida. Vabalt, mu poeg. No kas sa näed, ris Sand Peeii tere, tuvi. Näeb sinka vahest. No kus olid kõik selle aja juba mitu päeva pole sind näinud olla, sina, kallike. Sest ajast, kui sind nõuniku juures neel polnud, hakkasin ma muret tundma. Ka õhtuti pole siin näha. Mullurti, kaarja sügeleb pidevalt, kulla vennas, köiks, aeg sügeleb. Sügeleb. No mis sa kostad, aga kustkohast sul sügeleb üle terve keha sügeleb? Nii mis kole polegi kohta, kus ei sügele kolvualla harmuline. Kas naha peale on siis ka midagi näha ja nõgeselööve arstide keeles urtikaarja, millesse tuli Richaabee Miksul sügeleb. Õigust öelda, vennas, siiamaani pole aru saanud. Sõin kodus kolm taldrikut täidetud kalkunit. Võib-olla on selle, mine ikka. Kas siis kolmest taldrikust täidetud kalkulist hakkab ultikaarja külge? Oleks see nii, peaks mul juba mitmeid aastaid tootika harja olema. Ma võin terve kalkuni ära süüa ja midagi ei juhtu, ega sul jällegi mitte ealeski. Kalkunid, sõima, hautatud neer, neere, seda kusagil varem kuuldud või nähtud, et hautatud neerudes tekib sügelemine. Kindlasti oled sa midagi muud söönud? Neerud ei tee midagi halba, kindel see. Aga, aga ma vist ikkagi sõin midagi, ainult ei tule meelde. Lõuna ajal võtsin söögiisu tõstmiseks küüslauku, hapupiimasoole Laake, ega sa ometi mõtled, küüslauk põhjustab sügelemine, küüslauku süüakse enne magamist, et oleks hea uni. Kes magamisestasime, räägid, sügan ennast nagu põrguline. Ärgu allaks sellist haigust teistele, saatku. Aga äkki on halvast peale lõunat sõin seda terve kera. Kindlasti on see millegist muust, mida ma siis küll õieti sõin. Õhtul sõin liha salatit majoneesiga ehk hakkas selles võimatu on ju ammu kindlaks tehtud, et liha, salat majoneesiga on täiestilt kahju. Seda küll, seda küll. Aga ma olin ikkagi kaks suurt taldrikutäit järgi mööda kaks 20 taldrikutäit sööd ära, aga et salat on tehtud majoneesiga, siis pole midagi. Mulle meeldib kangesti majoneesiga tehtud lihasalat. Kui ma kunagi terveks saan, küll ma siis kutsun sind meile seda sööma. Allah olgu armuline. Vaata enne tervist tagasi tuleks. Et sa ikka ei tea veel, millest on kerkinud see, see ultikaarja. Aga äkki tegi seda pähklisiirupi tort küll nüüd ütles. Sel juhul peaksin mina juba ammu surnud olema, aga tol kive oli neli kihti koort vahele pandud, puhastes figuur, üks asi on selge, koor ei pane sügelema, väga ilus, aga, aga miks mul siis sügeleb? Siin on midagi muud mängus. Pärast sööki võtsin veel paar granaatõuna ja mekkisin ka kookospähkleid. See on kõik suitsa palju luuüdi öeldu. Meelde tuli, kui ma voodisse läksin, sõi soolamandleid, melonid ja viigimarju. Äkki on seal asjata juba mandlid ja viigimarjad annavad jõudu. Kulla vennas. Mulle paistab, et see on piimast, oli piiburohi riislat, piim ongi just sügelemise vastu. Hommikuti armastan juua piima sisse klopitud värskeid mule. Võib olla siis sellest, kui see nii oleks, peaks ma juba 30 aastat ennast pidevalt sügama. Eelmisel päeval sõin ma kalamarja musta kalamarjavõiga, panin juustuga hulka. Vist sõin natuke palju kalamarja, söö nii palju, kui sulle iganes sisse mahub. Sellest ei teki küll midagi, sõid oma usul ometi, no mõtle ikka hästi järele, sõideek veel midagi. No nii ta siis v. Sõin praadi, meil oli tallepraad, kas täidisega haigise loika sinised tomatid olid sees, sõin viis või kuus või isegi seitse tükki ära, kõik ilusasti oliivõlis ja see oli ju kerge eine. Küla poliitka, veel midagi. Ka äädikas oli juures, sa jõid äädikat. Valasin toidu peale, äädikas soodustab seedimist. Pipart oli ka kõvasti, aga ma loputasin ta mineraalveega alla, tuleta nüüd veel meelde, mida sa sõid. Rohkem ma sel korral söönud. Aga käin küll natukene viskit soodaveega. Aga v restoranis sõime kalakotlette ja siis jäätist peale ja siis veel hautatud kana kruupidega kanges sinepikastmes. Hiljem sõime kukleid, võib-olla et Cumbril salatit sõime ka. Hobus, kuumria idee küll mitte midagi, seda ma tean isegi, noh, see on selge jää. Ega siis ometi lehma magu türgi ubadega. Naine ütles küll, et praeguse kuuma ajaga ei sünni nii palju sisse ajada ka, mis korrata, ikkagi seid, palju? Muidugi mitte ainult kaks taldrikutäit. Ja arst ei leidnud ka haiguse põhjust, rääkisin arstile samuti ära, mis ma kõik söönud olen. Selle peale ütles arst, et see polevat toidust mao olevat midagi kahjulikku sisse võtnud. Aga ega sa pole viimasel ajal leiba söönud, leiba, leiba, mis suust. Klei mustale jäi. Põhin ja tükki paljast leiba. Mulle tulid külalised, prantsuse sai, söödi ära. Siis ma sõin mingi pooltüki musta leiba, kõik on selge. Sellest sul siis sügerebki, kulla vennas kas arstile ütlesid, et sa musta leiba sõid? Ei tulnud ette. Hea, et nüüd meenus. Ja sügelemine on kindlasti mustast leivast. Oh ei soovi nahk seljast maha, täna õnne, et sa vaid pooltüki sõid. Nüüd ainult sügeleb. Oleksid söönud terve tüki, oleksid sa praegu ainult kõik neli jalga taeva poole ja, ja hirnuksid. Seekord oled kergesti pääsenud, aidaku allaksinud ruttu terveks saada, Richeadmei. Kallike, aitäh. Ma tulen sulle varsti külla. Kõike head, köike head. Olgu, olla sinuga. Elas kord kuningas, kelm midagi muud peale söömise ja joomise meeles, ei olnud. Tema ainuke tegevus seisneski riigi raha läbilöömises. Kuna ta oma söömahimule ei suutnud vastu panna, läks ta paksuks nagu, vaat. Lõpuks ei saanud ta enam käiagi, vaid tatsas ringi nagu Hanni. Kuningal oli palju naisi. Kuna ta läks üha paksemaks ja paksemaks, ei tahtnud ükski naine temast enam midagi kuulda. Nad lõid ukse tema nina ees kinni ja pilkasid teda. Tegi kuningale palju pahameelt ja ta otsustas otsida endale ühe uue naise. Ta käskis end kandetoolis läbi oma riigi sõidutada, et sobivat naist leida. Lõpuks nägi ta üht tüdrukut ahvileivapuu all istumas. Tüdruk oli väga ilus, tema nägu oli kui täiskuu, silmad nagu tähid, juuksed kui jõelained, valge lootos riista kõrvadega helendas. Kui hõbe. Tahad samu naiseks tulla? Küsis kuningas. Tüdruk naeris helisevalt ja ütles niisuguse vaadiga peaksime paari heitma. Mitte kunagi. Pahandas kuningat ja ta hakkas tüdrukut sõimama. See aga ütles. Sinu sõnad ei ole kuningale sobivad. Ükski kuningas ei käituks niimoodi. Silmad häbi täis, pöördus kuningas paleesse tagasi. Ta mõtles, ma pean rasvast lahti saama ja kutsus oma seitse arsti enda juurde. Esimene arst käskis kuningal võtta kuumi vanne aga need ei aidanud. Teine arst soovitas külmi vanni. Kolmas arst pakkus rohtu isu eemale peletamiseks. Pärast selle tarvitamist sõi kuningas topelt. Neljas arst hakkas kuningat masseerima, kust tema sõrmed uppusid rasva. Viies proovis õnnespordiga. Sel ajal mängiti jalgpalli üksinda. Kõik mängijad moodustasid ringi. Üks mees seisis keskel ja lõi kõrk eest punutud palli õhku, kusjuures pall ei tohtinud maha Kuda. Mõned mehed lõid 80 isegi 100 korda, enne kui pall maha tuli. Kuningas oli selle spordi jaoks liiga kehakas ja lõi juba esimese korraga ühele mehele kõhtu. Kõik irvitasid. Siis, ütles kuues arst. Lase endale valmistada pöördping, kui me paneme sinna seisma, teeme kõrvale suure tule ja hakkame sind pöörama, et rasv kuumusega igalt poolt ära sulaks. Möirgas kuningas, sa tahad moorida. Nüüd oli järg seitsmenda arsti käes. Kui ta nägi, kuidas kuningas teiste arstidega oli ümber käinud jäi ta mõtlikuks kui kuningas tema nõu kuulda. Tähtis algasteni. Tähtede seis on praegu ebasoodne, seepärast ei võima sulle midagi öelda. Ära hakka vastu oma saatusele, ole alandlik, pea meeles vanasõna, raske viljapea koolduv madalale, ainult tühi pea seesatesti. Kuningas ei saanud sellest aru ja küsis arstilt uuesti teadmando vahendit. Arst silitas oma habet ja vastas. Mul on väga kahju seda sulle öelda, aga juba eile arvestasin ma kõik välja. Sul on jäänud elada ei vähem ega rohkem kui 40 päeva. See vihastas kuningat vangi, ütles oma teenijatele. Kui sa Tutrakesed, pead sa surema kohe pärast mind. Rohkem ta ei saanudki midagi öelda, sest hirm mängistas tema südant. Kuningal tõusid juuksed püsti ja ta värises tervest kehast. Kõige peenemad toidud ei maitsenud talle enam mureliku näoga, tähista terved päevad mööda tube ringi, isegi öösel ei leidnud rahu. Nii paastuski kuningas 40 päeva. Viimasel ööl ei julgenud ta enam voodisse minna. Aga oh imet, koitis 41. päev, aga kuningas elas veel. Tema hirmu kadus ja ta laskis kutsuda arsti. Miks sa valetasid mulle? Arst ei vastanud midagi, vaid viipas käega peegli suunas. Kuningas polnud enam aastate pikku peeglisse vaadanud, sest ta ei tahtnud näha oma tünnitaolist keret. Nüüd nägi ta aga endisest rasvast, polnud enam midagi järele jäänud. Kuningas toimunud muutus üle väga õnnelik ja kinkis arstile tänutäheks palju kulda ning kalliskive. Arst tänas ning ütles lahkumiseks. Kes ainult see joob. Teedee ega millegi üle muret ei tunne. Lähed paksuks? Vaata, kui hea see oli, et sa 40 päeva jooksul nälga ning häda pidid kannatama. See mõjus sulle väga hästi. Kuningas võttis arste, sõnad südamesse, hakkas hoolitsema oma alamate hea käekäigu eest, kuulas tarkade meeste sõna ja elas õnnelikult. Ühes külas elas palju munki. Ükskord läksid nad kerjama, jõudsid ühe talupojamaja juurde ning palusid süüa. Talupoeg andis neile piima ja suhkruga tehtud riisiputru. Munkadele meeldis hoog väga. Templisse tagasi jõudnud, küsisid nad preestrilt, kuidas riisiputru teha mille peale preester neile asja ära seletas. Nüüd ostsid mungad endale lehma. Kahjuks oli see väga vilets loom, sest ta oli alles poeginud. Teised mungad ütlesid lehmaomanikele küll lollpead. Miks olete te endale nii kõhna lehma ostnud peale selle veel nii väikese udaraga? Sealt ei saa ju piima saamagi. Teate, mis ma teile ütlen? Vahetage see õnnetu olevus ühe suure udaraga rammusa lehma vastu. Patsikandjad, mungad pidasid natuke aega nõu, läksid mõisniku juurde ning ütlesid temale. Võttase lehm ja anna meile tema vastu mõni teine. Omanik vastas, võtke endale ükskõik milline lehm, peaasi, et ta teile meeldiks. Mungad vaatasid hoolega kõiki lehmi. Kuna nad aga väga kohtlased olid, ei paistnud neile ükski lehm küllalt rammus olevat. Seepärast võtsid nad endale ühe Jäneda pulli, mida nad lehmaks pidasid. Pulliga koju jõudnud, hakkasid patsikandjatele kohe lüpsma. Aga oh õnnetust, udarast ei tulnud tilkagi piima. Üha suurema innuga lüpsid mungad pulli edasi, kuni pull enam piinamist vastu ei pidanud, tagant üles lõid ning jooksu pani. Keegi ei teadnud, milles asi seisneb. Kõik püüdsid mõistatada, miks lehm piima ei anna. Siis astus juurde üks vana, eriti nupukas patsikandja, ütles ohteid küll, kas teil pole silmi peas, teised kohe küsima, milles on siis asi? Nii nad küsisid, langesid targa jalgade ette. Vanamees ütles neile. Seal lehmal pole ju udaraauku, sellepärast ei tulegi piim välja. Nüüd hüüdsid kõik. Loomulikult, tal on õigus. Nad püüdsid pulli kinni ja sidusid ühe munga patsiga pulli esijalad teise munga patsiga pulli tagajalad kinni ning üks mees hakkas oletatavasse udara stse naelaga auku puurima. Järsku kargas pull üles ja tormas jällegi minema. Pull oli mõlemal mungal patsi peast ära rebinud ning nende kisa peale jooksis kokku palju rahvast. Nad naersid ja näitasid näpuga munkade peale. Mungad aga olid naljast kaugel. Meiele jookseb minema, meie lehm jookseb minema, hüüdsid nad ja tormasid pullile järele. Aga võta näpust, pull kadus metsa. Nüüd tulid patsikandjad kokku ja hakkasid nõu pidama. See polnud kellelegi lehm, ütlesid nad. Ostan endale uue Liinad andsidki ühele Muugale 500 draami ja saatsid ta teise külla, mis oli kuulus oma heade lehmade poolest. Tellitus munk ühe karavaniga, mis samuti sinnapoole läks. Õhtul asuti laagrisse ja meie rändur viie või kuue kaamelijuhiga asutasid end ühte templisse öömajale. Keskööl, kui kõik sügavasti magasid, aga muuks sõba silmale ei saanud. Tulid röövlid, kui röövlid teda nägid, ütlesid nad. Vaadake seda meest, millised kaltsud tal seljas on? Ta nii kõhn, et pole vist üldse süüa saanud. Mis kasu seda meest röövida. See mees on kerjus. Lähme edasi. Seda kuulnud, hüüdis patsikandjad ise olete armetud, kerjused, teie isad olid ka kerjused. Mina olen rikas, mul on 500 traavi ning ta raputas raha suhkrut. Ja kui te seda ei usu, küsige nende kaupmeeste käest. Kui röövlid seda kuulsid, tulid nad kohe tagasi ja röövisid kõik öömajalised paljaks. Kuidas teised munka ei sõimanud ega teotanud, polnud sellest enam mingit kasu.