Te kuulate raadio kohta. Tudengini kolmveerand kolmveerand. Kell on saanud 12 20 ja algab tudengi kolmveerand, nimelt sel nädalal on Tartus tudengipäevad ja sel aastal tähistavad need juba oma kolmekümnendat aastapäeva. Ja sel puhul siis esmaspäevast reedeni on raadio kahest selline saade nagu tudengi kolmveerand, mida peame meie ajakirjandustudengid. Minu nimi on Sandra Saar ja minu nimi on ka eriJenson. Täna hommikul siis saidki tudengipäevad alguse traditsioonilise pannkoogihommik. Kairi, ma tean, et sinul on üks lõbus lugu rääkida seoses pannkoogihommikuga. Nojah, kelle jaoks lõbus, kelle jaoks kibe mälestus nagu tänavugi, siis ma olin ka eelmisel aastal kahe kell kaheksa hommikul seal kohal. Võtsime kursusega sealt kohvi, SKP telgis jagati, seda tema tuleb ka reedel meil siia saadet tegema, Heleri. Ja nemad andsid meile kaks kruusi kätte, peaaegu sain SKP kirjas ja ütlesid, et pange nüüd see häste, tehke nüüd see pilt, võite võita 500 eurot, meiega tegime ja siis püstitasime Instagram ja siis me läksime nende tudengituppa, kus olid ajakirjandus tudengitele oma tudengituba, selline, kus saame aega veeta Sul meie selline privileeg, lossimäel ja seal olid meie sõbrad, meist kursus, vanemad noormehed, kes mõtlesid, et oleksid ore meie üle natuke nalja teha. Ja siis nemad võtsid meilt need kruusid käest ära ja läksid välja ja tegid ise ka selle pildi. Ja kuu aega hiljem sain mina teada, et nemad võitsid selle 500 eurot ja meie jäime sellest ilma. Jäi täna hommikul kohvi võttes meenus mulle see mälestus täiesti. Kunagi ei tohi enda plaane jagada kellegi teisega nagu läheb. Aga me ei ole siin stuudios kahekesi, meil on ka külalised ja meil on kaks külalist. Meil on praegune peakorraldaja Hendrik Roland Helm ja tudengipäevade ammune korraldaja veteran, korraldaja, siis Ragnar Kekkonen. Hendrik, kui tahtsin alustada, sa vist tahtsid alustada? No Ragnar praegu, võib-olla inimesed teavad, et see toimetajate Tartu seikluspargi juures oled seal juhatuse liige. Kui sa võrdled nüüd seda aega, kui sina korraldasid tudengipäevi, siis kuidas need on praeguseks muutunud? Tere teile kõigile ka minu poolt muutunud, eks ajapikku ikka asjad muutuvad sellest minema. 2006 toimetasin, hakkasin toimetama tudengipäevadega ja põhiüritused peaaegu on jäänud samaks. Karsum paadiralli? Jaa, jaa. Öölaulupidu kindlasti. Kindlasti on tulnud uusi üritusi uute nimedega, mis, mis 10 aastat tagasi olid, mida täna enam ei ole, nii et eks, eks üritused muutuvad koos tudengitega koos korraldajatega. Siin tegelikult eetriväliselt juba teil omavahel tuli juttu ka ühest sündmusest, mida enam ei toimu. Äkki räägite sellest lähemalt? Ei, no minul oli hästi lihtne küsimus, et kuhu jäi avad tuut täna hommikul, kuhu jäi siis? Tere ka minu poolt, ava tuut, jäi ära, miks, ja seda tegelikult ei toimu juba teist korda, ehk siis viimane avad uut, oli eelmise aasta kevadfestivalil ja ütleme nii, et meil toimus kaks üritust, samal ajal ja me otsustasime oma ressursid siis jaotate mõistlikult, ehk siis avad udu asemel panna kogu oma inimene välja pannkoogihommikule. Kui keegi ei tea, mis asi või mis üritus avad uut, on siis kõik Tartu linna elanikud, ütleme nii, et olid festivali esimesel päeval alati häiritud, sest meie oma meeskonnaga hommikul kell kuus sõitsime ühikate ette, lasime väga kõvasti muusikat ja kutsusime kõiki tudengeid siis ühikatest välja tantsima. Ja see oli päris pikk traditsioon. Kuid nagu Ragnar siin enne ütles, siis üritused muutuvad. Festival muutub ja, ja inimesed, ühiskond, kõik, Tegelikult see festival on üsna palju muutunud ka just nüüd, siin, kevadel, siin on väga palju uusi sündmusi, mida varem ei ole olnud, kokku on vist teie kavas lausa 150 erinevat sündmust. Räägi võib-olla mõnest sündmusest või üritusest, mis sel aastal toimub esimest korda ja mis sulle endale kuidagi võib-olla meelel kõige rohkem mõlgub. No üle ja ümber ei saa sellest, et see ei ole muidugi küll uus üritus, aga eelmine aasta me jätsime paadiralli ära ja, ja see juhtus selle tõttu, et osalejaid on viimaste aastatega järjest vähemaks jäänud. Sellest tekkis suur kisa ja kära just vanemate inimeste seas, kes kunagi oma tudengiajal on paadirallist osa võtnud ja küsisid, et noh, mis, mis toimub tudengitega, et miks, miks ei võeta sellisest traditsioonilisest legendaarsest üritusest osa. Otsustasime siis, et paneme oma kõik maksimaalse jõu välja. Teeme mida iganes selleks, et pardiralli saaks toimuda tegelikult praegu see tähelepanu, mis me siis oleme saanud sellega, et paadiralli tuleb tagasi, on? Noh, natuke selline tagasihoidlik, et et kui midagi ära jääb, siis sellest räägitakse palju, midagi nagu toimub, siis see jääb tahaplaanile ja, ja sellega ma kutsuks üles ka kõiki inimesi tudengeid, siis eeskätt aga ka võib-olla vanemaid-vanemaid, siis ülikooli lõpetanud siis toredaid linlasi patriali osalema, tulge meenutage vanu aegu. Nagu sa ütlesid ka siis paadiralli eelmisel aastal jäeti ära selle tõttu, et osalejaid oli vähe, kuidas sel aastal? Sel aastal hetkel on registreerunud aluseid kuskil 21 mis on tegelikult ikkagi väga vähe, kui hiilgeaegadel oli 130 siis see 21 on natuke nukraid. Aga millest see tuleb, et inimesed ei taha osaleda seal? Kunagi võib-olla vaadati natuke leebemalt teatud reeglitele turvakaalutlused, turvakaalutlused, aga tõenäoliselt, et on ikkagi toimunud mingid nihked inimeste, siis selliseid vabaaja veetmisvormides ja, ja ei olda võib-olla nõus enam tulema välja nii palju ja tegema sellist hullust mis, mida on nagu võimalik meenutada ja siis, kui sa oled 40. No Ragnar, me praegu kuulsime siin ühte sellist murekohta, mis korraldajatel on, kas sinul on ka meeles, millised olid need nii-öelda head ja vead sinu korraldamise ajal tudengipäevadel? Ei, no kui mina ikka korraldasin, siis nagu ikka ei olnud? Ei tegelikult eks neid vigu ikka oli, aga ega sa ma peast enam ei mäleta, kes see halba asja meelde tuletab, sel silm peast välja vist eesti rahva vana tarkus. Aga ei, eks vigu, vigu tuleb iga üritusega ja ega need ei ole vead, need on õppimiskohad. Ma arvan meile kõigile, et noh, täpselt samamoodi kui sa küsid, sa, ma arvan, miljoni euro küsimus, et miks, miks tudengid ei taha enam paadiga sõita. Et et nii, et kallid raadiokuulajad, ma arvan, siin me teeme üleskutse, et paadirallile hakake juba paati täis pumpama, kui sa oled veel Tallinnas, siis hakkad hart kodu poole sõitma ja tule paadirallile, kas sa ise lähed? Tänase seisuga veel ei lähe, aga kui ma nüüd kuulsin, et nii vähe osalejaid on, siis ilmselt tuleb ära registreerida. Muidu seiklus, seikluspargi paatkond on olnud küll kahel aastal väljas. Sirvitsen praegu seda kava, millised on siis need üritused, mida siseplaanid väisata. Kindlasti öölaulupidu täna õhtul. Siis kindlasti ma tahan käia läbi sellel tantsumaratonil, mis on nüüd vist kolmas või isegi juba neljas aasta, kui ma peast mäletan öötantsupidu, sest see sai minu ajal alguse. Ja, ja, ja hirmu hirmu faktorit ilmselt lähen piiluma ja kuulama. Ja ei saa ära mainimetajate Volbrit siis pühapäeva õhtul. Ja sellega on ka veidike teistsugused lood vist sel aastal, sest kaarsild on remondis. Tõsi ütleme nii, et noh, ma saan aru, et on vaja asju remontida, see on kõik õige ja, ja lihtsalt midagi ei ole teha, aga aga see Garcilam remontija muudab praeguse festivali korraldamise ütleme nii, et kolm korda keerulisemaks. Oleme mitmed üritused ümber mõelnud, mõned asjad on kallimaks läinud, selle tõttu Meie õigemini siis tudengid, nende üks põhiline liiklusteid ühikate linna vahel on kinni pandud liikumisajad on muutunud 10 15 minutit pikemaks, et et noh, eks ta ikka mõjuta, aga me saame hakkama. Kusjuures juba homses saates saatega kuulda Kaarsilla remondis nimelt Kairi läheb ja võtab aega, siis, et kust te kõige kiiremini üles jõe nüüd saab ja kui palju siis täpselt aega läks, sina ütlesid 10 kuni 15 minutit. Homme saame teada, kui palju tegelikult aega kulub täpselt sekundilise täpsusega. Ei, ma tahtsin ettepaneku teha, et paadiralli lihtsalt iga päev teha. Siis saab, siis saab kõige kiiremini. Noh, siis paat on seal ühes otsas ja siis jah, see ei ole üldse halb mõte, äkki järgmine aasta võtate, kuigi siis on vist kaarsild juba. Korras, loodetavasti, et ei juhtu sama sama lugu nagu siis ülikooli raamatu. Koguga siis on nagu meil väike Veneetsia siin. Tegelikult saab paadiga paadiga edasi-tagasi sõita. Jah, aga mul jäi täna hommikul silma selline asi, et tudengipäevadel oma äpp ka nüüd sellest kevadest räägi sellest ka lähevad. Sellega on tegelikult hästi põnev lugu. Soovisime see aasta öölaulupeo siis laulude sõnad panna internetti üles, et kõik inimesed, kes öölaulupeole tulevad, et nagunii nad valgustasid varem paberil sõnu oma telefoniga, et miks mitte siis vaadata juba telefonist neid sõnu ja hoida natuke loodus kokku. Et see, see oli nagu tahtsime seda kuidagi netti panna ja siis tuli järgmine idee, et võiks ka see koos kavaga olla, aga kuna meil ressursse väga väga väga suures osas napib, siis mõtlesime, et äkki kirjutame Tartu Ülikooli mõnele siis informaatika teaduskonna õppejõule ja seal on selline, kui ma ei eksi, mingi Pi meisterdamise kursus aine ja tuli välja, et kaks siis Aafrikast pärit, et välistudengid olid nõus meie projekti ette võtma ja, ja see, see projekt sai nüüd ütleme niiviisi hoolikult nagu valmis, et see äpp töötab seal ainult androidile. Ja ja ma ei ole kindel, et isegi kõik androidid saavad seda endale alla tõmmata, seal on neid erinevaid versioone. Aga need, kes saavad, neil peaksid töötama ja nende poistega oli päris põnev suhelda, et see kultuuride, kultuuride erinevus tegelikult ei ole väga suur ja, ja ja mina ütlen neile suure suure aitäh, Nad aitasid päris suures mahus meie meeskonda. Ja meie omalt poolt ütleme teile suure, aitäh, et te täna siia stuudiosse meile külla saite tulla. Tudengini kolmveerand kolmveerand. Kõik need, kes joovad kohvi, saavad kohe palju targemaks, nimelt saavad nad teada, miks siis kohv neid üles äratab. Alex Savolaineni, kes on rakett 69 esikolmikus, on üks selline poiss, kes muuhulgas teeb tööd ka Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis hullu teadlase assistendiga ja temaga me siis reedel rääkimas käisimegi. Oleme tulnud Tartu Ülikooli muuseumisse, kus meid tervitab Alex Savolaineni, kes on teadussaate rakett 69 esikolmikus. Aga miks me siin muuseumis näeme, on see, et kuigi sa ise käid üheteistkümnendas klassis, siis sa oled siin hullu teadlase kabinetis hullu teadlase assistent? No räägi, kes see hull teadlane üldse on? Hull teadlane on üks tore mees minu vastagalee, kes saab lastega hullult hästi läbi ja kellega koostöös me anname lastele põnevaid loodusteadmisi edasi. Kuidas sinust tema assistent sai? See lugu hakkab kaks aastat tagasi, kui ma olin Tiia Teppani töövari, kus kohtusin ühel koosolekul Tartu Ülikooli muuseumi direktoriga Mariann Raisma, aga kes minu ka Tartu Ülikooli muuseumisse tööle kutsus, mida te selle hullu teadlasega siin koos teete, siis tegevusi jätkub meil küllaga, alustades lihtsatest laupäevastest eksperimendi hommikutest, sünnipäevadest kuni põnevate laagriteni, mida korraldame suvel kevadel, isegi lausa sügisel. Mis te seal laagrites tavaliselt teete, peamiselt külastame erinevaid Tartu Ülikooli muuseumi institutsioone näiteks siis tähetorni või kunstimuuseumi loodusmuuseumi. Aga ka oleme Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis, kus siis meisterdame midagi ja teeme põnevaid katseid. Mind kohe huvitab see asi, et kui hull, siis hull teadlane on ja see on küsimusi keset Ast lapses ja, ja sellele ma ostan, tavaliselt ma ikka väga hull. Aga tegelikult mehena sihuke pisut tagasihoidlik, aga muidu hästi vahva sell. Millal sa ise hakkasid teaduse vastu huvi tundma? Minud järsu huvi hakkas kuskil seitsmendast kaheksandast klassist, kui avastasin enda jaoks keemia, varasemalt olin ma sihuke matemaatikahuviline, pigem, aga, aga, aga jah kuskilt siis, kui keemia algas ja siis minu vahva keemiaõpetaja Riina Reiljan pani minusse selle keemiainnu. Kui palju need tänapäeva noored üldse teadusest huvitavad? Ma julgeksin väita, et, et teadus on ikka päris populaarne valdkond, kuhu väga paljud noored pürgivad, aga, aga kindlasti nagu inimesi, kes huvituvad teadusest, on väga palju, pigem pigem surub selle innu isegi maha nagu tänapäeva maailma konkurents. Sest et me tihtipeale nagu ütleme, et kui inimene läheb nagu teadvusesse, et mida ta siis edasi teeb, et kas ta siis läheb kuskil ülikooli tööle või ta mingi õpetaja ja õpetaja palke sihuke ülikooli rutiinne töö, võib-olla nagu innusta kõiki inimesi nagu tööle minema kuskile võib-olla sellisesse tööstusesse või nii, et Eestis tööstuse võimalused natuke vähem kui välismaal. Aga, aga kindlasti need, kellel, kellel seda nagu hindu rohkem on suudavad kenasti elus läbi lüüa ja nii mõnigi varasem raketlane või isegi raketivõitja teeb praegu väga suuri tegusid ka välismaal. Peale selle, et sa siin hullu teadlase juures muuseumis oled, siis sa tegutsed ülikooli keemia instituudis ka teed seal alumiiniumpatareid. Räägi, kuidas patarei siis töötab. Alumiinium-õhk patarei koosneb kahest elektroonilist, milleks üheksa on süsinik ja teiseks on alumiinium. Ning kui mõnesse elektrolüüdi näiteks naatriumhüdroksiidi paneme, siis hakkabki toimuma lihtne reaktsioon. Mille olukorras siis elektronid hakkavad üle kanduma ja tekibki vool? Miks need patareid inimkonnale kasulikud on? Antud patarei ei ole hetkel laialdasemat kasutust saanud. Peamiselt sellepärast, et ta on veel arendusfaasis ja, ja ka võib-olla väiksema kasuteguri pärast liitiumpatarei puhul aga pean tõdema, et ta on palju odavam kui liitiumpatarei. Aga hetkel lihtsalt. Ta energiatihedus võib-olla ei ole ka nii suur et teda kasutada kuskile, aga ta rakenduste võib nagu laiendada ja miks mitte, võiks tulevikus näha ka alumiiniumkütust, ehk siis ma lähed tanklasse ja võtad selle püstoli ja paned endale autosse, tuleb alumiiniumpulbrit või midagi sihukest välja ja ja see siis reageeriveresi, kui tõenäoliseks sa seda pead, et see ühel päeval juhtub? Arvestades seda, et seda uuritakse ja arendatakse, siis ma usun, et see on üsna tõenäoline. Iseasi, kas sellele leidub mõni, kui seda parem või kasulikum konkurent. Aga iga uus tehnoloogia vajab arendamist ja kui, kui, kui ettevõtjad leiavad, et see on tulusam ja kasulikum ja keskkonnasõbralikum siis kindlasti see leiab ükskavad rakendust. Meil on siin nüüd veel selliseid igapäevaelu küsimused, ehk siis mõtlesime välja hulga nähtusi, mis millega me igapäevaelus kokku puutume, aga mida me mitte kuidagi ei oska seletada ja mõtlesime, et äkki sina tuled meile appi ja üritad meile need selgeks teha kuidagi teaduslikult etlev, miks kuivatab kuum õhk juukseid kiiremini kui külm õhk? Ma tegelikult mõtlesin, see tundus nagu selline trikiga küsimus kui sa mulle kunagi varem saatsid. Ma natuke guugeldasin ja ma mõtlesin, et see küsimus on siiski sõnastatud õigesti ja tõepoolest kuum õhk käes soojendab kiiremini juukseid. Ja peamiselt sellepärast, et kui me võtame, me oleme koolist õppinud, et vee keemistemperatuur on 100 kraadi ja alles siis peaks nende vesi keema minema. Aga kui me keedame kodus makarone ka madalamatel temperatuuridel, siis me võime näha, et vesi aurustub ka juba madalamatel temperatuuridel ja täpselt samamoodi on juustega, et kui me tõstame nende temperatuuri näiteks siis kuumaõhu fööniga, siis hakkab see vesi natuke kiiremini aurustuma. Ja nii lihtne see on, miks hoiab kohvijoomine meid ärkvel. Aga see on üks väga põnev küsimus. Ma mõtlesin, et, et noh, et kõik teavad seda, et kohvis on kofeiini ja, ja sellepärast me oleme ärkvel. Aga ütleme, selline teaduslikum seletus võiks olla selline, et meie ajus on palju närvirakke, mis reageerivad kehas toodetud või kehasse sattunud ainetele ja üks und reguleeriv molekul on adeno siin. Ja kui me joome kohvi, siis selles ongi sedasama kofeiin, mis seal sellel ahvenal sinile väga sarnane ja keha, kuidas öelda, siis vahetab adeno sinikofeiini vast välja või õigupoolest vastupidi, keha vahetab kofeiini adrenaliini vastu välja ja, ja tänu sellele siis meie keha ei ole enam nii väsinud ja tahab olla natuke rohkem ärkvel. Miks on seebivaht valge? See on küsimus, mida ma Hanna-Liina Keila arvutasin ja ja tõesti, see pani mõtlema, aga kõige lihtsam ja loogilisem seletus on vast see, et seebimullikesed on enam-vähem samasugused nagu peeglid. Ehk siis iga mull peegeldab seda valgust, mis tema peale satub, nii, kui me istume vannis, kus meil on siis valge valgus siis kui see valge valgus tagasi peegeldub väga suurelt hulgalt mullidelt siis me näemegi lihtsalt mulje valgena. Võrdluseks me võime võtta näiteks muru, mida me näeme rohelisena, kui sinna satub valge valgus peale siis ülejäänud valgused, valguslained õigupoolest aneelduvad ja roheline peegeldub tagasi pulli puhul siis peegeldub kogu see valge valgus ja sellepärast tunduvadki mullid valged. Aitäh, Marion, meie saime nüüd küll palju targemaks, aga ma olen sulle ikkagi mõni küsimus veel, et et nagu ma enne ütlesin, siis üheteistkümnendas klassis, aga mida sa edasi tahaksid teha, kui sa gümnaasiumilõpetajad? Ma pole veel päris kindel, ma mõtlesin, et ma, ma proovin nalja pärast arsti saada, et külmul välja tuleb, siis vähemalt tean Aga tegelikult mu hind on õpetamine ja ma tahaks väga keemiaõpetajale, et, et kui, kui mu elu muutub natuke stabiilsemaks, kui nii võib väljenduda lähima aasta jooksul, siis ma kindlasti jätkan haridusvaldkonnas, aga kui sa arsti sisse saad, kas sa siis lähed sinna õppima või saad lihtsalt selle teadmised, sa oled nutikas poiss, ma kindlasti võtan teadmiseks et ma olen nutikas poiss. Aga, aga ma pole veel kindel. Ma ei saa jätta võimalust kasutamata, kui sa meil siin juba oled, et küsida sinu kui linnakodaniku käest, mis sina arvad sellest, et kaarsild on kinni? Üldiselt ma arvan, et iga asi vajaks teinekordki parandust ja renoveerimist, seega ma arvan, et see on kindlasti tore algatus, et ma, ma arvan, et spordi tegemine ei ole nii kurnav ka minule, kes ma suurt spurti ei tee. Seega moreen kõnnin pikema ringi selleks, et saada teisele poole jõge. Aga vähemalt kaardilt saab uue näo. No vot, võib-olla meie riigi peaminister peaks ka sellest vastusest eeskuju võtva, aga suur aitäh, Alex, et sa olid nõus meiega kokku saama ja mina olen küll kindel, et sina oled samamoodi üks noortest teaduse populariseerija atest ja annad kõigile hindu juurde, kaasa arvatud meile, meie saime ka palju targemaks kohe igapäevaasjade osas. Aitäh sulle. Aitäh teile tulemast, väga lõbus oli. Kell on saanud need 12 48 ja mu kaassaatejuht on mulle välja mõelnud ühe väikse tudengipäevadega seotud mängukese. Nii ta on inglise keeles võiks seda mängu kutsuda, mäed, lips eesti keeles, kõige lihtlabasema, et võib-olla siis lünga, mäng, mul on üks tekst siin, aga selles tekstis on lüngad ja ma tahaksin, et sina need ära täidaksid, aga on selles, et sina ei tea, mis tekst see on, vaid ütled mulle lihtsalt sõnu ja pärast vaatame, mis seal siis kokku tuleb, oled sa valmis ja kas sa ütled ette ka, et kas nimisõna oma need, ma ütlen sulle ette ja siis sa saad ise, kas ma pean nagu kähku ütlema, mis on mõelda ka? No ütle nii kähku kui sa saad, aga ma ütlen sulle, et ole loominguline, ära ütle, lihtsalt hea ja halb kassi koer. No ma püüan, püüan, ma ei piilu seda lehte ära piilub, olen ja nii, palun ette mulle üks omadussõna. Ükskõik milline ükskõik milline rõõmus. Ma ei tea, kui loominguline, son muidugi, aga nüüd ütle mulle veel üks omadussõna. Raske. Nii järgmisi näitle mulle, eks kaheksa. Võin täiesti suvalisi neid pakkuda, isegi ma ei tea, kui loominguline saborb sõna puhul olla, nagu sa enne ütlesid. Nüüd ütlema, läiks nimisena. Maja väga loominguline, Ni järeliks nimisena, äi kõigepealt ütleme leksamadessena veel üks omadussõna. Kollane. Ja need nimisena inimene. Sa juba naerad, tuli midagi naljakat välja või? Vaatame nii. Nüüd ütle mulle järgmine nimisõna, palun. Laud. Nüüd, ütleme oleks koht Emajõgi. Nii mis on järgmine järgmine nimisena veel üks nimisõna. Cool. Omadussõna palun ümmargune. Jääneediks lind, palun lind suitsupääsuke. Sobib selline päris pikk Senama, nüüd pane sõna algusse, sul jääb juba meelde, mul endal ka, mis, mis ma pakun. Toega nüüd ütle mulle üks kehaosa, mis on inimesel käsi. Minu käed siis Figa kaks kätt. Ja nüüd veel üks kehaosakaal. Jalad. Labajalg. Nii järgmisena nimisõna peale nii sõnaraamat. Ja ma juba leidsin sellesse paberi, järgmine on juba omadussõna ja ma mõtlen järgmist omadussõna. Ma ei mäleta, mis ma juba öelnud olen, omadussõna roosa. Missugune on see võib küll. Ja viimaseks ma vaatan sul siia kirja pandud hüüatus. Ah, sa mait on hüüatuse? Nii mis sa nüüd nende sõnadega tegid? Ma panin siia teksti ja tead, ma tahaksin, et sina selle teksti ette läheksitesse siiski käib. Kes sinu kohta minu kohta käib veel, need sõnad, mis ma ütlesin minu kohta, okei, ma loen seda teksti ette, neil tudengipäevad on parim aeg aastas. Paljud tudengid teevad siis midagi sellist, millega nad varem olid kokku puutunud vaid oma kõige rõõmsamatest unenägudes. Näiteks käisin mina eelmisel aastal linnulaulu kuulamas. See oli üdini raske kogemus. Alguses kartsime, et pilet maksab kaheksa eurot aga kohale jõudes selgus, et see on palju odavam. Peale selle olime kuskil EGT kuskilt ekslikult kuulnud, et osalejate kohustuslik riietus on maja. Nii läksingi mina kohane kohale, kollase inimene seljas. Õnneks sain end lohutada toiduga. Kohapeal pakuti ahjusooja lauda nagu tavaliselt. Kokkuvõttes läks üritus siiski korda, näiteks nägime lindu, kes ehitab oma Emajõele ja haub seal mune, millest kooruvad koolid. Veel jäi meelde ümarnukk suitsupääsuke, kes ei karda inimesi ja võib maanduda kasvõi su käele ning süüa otse sinu labajala pead linde kavatsema, tänavustelgi tudengipäevadele kuulama ja vaatlema minna. Juba homme kella kuuest hommikul olen värske kui raamat ja see on samuti sisevete saatkonda. Pärast seda ootavad ees veel roosad seiklused, sest alanud on jutt tudengipäevad. Ah sa mait? Sa ise mõtlesin selle teksti välja vä? No ma võtsin natukene šnitti inglise keelsetelt tekstidelt. Linnuvaatlemise värk läks päris hästi kokku meie tudengipäevadega. Jah, sest on selline üritus ka nagu linnuvaatlemine, ma ei tea, mis päeval see on eetris tahtsingi küsida, et kes ise juba tead, kuhu sa lähed, sellel nädalal olen seda kava tegelikult juba üsna kuskil tuli rohkem kui kuu aega tagasi vist välja ja sellest ajast saadik ma olen seda kava ka jälginud ja mõelnud, kuhu ma minna tahan. Ja kuna ma õpin hetkel viimasel aastal ülikoolis, siis ma mõtlesin selle, see võiks olla see aasta, kus ma käin võimalikult paljudel sündmustel ja võtan osa, siis ma täna hommikul käisin pannkoogihommikul, nagu ka sina käisid, seal ma käänime, nägime ja ja kindlasti ma lähen täna öölaulupeole ja sel aastal on öölaulupidu veidike teistmoodi ka, sest see on täiesti uues asukohas. Kas sina tead, kus see raadi lumepark asub üldse? Ma nägin seda just eelmisel reedel, see asub seal ERMi juures, aga muidu ma tõesti ei oleks teadnud, aga tõesti väga huvitav asukoht, ei tea, kas see on natuke valitud sellepärast ka, et nüüd see Herman seal kõrval nii suur ja uhke, et, et sellele ka tuntust koguda. See vist nii palju, kui ma olen korraldajatega rääkinud, ei olnud sel põhjusel, vaid peamine põhjus on ikkagi see, et vanasti, kui tudengipäevade alguse said, siis öölaulupidu oli raekoja platsil, aga sealsed inimesed ei olnud väga õnnelikud selle üle. Siis kolis kassitoomele aga seal olevate mingite looduskaitsjatega tekkinud mingid segased olukorrad, et umbes mingeid linde, kes seal elavad ja siis läks lauluväljakule, aga lauluväljakul tal ei ole enam seda tudengite sellist hõngu või kuidagi, et ta ei ole, taheti leida selline omanäolisem koht ja siis kuidagi see. Sest ega siin linnas ei ole nüüd nii palju selliseid kohti, kus saab suure hulga inimestega käia. Aga kuhu sina sel nädalal lähed? No kindlasti ka öölaulupeole, aga täna kusjuures mul silmad leid, kuna ma tegelikult kui ma nägin, et tudengipäevade kavas oli ka see, söö palju jaksad tudengi eri, sellepärast et iga tudeng teab või seal, kus on süüa, seal on tema õige koht, pakutaks näiteks lõki, mis meenutab juba suve mulle, nii et võib-olla ma lähen sinna küll, aga minu arvates oli päris huvitav üritus. Näiteks neljapäeval nii neljapäeval olin vaktsiin on ka segava lahti pubirallia- põllumehe simulaator, sa mõtled seda? Seal on kolmeliikmelised meeskonnad ja siis põllutöödes ennast proovile panna. Aga need pidid olema, kes natuke krutskiga, ehk siis sellised naljakad asjad. Sellel on minu meelest suhteliselt lahe tutvus ka tehtud. Oled sa kohalik meisterlüpsja või siiani vaid lehma lüpsis mõtteid mõlgutanud esmakordselt tudengipäevade ajaloos saavad nii tõsised maa hinged kui ka tõsised linnavurle temp proovile panna eepilises põllumehe simulaatoris, kus kartulitest mullastega lehmadest juba puudust ei tule. No mina olen maatüdruk, sina oled vist linnavurle, äkki me peaksimegi tiimi kokku panema? Võib olla küll, et siis tuleb selline hea diil. Aga meie saateaeg hakkab tänaseks otsa saama, vaadake ise, netis on kõik need üritused, mis sel nädalal toimuvad, üleval valige välja enda lemmikud. Ja siis minge kindlasti kohale ka mina olen Sandra Saar ja mina olen Kairi Janson ja kohtume juba homme teiega.