Tere õhtust. Algas rameeto kodukandi lugude kuues avalik õhtu, seekord Valgast. Austatud kuulaja. Täna on koos Valga Rajooni kultuurimaja mugavas avaras saalis. Õieti on ta teise suurema saali fuajee eesruum. Kohvitassi juures koos kõik need, kelle kodukant, lapsepõlverajad, tööd, rõõmud ja mured on seotud Valgaga. Tänane õhtu on teatud määral erakordne, kuna esimest korda Eesti raadioajaloos püüame täna teha stereofonilise helisalvestuse avalikelt õhtutelt. Seepärast palun ärge imestage, et täna on pisut rohkem mikrofoni saalis. Nad on pisut suuremad, et juhtmestikku on tunduvalt rohkem kui tavaliselt, et praegu meie stereofoniliste katsesaadetega kuulajal asi selge oleks, siis laude panete tähele, seisan ma praegu saali teie suhtes vaadatuna parempoolsel serval. Ja nüüd jalutan. Ja nüüd ma peaksin olema saali keskel ka hääle järgi ja nüüd jalutan saali serva ja meie kuulaja kuulajal on nüüd ettekujutus, et hääl liikus ja me võime liikuda ajas ja ruumis. Tänane õhtu ja selle hea kordaminek oleneb kõigepealt aga teist, kes te kõik täna siia kokku tulnud olete. Ja praegu küll väga koolipoisilikult ja plikalikult sirgete selgadega väga tõsiste nägudega kohvi jahtuda lasenti. Käes on kevad, suur kevad, juba väljas on õhtu. Ja teie istumist olemist mugavamaks teha. Siis palungi alustada esinemist teie kodukandi inimese Kalev Konna lauluga laul õhtust. Kas te olete Valga mees? Jah, Valga rajoonist. Ja teie elukutse on elukutse, on tehnik, mehaanik, aitäh ja palun siis teie esimene lugu. Kellele teie kodus laulate? Väiksele tütrele, kui vana ta on? Kaks pool aastat ja mitte ainult ei räägi, vaid tema juba laulab ka natukene paremini kui isa. Missugune oli esimene laul, mille te tütrele ära õpetasite? Esimene laul oli minu Valgjaani. Ja nüüd viimane. Viimane on korraks vähid. Ja teie järgmine laul. Järgmine laul oleks kallis kodu. Valga nagu teada, on ammust ajast ühendanud Emajõe ja Koiva jõgi Kondi. Siit püütakse otsida ka Valgale nime. Ma paluksin teid, Alex Valner. Nii nagu siinviibijad enne selgeks tegid kõige paremini Valga ajaloo tund ja ameti poolest olete Valga kaheksa klassilise kooli direktor või kolmanda kaheksa klassilise kooli. Esimese niisiis Valga esimese kaheksa klassilise kooli direktor. Kust on tulnud Valgale nimi? Sellest on isegi ühes kalendrisabas kirgitatud, need ei ole väga suur saladus, ei ole tõenäone, kuna Koiva sile kohalt Pedelina ulatub umbes kuus senti kilomeetrise vahemaa ja kuna vanasti ka Koiva jõge pidi ta need kaubavoorid liikusid edasi Emajõkke saada, siis lohistati nähtavasti seda teed mööda siitsamast Valga kohast läbi ja Pedelisse neid kaubapaate ja vististi mingisugune slaavikeelne või vana venekeelne paadi nimetus on voolokon, midagi selletaoline ja sealt arvatavasti on tulnud. Ise ja muud seletust ei, ei oska need teadusemehed ka praegu välja pakkuda. Kus on teil tekkinud huvi Valga ajaloo vastu? Noh, ma olen põline Valga inimene varsti 60 aastat nii Valgas ja selle läheduses elatud kus teie lapsepõlverajad olid jooksurajad? Valga linna ümbrusesse, 10 kilomeetrit, umbes Valgast eemal. Missuguste puude otsast seal ronesite või Valgas sai ka seda tehtud? Noh? Igasugused kas nad olid kõrged oksteta või olid siis madalad ehk puud oksa rohkem. Aga kõikide ladvus sai ikka turnitud küll. Kulade Valga ajalugu nii kaua uurinud olete, mis teile endale Valga ajaloost meeldib? Põnevat, mis meenub ja meeldib. Ja kõigepealt juba mitu korda olen meie linna täitevkomitee esimehele ütelnud, et ta nii kaua elaks, püüaks ametite hoida kinni, et kõigepealt Valga saaks ametlikult vähemalt oma 700 aasta juubelit pidada, vaata sest. 14 aasta pärast täitub 700 aastat, mil Valga nimi esmakordselt on märgitud ajaloolistes ürikutes ja 14 ja ja 16 aastat tuleb tal või kaks aastat lisaks veel anda tipppidada, et et Valga linna 400 aastast juubelit pidada, sest Valga linn sai ju linnaõigused või see asula sai linnaõigused 1584 Stefan patori ajal. Pärast Vene-Liivi sõda, Valga on ju ka omamoodi piirilinn. Ja huvitav, ta on väga ürgselt juba piirilinnaks. Esmakordselt sai ta piirilinnaks ju 13. sajandi algul, pärast kui sakslased maa vallutasid, siis ordu võim ja siis piiskopi võim jagasid Vana-Liivimaad ja et neid tülisid lahendada, siis lõppudeks. Rooma paavst saatis siia ja oma erilise legaadi või voliniku modena piiskopi Wilhelmi. Ja see midagi vist 1225 midagi vist selle ümber oli, tõmbas ordu ja piiskopivaheliste maade piiriks sellesama meile tuntud konnaoja ja siis Pedeli jõe sama piir, mis jäi hiljem, mille pärast Vene-Liivi sõda jäi Rootsi ja Poola vaheliseks piiriks ja mis siis kahekümnendatel aastatel hotell pärast esimest maailmasõda pärast tsaaririigi, et vabanemist ka seesama inglise kolonel tallenz tõmbas ka sellesama iidse ikkagi konnaoja ja Pedeli ka selleks piirijooneks kahe valitsuse vahel ja liidan jäänud praeguseks. Kas te läti keelt oskate? Ei oska? Ei oska need niipalju, kui Panso oskab. Panso ütleb, et see vist on tõde, et saun on Birdsi ja saunaviht olevat parts. Kui kaugel on Läti piir? Jegosist kilomeeter maad otse kilomeeter maad otse Valga konnaoja pealt. No päris kindlalt võib öelda, et näiteks teie õpilased koolis oskavad läti keelt kindlasti rohkem. Nüüd mõlemad oskavad meie õpilased ja ka läti õppijad oskad vene keelt ja see on suhtlemise keel, aga enam eesti keel ja läti keel. Kõik teie kodukandi inimesed ei ole jäänud kodukanti, kes siin kasvanud koolis käinud, vaid läinud laia ilma rändama, nii nagu aeg-ajalt paljudel komme. Melita kaljulaid on ka üks valgalane. Praegu. Praegune Eesti Raadio teenelise segakoori solist, tema ei ole läti keele ära otsustanud. Kas nii natuke kaskenen? No kuidas on läti keeles? Et Valga on ilus lill? Valka kaistkilisad, kas veel on läti keele oskajaid siin? Miks siis Valga tuli kunagi maha jätta ja kus need jooksurajad siin olla? Juuksur edasi on palju ja kuigi ma tegelikult olid Valga maha jätnud ja vahetanud oma kodu teise linna vastu aga süda on alati siin ja päriskodu, nagu oleks ikka siin. Ja esimene laul. Esimene laul oleks Valgre, minu unelmate tänav. Keel sai ära õpitud pisikesena. Missugune oli esimene sõna läti keeles, mis selgeks sai? Võib-olla šveiki. Kuidas oli mängisite koos või lapsed omavahel või? Ei minu üks tädi elas Lätimaal ja siis juba pisikesena, ma olin alati seal. Tallinn on juba koos mängitud Läti lastega kooljaluid jälle koos peod, spordivõistlused ja nii see läks siis praktika kogumine. See polegi paha, kui vastastikku 11. Ka keeleliselt mõistetakse. Aga ma usun, et ehk ongi selline traditsioon jätkunud, nagu meil oli. Saame tuttavaks, kuidas ta nimi on. Minu nimi on Birute ja told, rahvuselt eestlane, lätlane annuses. Tegelikult oskate? No ikka perekonnas räägime eesti keelses hetkel sõnutel aga nüüd ongi tore, pärige nüüd endise kodulinlase käest, kes ka läti keelt oskab. Miks ta siit ära läks, miks ta Valga maha jättis, aga algul elus käigu ikka tegelasse. Käedel satud hätta, smuutiõpped kooli edasi õppima. Vaata, vaata, ei ole paremad linna. Tundub, nii, et ka teie saate väga hästi küsimustikust aru saate, et see on hästi tore, nii et me võime täna õhtut jätkata, siis võib-olla kahes keeles, võib-olla tulete appi ja siis öelge mulle läti keelt. Ei pea. Nii et tuleb välja. Mis oleksid muidu, teie peate maalnekitaja. Äss mudila juures. Meie õhtu läti keele peale läks siis jätkame ka laulu läti keeles aitäh. Ma palun juttu vestma ajalehe kommunist, toimetaja asetäitjat, virve rätsepat. Kui kaua te ajakirjaniku ametit olete pidanud? Oktoobrist saab 23 aastat, ära. Ei ole tüüdanud. Mida te head huvitavat leiab, selles ametis? Hea on vast see, et saab väga palju inimesi tunda inimeste rõõmudega kaasa elada ja nende muresid jagada. Neid aidata, kui nad tulevad sinu juurde, see on väga huvitav. Sündinud-kasvanud kasvanud olen küll, aga sündinud päris siin ei ole. Aga 28.-st aastast olen siin olnud ja seega minu lapsepõlveaastad. Mida te mäletaksite siis, kui te veel õige õige väike tüdruk olite? Vaat mina mäletan ka neid jooksuradasid, kus Alex Valner ei ütle, et missuguse puu otsast ta käis. Aga mina käisin küll Kaagjärve pargipuud, kõik läbi. Kuidas ühed ja samad punt olid ühed ja samad Aga nad ei näe küll jah, natuke hiljem, aga puud olid ikka samad. Aga hilisemad aastad, miks te Eestimaa peal ja rändava pole läinud, kui nii paljudki tänased jutuvestjad ja. Ei tea, võib-olla see oli sellepärast, et et 40. aastal sai siin nõukogude võimu hälli juures seistud ja peale sõda sai jälle siia tagasi tuldud. Ja see oli vajalik asi. Need olid rasked aastad, eriti pärast sõda. Need olid rasked ja ma mäletan, kui me Sangastes seisime kaks nädalat siis oli päris mure kohe, et kas valga saab tervelt kätte ei saa ja kas need inimesed, kellega kord sai koolis käidud, kas nad on alles või ole? Te olite siis päris esimesi kohe, kes oma kodulinna jõudsite? Jah, 19. septembril kohal ka vabastati. Uitis linn oli rusudes südalinna ei olnudki, sellepärast on neid siin ilus kultuurimaja ja ilus plats. Vanad majad said eest ära. Mis tunne neid valdas, kui te uuesti oma kodulinna nägite pärast nii pikki aastaid, see oli suur rõõm oli, mis ta väga kaua oodanud. Kolm aastat. Läheksime rõõmsamat meeldetuletuste juurde. Kõige lõbusam seik teie ajakirjanikutöös. Meil oli peale sõda üks väga tore toimetaja. Kui meie lehte ei osanud teha, siis, siis tema võttis kätte, käis korviga korra ringi turul ära ja, ja kirjutas kõik artiklid ise ära. See luise Vaher, praegune kirjanik Toimetaja, kes ei kirjutanud rida virve, mees. Aga miks te siis seda turul korviga käimist pole ära õppinud, kui nüüd kõik, kes te siin olete, oskate seda mäletada? See turg on nii väikseks jäänud. Enamik inimesi enam turul ei käi, nad ostavad poest. Eik, kuidas teie iseloomustaksite valgalast Valgalane on väga töökas ja väga sõbralik, sest vastasel juhul ei saaks siin elada kõrvuti nii palju rahvusi. No ütleme näiteks õmblusvabrik, seal on 14 rahvust või on isegi praegu rohkem, ma ei tea, kas siin on õmblusvabriku rahvast. Ja igatahes lugesin veel 14 kunagi. Siis on siin jõusöödatehas, kus oli üheksa rahvust koos. Tahaksin juttu ajada õmblusvabriku Baltika Valga filiaali või osakonna juurdelõikaja. Alide Läänemäeg. Palun teid. Ma võin, tulen teie juurde. Kui palju teie isetegevusega tegelenud olete? Minu isetegevustee algas juba algkoolipäevast peale ja ma tunnen sellest head meelt, kui ma vähemalt aastas korra saaksin laval olla. Mis näitemänge mänginud olete, mis osades põhiliselt mänginud olete? Mul on väga hästi meeles oma esimene, suurem ja kandvam osa. Koolipõlves, kui ma mängisin lastenäidendis soovi sõrmust, nõida, see oli üks raskemaid roll minu elus esimesi. No aga hiljem, kui ma tulin juba siia Valka, siis sai mängitud Miiko märgis noh siis sai mängitud veel Kosja sõidus. Ja muidugi nii neid pisemaid lugusid on ikka järjest olnud ja viimane, mis peab päevavalgusele jõudma käesoleva kuu 23. kuupäeval, on Viire Kõnnu peigmehed kõige lõbusam stseen. Ta on mänginud, noh, kõige lõbusam oli kindlasti see Mikko Märdi lugu, kus ma pidin mängima nimme härjamiined, see oli terve tüki kanda oma osa hästi lõbus, palju liikumist ja ma olen ise tahtnud kah ikka nii kangesti liikuv olla ja siis see on kindlasti lõbu pakkunud. Kui tükk aega läheb mööda ja üheski asjas kaasa teinud ei ole, siis mul on niisugune tunne, et ma olen selle aja kuidagi kasutult ära elanud. Mulle isiklikult pakub naudingut see, kui ma saan midagi jäljendada, midagi niisugust edasi anda, mida noh, teised on loonud ja mis on jäänud raamatukaante vahele. Kas te valga keelt oskate, kas Volgal on oma keel, oi, see valga keel on päris huvitav. Aga miks te siis praegu minuga valga keelt ei räägi, kui ta oskaks? Millegipärast on siiski läbi löönud kirjakeel ja eks need murded olegi sellised, et tihtipeale võidakse nendes eksida ja halvasti räägitud murdekeel on palju halvem kui puhas kirjakeel ja muidu tuleb üsnagi, nõnda oli, tähendab nagu meil öeldakse, kus homse põlvkonna uba. Aitäh teile ja palju edu näitemängu tegemiseks. Palun. Evald Tordik on ka see mees, kes Valgast ära läks. Praegune riikliku akadeemilise teatri Vanemuise solk Miks väljarändamine siit alguse sai? No ma usun, et ega sellega ei kaotanud ma ära läksin. Aga no teate, noor inimene teha tahab ju. Tuul on tiibadel ja muudkui tükib ikka edasi poole edasi poole ja ma vaatasin mereni, on veel hulga maad ja panin kohe sinna lõppu välja. Ja siis ma jäin pidama hulgaks ajaks. Mida sai siit kaasa võetud? Kui ma läksin, siis läksin kohe käed püksi taskus, mitte midagi, ma ei võtnud siit kaasa, ausõna. Aga mis on see, mis ikka ja jälle Valka tagasi toob ikka mälestused, mälestused? No võib-olla mõni episood, mis aitavad ka teistel meenutada, värskendada? No lapsepõlve praegu just torkas meelde. See oli vist 39. aastal, käisin peremehega siin, mis on siin Läti piiri äärest veski püüliveski kõige parem. Ramsi veski siia, käisin peremehega veskist püüli tegemas ja, aga peremehel oli pere siin linna peal kuskil. Ja enne tema tahtis sealt läbi minna ja siis pani, viskas koorma peale, mul oli veel seal toimetamist ja ütles, et no sa tuled järgi oska tulla küll, aga esimene kord käisin Valgas. Ja õnn ikkagi ja tema sõitis ees minema. Tule siis silmne alt järgi ja mina viskasin, sain oma koormaga peale ja hakkan tulema ja ja ühe teeristi peal hobune tahtis küll keerata vasakule, aga mina vaatasin, et see nagu ei oleks õige ja keeran paremale ja sõidan, sõidan ja järsku vaatan üks mingis imelikus sinelis, hämar oli juba pime ja mingisugust sinelis mees seisab ees ja, ja karjub mulle, kutsub Rauks. Ja ka seda ma teadsin, sest mu isa ema rääkisid mõlemad kuidagiviisi läti keelt. Ja seal ma teadsin, Braukson, kus sa sõidad. Ja mina ütlesin koju. Ja siis hakkas siis murdma eesti keelde, et too lati maal, vaat see on lugu Lätimaal, siis keerasin hobuse ümber ja sõitsin tagasi. Missugune lugu on meil täna kuulata esimesena? Vaat see on niisugune lugu. Mul oleks ainult üks palve, et kui te selle saatesse lasete, lülitage siis meie koduvälja, sest minu naine seda laulu teps mitte ei armasta. Ja see on all keldris. On veel teisigi inimesi, kes Valga on maha jätnud. Praegune vabariigis üks tuntumaid moekunstnikke, Melanie Kaarma, palun teid. Mida andis teile kaasa Valga ettekunstiga tegelema hakkasite? No ma võiks öelda, et et ma hakkasin siin esimest korda professionaalset huvi tundma moe vastu nimelt kuueaastaselt, kui ma seal tähe tähe uulitsen Kõnse siis it's Väiga illust preili tull mööda hoolitud ja tal oli ilus kleit, väljendusid nende valge üleni ja Milaneesistetuna tavalisest vaiku Milaneesid kleite kanti viguri gripnesile siin käis küll on ja no igatahes mina kõndisin talle nii kaua järgneda majja sisse läinud. Siis sõnades, et näe, ootasin pikka iga Savitena tallest saadiksid naksi õige olikalt igasuguseid kaltse korvi ja meie ja esiga vapralt õmbleme tuttav õmbleja olme mammal ja tallele siis mõne vana moodu lehe ja siis naersin eskawelaid loode maha, nii popereite tegime õpet, mul oligi tookord, aga noh, käite laskseni, käed pääseb. Kui te neid nii kuidas te ütlesite maha maha treima või maha viska kõik, kuidas teda, kas siis voodide tulid ka oma nimega tol ajal kõik muud trapetasid ja n nurgas ja ei mäleta, et oleks olnud. Niisuguseid nimesid nagu tänapäeval. Ja üldse peab ütlema, et tol ajal oli mood üks väga selge asi näiteks maad oli kindlalt titeeritud, valitses üks kindel joon ja kõik seda jälgisid, aga tänapäeval valitseb täielik tohuvabohu. Keegi ei tea, mis tegelikult moes on ja enne, kui ta jõuab seda uutmoodi tegema hakata, on see maik näinud. Ja nii tegelikult on kõige kindlam üldse mitte moodi jälgida ja käia 20 aastat ühe ja selle sama kleidi. Õiguste ole kleitide pikkused nagu kummist, küll venivad ja tõusevad. Ja praegusel hetkel on niimoodi, et Need, kellele ei sobi, need teevad omale minikleidid ja need küll sobib. Need teevad ja lehtede sobiks mini, need teevad pikad kleidid. Muidugi mannekeenid ja sobib igasugune kleit selga, aga tavaliselt keskmisel inimesel tema, temal ei pruugi seda mini-maksi jälgida. Parem on, kui ta kulub kuskil kuldse kesktee peal pidama, jääb, siis on igatahes kindel tee kaeta. Liiga silma ei torka kaasinimestele ega see liiga silma torkama njalegiaasi. Missugune siis on nüüd, kui nüüd tänapäeva peale oli mindud tänapäeva valitsev päritakse ikka kas moesuund või moejoon või? Praeguse moe kohta võib öelda küll õieti seda, et ta on tõeline segadus, kõik asjad on moes, mida keegi suudab omale välja mõelda. Praegusel tehnikaajajärgul peab mood olema väga niisugune ökonoomne ja praktiline ja et ta ei takista liikumist selles mõttes õieti see nõndanimetatud maksimood ongi täiesti nagu vastuvõtmatu tänapäeva elutempo juures ja kus tuleb inimestel bussides sõita ja trammides lihtsalt ta jääb. Te kuidagi. Ja mood muidugi tähendab ma ei mõtle siin igasuguseid liialdusi, mis igal igal pool esinevad ja vahest isegi karikatuurini lähevad, aga moodi dikteerib elu ise. Tegelikult muidugi siin võib iga igal ajajärgul vaheldust luua ja kunstnikud pöörduvad tihti tagasi möödunud moe juurde, nagu neid viimasel ajal oli, isegi 30.-te aastate mood oli jällegi aluseks siis juugend, juugendstiilist võeti sugemeid väga palju muu muide ka teistel kunstialadel mitte ainult moes. Aga üldiselt võib aluseks võtta rahvuslikke sugemeid, mida meil kahjuks on liiga vähe tehtud, isegi. Mulle tundub, et ega te vist tükil ajal ei ole Valgas käinud, mina ei ole käinud 25 aastat vallalt, oo. Kas valgalased teid isegi endiseks valgaliseks veel vastu võtavad, kuidas on? Palju tänu teile, aitäh ja loodame, et sellest külaskäigust Valka küll 25 aastat hiljem. On ka tuleviku jaoks Valga lastel midagi head loota. Sain ma vist õigesti aru, Adam. Ma palun veel Ewert Tordikult, kas Valga andis eluks kaasa ka mingisuguse hobi huvialad? Kuidas ütelda, võib-olla, kui ta andis, siis oli nii sügaval tuha all, et see oli alles hiljuti välja, kui vanemaks juba sain ja. Et viga on selles, et mulle naisterahvad on kogu aeg meeldinud. Ja, ja kuna ma nüüd kuna olen juba vana Aini vanem inimene ja enam neid millegi muuga rõõmustada ei saa, siis ma hakkasin nuputama niisuguseid naisterahvastele, meeldivaid ehtekesi ja iseenesest see on vääga niuke mõnus toiming, kosutab värvi ja, ja ühesõnaga närv puhkab naisterahvastele teed väega palju head meelt, kui mõne niisuguse asja valmis oled teinud jälle, mis need siis on, kõrvarõngad ja kõrvarõngakesi, käevõrukesi, kaelaehtekesi, pandlakesi ja kõiki niisuguseid asjakesi. Mis on siis kõige minevam, mida kõige rohkem soovitakse? Kõige minevam on see, mida just parasjagu kõige rohkem käes on. Ja ega ta rohkem minna ei saa, kui käes ei ole. Kõrvarõngaid kõrvarõngaid ja seal on üks väike viga juures. Neid jalakesi või kuidas ütelda neid, millega kõrva külge panna vindiga ja neid neid saada kuskilt ja neid ise järgi juba ei tee. Kõige parem on auk kõrva sisse ja siis konksuga sinna kõrvale. Oma on ainult naised, ilu mõttes, teevad omale augukesi kõrva ja kannatavad seal paar nädalat seda väikest valukest, selle kõrvaleht on paistes nagu ja ka ära tehakse ja midagi teha, siis on väga hea, teed ühe konksukese ja paned sealt august läbi, ongi kõrvas ilusti. Aga siis on mul vot üks põhiline ja väga südamelähedane ajaviide on jahil käimine ja vaat see on ajaviide, peab ütleme ausalt, mis minu abikaasale mitte üks teps ei meeldi. Ja tema ütleb, et tema peab kodus olema ja mina lähen lõbutsema. Ja ma siis olen talle ütelnud, et võtaks sind ükskord talvel kaasa, kui lumi on peaaegu nabani ja larbid seal päev otsa maha. Nii sügavas lumes, et tahaksin näha ka, et tule kord kaasa ja lõbutse ka minuga koos. Aga ei ole õnneks läinud, nii et ta seda ei kujuta ette. Mitu korda olete karu näinud? Lase, sest ma ei räägi, ükskord olen näinud ja seegi oli maha lastud juba, kui mina juurde. Missugune loom on metsas? Mõtlen siin Valga ümbruse metsi kõige julgem. Minu arvates on praegu kõige julgem on jänes siin akna all, sööb õunapuukesed ära, nii et kiru või vannu, tee, mis tahad. Ja tihtipeale tuleb tagasi, need ei ole näinudki midagi, harva, kui midagi kotis on. Jahipidamine, tänapäeval ongi vist rohkem käimise lõbu ja metsaõhu sissehingamise rõõm. Jah, seda küll. Kui näiteks mulle makstaks, ütleme praegu 10 rubla päev ja öeldakse, mine käi metsas 20 kilomeetrit, ära. Aita oma 10 rubla, valan sulle viis rubla juurde, aga jäta meid rahule. Aga vaat ilma millegita käid larbid selle maa maha ja tuled õhtul koju ära aetud nagu koer. Isegi süüa ei taha enam, aga mõnus surin. Ja veejutu lõpetuseks palun jälle laulda. Ja selle laulu pealkirjaks on majake jõe ääres. Ja üldse on huvitav, et Valga on andnud vabariigile väga palju lauljaid. Leida Sibul. Ma palun teid. Kus on palunud teie lapsepõlve mängumaad? Ainult palgas, kui mina antakse mulle võimalus palgast rääkida, siis mina räägiks ja ma ei tea, kui kaua ja palju ja see on alati igal pool, ükskõik missugune pidupäev, kuskil jälle satub sinna üks Valga inimene, siis läheb terve õhtu ainult Valga nime all. Kõigepealt Me hakkame kõnelema valga keelt ja ükski ei tohi enam tõest keelt kõnelda. Ja siis on nii, et muist kulle pähklite, püha jumal, mis juttu te ajate, me ei saanud midagi aru. Ja siis eriti kui merel Nüüd oli mul eriti hea meel, et nii palju palkasid singa kestada keelt hästi mõistvalt, muidu oli mõni üksik, kes läti keelt mõistleja ja kõik kõnetada peenikest kiirtega, minuga on nii kumadele Valga jaamast maha ja lähed turu peale, siis mina enam ei saa keset vabandage, mis maksab see lillhernes siis ma küsiks, mis Masva Erne ja, ja Risto saialillekimp mass ja ja too ei ole mitte sellepärast, et ollagi nagu edes edestade Adolf. Et palganagu ei saa tõest keelt kõnelda. See on niisugune tunne siis, et Need, inimesed, kelle poole ma pöördun niisuguses keeles, et mina nagu solvaks neid või ma ei oska ütelda, teile lihtsalt ei ole metsas nüüd papid, mul on meeletu kiilema kõneleja tolle pärast paid ja vot seesama Viktor tuise vana perettoni, kui mäleti nimetame raadiomaja televisioonimaja, nagu ta tulemate, näe, vana pere jälle Saltsiin ja temaga mulle. No mis vanainimene, siin jal Saisat vai-vai, istud vaikselt ja siis me istume, koonia putub, kõneleme ja tema ütles nii ja tema mõist tähte Valgagi ta mütsi omaduste all ma ei tahtnud, ta ise ongi oi temaga. Vaat kui ma saladusi rääkima, nendel ma kuskilt saladusi, mina räägin esimese välja, vot tollesama tuli Viktoriga maisse kolmanda Nalbolin üten Bengil. Las ma mõtlen nii, et tuubastamist pankadel maru vallatu sisse juba ja mina olen ainuke niuke vägane väikselt väega ja läks ja siis ta manti mu kõrval, et siis ta läheb ka paremaks ja nüüd on ka tütarlast aga päris rahul, tüüman. Ja siis ta, ostke mulle, mul on veel üks asi veel. Mu esimene peigmees. Kes need pane, Plam siin mäletas, et võru hoolitseda, lits Luiga boot nuka peal ja säält paadist Taletse köster Dracula. Nii rohkem ma jällegi näiteks rohkem kui vaja. Ma olen tõsiselt, hakkan rääkima, siis esimene mälestus või niisugune, mida ma üldse mäletan ja oli puhkpilliorkester ja pritsimeestepidu minu isa mängis orkestris ja sellepärast siis tänapäevani kuidagi on minu südamele väga lähedane puhkpillimuusika ja sellele järgneb kandlemuusika. Kui Sangaste mehed mängivad raadios, siis mina ei saa teha täitsa häbi, aga silma tuleb vesi kohe niisugune hästi soe tunne. Aga missugust laulu te üles ei leidnud, lapsega? Ma arvan, et see ongi see sama laul, Valga laule. Palju laule olen ma laulnud mitmel pool, isegi üle Eesti piiri, aga oma laulu ei leidnud, mis seal vist Valgas. Praegu teie silme all sündis raadiosaade kodukandi lood Valgast. See oli ka nagu algul öeldud, sai esimene katse heli salvestada stereofooniliselt avalike õhtuid. Tahaksin tänada kõiki lugude vestjaid ja lauljaid. Aitäh, head tuju. Kuulmiseni.