Nutikas maailmas on raadio vaid ühe kliki kaugusel. Leia raadio, äpp, Google Playst hoiaktorist. Te kuulete raadio kahte Mälk ja vaba. Tudengikolmveerand kolmveerand. Kell on saanud 12 16 ja alustab tänane tudengi kolmveerand tudengi kolmveerand on siis saade, kus me käsitleme tudengipäevadega seotud sündmusi ja erinevaid tegevusi, mis siis tudengipäevadel teha saab ja mina olen saatejuht Sandra Saar ja tere ka minu poolt, mina, nii keda eile oli tudengit öölaulupidu, mis on juba saanud traditsiooniks, on väga pika ajalooga Sandra, mina ei käinud, aga ma tean, et sina käisid ja seekord ju tudengilaulupidu oli hoopis teises asukohas, et ega sa lauluväljakule ei eksinud, mina ei eksinud, sest ma ise elan seal lähedal, seega ma teadsin, et kus see asub täpselt. Aga kas oli siis sama tunne nagu laulukaare all? Kusjuures mulle meeldis asukoht iseenesest rohkem isegi kui lauluväljakul, mille pärast kuidagi mulle võitsid, need, seal olid igasugused tulukesed pandud, mulle väga need meeldisid ja selline mõnus oli, kuidagi ruumi oli ka palju. Ma nägin palju oma Instagrami ja Snapchati, sest et paljud saatsid väikseid klippe sellest ja ma ei kuulnud nendest mitte ühtegi isamaalist laulu nii-öelda. Et oli Taukar ja trahviks seal. Tegelikult lõpupoole oli mõned isamaalised laulud ka, aga sel aastal vist oli küll neid vähem kui muidu, aga mõnes mõttes ma saan aru ka sellest, sest neid isamaalisi laule öölaulupidusid toimub iga aasta. Iga väike organisatsioon teeb oma öölaulupeo, et tekib mingisugune üleküllus nendest, aga me käisime eile ka noh, nagu ma ütlesin, koha peal ka ja siis me uurisime inimeste käest, et miks nemad üldse tulid sinna ja kuidas neile laulupidu meeldis ja Me lasime, andsime neile väikese ülesande ka laulda just Ühte isamaalist laulu ja selleks seal eestlane olen ja eestlaseks jään ja siis me lõikasime sellest niiviisi kokku, et igaüks sai natukene laulda ja aga kuulame, mis siis eile seal õhtul toimus? Miks sina tõid täna öölaulupeole nägu? Annan siin väga, väga lõbus, sellepärast ma tulingi. Siis sina nii äge. Mulle meeldib see melu. Mulle meeldib, et inimesed on kokku tulnud, et kõik üheskoos laulda ja olla ja võtta see kevad vastu. Raadio kahes öeldi, et siin täna toimub midagi, tulin vaatama. Sellepärast, et tantsida ja laulda ja nii tore. Kuidas sulle meeldib uus asukoht, kus öölaulupidu toimub? Passin ei ole küll väga seda õiget laulupeotunnet, aga samas siin on jälle ruumi ja inimesed mahuvad ilusti ära, et see on mõnus. Ta meeldib mulle tegelikult see, et ilm on parem. Esimesed arvamused pärast poolt tundi on küll väga ülimalt positiivsed, et tunne või täitsa mõnus ja hubane kohta näitavad, et selline kuidagi nagu orus natukene oleks ja ja kõik eelnevad kaks aastat oli, oli laulu laululaval, siis noh, minu arvates on täitsa filone fiiling on enam-vähem täpselt samasugune. Suurt vahet minu arvates ei ole, väga mõnus. Ma ei ole väga vaimustuda, ütlen ausalt öeldes on mul tähendamisel pigem sihuke, tead külatrall või midagi olevat, et mulle ikka meeldis, kui sai Tartu lauluväljakul. Ma mõtlesin, et see auk läheb nagu päris täis, et. Teatud loodame, et see saab traditsiooniks, hakkab iga aasta siin, et see on tõesti lahe koht. Kas sul on mingi kindel lemmiklaul ka, mida sa väga tahaksid täna kaasa laulda? Ma olen siin nii vähe aega olnud, et ma ei oska öelda, aga ei, aeg ei peatu, mis praegu käib, on üks väga äge laul, tuleks Karl-Erik, Taukari Vastupandamatu aga tähti täis on öö, tuleb hoopis. Kas siis on küll halvasti, siis ma lähen ära aitäh. Kõige ei ole ühtegi lämmad, lemmikut või sellist laulu, mida väga-väga-väga tahaks kuulda või kaasa laulda, et kõik, kõik on siin tore, kõige lahedam. Ei ole mingi rida maalised laulud võiksid olla sellised joomapeo laulud. Do hääd, kui ta kasvõi laat 1000 usumitelui keelen, Oovaria vust, salat, sama ränk on nagu orjaks ja n. Laaneole slaseks kuimineslaseks loodi. Katku küüsi jäätvaba meripüüli talud, püha. 1000 korda 1000 füüsi. Kõige kiuste elus oi ja püha tul. Vot selline oli siis eilne õhtu, kus kõik said laulda kaasa erinevaid laule, on põhimõtteliselt kaks isamaalist laulu, oligi, aga vahetame nüüd teemat ja räägime tänastes, tänasest päevast. Ja meiega on sinna kohad sisse võtnud kaks toredate leiuta Karoliina Suumann ja Kaija Põldsepp, kes õpivad ülikoolis esimesel aastal eripedagoogikat ja kutsusime nad täna siia stuudiosse sel põhjusel, et täna on selline sündmus nagu väljakutse meeltele ja aga räägime, võib-olla alustame üldse sellest, et te õpite eripedagoogikat, miks te seda asja üldse õppima läks? Mina läksin seda õppima sellepärast, et Ma olin tugiisik ja mul hakkas eriala huvi pakkuma, eriti siis, kui ma läksin seda õppekava lugema. Seal on põimunud siis meditsiin, psühholoogia ja pedagoogika, et mulle just meeldib see mitmekesisus. Ma küsin vahele, et mis see tugiisikuks olemine üldse tähendab. Tugiisik on siis inimene, kes abistab erivajadustega inimest. Kas õpe on pigem praktilisem loomuga? Minu arvates on see pigem praktiline, aga kindlasti on vaja väga palju teadmisi. Aga miks sina seda õppima läksid? Ma õppisin aasta aega viipekeelt ja siis säält tekkis tõsine huvi üldse erivajadustega inimeste ka tegeleda. Ja siis tundus väga loomulik, et ma läksin seda õppima. Kas aastaga saab viipekeele selgeks kuna õppisin seda päris tihedalt koos viipekeele tõlgiks, õppijate kässiss? Vist peaaegu B2 taseme sain kätte, aga kindlasti see ei ole täiesti piisav, et ma tunnen, et oleks veel vaja õppida. Te mõlemad kuulute ka eripedagoogika seltsi, mis te seal seltsis teete? Me teeme seal väga palju. Me korraldame üritusi, näiteks eriseminare, kus me kutsume siis endale külla õppejõude või väljaspool kooli töötavaid näiteks logo, PT või eripedagooge. Ja istume koos ja veedan aega. Kas ürituste sihtgrupp on pigem siis erivajadusega inimesed või siis absoluutselt kõik? See on pigem nagu ikkagi tudengitele mõeldud selts, kus me siis proovime erialaselt rohkem harida või huvitavaid tegelasi, kui ta täna on teil siis nagu juba eelpool mainitud, selline sündmus nagu väljakutse meeltele, rääkige veidike lähemalt sellest. Ja see on meie esimene väljapoole suunatud üritus ja selle eesmärgiks on lasta inimestel panna proovile enda meeled. Me tahame, et inimesed mõistaksid või näeksid, kogeksid, mis tunne on, kui üht meelt ei saa kasutada. Loomulikult me ei saa anda täielikku õiget tunnet, aga me saame pakkuda sellist osalist tunnet. Kui palju üldse selliseid üritusi tehakse, kus inimesed saavad panna ennast erivajadustega inimese jalgadesse. Minu teada väga vähe, ma kardan ka vähem, aga miks ma üldse peaksin tahtma panna kellegi teise nii-öelda jalgadesse ja saama aru, kuidas on olla näiteks pime? Ma arvan, et küsisin lähemalt, mõõdetas siis see tunne, et ka seda vajadust rohkem kui näiteks mõni perekonnaliige on erivajadusega. Ja üldiselt on see, et tavainimene ei panegi tähele, mis erivajadustega inimene Kuidas tal üldse olla ja ja võib-olla peakski seda rohkem nagu teadvustama endale, sest tegelikult ka nemad on täiesti tavalised inimesed ja vajavad lihtsalt võib-olla rohkem abi. Kuidas teile üldse tundub tänapäeval meil siin, Eesti ühiskonnas, kuidas suhtutakse erivajadustega inimestesse? Minule tundub, et inimesed on võib-olla natukene kartlikud, et nad ei tea täpselt, kuidas käituda ja mida öelda. Kuidas seda saaks, kuidas teha inimesi vähem kartlikuks või millest see üldse tuleb see kortlikus? Ma arvan kokkupuutevähesusest, sest ikkagi sa ei pea täpselt nagu, mida tegema peaks, kui ongi pime inimene oma valge kepi käsa, vaata teda, aga sai, tahaksid võib-olla isegi aidata, kes seal lihtsalt ei teki sellist tunnet, et kuidas ma saaksin aidata või kas te üldse abi vajab. Et selline pigem kartlikest tuleb sealt, kusjuures ma just enne Ekkega arutasime ka seda, et vahel on küll niiviisi, et sa tundub, et mõni inimene vajab abi, aga tahaks nagu aidata, aga samas ei julgegi aidata, sest kui ma olen vahepeal proovinud aidata, siis ma olen saanud hästi negatiivse kogemuse, sest inimesed on kuidagi. No mul on konkreetne näide, käisin mingis toidupoes ja siis seal oli üks vanem naine, nokkida küll ei ole erivajadusega, räägib üldiselt aitamisest. Ja ta tal oli vist üsna kehva silmanägemine ja ta luubiga luges pakendite hinnasilte ja muud sellist. Ja siis ma mõtlesin, et okei, et lähen, pakun talle abi, et kuidas siis siis ta saab võib-olla kiiremini ka ja niiviisi ja ma sain sealt hirmsa sõimu osaliseks, et umbes, et mis mu endast arvan, et julgen talle üldse abi pakkudes, võtabki nagu tekitab sellise tunde, et ega väga ei tahagi. Saaesse mul on ka vastupidiseid näiteid, kus ma sain alla abiks ühe kurdi arstivahelises suhtluses mis sellised tekitajaid just hästi palju positiivseid emotsioone ja ma usun, et ei tohiks seda lihtsalt varna visata, et ikka proovid uuesti ja ma arvan, et siis tulevad ka positiivsed emotsioonid. Teine näide, mis me mõtlesime ka, oli see et kui tänaval tuleb vastu näiteks erivajadusega inimene või mõned teised inimesed, siis ei tea, et kas või noh, et kas peab või ei julge päris vaadata, et äkki nad arvavad, et jõllitad või, ja siis, kui vaatasin tekkinud arvutit, sa ignoreerid neid, et seda vahet leida on päris keeruline, tasakaalus nii-öelda. Ja tõsi, aga tulekski mõelda, et nad on tegelikult täiesti tavalised inimesed, lihtsalt erivajadusega. Te tegelikult mõtlesite siia saatesse tulles spontaanse katse meile välja, et seni, kuni üks rekvisiite otsib äkki teine räägi päev, mis see, mis sa katse endast kujutab ja me valisime välja ülesande, et saatejuht peab siis panema kordis veini, korgi ja ühe uudised lugema. Me võtsime siit laua pealt suvalise ajalehe ja kuna sinna Tartu Postimehes ja siin on tudengipäevadega seotud artikkel eilsest ajalehest, siis ma otsustasin, et ma loen siis selleta niiviisi. Kas teil on mingeid õpetussõnu ka mulle jagada, enne kui ma seda lugemata ei? Kas sa pead nagu täiestina? Pigem otse või otse-efekt? Mitte suur, aga okei, ma ikkagi proovin uuesti smile võin kiiruga lugeda, mis õige artikkel oli, mis sest ilmselt täiesti niimoodi aaki eesti kliinilise toksikoloogia hooguju Heino noolt saab täna 24. aprillil 95 aastaseks kuid nõu või talle ei ole. Rohked aastad on ta küll vajutanud ja liikumise raskeks teinud, kuid kul on ta hoopis teisel põhjusel. Okei, ma arvan, et sellest aitab, kas saite midagi aru ka ei lugenud, tütar sai isegi aru, sai isegi aru ja ja, aga ma vist tegin sohki ja ma panin Sleni viisi viltu suhu, et kui ma oleks selle nagu täiesti pannud, siis ilmselt ei oleks midagi aru. Ma võin korraks proovida ühe lause ka lugeda, vaatame, kas tuleb midagi välja. F A ma võtan uue lausetest, muidu te juba teate, mis sind hello, leppa koopiad Pocoentide kalast päevade loolt vaevalt vett. Vist ei saanud midagi aru, mõne nime? Igatahes ma loen kähku selle viimase lause, mis ma lugesin, Heino noor näitas koopiaid, dokument Neist selgub, et halastajaõde Salme noor vahistati 14. juunil esindaja filisse Vals ka või mingi? No kui ma selle niiviisi viltu panin, siis ei olnud, sest siis ta läks, mahtus nagu ilusti, aga, aga püstipidi siis hammastel hakkas veidike valus ja selles suhteliselt rahulik ei veni nii palju, kui oleks vaja. Võib-olla, aga kas täna õhtul saab ka sellist asja proovida? Ja jää Sakkel, et meil on erinevad ülesanded ja eks artestiangase ja ja seda tegelikult saab igaüks kodus ise ka katsetada, et võtke veinikork ja siis võtke mingi suvaline tekstilõik ja ja proovige lugeda, aga kas, kui seda nagu pidevalt harjutada, kas on võimalik paremini ka hakata lugema, kui mina siin täna lugesin? Ma arvan, et see diktsiooni kindlasti parandab, sest sa pead kõike rõhutama ja paremini esile tooma. Aga kuulame nüüd ühe muusikapala ja siis meil on üks põnev katse veel, mida me proovime, aga sellest siis juba õige pea. Nii nüüd oleme tagasi, külas on meil eripedagoogikatudengid Karoliina ja kaija. Ja kohe hakkab, Sandro on pandud silmad kinni ja mina ei näe midagi. Hetkel juba. Juba praegu on silmad kinni ja tuleb üks väljakutse tema meeltele. Ehk ta peab pakkima täiesti kinnisilmi ühe kingituse niuke telefonikarp, milles siis telefone ostetakse. Ja tal on siin käärid, teip, pakkepaber ja nüüd vist see peabki alustama ainult kaua aega umbes selle peale läheb. See on täiesti individuaalne, eks me näe, kas ma võin hakata nüüd pakkima ja üles leiad mulle vea juba esimene raskus on see. Ma ei näe, aga sina, käärikaania käärid, vaadake ma mingit valet asja kogemata läbi. Tohin talle anda, mõndasid asju kätte, ära anna, sest siis siis on okei, siin on selline pruun paber. Nii. Arseipi on ka ma tegelikult ma pean ütlema, ega ma muidu ka ei ole väga hea kingituste pakkija, et selles suhtes mul need tavaliselt tulevad üsna koledad välja. Ja ma pigem panen sinna kinkekarp. Muide, see öeldakse ju, et kui inimene kaotab ühe nii-öelda meele, et siis teised meeled tugevnevad, et milline on muidu inimesigi tugevaim veel, kui, kui nii üldse on võimalik öelda. Ma arvan, et ei ole, sest see ongi vastavalt siis vajadusele, et kindlasti muusikutele, ma usun, paremini arenenud kuulmismeel. Ja vastavalt, mida sa siis arendad. Aga kas Sandro on ka praegu nüüd juba, kui ta silmad on kinni, kas tal on mingi meel ärksa? Kindlasti näiteks kuulmismeel ja ma pean väga hoolega kuulama ja. Me küll plaanisime selle katse jaoks 10 minutit, aga arvestades, mis tempos ma praegu liigun, siis me võib-olla ei saa seda katset täiesti valmis. See on oodatust palju raskem. Mida selline katse peaks üldse siis nii-öelda õpetama, paber näitama, segan vahele, paber on liiga väikemõisa ilusti pakkida. Kui silmad lahti ja läks, siis ma ütlen, et sa suudaksid selle ära pakkida. Külmumbrooviv soovitasin Trovi erinevaid pidi, kas praegu on õigetpidi sinu võimalusi päris palju, et vist vist saab? Sa saad hakkama kavalest vähemalt mulle teibi tükid juba valmis lõiganud ja pannud siin laua külge ette. Nii saab kiiresti ja lõbustada, tahtsite, ta võiks ka kirjutada siia peale midagi ja kuna see on selline pruun paber, siis Taiselt võiks ikka rõõmsamaks sellised kingitused teha, et näiteks siis joonistaksin kaelkirjak sinna peale ja kirjutaksid palju õnne. Ma võin proovida, palju õnne kirjutada kaelkirjakut, ma ei hakka lubama, ma joonistan kõrval hirmul end sander endale näppu, lõikasime kääridega ütelda, Deepasin vorbib aga koteebist mööda üldsegi, et või lõikan. Aga mis, kas seda sedasama ülesanne, nagu see korgiülesanne on siis täna õhtul ka väljakutse meeltele üritusel. Ja on erinevaid ülesandeid, ongi siis kolm tuba, kus on nägemismeel on kadunud siis kuulmismäel ja kõne. Ja kuidas te seda kuulmismeeletöötuba teete? Meie oleme selle toa siis juht, vastutavad isikud ja meie mõtlesime siis sellise ülesande, et inimene peab viiplama. Et näiteks kui raske on talle kohe esimese korraga vaadata sõrmendajaid ja vormida siis kokku näiteks oma nimi näidata neile ette, et millised need käeliigutused, viiped peavad olema või nad lihtsalt peavad. Ei, meil on pilt sõrmenditest sõrmendite tabel ja, ja nii, ja siis on selline ülesanne, et inimesele pannakse kõrvad kinni või noh, ta ei kuule loomulikult ja siis me kirjutame talle tahvli peale, et palun sosista siis ütlema, et palun ütle tavalise häälega ja siis valju häälega. Ja pärast laseme tal siis kuulata, kuidas ta ise nagu enda häält hindas, ehk siis kas see sosin oli ikkagi sosin. Kas valju hääl oli valju hääl, et võib-olla võib juhtuda nii, et tema jaoks oli, sosin, sosin, aga tegelikult oli see täiesti tavaline hääl. Aga mis, mida, mida see teadmine annab ise erinevuse tegemine siis? Kas, kuidas see nii-öelda kuulmispuudega inimese-ga seostub? Tegelikult selle kogu selle ürituse eesmärk ei olegi otseselt näidata, kuidas on olla kurt või pime, sest sellist kindlasti ei saa seda asja kindlasti näidata, kuna neil ongi arenenud juba teised meeled paremini ja sellist kogemust lihtsalt pole võimalik edasi anda. Aga pigem seda meeltele anda väljakutsed, kas nad saavad hakkama? Mina vist väga ei saa hetkel hakkama, mulle. Mulle tundub, et pätsile mulle ikka tundub, et sul on päris hästi, et siin on mõned nässu läinud teibi tükid, aga aga muidu on täiesti arvestatav pakitud king. Mulle endale tundub, et paberit jäi kuidagi väheks, et ja igast igast otsast tahab lahti tulla kogu aeg see et mul on hästi palju seda teipi peale vaenlas, see, kes selle lahti pakkima veab, et võib-olla oleks lihtsam lihtsalt ülejäänud teibiga selle tõmmata niiviisi ring peale. Kas Davidile? Aga kas muidu selle ürituse vastu huvi on suur, et enne rääkisite, et selliseid üritusi väga palju ei ole, kus inimesed saaksid ennast panna, mina esitad olla siis nii-öelda meelde? Okei, ühesõnaga esitada vedela väljakutse. Aga kas huvi selliste ürituste vastu on? Ja on, et praegu on tegelikult seal ainult kaks kohta vaba, et need täitusid kiirelt ja me oleme väga positiivset tagasisidet saanud näiteks õppejõududelt? Hea meid ka aitavad nad hea meelega. Nii et kui palju neid kohti oli? 20 kohtellitasid ja kas siis kõigi kolme töötoa peale või siis eraldi igasse tuppa. Eraldi sellepärast, et iga inimene on ühes toas üksinda, et me saaksime pakkuda talle võimalikult efektiivset tunnet. Selge, aga siis, Sandra, äkki sul on vist täitsa, mul saab kohe haagitud, siin teeb. Mu jaoks kõige suurem probleem on see, et Ma panen teibid niiviisi laua peale, siis lõikan siit ühe lõigu, aga sel ajal, kui ma selle juba nii-öelda kätte võtan, siis ta läheb krussi ja ma ei saa seda panna sinna kingituse paberi peal, et kingitus kinni hoiaks. Mul ühest kohast vist on suhteliselt lahtise kingituse. Nii et siis ma proovin selle kinni panna, siis vast on ka valmis. Aga kusjuures hea, kuna ma ei näe hetkel, siis ma pean teiega kuulama. Ma ei saa aru ka, kui kaugel mikrofon minust on ja siis ma kuulan väga pingsalt, et kas ikka Ta kuulda või lähen äkki liiga kaugele. Igatahes selline on siis minu kingituste võite kirjeldada, seda siis ma ei näe. Siin on veel lahtiseid, otsi jah, ma näen, aga või tähendab, ma ei näe, ma tunnen neid käega, näiteks siin on, kusjuures see on just pigem kinnine, otseselt päriselt või. Ja kaks lahtist otsa pannud, mis on siis, kõik on kinnine, see oli kogemata, aga see on muidu täiesti pakitud kingitus. Nojah, aga kui ilus ta on, see on teine küsimus vist minu meelest on see väga ainulaadne. Seda külvaste kingituse saaja on õnnelik, aga nüüd ma pidin siia peale ka kirjutama midagi, jah. Ja ma ütlesin, et sa võiksid leida pastaka, on see ikka laua peal olema ja pastakas nii ja läks. Ei, nii ma ei saa. Seda ei tohi, et ma pean iso, mis ma siia panen, palju õnne sünnipäevaks. Näiteks ja nii, oih, nüüd ma vist tegin augu, siis vajutasin liiga tugevalt. Pall. On mind täitsa huvitab kohe, kui ilusti tuleb, mu sünnipäevaks kirjutan teisele reale. Aga sellega see asi ka, et ma ei tea, kui kuidagi taju ära kui pikse. Mul läks nüüd sassi isegi, mis tähele panin juba vaks. Mitu asja koos, jah, aga ma. Raske on nagu jagada, et kas sõna mahub ühele lehele ära või mitte. Mis tegelikult on tähed järjest ilusaid sünnipäev, siis on suur vahe ja siis ta vaks, aga aga muidu on ilusat Smile joonistasin, et kuulame nüüd vahepeal ühe muusikapala ja siis Sandreki vahetanud natuke muljeid ja, aga aitäh teile. Täna siia stuudiosse tulite ja mind niiviisi proovile panite. Aitäh kutsumast, aitäh. Tartus on suureks teemaks see, et kaarsild on kinni ja sealt ei saa üle käia. Kui tihti sina kaarsilda kasutada? Kusjuures mitte väga tihti, sest ma elan täpselt teisel pool ja mu kool jääb ka siiapoole jõge, nii et väga tihti maga üle, Karzila ei käi. Mina muidu käisin iga päev üle kaarsilla, aga kuna see on kinni, siis nüüd ma pean alati tulema kuskilt mujalt, aga meil on siin kaks hiigla, põhimõtteliselt Vabaduse sild, võidu sild, kust on võimalik tulla. Mis sa arvad, kumbeside kiiremon? Raekoja platsi siis? Jah, kui sa tahad tulla ühest Kaarsil otsast, noh, lihtsalt nad üle nagu tulla, ja nüüd siis ma arvan, et äkki see taskupoolne silm. Ehk siis võidu sild, jah, hea küll. Oskad sa aega ka pakkuda, kaua läheb sealt, et üle saada. Äkki seitse minutit, hea küll, ma jätan selle meelde, mis pakkusid, sest eile käis Kairi Janson ja mõõtis täpselt sisekumba kummalt sillalt kiiremini üle saab ja kuulame seda. Tudengikolmveerand kolmveerand. Ei saa üle Emajõe ehk seda lauset ei ole viimasel ajal öelnud mitel viisk põhise õlekõrs vaid hoopistükkis Tartu tudengeid, nende lemmiksild, kaarsild on remondis. Alternatiivi täna on räägitud nii ajutise silla avamisest kui isegi Parve käima panemisest, kuid seni pole ükski neist käiku läinud. Seega tuleb muidu iga päev kaarsild ületavatel inimestel leida lihtsalt enda jaoks parim ja lähim variant. Teine sild. Mina seisan praegu Raekoja platsil suudlevate tudengite kuju kõrval ja otse ette jääbki remondis olev kaarsild. Kavatsen uurida, kumb on parim variant, et jõuda teisele poole jõge samamoodi kaarsilla äärde, kas vabadussild või võidu sild. Esimesena plaanil ületada vabadussilda ja panen kohe oma telefonil stopperi käima, et teada saada, kui palju siis kulub sinna kaarsilla äärde jõudmiseks. Nonii ja mulle on antud roheline tulinija, ületan tee ja pööran kahe vasakule. Vabadussilda nüüd ületatud, just möödusin sildist kaarsild suletud, mis tähendab, et kuigi me seda ei näe, siis ilmselt Ta on kaarsild juba päris lähedal. Kulunud on aega, aga tõenäoliselt juba üle 10 minuti. Ja ja kohal ma olengi. Seisan siin näoga Kaari silla ja raekoja platsipoolel, näen sedasama suudlevate tudengite Te kuju, mille kõrvalt ma alustasin ja aega läks selleks kõigeks 15 minutit, 23 sekundit ja 41 sajandikuga, seega kellelegi jaoks oluline on, eks näis, ma nüüd proovin siis võidu silda ületada, siin on küll sild, et võidu sild peaks olema palju lähemal kui vabadussild, aga kes teab, tõsi ta on, praegu on kulunud heal juhul vaid minut juba võidu, sild, paistab, minu eesmärk on siis jõuda tagasi suudlevate tudengite kõrvale. Kui Vabadussilla ületasime vareste kraaksumise saatel, siis võidu sild ületatud kajakate naeru saatel. Ja olengi kohal, vajutan stop päril stopp ja läinud ainult 11 minutit, 23 sekundit ja 31 sajandiku. Nüüd on siis tõestatud, et raekoja platsilt teisele poole jõge kaarsilla äärde jõudmiseks on parim variant võidu sild pärast Kaarsilla ta saamist seal muidugi kõik jälle sealt ülekäimist jätkata, see pidi olema palju laiem. Küll aga ei saa pärast gaasile taasavamist enam kõndidele kaarsilla kaare nind ongi jäänud natukene painama, mis siis saab tudengite uueks traditsiooniks, sest teatavasti see ei ole ju õige tudeng, kui sa pole üle kaarsilla kaare läinud, kuna siin parajasti on toimumas pannkoogihommik, siis ma lähen vaatan, kas mul õnnestub mõni tudeng kinni püüda ja neil selle kohta arvamust küsida. Mis võiks olla uus traditsioon kaarsilla kaare üle kõndimise asemel? Ma arvan, et võiks olla kaarsillalt vette hüppamine, mis võiks olla kõigil tudengielu jooksul tehtud. Tudengite jaoks on üks oluline kaht minu arvates Pirogovi plats ehk siis võib-olla oleks mõni koosistumine või üks õhtu, mida seal ühes kohas, et selline tore traditsioon, aga võiks tudengit võiks võtta traditsiooniks sele, nad ööbivad seal ERMi, selle lennuvälja peal magamiskottides see oleks päris lahe asi, mida teha, ma arvan. Kui ikka kaar ja sild on oluline, siis on ka vabadussild kaarega, nii et minge proovigaga. Asson Sibovoidis. Home, Ennouencher. Need Ameerika rahvusvahelised tudengid arvasid, et uueks traditsiooniks peax saama Toomemäel. Alla kelgutamine, seal on hästi palju puid, sa saad slaalomit teha. Natuke ohtlik on olla, aga saad, saab hakkama, ma arvan, iga tudeng võiks minna Vanemuises vaatama mingit väga suvakat etendus, millest nad ei ole mitte midagi, siis see on selline riskiga asi, et kas see meeldib meile või mitte, kas nad saavad sealt midagi uut või mitte. Isegi oleks selline huvitav, võib olla ohtlik, aga kindlasti huvitav. Mis võiks olla uus traditsioon, kui üle kaarsilla kaare ei tohi enam kõndida, siis ujud kaarsilla alt läbi ülervi katuse igalt poolt alla hüpata. On hea tõdeda, et tudengid ei heida meelt pärast seda, kui kaarsild avatakse, üks traditsioon on kadunud, kuna mõtteid uutekstraditsioonideks on palju. Seniks aga pidage meeles, et kui tahate jõuda raekoja platsilt teisele poole jõge, siis on kõige lühem variant minna üle võidu silla. No vot sa pakkusid õigesti, sõitsid, et võidu sillalt saab ilmselt kiiremini saab, hakkasid seitsme minutiga, tegelikult sai 11 minutiga. Eks oleneb ka sellest tempost, kui kähku kõndida ja vabadussillalt kulus siis aega 15 minutit, nii et tegelikult tuleb täitsa suur ring peale teha. Samas väga huvitavad pakkumised olid minu arvates uueks traditsiooniks. Mu lemmik oli see, et alla hüpata. Ta igalt poolt. Väga hea alternatiiv, minge lihtsalt religile teise silla, mingi kaared, miks mitte, noh, ma arvan, et tudengil on siuksed julged ja pealehakkajad külla, küll tuleb see ka ära. Aga täna on teisipäev, niiet tudengipäevad kestavad veel nädala lõpus, kuni meil on alles alguses, põhimõtteliselt. Ja täna on ka mitmeid põnevaid sündmusi, kus te saate siis osa võtta, noh nagu me enne juba rääkisime ka siis väljakutse meeltele on üks huvitav asi, minagi Sandra läheb ja ma kindlasti lähen, sest mulle tõesti meeldis kingituse pakkimine ja see oli selline väga huvitav, et no ega ei mõtle väga nende teemade peale, kui sa ei ole pidanud nendega ise kui puutuma. Aga ma arvan, et ma tahaks teisi katseid kaasada kuulmise katsed lahendada ja muid asju ja nagu öeldi, siis kaks vaba kohta veel, ma olen juba reganud end, nii et mul on koht olemas. Aga mis täna veel põnevat tulemas on, näiteks kella kahest algab täna ka kastironimise eelvoorus, see toimub siis Vabaduse puiesteel ja see on ka üsna selline traditsiooniline sündmus juba aastaid toimunud võistlejad laovad üksteise otsa õllekaste. Et võimalikult kõrge torn ehitada ja siis ise ka võimalikult kõrgele ronida ja aega on selleks kaks minutit või siis senikaua, kui see torn ümber kukub, kas sina oled kunagi osalenud seal? Ei ole. Täna saad ja täna on ka veel legendaarne mälukas püssirohukeldris, aga sinna ma nagu ma juba kuulsin, siis kõik kohad on täis sinna saba taati kohale suhteliselt kähku täis ja ma olen isegi eelnevatel aastatel vaadanud ja, ja juba kohe alguses 15. Jah, aga meie saade hakkab tänaseks lõppema, mina olen Sandra Saar. Ja mina olen õige tamm ja kohtume teiega juba homme.