Kui seda täis söögi Ja Nil koostab mis hinge Iga plika hamba ja nii mäng, mis Ma kuulaja ELVL eest, onu võitlus, räng, Veenre. Ore. Kere. Keelega. Kolm laulu suure isamaasõjaveterani. Ainult nad ei ole vananenud koos selle põlvkonnaga, kes neid laulis Muldonnides mürskudest rüüstatud metsa saludes või rännakutel läbi lumehangede pori, tolmu. Need laulud jõudsid varemeis Riigipäeva hooneni ja tulid koos juubeldavate sõjameestega sealt jälle tagasi kodumaale. Nüüd on nad paljude mälestuste äratajad sõjajärgsete põlvkondade jaoks aga lihtsalt sageli kuuldud. Meeldivad lood, mis käivad kaasas ajarütmide muutumisega. Kuidas need muutumised on toimunud, sellest arusaamiseks tuleb minna palju aastaid tagasi. Novikovi laulu teed pärissõjaaegsel kujul enam näidata ei olegi. Aga sellele väga lähedal Anneli ülesvõte, Uno Kreeni ja Eesti raadio estraadiorkestriga. Armeenia. Noodi. Suvorov on öelnud muusika kahekordistab, kolmekordistab armeed. Lehvivate lippude ja kõuehäälse muusikaga vallutasin ma Esmaili. Täna saatesse valitud kolm laulu ei kuuluks nagu niisuguse muusika hulka mis on sõjajumal Marsi hõiskavaks relvavennaks lehvivate lippude kõrval. Nad on pigem nukravõitu või lüürilised mõtisklused vene muusika tüüpilisel Minoorsel alusel aga koos lauludega, mis väljendasid otseselt usku võidusse koos lõibaste Marsi meloodiat ega avasid need tänaseni püsinud laulud ometi ühe tahu sõjamehe hingest Novikovi ideedes, sõjaraskuse plantheri rindeäärses metsas, tulevikulootused ja Katjuša mõtted kaugele kodule. Proovi. Mõrkresseetil üleliidulise raadio kooria orkester Andušenko juhatusel kasutasid selles töötluses ära kõik rikkad võimalused mida pakkus neile suur esinejate koosseis. Vahest panite tähele kooripartiis läbi viidud leidlikke imitatsioon. Järgmine variant aga sellest laulust, mis kõlab jaapani ansambli taak taks esituses on küll eelmisest palju lihtsakoelisem kuid näitab, et laul meeldib garaialdaga. Kõige lähemal tänapäeva muusikaliste väljendusvahenditele seisab ansambli laulvad kitarrid, variard. Kogu esitust värvib ilus kitarri. Figuratsioon on tunda austavat suhtumist turi noodikirja. Aga ometi jääb mulje, et sellist tunnete rikkust, nagu seda võib leida näiteks Marcrošetinil. Siin ei ole. Plantheri laol rindeäärses metsas tuntud ka sügisvalsi nime all on eelmisest helgema meeleoluga. Iga sõdur võttis kodust kaasa häid mälestusi, mis lühikestel puhkehetkedel olid ikka käepärast kõndida mõtetes taas koduradadel või lasta unistustel ajast hoopis ette joosta tulevastesse rahupäevadesse. Kas polnud see sõjaajavööndis seisvale inimesele vahendiks mõneks hetkekski sellest eemalduda? Planter ja ta laulusõnade autori Sakkovski on tabanud niisuguse meenutuste hetke kuid sõda kee saanud laulust välja jääda. Nad tabasid meeleolu nii hästi, et laul muutus kiiresti tuntuks. Meie heliarhiivis on vanimaks heliülesvõtteks variant Viktor Gurjevi ja meesansambliga. Kui ta Oli koos NATO-t a, no mis? Nukrad niga. Ani, Urmo, kuula. Kuulu. Ning rändab. Udu. No arm praad ja. No kõik siis. Ära. Siis nad ei. Ei. Ei. Riis ta viidi Koos tapma looma, mis? Orkestri esituses on sellest laulust saanud lähe valsi lugu. Paelub ilus värvide mäng ja suure orkestri hea kõlavus mis annab tunnistust sellest, et mees, kes loo ära seadis, oma tööd tundis. Niisiis Brno orkester Milos maheki juhatusel kutsub tantsima, aga ka kuulama. Uno Loop laulab plantheri laulu koos naisansambli ja Emil Laansoo pillimeestega. Muide, seade on kenaks näiteks, et ka väikese ansambliga saab rikkast muusikat teha. Kuldseid lehti puistab käsk täis söögis. Ja Nil koostab mis hinge Graste iga plika hamba ja nii mäng, mis kuulaja ELVL eest, onu võitlus, räng, ving rändab ta. Aasmäe keeva tooma. Ja neil, kel, Kuulirahe peale meid, oota meie. Kui saabub raske võitlustund ego ükskeevee ees ka siis, kui piinarikas surm seal see saaks. Viis sõbrad, kui me kord meelde Ja selleks, et kauni veel päevakoer ta nüüd jää. Kestma. Mis mula ja helme eest võitlus räng. Ja veel üks seade, seekord Tõnis kõrvitsaansamblilt. Aga selle järgi valsi tantsida ei maksa püüdagi, sest taktimõõt on muudetud nelja osaliseks seades on iga pillimees võrdselt solisti seisusse tõstetud. Ja kuna põhimeloodiat jätkub korraga vaid ühele instrumendile mängimiseks, viivad teised esinejad samal ajal oma iseseisvaid siia edasi. Sellepärast on kõige rikkam kuulamismulje neil, kes kõiki häälte liikumisi üheaegselt tähelepanelikult jälgivad. Kolmas lugu sama autori Katjuša kuigi ise sõjaeelsest perioodist käis laul läbi, kõik rinded tegi kaasa kõik lahingud ja sai ristiemaks ühele kõige võimsamalt Nõukogude relvale. Kuidas see laul tollal kõlas, annab ligilähedase pildi Tamara siniapskaja. Naisansambel meloodia laulab seda koos Eesti Raadio estraadiorkestriga. Siin on Peeter Sauli käsi mängus, kelle taktikepi all lugu tõuseb iga salmi järele poole tooni võrra. Variant, mille esitavad Uno Loop, Kersti Johanson, Sirje tiikia televisiooni ansambel Tiit Vartsu juhatusel sündis tša-tša võidukäiguperioodil. Tore seade särtsu täis ja pakub uut. Kõnni lauluviisi Lanovi Laanega kasseeris selle kirju hoolsalt koeri kes seal ka kõigest ilma pääl Ja tänapäeval on tuntuim Katjuša ning kasartšoki ühte sulanud varjend. Praegu kuulajate ühte neist Ivan Craizziekilt ja Bratislava tantsuorkestrilt. Temperamentne ja isegi vallatu oma vilede ja hüüetega. Enne lõppu on aga sisse toodud ei Juhniew motiiv küllapist aeglaseks, raskeks kontrastiks. Et lõpu lustakus veelgi enam mõjule pääseks.