Kell on kuus ja eetris on Päevakaja, et võtta kokku pühapäev, 30. aprill. Stuudios on toimetaja Kristi Sobak. Holland. Eestlased korraldasid Amsterdamis laulu ja tantsufestivali kõlavöö ning loodavad, et sellest kasvab välja Euroopa eestlaste laulupidu. Algmõte on ju ikkagi see, et hoida Eesti kultuuri ja keelt. Välismaalt Briti peaminister Theresa May tõdes, et Brexiti läbirääkimised Euroopa Liiduga tulevad rasked ja kinnitas, et on valmis kõnelustelt lahkuma, kui talle Brüsseli pakutu ei sobib. Kunstiakadeemia tudengid tutvustasid Tootsi kunagises briketivabrikus ideid selle uuest funkt joonis turbamuuseumi, aga ka näiteks spaana. See turbamuuseum võiks olla osaliselt nagu vabaõhumuuseumi, osaliselt kõik siin on igasuguseid muid tegevusi, mis eelkõige kohalikele inimestele. Kuressaarest sai täna päikesepealinn, sest tegu on kõige päikese külasema linnaga Eestis. Kevadine suurvesi äratab ellu Narva joa ja meelitab Kreenholmi ekskursioonile inimesi ka kaugemalt. Ilm on nii öösel kui homme sajuta. Õhutemperatuur on öösel miinus kolmest pluss kolme kraadini, homme üheksa kuni 14 kraadi, rannikul on kohati jahedam. Ja kõigest lähemalt Hollandi eestlased korraldasid laulu ja tantsufestivali kõlavöö, mis tõi Amsterdami kokku ligi 250 15. Euroopa riigis elavat eesti lauljat, tantsijat ja muusikut. Korraldajate unistus on, et festivalist kasvaks välja Euroopa eestlaste laulupidu. Kõlavööl käis kohal Epp ehand. Nii kõlas Rene eespere ärkamisaeg kõlab ühendkoori esituses eile õhtul Amsterdami Howkerki kirikus. Mõte kutsuda kokku Eesti lauljaid, tantsijaid ning muusikuid kõikjalt Euroopast. Jaga Kodu-Eestist Sindis, Holland, Eesti Majas festivali korraldajad ja ka ise ühtlasi tantsijad, lauljad Kaire vander toorkuten ja Agnes Kuusik, Teixtra. Mõte oli tegelikult selles, et me tahtsime korraldada selliseid väikesi Euroopa eestlaste laulupidu, mida ei ole juba aastaid tehtud. Selles mõttes sai tegelikult kõlavöö kaks ehk eesti ja laulu ja tantsufestival Amsterdamis. Me jaotasime siis kolme päeva peale Osavõtt kuningapäeva festivalil siis meie laupäevane täna kõlava kontsert ja homne klassikakontsert ampel kirikus ja meie algmõte on ju ikkagi see, et hoida eesti kultuuri keeld siin välismaal ja nagu te näete, on välismaal elavaid eestlasi väga palju entusiastlikke, kes käivad omast ajast ja rõõmust kruus ja eelkõige on see koosolemise rõõm, mida me siin tuleme nautima. Luksemburgist Hollandisse esinema tulnud tantsijad Regina laide ja eneseaare räägivad, et põhjuseid, miks siin Kesk-Euroopas eesti rahvatantsuga tegeleda, on palju. Minul on see emapiimaga kaasa tulnud minema, on rahvatantsuõpetaja, aga paneb tantsima kodust kaugel, ma arvan, et see on tantsualast ja kindlasti ka koduigatsus veidi kodumaaga kontakti hoida. Praegu on siin hästi paljudest riikidest tegelikult Eesti inimesed koos tantsimas, laulmas, mida see nagu annab ja mitte Eestis, eks, vaid täitsa Euroopa keskel. Tähendab ühtekuuluvustunde, et me ei ole ainsad, kes seda Eesti kultuur edasi viivad ja nagu teistele ka näidata, raha veel arvandama. Et eesti kultuur jääb meiega, kuigi me oleme siin kodust kaugel. Mulle meeldib väga koorilaul, nii et väga kena on, ütleb kontserti kuulama tulnud Raul Minner. Samantha Minner. Sest neid laule jääb mulje, et eestlased on vaprad, aga samas rahulikud inimesed. Täna paneb festivalile punkti Eesti heliloojate klassikakontsert, kammerkoor Collegium Musicale ja Madalmaade kammerkoori esituses Epp ehand rahvusringhäälingu raadiouudistele Amsterdamist. Jätkame välisteemadel. Briti peaminister Theresa May tõdes, et Brexiti läbirääkimised Euroopa Liiduga tulevad rasked. Me ei sõnul, on käes hetk, kus britid saavad muuta olukorda enda kasuks. Meil on võimalus viia oma riiki edasi, et teha sellest tulevikus veelgi parem koht elamiseks ja samuti turvalisem koht. Selleks on aga vaja Brexiti läbirääkimistel õigeid tulemusi saavutada. See on kõnelustesse asudes oluline. Oleme juba kuulnud Brüsselist sõnumeid, mis näitavad, et need läbirääkimised saavad olema rasked, ütles meid ja kinnitas samas, et ta on valmis läbirääkimistel lahkuma, kui talle Brüsseli pakutu ei meeldi. See on Suurbritannia peaministri esimene kommentaar pärast eilset Brexiti teemalist euroliidu tippkohtumist, kus ühenduse liidrid toetasid rangeid läbirääkimisjuhiseid ja hoiatasid Suurbritanniat liigsete illusioonide eest, mis puudutab ligipääsu Euroopa Liidu turgudele. Poola politsei kõrvaldas täna Varssavi tänavatelt Paremäärmuslaste marsi vastu protesteerinud linna elanikud. Nimelt korraldasid oma liikumise 80 kolmandat sünnipäeva tähistanud rahvuslikud radikaalid selle puhul piduliku marsi, kus hüüdsid immigrantide vastaseid loosungeid. Politsei ajas laiali vastu meeleavalduse, mis püüdis marssi peatada. Viga said ka juhuslikud möödakäijad. Politsei esindaja sõnul ei olnud meeleavaldajate lubama üritust korraldada, mistõttu tulinad tänavalt marssijate eest ära viia. Saksa kantsler Angela Merkel saabus Saudi Araabiasse, kus kohtub saudi kuninga ja riigi tippametnik. Ega edasi sõidab Merkel Araabia ühendemiraatidesse. Oodatakse, et Saksa liider survestab Pärsia lahe riikide liidreid võtma vastu rohkem põgenikke ja andma humanitaarabi moslemienamusega riikides vältavate konfliktidest põgenevatele inimestele. Eesti kunstiakadeemia tudengid tutvustasid täna Tootsi kunagises briketivabrikus ideid sellele uue kasutuse leidmiseks. Vabrik suleti 2011. aastal ja hooned on üle antud Eesti turbamuuseumile, mis alles otsib oma nägu ja väljundit. Ester Vilgats silt lähemalt. Tootsi briketitehas valmis 1938. aastal ja oli siis Eesti moodsaim. Tööstushoone lähedal asuvad rabad võimaldasid turbatööstust arendada ja brikette oli nõutud kaup. Nii kasvas turbatööstus ja koos sellega ka töölisküla, millest sai rohkem kui 2000 elanikuga alev vabrik sule, eriti kui nõudlus briketi järele kadus. Praegu on Tootsi vallas ligi 800 elanikku. Aktsioonil soojuskatedraal esitleti ideid hoone võimalikust tulevikust. Need varieeruvad serveripargist muuseumini ja moosikeetmise alast lõõgastuskeskuseni. Eesti turbamuuseumi juhatuse liige Hannes Puusepp. Kui see vabrik seisma jäädi, siis oli nagu küsimus selles, et mis sellest nagu edasi saada kohalikul turbatööstusele, esimene plaan see vabrikuhoone maha lammutada, aga kuna kohalikud inimesed ka mõtlesin, et see hoone võiks säilida Kunes hoone on ikkagi kohalik sümbol siis sai seda räägitud Tootsi turbaga ja lõpuks siis Tootsi turvas otsustas selle hoone anda MTÜ Eesti turbamuuseumi kasutusse. Eskiisprojekti saamiseks pöördus turbamuuseum kavakava arhitektuuribüroo poole. Sealt juba kaasati tudengid. Arhitektuuribürookava kava arhitektid Indrek Peil. Turvamuuseum võiks olla osaliselt nagu vabaõhumuuseumi, osaliselt võiks olla igasuguseid muid tegevusi, mis eelkõige siht kohalikele inimestele. See kindlasti ei ole mõtet teha uut elamuskeskust, mida siin Eestis väga palju, vaid pigem see, et otsin ise väga terviklikult säilinud asula, siin on ikkagi väga suur, ütles, et on veel masinad, asjad alles. Tudengitele pakkus vana maja omajagu põnevust. Paulina Pähn sellises keskkonnas pole nagu viibinud. Eriti põnev oli võib-olla see, et me saime tegeleda olemasoleva ruumiga. Enamasti me võtame ette mingisugused uued projektid, tekitama mingi uue asja täiesti, mis siia olemasolevasse ruumi tekitab. See, mis me projekti järgi pidime tegelikult tegema, oli esiteks Tootsi turbamuuseum arendada see asi nagu välja ja siis lisaks meil oli veel tarvis teha spaa funktsioon ja mingisuguseid lisafunktsioon ei saa juurde mõelda. Nii sai välja pakutud hulk ideid, millest nüüd kohalikud peavad valiku tegema. Ester Vilgats, Pärnu. Kuressaare kuulutati täna Eesti päikesepealinnaks, sest just selles linnas on viimasel viiel aastal olnud kõige rohkem päikeselise päevi. Päikesepealinna pidustustel käis kohal Margus Muld. Kõrgel taevas valvanud õnn suur valvur, kuigi suvel väikeelamu peale tuulesoole elamu soojus. Täiesti riskivabalt saab Kuressaare tänasest kutsuda Eestimaa päikesepealinnaks. Kuressaare linnapea Madis Kallas. Nimelt on suurema juba pikki aastaid olnud Eesti kõige päikesepaistelisem paik ja Kuressaare Eesti kõige päikeserohkem linn. Näiteks Kuressaares päikelisi päevi alati üle 250 päeva aastas ja me oleme selles Eesti number üks. Ka mandriinimestel ei ole Kuressaare päikesepealinna vastu midagi. Ingrid Tallinnast. Kuressaare väärib päris sellised nimekad paikade peale Haapsalu Pärnu kogu augu. Kollane värv ehk päikese värv peaks tänavu saama domineerivaks ka Kuressaare aedades, sest kõigile jagati täna tasuta päevalilleseemneid jätkavad meelis. Ja olete varasemalt ka väga ja ikka ja kui sa oled enda pikkuseks, mitte kõrgemaks, need olid madalad, päevalile pean kasvatama. Aga ma ei tea, kas need mahuvad ja ütleme pool miljardit. Kasvatamise vestluses teeb kokkuvõtte Kuressaare kultuurivara juht Tiiu Tamm. Ja sügisel teeme, pakuvad täis, inimesed saavad ise saata sügisel oma päevalille tikkida, varasem on oma andmetega ja tiine, kuulutame välja nad kõige pikema, kõige ilusama, kõige erilisema. Aga ikkagi see üks päike, mis taevast paistab, on ilmateenistuse statistika põhjal viimasel viiel aastal näidanud end Eestimaa linnadest just kõige rohkem Kuressaare kohal. Ja sama trendi on päike jätkanud ka tänavu esimese nelja kuuga. Margus Muld Kuressaarest. Kevadine suurvesi äratab ellu Narva joa ja meelitab Kreenholmi ekskursioonile inimesi ka kaugemalt. Jüri Nikolajev jätkab. Narva joa jättis kuivale 60 aastat tagasi ehitatud hüdroelektrijaama pais ja Euroopa veerohkeima juga saab jälgida vaid suurvee ajal. Kevaditi käib Narva joavetemängu vaatamas tuhandeid inimesi. Kuna ka Joala pääseb lähedale maid suletud Kreenholmi tööstusalalt, siis on ekskursioonide korraldamise enda peale võtnud Narva Muuseum, Muuseumi teaduri Jaroslav Nazarov sõnul. On vanade vabrikute vahel kohti, kus jumala päris ligidale pääseb, on väga ilus vaade läänepoolsele kaskele. Aga seinapoolne kahjuks ei ole nii, nii ilusasti vaadeldes tahaks muidugi mingisuguse vaatamisplatsi, aga jah, kahjuks praegused ei ole. Kust te teate, millal lahti tehakse, midagi kinni pannakse? Kahjuks me ei tea seda diilingu ette. Mõnikord Vene pool, mis teeb need koski lahti, teatab ette paar tundi, aga noh, enamasti ei ole aitäh, kuna neid kinni pannakse, et kahjuks need tavaliselt lihtsalt vaatame, kas jões on vett või ei ole. Täna oligi juhtumisi päev, mil poisu lüüsid, olid suletud ja kuu aega tegutsenud juga kuiv, kuid ekskursiooni ära ei jäeta. Inimestele näidatakse tühjana seisvat Kreenholmi ajaloolist tööstuskompleksi. On neid, kes lihtsalt pole kunagi siin käinud ja tahavad üldse nagu teada saada, mis Kreenholm on ja teised, siis on tööstusajaloo huvilised, keda huvid Sa oled just need hooned, tellijat, mis on siin üks jäänud siiamaani paljud tulevad Tallinnast, aga paar inimesi on olnud ka Saaremaalt. Talijad tulevad lihtsalt Ida-Virumaalt. Täna ootus, ekskursiooni algust, umbes 30 inimest, nende seas nostalgitseda tulnud Narva elanike, aga ka kaugemalt rahvast. Räägi Paavo Läänemaalt. Viimases ajaloo ajakirjas oli Inglismaa ketrusvabrikutes tutvustele piiluma, kuidas ilusad välja näevad kuskil paar tükki vee peale, nii et eks see Valaste juga veel tagasi minnes tee peale villast siia ventika jälle satud. Katsume mitu asja ühtekokku viia. Narva joa ja Kreenholmi külastamist korraldab Narva Muuseum seni kuni suurvett jagub. Vihmased ilmad annavad lootust, et paisu lüüsid, avatakse peagi taas Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Homsest algab uus kuu, kas see toob ka uue ilma, räägib sünoptik Helve Meitern, palun. Mai toob uue, ilma Liivi lahe põhjaosa kohal tugevneb kõrgrõhuala, mis teisipäeva saab osaks uuele Norra merele arenevale kõrgrõhkkonnale kuni reedeni hoiab meil ilma sajuta ja kevadiselt soojad päikesepaistelise kõrgrõhuala kaguserv. Homme esimesel mail on vähese pilvisusega sajuta ilm. Öösel puhub edela ja läänetuul neli kuni 10, öö hakul põhjarannikul puhanguti veel kuni 14 meetrit sekundis, päeval läänekaare tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss kolm, Päeval tuleb sooja üheksa kuni 13 kraadi. Vaid läänerannikul jääb termomeetri näit kuue seitsme kraadi juurde pidama. Sarnane ilm püsib ka teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval. Tuul pöördub korraks põhjakaarde, kuid on nõrk. Kõige soojemaks päevaks kujuneb teisipäeval, kui sisemaal tuleb mõnel pool 15 kraadi sooja. Nädala lõpp toob ilmamuutuse, ilm läheb pilvisemaks jahedamaks ja sajusemaks. Aitäh ilmateate eest selline oli aprillikuu viimane Päevakaja mõnusat pühapäeva õhtut.