Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku teisipäeva teise mai olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Liisu Lass. Riigikogus uuendatud julgeolekupoliitika aluseid esitledes rõhutas peaminister Jüri Ratas, et varasemast selgemini tähtsustatakse igaühe rolli meie kõigi julgeoleku tagamisel. Kui riik kaotab ajutiselt kontrolli osa territooriumile siis osutavad Eesti kodanikud sellel alal vastasele organiseeritud vastupanu. Saksa kantsler Angela Merkel kritiseeris kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga Moskvas kodanikuühiskonna survestamises ja geiõiguste eiramises Tšetšeenias. Tšehhi peaminister pohuslarmsa podca teatas, et valitsus astub seoses rahandusministri hämarate äritehingutega tagasi rahandusministri Andrei BBC. Erakond on arvamusküsitluste järgi tšehhi populaarseim magustatud joogi maksu. Seadus muudaks kallimaks ka tervisetooted, mistõttu on Eesti Apteekide Ühenduse ja Eesti ravimihulgimüüjate liidu esindajate sõnul maksuõiguspärasus põhiseaduslikkuse mõttes küsitav. Kahju on see, et kui pärast patsientide peavad rohkem enda taskust, hakkab maksma puhtalt sellepärast, et riik tahab eestlaste tervist kaitsta. Tallinna Haabersti liiklussõlme ehitustööd muudavad piirkonnas liikluse keerulisemaks, autodele jääb kummaski suunas vaid üks sõidurada. Ühistranspordi liikluse ei muutu. Eesti vabariigi sajandat sünnipäeva tähistatakse kultuuriteaduste ja ettevõtlustutvustavate üritustega enam kui 30. riigis. Ja need kunstiteosed, mõnes mõttes on ka Eesti ja Edward von lõnguse kingitus Euroopa pealinnadele ja need asukohad saavad olema üsna erinevad. Ja ilm on ka öösel ja homme päeval selge või vähese pilvisusega ja sajuta. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss kolm, päeval on aga sooja üheksa kuni 13 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Peaminister Jüri Ratas esitles riigikogu istungil Eesti julgeolekupoliitika aluste eelnõu. Seejärel vastas ta riigikogu liikmete küsimustele. Mall Mälberg kuulas ja teeb ülevaate. Eelnõu kirjeldab Eesti julgeolekukeskkonda julgeolekupoliitika eesmärk ja väljakutseid ja nendega seonduvaid riske. Peaminister rõhutas korduvalt, et eelnõus tähtsustatakse varasemast selgemini igaühe rolli meie kõigi julgeoleku tagamisel ning selles pööratakse palju tähelepanu Eesti hea käekäigu seostele regionaalselt või globaalselt toimuvaga. Tänapäeva julgeolekukeskkonda mõjutavad tankid ja lennukid aga ka küberruum, veoautod, elektrikatkestus, nälg ning veepuudus. Seega meie julgeolekukeskkonda võivad õõnestada väga erinevad, kuid omavahel siiski põimunud tegureid. Taolistele riskidele vastupanuehitamine nõuab meie kõigi vanuste pühendumist. Riik peab valmis olema ka kõige negatiivsemat, eks ja vähetõenäolisemalt, eks olukordadeks eesti kaitseb end igal juhul ja kuitahes ülekaaluka vastase vastu veelgi enam tumedamaks alistamatuse sõnumit rõhutab dokument, et kui riik kaotab ajutiselt kontrolli osa territooriumile siis osutavad Eesti kodanikud sellel alal vastasele organiseeritud vastupanu. Eesti liikmelisus Euroopa Liidus ja NATOs kahtlemata tugevdab meie julgeolekut. Muude küsimuste hulgas küsiti peaminister Jüri Rataselt ka seda, kas ta on nõus määratlusega, et kõige eksistentsiaalse oht eestile tuleneb Putini režiimist ja kuidas näeb selle taustal välja Keskerakonna ja ühtse Venemaa koostööleppe. Pas ida poolt on meile kõige tõenäolisem sõjaline, noh loomulikult on meie välisluureandmed ütlevad 2000 seitsmeteistkümnendal aastal, et see oht on madal. Minu ülesanne, valitsus, ühine peaministrina ei ole külvata teisi riigikogu ees ega Eesti ühiskonnas sõjahüsteeriat. Minu ülesanne, kui sa oh tõuseb, on koheselt ka informeerida sellest ühiskonda, aga täna ei ole seda ohtu. Ja nagu Jüri Ratas rõhutas, annab ta Keskerakonna ja ühtse Venemaa protokolli kohta umbes 500 kuuekümnendat korda. Ikka sama vastuse. See protokoll ei tööta, protokolli raames ei toimu ühtegi tegevust ja Eesti julgeolekupoliitika alused ei ole kuidagi kuidagi see protokolli sõlmimine 13 või 14 aastat tagasi ei muuda selle minu sõnade jõudu või kindlust. Päeva olulisemad välisuudised võtab kokku Indrek Lepik. Saksamaa kantsler Angela Merkel saabus täna Sotši kõnelustele Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Mõlemad juhid andsid ühise pressikonverentsi. Angela Merkel toonitas, et Moskva peab tegema rohkem, et kaitsta geimehi Tšetšeenias, kelle vastu on viimastel nädalatel vägivalda rakendatud. Samuti rõhutas ta vabaühenduste olulisust kodanikuühiskonnas ja õigust vabalt meelt avaldada. Rääkides Ukraina sõjast, kinnitas Merkel, et tarvis on minski formaadis jätkata. Vladimir Putin Omalt poolt õigustas politsei tegevust kremli-vastaste meeleavalduste laialiajamisel ning kinnitas, et kreml pole ühegi riigi siseasjadesse sekkunud ega soovigi seda teha. Tegemist on Merkeli esimese visiidiga Venemaale kahe aasta jooksul. Viimati kohtusid Merkel ja Putin oktoobris Saksamaal kõnelustel Ukraina rahuprotsessi üle. Venemaa ja Saksamaa suhted on pingestunud lääneriikide poolt Moskva vastu kehtestatud sanktsioonid. Täna peab Putiniga telefonivestluse USA presidendi Donald Trumpigamehed on juba kaks korda varem telefonitsi vestelnud. Tšehhi peaminister pohuslav Sobodka teatas, et valitsus astub rahandusminister Andrei Paabishi hämarate äritehingute tõttu tagasi. Sobodge täpsustas, et annab president miilasse eemanile tagasiastumispalve üle käesoleva nädala jooksul. Tšehhi võimukoalitsioonis on pinged pool aastat enne üldvalimisi teravnenud. Sobot ka sõnul on kahtlusi, et rahandusminister on maksude maksmisest kõrvale hoidnud. Tema sõnul pole selge, kas luuakse uus koalitsioon ilma Paabishita või tulevad ennetähtaegsed valimised. Tšehhi üks rikkamaid äritegelasi Paabishib tsentristlikku liikumist, millele ennustatakse oktoobrikuiste valimiste võitmist. Sa pood, ka sotsiaaldemokraadid jäävad Paabiysii liikumisest kaugele maha. Rootsi lõpetab erakorraliselt kehtestatud piirikontrolli, teatab Rootsi Raadio. Piirikontroll kehtestati kahe aasta eest, kui Euroopat tabanud pagulaskriis oma tipus oli. Toonased meetmed tõid ka saabunud migrantide arvu järsult alla. Rootsi on seni rahvaarvu suhtes kõige rohkem pagulasi vastu võtnud. Äärmusrühmituse ISIS rünnakus Süüria kirdeosas asuvale põgenikelaagrile sai surma üle 30 tsiviilelaniku ja kurdi võitleja. Enamik ohvritest olid valitsusmeelse uudistekanali andmetel naised ja lapsed. USA toetusega allianss juhib võitlust ISISe vastu Süüria idaosas. Allianssi kuuluvad kurdi araabia võitlejad on lähedal kontrolli saavutamisele Eufrati orus asuva tahab ka linna üle. Peagi alustavad jõud pealetungi ISISe võimukeskuse raka tagasivõtmiseks. Põhja ringkonnaprokuratuur saatis kohtu alla kunagisi korvpalliklubi Tallinna Kalevi ja Eesti korvpallikoondise endise treeneri ja mänedžeri Riho soonikut. Praegu inglise kolledži sihtasutuse juhina tegutsevat suunikud süüdistatakse selles, et 2006.-st kuni 2012. aastani omastas ta jäähokiliidu peasekretärina liidu vara. Kokku kasutas ta võõrast vara pea 90000 euro ulatuses, seisab süüdistuses. Sooniks kohtueelse uurimise lõppedes süüdistuse omastamises ja raamatupidamiskohustuse rikkumises, mille eest võib süüdimõistmisel määrata talle kuni viieaastase vangistuse. TS Laevade juhatuse esimees Kaido Padar asub alates augustist tööle ettevõttesse Eesti Talleks. Padar ütles kolleegidele saadetud kirjas, et ta on töötanud TS Laevade ligi poolteist aastat ja tahab ennast nüüd proovile panna erasektoris. Eesti Talleks on kinnisvaraauto- ja hulgikaubanduskontsern Kaido Padar asuda Eesti Talleksi juhatuse esimehe kohale alates esimesest augustist. Kuni sinnamaani jätkab ta tööd TS Laevade juhatuses. Eestis on umbes 500 veekäitlemisega tegelevat ettevõtet, mis on kas kohe või lähiaastatel valmis palkama uusi veepuhastusjaamades või reoveepuhastusettevõtetes töötavaid operaatoreid. Kuid praegu kutsekoolid neid ei koolita. Olev Kenk käsitleb teemat. Eesti vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees ütleb. ETV käitlusoperaator on kahtlemata tulevikueriala. Nendel meestel tööpuudust karta pole. Mitte ainult vee-ettevõtted ei pakku operaatoritele tööd vaid ka tööstused, kes omavad oma veevärki, kas siis joogile puhas reoveepuhasteid ja inimesed vananevate kohtadele ja on vaja koolitada järelkasvu. Võiks öelda ka, et miks siis ilma erihariduseta inimene ei saaks selle tee peal hakkama või on tehnika lihtsalt liiga keeruline? Tehnika muidugi areneb ka kogu aeg, aga muutuvad ka keskkonnanõuded nii joogivee kvaliteedile kui heitmekvaliteedile. Nii et õpetus peab olema kaasaegne, siin on vaja teada automaatikat, on vaja teada, kuidas keemilised protsessid toimuvad on vaja teada, elektrisüsteeme. Kui seni on ettevõtted ise ühe kindlapuhasti tüübi operaatoreid välja õpetanud, siis Järvamaa kutsehariduskeskus annab laiemad baasteadmised. Juhtõpetaja Ivar Kohjus ütleb, et eeloleval sügisel võetakse kahe aastasele täiendkoolitusele juba praegu töötavaid vee käitus operaatoreid, kuid aasta hiljem avatakse statsionaarne grupp operaatorite uuele põlvkonnale. Praktikabaasid on üle Eesti ja ka koolitused, eriti just nendele töötavatele inimestele on plaanitud niimoodi, et me ei istumite ühes linnas ühes kohas kõik see kaks aastat, vaid nad hakkavad käima üksteisel veekäitlusjaamades nii-öelda külas ja loengud on siis erinevates veekäitlusjaamades üle Eesti. Ehk siis erinevad ju veekäitlusjaamad ka nii-öelda tehnoloogiliselt, et ühe jaama inimene näeks ka teise jaama tehnoloogilise erinevusi. Osaühingu Türi vesi juhataja Jan Raudsep. Milline saab teie roll olemas? Oma veekäitlusoperaatorite koolitamisel siin Järvamaa kutsehariduskeskuses kindlasti see kaasaaitamine, meie reoveepuhasti on kindlasti üks võimalike praktikabaas ja, ja mitte ainult see vaid ka, sest meie väikepuhastid väga suur vajadus on just nende väikepuhasti operaatorite koolitusel. See koolitusprogramm on ikkagi noh, väga tänuväärt ettevõtmine seetõttu, et, et on võimalik, kas inimene siis saad õppima, kes soovib tulla meile tööle või siis juba leidagi turult juba uus, täiesti väljaõppinud noor spetsialist Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk paidest Tööjõuteemadel veel Eestis töötavate ukrainlaste arv on järsult suurenenud. Tööandjad, kes vajavad järjest enam välistööjõudu, kinnitavad, et kui kaotada sisserände piirarv, aitab see majandust elavdada. Uku Toom. Üks näide on Ukraina Eestis töötavate ukrainlaste arv on järsult suurenenud. Eesti suursaadik Ukrainas Gert Ansu kommenteeris Mall Mälbergile. Aga ma vaatan siin enda statistikat, siis on väljastatud 815 pikaajalist viisat, mis on umbes sama palju kui terve 2015. aasta jooksul. Möödunud aastal siiski oli üle 1300, aga selgesti on tempo kiirem olnud, kui möödunud aastal samal ajal. Olete teinud mingit statistikat, mis valdkonnas need inimesed põhiliselt tegevad on, kes tahavad Eestisse tööle tulla? Jah, võiks jagada kahte suurde gruppi, üks on ehitaja laevaehitajad, vast ka autojuhid, kes tulevad pikemaks ajaks ja teine suurem grupp on siis hooajatöölised põldudele piimatööstustesse, kes tulevad valdavalt suveks ja ütleme nii kolmeks neljaks kuuks. Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tammsaar ütleb omalt poolt Tõepoolest, Ukrainast pärit inimesi töötab Eestis palju ja võiks töötada veel üksjagu rohkem, aga meie tööjõuturu olukord on selline, et me näeme juba mitmeid aastaid seda, et meil ei jätku töötajaid ja mida pikemalt vete poole vaatame, seda halvemaks pilt läheb ehk järgneva 20 25 aasta jooksul, tegelikult me kaotame iga aasta. Eestis kaob tööturult viis 6000 inimest vähemalt. Seda, et välistööjõud muutub Eestis üha vajalikumaks, näitab Tammsaare sõnul ka asjaolu, et selle aasta kvoot kolmandatest riikidest pärit tööjõule saab täis juba suvel. Tammsaar ütleb, et enam ei saagi rääkida, kus on töötajaid, vajab neid, on vaja igal pool. Mida siis tööandjad pakuvad, seda, mida juba mitu aastat. Aga ikkagi tegelikult see lahendus on see, see kood, sellisel kombel on kunagi meil siin kehtestatud natuke teistel aegadel, teistel asjaoludel, aga praegu ta enam ei teeni oma eesmärki päris hästi, minu arvates see on 0,1 protsenti meie elanikkonnast. Mis tähendab seda, et mida väiksemad elanikkond, seda vähem tohib veel inimesi siia tööle tulla, samal ajal kui oleks inimesi juurde või nii, et noh, meie arvates seda kvooti tegelikult seal oleks kaotada ja seal on nagu teine hästi oluline piirang on meie keskmise palgapiirang, mis selles mõttes jälle ei ole päris omal kohal. Et seda võiks vaadata ikkagi sektoripõhiselt. Eesti Apteekide Ühenduse ja Eesti ravimihulgimüüjate liidu esindajate sõnul maksustaks magustatud joogi ehk nõndanimetatud suhkrumaks traditsiooniliste karastus ja muu suure suhkrusisaldusega jookide kõrval ka tooteid, mis otseselt tugevdavad ja kaitsevad patsiendi tervist. Jane Saluorg jätkab. Plaanide järgi järgmisest aastast kehtima hakkava niinimetatud suhkrumaksu eesmärgiks ammuta tarbijatega käitumist läbi hindade ehk pärast maksumuudatust tõuseks suhkrut sisaldava karastusjoogi hind paarkümmend protsenti. Kuigi eelnõu järgi on hinnatõusu eest kaitstud magustatud joogid, mida kasutatakse toiduainete, ravimite ja muu sellise tootmiseks, ei kehti Eesti apteekide ühenduse juhatuse liikme Kristiina Sepa sõnul erand nendele apteegikaupadele, mis samuti parandavad ja kaitsevad inimese tervist. Neid tooteid, asju, kus suhkrut kasutatakse ja mis on hädavajalikud inimesed, saaksid neid, on palju, et kahju on see, et kui pärast patsientide peavad rohkem enda taskust, hakkab maksma puhtalt sellepärast et Ta tahab eestlaste tervist kaitsta, kuigi tegelikult apteekide puhul apteegis müüdavate toodete puhul on olukord hoopis vastupidine. Nii muutuksid sepa sõnul peale suhkrumaksu jõustumist kallimaks suur hulk toidulisandeid nagu köhasiirupit ja vitamiinid. Samuti mõjutaks maks vähihaigete poolt kasutatavate toodete hindasid, aga näiteid leidub ka teistest valdkondadest. Näiteks glükoosilahus, mida kasutatakse glükoosi taluvuse testi tegemiseks arsti järelevalve all, seal on meeletult kõrge glükoosisisaldus ja seda kasutatakse väga spetsiifilise testi tegemiseks ja sellel ei ole alternatiive. Et ongi selleks, et määrata seda, kuidas inimese kehas veresuhkur tõuseb ja kuidas ta alaneb ja see on aluseks isegi nendel juhtudel, kus määratakse tõsisem ravi. Sepp ütleb, et olukorra lahendamiseks tuleb kaaluda eelnõu täiendamist osas, mis sõnaselgelt välistaks uue maksu kohaldamisalast ravimid. Tegelikult võiks aluseks võtta ravimiseadus, kus on väga selgelt määratletud, milliseid tooteid üldse apteek võib müüa, apteegi või karastusjooke müüa. Aga me müüme neid tooteid, mis on inimeste tervise parandamiseks elukvaliteedi tõstmiseks hädavajalikud. Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhi Liisi Polli sõnul ei ole kindlasti magustatud joogi maksu seaduse eesmärgiks raviotstarbeliste jookide või vedelike maksustamine. Poll lisab, et enne eelnõu valitsusele esitamist täpsustatakse vajadusel sõnastuse üle, et kõigil osapooltel oleks plaanidest ühtne arusaam. Jane Saluorg, Tartu. Tänasest algas Tallinnas Haabersti ristmiku ehitustööd, kõigepealt teeb aktsiaselts Nordecon valmis niinimetatud suure ringiäärse uue ühistranspordi peatuse ja ülekäigu kohal. Selle ehituse ajaks Haabersti ristmiku liikluskorraldust ei muuda. Küll aga jääb Õismäe teelt ehitajate teele suunduval teelõigul liiklejatele avatuks kummaski suunas vaid üks sõidurada. 15.-st maist algavad aga juba suuremad ehitustööd ristmikul ja kogu liiklus seal läheb keeruliseks, ütles Tallinna transpordiameti juht Andres Harjo. Nüüd etapiti neid etappe ei ole mõtet siin hakata lahti kirjeldama, aga siin on ju ehitajate tee alt hakatakse mingil hetkel jalakäijate tunnelite läbi kaevama. Lisaks ette rannamõisa tee laiendus, seda küll esialgu nii-öelda olemasoleva sõidude kõrvalt. Samamoodi hakatakse valama vundamendi kannuseid teisele korrusele ehk siis viaduktile kõik see ju iseenesest piiratud liiklusruumi, kus inimesed tavapäraselt liiklevad, nii et tegelikult siin on tõepoolest ainuke soovitus on see, et jälgida olemasolevaid liikluskorraldusvahendeid. Tõsi küll, mingist hetkest läheb ka Paldiski maantee läheb ainult üks pluss üks sõidusuund läbitavaks, nii et need inimesed, kes kaugemalt linna sisse tulevad, need peaksid oma igapäevased liikumistrajektoorid läbi mõtlema ja kellele parajasti Haabersti piirkond sihtpunkt ei ole. Et need peaksid juba mõtlema tõesti Tallinna ringtee pealt. Et kus kohas siis Tallinnasse sisse sõita. Eesti vabariigi sajandat sünnipäeva tähistatakse kultuuriteadust ja ettevõtlust tutvustavate ürituste aga enam kui 30. riigis. Täna tutvustati üht osa EV 100 välisprogrammist ja Reene Leas käis kohal. Opeli ja Eesti eesistumise välisprogrammist leiab üle 150 ettevõtmise, muuhulgas jõuab Euroopasse ka eesti tänavakunst. Nimelt saab 10. Euroopa pealinnas näha tänavakunstnik Edward von lõnguse teoseid mida saab tehnoloogiliste rakenduste abil ellu äratada. Kadri Uus kunstiplatvormist naar selgitab, et teostel on kujutatud sajaaastaseid lugusid rääkivaid eestlasi. Jutustavad Eestist Eesti inimestest sellest, millised me oleme oma selliste väikeste kiiksudega, aga nad jutustavad ka mõnes mõttes selline ajasild ligi 100 aasta taguse maailma tänapäeva vahel, aga nagu me näeme ette, siis noh, inimesed, laias laastus meil on ikkagi nagu väga palju ühendavaid jooni, et jutlustada inimlikkusest inimestest oma selliste vigade vooruste ka selliste lihtsalt inimlikus olemuses. Mis on aga kunstiteoste hilisem saatus? Sellega on niimoodi, et need kunstiteosed, mõnes mõttes on ka Eesti ja Edward von lõnguse kingitus Euroopa pealinnadele, ma arvan, et nende selline edasine saatus saab olema ilmselt ka piisavalt erinev, sest et noh, meil on päris palju pealinnu sihikul ja need asukohad saavad olema üsna erinevad. Mõnes mõttes ongi põnev, et kuidas nad siis ka pärast seda juubeliaastat oma elu elavad. Teatri- ja muusikamuuseumi brüsseli muusikainstrumentide muuseumisse, näituse rahvapillidest sellele lisaks korraldatakse, töötubasid ja antakse rahvamuusika kontserte. Näituse korraldajad loodavad, et pärast Brüsselit rändab näitus veel teistesse linnadesse. Ki teater NO99 annab aga sügisel etendused kuulsas Berliini kontserdimajas. Koos kohaliku orkestriga edendatakse Shakespeari Mendersoni pööriund. Orkestrit dirigeerib Olari Elts. Lavastaja Ene-Liis Semper ütleb, et muutunud mängukoht tähendab tehniliste lahenduste ümbervaatamist ja see on meeskonnale paras peavalu. Mida siiski talutakse rõõmuga. Meil on selles mõttes kaks väljakutset, et üks asi on see, kuidas need traditsioonid seal saalis paika saada ja kuidas näitlejad, kus näitlejad täpselt mängivad et me arvatavasti panen publit kahes suunas, nagu meil ka Tallinnas, oli, aga aga just see, et ehitada üles kogu valgus, ehitada üles kogu see videokaabeldus ja ja tagada veel samal ajal sünkroontõlge, sest me mängime esimest korda tõlkega. Need kõik on sellised päris vahvad välja kutsuda, aga samas, kuna see saal on tõesti nii ilus, et meil on absoluutselt algs peale selline tunne, et me oleme valmis mida iganes tegema nagu hästi välja tuleks. Ilm on vahelduseks ka ilus ja lähemalt räägib sellest sünoptik Silve Grabbi Kaiv. Eeloleval ööl on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm, paiguti võib tekkida udu. Puhub valdavalt põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemp päratuur on miinus ühest kuni pluss kolme kraadini. Homme päeval on päikesepaisteline kuiv ilm, puhub põhjakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on üheksa kuni 13, tuulepealsel rannikul kohati vaid kuni kuus kraadi. Ja spordiuudised võtab kokku Johannes vedru. Eile hilisõhtul lõppesid Suurbritannias Sheffieldis snuukri maailmameistrivõistlused. Kolmandat korda viimase nelja aasta jooksul pälvis spordiala kõige tähtsama tiitli inglane maak Shelby. 33 aastane Serbia on kaasaegses snuukriajastul alles neljas mängija, kes tiitlit edukalt kaitsnud. Finaalis alistas Shelby Freimidega 18 15, endast kaheksa aastat vanema šotlased John higintsi. Turniiri analüüsib Eesti snuukriföderatsiooni juhatuse liige ja mängijana koduma paremikku kuuluv Maarjo. Märtsin. Seal on terve hooaja näidanud väga stabiilset mängu ja, ja stabiilselt kõrgekvaliteedilist mängu, et pigem oli võib-olla mõneti üllatus, same higintsi, finaali jõudmine, tänane hetk on selline, et on Felbja siis natuke tühja maad ja siis tulevad kõik teised, et mänguoskused on meil kõigil väga head ja, ja nad on kõik võimelised võitma tiitleid. Aga EM MM-tiitlist on vaja nagu pisut enamat kui lihtsalt head mänguoskust, et seal on ka väga tugevat vaimu ja nüüd täna tänasel hetkel teeks punkrisse, mina näen ainult hetkel Feldil. Tennisist Jürgen Zopp edenes Prantsusmaal toimuval krossi tenniseturniiril teise ringi, kui alistas 32 hulgas neli, kuus, kuus, üks, seitse, viis maailma edetabeli 453. numbri, hollandlase Niels lootsma, teine eestlane, Kennet Raisma pidi aga turniiri samas faasis tunnistama Itaalia mängija Adeltsi Birgiili paremust ja seda numbritega kuus neli, kaks. Kuus, üks, kuus. Meeste korvpalli Eesti meistrivõistlustel jätkuvad poolfinaalmängud. Kell 19 10 algavas kohtumises on Pärnu spordihallis vastamisi kohalik Pärnu sadam ja valitsev meister BC Kalev Cramo. Poolfinaalseeria esimese mängu võitis Kalev Cramo kahe punktiga 73 71. Finaali pääseb meeskond, kes kogub esimesena kolm võitu. Jalgpalli Euroopa meistrite liigas toimub täna õhtul esimene poolfinaalmäng. Madridi meeskondade duellis kohtuvad Santiago Bernabeus staadionil reaal- ning Atletico mäng algab kell 21 45. Aitäh sporditoimetusele. Te kuulsite teisipäeva, teise mai Päevakaja, mina olen toimetaja Liisu Lass, kaunist õhtut ja kuulmiseni.