Mu meelel kuldne kodu katus. Teine saade. Siin on keegi heina teinud. Nähtavasti on siit need kolhoosi rahvas ikka teinud kolhoosnikud. Õunapuud on tänavu ilusti õunu täis ja see on hoolimata kuivast. Nähtavasti on, siin on natuke madalam-niiskem maa, võib-olla selle tõttu nad rikkalikult õunu. Paljusid neid on. Kuid päris palju. Neid on omal ajal, palju on, neid on palju välja surnud, nüüd siit näed, vaata, kas siin mügaraid on, kuskil kännuasemed on, aga siin on oma kümmekond uut külvest veel, et ma olen küll kindlasti seda. Ainult korjajat ei ole. Kunagi jooksis aga sellel õuel ringi noor, siis oli siin peret oli ikka küllalt. Sest loeme üles. Kõiki neid lugeda ei, ma ei teagi, aga ma tean ainult kahte neist, kes nüüd kultuurilukud jõudsid oma elu jooksul jälle. Üks neist on siis Hain ennu ja teine Johan Kunder. Nad olid poolvennad, ain Ennu isa suri ja siis ema abiellus Kunderiga ja aastate vahel neid on küllalt suur. Üks sündis 36. aastal Hain, Enn Nõu ja Gunnar 52. aastal. Kui ta viieaastane oli olnud, siis ta oli seakarjas käinud, oli aga seakarja magama jäänud ja sead küll kartulist välja ajanud, kui ta ärganud ja palunud siis vanad jumalad, et ta võtaks nüüd teda Endla juurde. Et pääseda nüüd karistusest, aga ei ole. Ta juhatas isa kätte ja niiviisi küll tema käis nüüd kõigepealt Pulleritsu vallakoolis, kui ta kasvas ja siis Paistu kihelkonnakoolis, kaugel nad on siit kui pikk koolide ja ülikoolide vast paari kilomeetri ümber siit Pulleritsu koolimajja on kusid otse Fadalil minna, siis võib-olla jääb kasvõi vähemaks. Kas sedasama teed mööda? Meie tulime seda, et läbi selle kuuse all ja, ja jah, seda ikka seda läbi kuuse all ikka, aga siis ainult see, kust me sõitsime, nüüdseedee natuke lookleb, aga neil muidugi oli omad otserajad ka, kus nad käisid jälle. Selle koha nimi on koba kobaliia. Kovali talusid on kaks üksmeelt, Koboli teine Alt Kovale, nii neid kutsuti harilikult, eks on, kõrgemal teine madalamal just sedaviisi. Ja siin selle sama aidatrepil, siin on ju pidusidki peetud laulukoor esinenud ja muusikakoor ja nõnda edasi. Sest et see Alt kuvalisin, oli ikka nii kultuuriline keskus, kelle koor siit Holstre koor muidugi oli. Siin käisid ka tema juures koos doktor Mihkel Veske, Jaan Adamson ja teisi selleaegseid, nüüd tegelasi sind tavalised küla külalised, millal Kunderi luule lohakas räägitakse? Värsiridu on hakanud juba õpilasena kirjutama, kas siis, kui Pulleritsuga ei, mitte Viljandis kuul? Seal arvatakse kas kodupaiga ümbrus on ka Kunderi loomingus kajast? No kindlasti kindlasti on kajastunud, sest et siin Koboli mäel ju seda ta räägib, kus isada käekõrval võttis ja näitas siis Vunnis isa võttis kord käekõrval mind ning viis mind mäe otsa seal tõstis üles mind. Poeg, vaata alla orgu ja vaatas sinna ka, kust taeva serval metsad just jutul Pilvega. Vat rohelised väljad all ained liiguvad ja viljapuude oksad, kui tiivad kiiguvad. Kunderi luuletustest on eriti tuntud ja viisistatud ja lauldakse see munamäel. Kui siit pilvepiirilt alla vaatan. Jah, see on vaikne kohakene siin. Ja puud on vanaks kasvanud ümberringi ja see on nüüd ainenno ajal on ta rajatud nüüd no osa puid, võib-olla tema isa ajal juba rajal siia ja tal oli üks ees kujulikumaid hai aedusin Holstre aedadest ja üks esimesi aeda, paistab küll, jah, sest nad on ümber õue ümber ümber aia, jah, kohe seal igast küljest kõhe. Et tuuled ei lõõtsuksin just just. Siis on siin pärna ja vahtra. Seal allpool on vahtratamm, oli siin? Näete, seal on isegi mõned lillepõõsad välju. Veel õisi kandmas, on veel lilli seal endiseid. Kus õuel võis kasvada see kask, millest laulab Tallinna tolliametniku poeg Ambla koduõpetaja ja Rapla pastor Carl Eduard Malm See käsk või tehke kasvada ükskõik mistahes koduõues nii Eestimaale ka kindlasti ka Saksamaal sest et ilmselt selle laulu eeskujuks on siiski olnud mingisugune saksa laul, see niisugune kodu ja selline meelisteema saksa luules ja muidugi ka ka meie luulesse sealt üle kandunud. Laulukirjapaneku aastana on eesti luule antoloogias märgitud 1870 tähendab see laul on saanud tänavu täpselt 100 aastat, et vanaks. Ja tookord, kui malm selle kirjutas, oli ta ise 33 aastane. Kodust kaugel ei olnud käinud, kui tema biograafiat vaadata, palju ringi rännanud ja järelikult ka siis vist mitte eriti suurt koduigatsust tundnud. Ja kindlasti on ka palju eesti algupäraseid täiesti algupäraseid laule, koduigatsus, ehk siis pole kuskilt laenatud, aga antud laulu puhul ma siiski mõtlen, et ta mingit saksa luuletust eeskujuna kasutanud. Eesti Raadio fonoteegis otse laul Schuberti viisil kuid sellel laulul on vist teisigi viise. Jah, rahvasuust on sellest laulust. Neid üleskirjutusi kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas. Subertilisi ka vist mitte, küll aga mõnede muude viisidega. Näiteks üks populaarsemaid viise on nüüd järgmine, mida esitlevad Maria Lepp ja Olga Sakanova reisist. See viis on olnud tuntud üle Eesti. Kuulame, kas peipsi kohisemist on kuulda. Kui ilm muutub, siis on ja siin ümberkadu külarahvas ennustavad ilma sellega, kas Peipsi kohin on kuulda või mitte, muidu harilikult ei kosta alast. Täna on vaikne ilm ja Peipsi hingamist ei ole siia kuulda. Siitkandi inimestest ütlevad Peipsi hingata, süngava väidab, paljud ütlevad ka kohiseb, aga see muutus tähendab Küldist. Peipsist siia, Alatskivi surnuaiale on siis neli kilomeetrit kus kiviaia ääres puhkab üks mees, kes olekski ehk rahvale tundmatuks jäänud, kui mitte ühe laulu kaudu ei oleks tema nimi kõigini jõudnud. Too mees on Tõnis Laks. Võiks öelda, et kui seda laulda, kui ei oleks, siis oleks ta kadunud nagu, nagu tuhanded teised Alatskivimehed ilma suuremate jälgedeta. Nüüd aga just tänu selle laulule mõnigi pisike jälg tundub suurena ja, ja me saame kokku korjata neilt päris kenakese hulga. Tõnis justkui hakkaks meile elama. Noh, on teada, et ta oli Alatskivil abi kohtumees vallakohtumees, et ta oli ka siis tunnustatud mees, aus mees. Tubli mees, sest nendeks ikkagi valiti, kuigi mõisal oli sõna kaasa rääkida ikka talumeeste sõnaga, otsustas selle valimise juures pärast päras elasta tavalist tavalise talumehe sureliku elu olla kohtuprotokollides jälgi. Ta on isegi karistada saanud pisi pattude eest, nii nagu kõik ümberkaudsed mõisast võttis puukoorma või või midagi muud tühja-tähja, mille eest karistati siis ka, tegi Tõnis Laxile armu. Muidugi. Jah, et mälestused on säilinud, naabrimehe mälestused ümber kirjutatud, nendes on siis räägitud, kuidas siis Tõnisse pool organiseerida. Et seda väljarändamist, mis põhjustel väljarändamistuhin siitmailt üle käis? Küllap ta oli sama, mis igal pool mujal. Siin vast ehk veel tund seri. D see maa puudus suur olevat. Ja see on inimlikult hästi arusaadav. Kujutagem ette Alatskivil vallas mõisas oli ainult midagi 108 renditalu. Aga siin oli üle 500 meeshinge. Tähendab 100 kaheksast talus, üks poegadest võis saada peremeheks, aga kuna talus oli ikkagi viis, kuus mõne heal juhul 10 poega, siis ülejäänusid ootas kas sulasepõli kandi mehe põli või siis heal juhul veel popsi põli. Või ei ole siis lihtsalt kogu oma perega või ilma firma peret. Ta oma vanema venna juures, kes talu sai selle juurest palgata sulas, nii et see oli hästi keeruline see olukord ja kui siis üldine ma väljarändamise tuhin tuli, et maad saab maad saab siis muidugi Alatskivimehed olid Kahnis aktiivsemalt selles osas. Ja on andmeid, et nad Tõnis laksi paljust käisid nõu pidamas on andmeteta, Tõnis Laks oli kaasaid. Kui see maa kuulama mindi, küll mitte. Kas see nagu Weitzenbergi laulus tõeliselt Krimmi räägitakse, Tõnis Laks, andnud oma vankri temale ainukesena olnud külast tatud vanker, naabrimees läks ise ja temal oli hobune, see hobune ka ja siis üks välja teeninud soldat selleks keeline ekskaasa, need kaks meest Tõnisse vankriga naabrina hobusega hakkasid kevadel sõitma Krimmi, sügisel olid tagasi. Ja siis need kurvad sõnumid tulidki, et ma kõva ja nii edasi ja nii edasi ei saa meiegi seal vastu ei pea ja vahepeal suvel oli just see rendilepingute uuendamine kasinad talud käest ära või. Kas see on siit kaugel, kus hobune aiste vahele pandi? No siit viis-kuus kilomeetrit Tartu poole metsakivil. Mina käin Seebeevee, käisin piil, käisin laadski. Halvooli, seal tööki aega, Meeaa, seisin meenaalseisi surnuaia Allan ja peal, kus oli palju nii meisi e meisi haua siin ka, ma aasin ka maas. Kalmu del puurist ei käi, see riist ei, käisin endas, ei saa, ma ei saa, ma. Tõnni lakse O Malley tee Sooma leidis viimse voodi see voodiks kuhu sesse näest peitis ennast, täitis loomu reedee murede eest. Nende laulis läksi Tõnise laulu kohalik mees Kodavere mees. Samuel põllu see viis on rahva seas üldisemalt tuntud sõnadega, kui mina alles noor veel olin, lapsepõlves mängisin. Aga algselt vist see meloodia pärineb ühe Lakse Tõnise laulu lauldakse vist mujalgi Eestis. Jah, lahti Tõnise laul on tõesti väga laialt tuntud, see tekst muidugi on tavaliselt raamatust õpitud kooli lugenikest ja ja sageli on meil näiteks otse niisuguseid andmeid kohe, et vat eks ta on õpitud sealt koolis. Aga seda lauldi mitmesuguste rahvaviisidega, hulk erinevaid viise, vähemalt kümmekond. Ma käin piiril, Käi heina, läki kööki aega, Meina see siin surnuvana jääb ja seal on palju nime siin olla süngama. Kale modelboreestik, see palju seisa maas. Ühe risti peale oli nõnda kiiri juttu ja on bjektiivendajama oma aedu. Tõnis läksina Malleidis viimise voodi, üksmeel, mis ennast ei teese elu vaeva eest. Olivanalaksid eestalu peremees. Loe Ta nai säpi neispaale Eigi sees. Virumaa poolt tõusis käär Me. Me seisame ühe vana ahju asemel arvatavasti ahju asemel Telliskivi tunda ja tõenäoliselt ahi on sellest vanast fotost, mis 30.-te aastatel pärineb, on see elumaja niiviisi alles siin ja siis see on lihtsalt see majori ahi aastaks, siis sinnapoole see maja asukoht, asend, aga see on ka kõik, mis on laksi Tõnise ajast siin alles, sest ümberringi seisvad majad on juba hilisemate meeste kätega üldisemate meest ja hilisemate omanike ehitatud. Kuidas nende puude, no näed, ilmselt need pajud remmelga, don kindlasti Tõnissoo temaaegsed ja, aga no need nooremad on hiljem istutatud allee puud ega see on küsitav, täpselt ei ole veel konkreetseid andmeid võimalik, et ka Tõnisse poolt istutatud ja see vana pärn, see vana pärn, mille ladvas on toonekure pesa, näete, kui perekas veel ja hästi ruumi, kas seal küll rohkem kui üheksa ruut, et kogu pere on koos, mitu pead võistleb kolm või neli pea, neli vähemalt on ja, ja neil on hästi-hästi lai rull seal kus see pererahvas, pererahvas kadus ära või? Läks. Tere, kas need toonekured elavdammusid väga enne seda ja mina olin üks niisugune pisike tüdrukuga ning ma olen 70 aastat juba ja siis onu elas siin minul, siis me tulime juba huvi pärast, need Kuresid, vaata ikka tulevad alati igal aastal tagasi aastal ja. Aga kas need tulevad nüüd need vanad vanapaar või tulevad need, need noored või seda ma ei tea küll mitte. Siin looduskaitse selts käib vaatama neid ikke ja küsib iga koordiga, palju poega on ja kuna nad tulevad ja Kunena, mis kuupäeval nad ära lähevad ja siis aprillis natike tulivad, ma ei tea, kas, kas nad tulid 20. aprillil vist või 22. Mul on täpselt nii ka enam meeles, palju neid nüüd on sündinud, kolm poega ja kaks val. Ja nüüd nad õpivad juba lendamatrineerivate ennast ilusti ja siis nad hakkavad juba ära varsti reisima. Et augusti lõpul nad juba lähevad pärast pesast. See on siis ka teie lapsepõlvekodu, sina. Ei ole minu ema, lapse ema, lapsepõlv ja minu vanaisa ostis, läksid Tõnismäel, mis teda. Käär diaansuleia, minu vanaisa tuli Viljandist joostissiski äärde Antsu käest selle selle äramised Tennis müüs. Nii et käsin käivat ekskursiooni kedagi vaatamas, siin, aga siin ei ole midagi. Kui kaugel kõige lähem taluv? Taga on ja siis siin üle silla kah on, need on katuised, kükid. Tulivadki kaks kütti Märt ja Juhan. Aga see oli jah, need kütid olid nad jõukad mulgid kelle kohta tootika jutt olid, mulgid, tulid, joosti talud meie meeste käest ära. Seal üldse on halvasti talu ostmine, vähepopulaarne. Alati müüs mitu-mitukümmend aastat hiljem omad talud päriseks. Kuidas laksi Tõnise talu äravõtmine õieti siis oli? 60. aastal tuli üleminek raharendile ja see aeg oli langenud kani kokud, mõisal oli ka need Lembi, rendilepingute vanade lepingute tähtajad olid läbi. Mida tuli siis uuendada, rendilepingud, uued lepingud, juba, mitte enam teo peale puhta teo peale, vaid raha rendi peale. Aga kui me tänapäeval ütlema, et see raha on progress, siivsem vorm ja nii edasi ja nii edasi. Aga ometi vanadel talumeestel tundus see asi hirmus kole ja hirmus raske ja hirmus ränk, et kust seda summakad raha võtta, mis nüüd rendi peale läheks? Siis ajaski, selle asja nii elevil kihevil ja sealt tulid siis need väljarändamise plaanid. Ja siis need küla terve rida, mitukümmend, mitukümmend peremeest kah panid kirja kas palvekirjad või nimekirjad on meie päevini säilinud. Õnneks jah, on Alatskivi valla arhiiv ja vallakohtu arhiiv keskarhiivis praegu hästi säilinud. Olete käinud neid lugemas palju ja päris palju ka üles kirjutanud mõned asjad, kelle käega on need kirja pandud mitmekirjutajaga muidugi, meele pakub huvi kõige rohkem sellest ajast, kui Weitzenbergi oli Alatskivi mõisa valla, kirjutasid Weitzenbergi keris on hästi loe. Ta on hästi mahlane ja nii talisi Eestilgi eesti keel. Ju nad siis olid omavahel head tuttavad, Tõnis Laks, leidsin värk kindlasti, sest laks oli abi kohtumees ja selle tõttu oma inimene mõisas kohtupäevadel ka Weitzenbergi käest ta siis kuulis üht. Kohtukirjutaja oli kohtukirjutaja segu ja selle alt ta kuulis siis varem ka sellest lepingutest nendest uuendustest ja sellepärast nad nõupidamised toimusid. No kui me siit lõpult hakkaksime neid Weitzenbergi asju vaatama, näete, siin on kes ehk väljarändamise lugu, millest õieti laksi Tõnise laul alguse sai ja miks ta nii populaarne kogu riigis oli, et meie vanaemad teda oskavad. See oli see talurahvaseaduseraamatu paraGaragra 284 järele tullid all nimetatud Alaski valla inimesed siia kogukonna kohtu ette ütlesid, nemad soovivad tuleval jüripäeval siit vallast välja minna Samaara kubermangus ja palusid oma nimed siia protokolli üles panna. Nüüd on siin 21 peremeest kõigi oma ega nende hulgas ka. Tunnis laks siis Bobulid kõige oma perega, neid on 40. Ja siis kolmandaks lahtised teenrit, teenijad, inimesed, sulased ja neitsikut, neid on 22. Kas nii, et see on esimene niisugune seeria kaheksandal novembril 1860, selle on siis sekretär lihtsalt kirja pannud? Neid kardab hilisematel aastatel ka, kuid siin on terve rida niisuguseid asju kus pahandada takse mõnikord igasuguste korrarikkujatega, siis need laadid, kohtutaadid tulevad kokku ja peavad siis oma iseenese tarkusest seda nõu ja mõistavad õigust. Mõnikord isegi nii hästi, Saalomon likult tunduvad need otsas. No näiteks selleks 49. 1008 49 aasta protokoll, see on seal lasteaiast. Kui Tõnis laksilisel tuli, kohtume siin küll nime ei ole märgitud, 45, ta igatahes oli abi kohtumees. No näiteks kaebas Kadi viljused, Madis pikk käis öösi tema juures ja viis pärast sule ära. Nõuab neli rubla. Madis vabandab küll, et ainult võttis sõle eest ära ja pani padja alla. Aga kohus mõistab, et Madis peab tüdrikule kaks pool rubla maksma. Kaua. Juhan Weitzenbergi pidas Alasgrill kirjutaja ametit olemasolevatel andmetel jah, ta algas. 58. aasta jaanuari 10. jaanuaril on tema esimene protokoll ja tema viimane, temal viimane protokoll on siin. 14. aprillil 1861 ongi sisse kohtade ülesütlemise protokoll. Kus siis need, need, kes vaipa saatsid delegaadi sinna krimmi õieti maad kuulama, need on, ütleme, oma kohad siin üles nimetust figureerivad need, kes siin end üles antud nimekirjas ja siin on siis number kolmanda talu poolt ka Carlaks oli Tõnise poeg lähebki andnud oma talu Anscaar Käärti kätte, et kuidas ikka inventuur tehtud piss talus oli muide missil laksi, talus oli siis tol momendil rehi uus katus hea, viis ust Raudingedega huvitavaid juba tookord kirjutati niiviisi. Ta nad igaüks nelja ruuduga üks ruut, kati rehealusel ladu Eeaa üks värat, vana, üks uus veratwana ühele kambral laudpõrandat kodaja, üks ait, uus, teine vana, mõlema mõlema tead üks laut, vana, üks hea küüniux lauljuks Kaiv, kõik on head, kolm sülda puid. Juba teistele võõras mees sai siis pandud Laaksi ta alus. Laaksida alus. Raske see eluse kaste niisku, lähen seal tulli sõõrm ja ütles Lääne raasi. Seitse jalga pikkusele neli jalga lai maatükk laksi Tõnisele, nüüd siis antud sai see siin Alatskivi surnuaial ja ja selle platsi peal seisab nelja kanti graniit ühele küljele on raiutud töömehe käed, see samba kavand olevat ja tõeliselt ongi Kristjan Raua kujundatud ja tolle aja kohta võrdlemisi julge Julgekavand. Tookord räägiti muidugi, et need on õnnistegija käed õnnistavad seda surnut tegelikult köit köidetud raudus käed, sest käed on tugevad, töömehe käed ja. No siin mõnigi veel nats öeldakse, ornament rahvuslik ornament siin, et see on niisugune hästi julge tolle aja kohta juba selle samba avamisega puhul oli, pidi olema komissari ja politseimeistrikorraldused suure hädaga et avada võib, kui mitte ühtegi kõnet ei peeta. Kas toimuski nii? No mitte siin küll kõnesid ei peetud, kõnetati siit paar kilomeetreid edasi lahe Karal kabeli talus, kust helistatakse sugulased ja sugulaste ringis hauasambale on löödud Tõnislakse nimi, tema sündimise aeg, 13. jaanuar 1808 ja surmapäev 24. veebruar 1861. Sammas arvatavasti tõeliselt saigi siis 100 aasta tähistamiseks tema sünnist, aga seal olid ka muud muidugi põhjused. Viienda seitsmenda aasta revolutsiooni peale nagu inimeste protest leidis ja otsis uusi väljendusvorme ja nii siis koguti raha siit kohapealt päris palju, salamahti toodi ettekäändeks küljed sugulased venemaalt saatsid Jansid kuigi palju nad andsidki, nagu ikka koha pealt saadi ka raha ja raiumine, kiviraiumine, kavandi koostamine, see oli omamoodi nagu rahvuslik üritus tol ajal, kitsamapiiriline küll, aga siiski teatakse, et noh, kivi on toodud siit, mitte kaugelt nõvalt kivi raiutud kohaliku kiviraiuja Saamuel bosoki poolt kelle kohta on teada veel liivaltanud nii tugevad käed, et viie sõrmega tõstnud Aviie puudase alasipaku pealt maha ei olnud meestele tõstke teie kahe käega. Vabandage noormeest, ega te ei tea juhatada, kust pääseb? Voodi diivan ikka ei tea, pealegi lina kuulat olema, aga ei tea, aga kas te ei ole kuulnud laule? Haani mees läheb Tiganiku poodi olen küll ja, ja kus see võiks olla? Andke andeks, et ma teid tülitan, palun ega poe teekond veel ees, ma vaatan kate välja. Ega neid öelda, kust iganiku pood on, ei tea, ei ole kuulnudki, ei lõhu. Oled ammu võru inimene, Hollandil, kui kaua üle 30 aasta ei ole puhul viis? Ei ole kuulnud, Tiganiku poest ei ole, aga niisugust laulu Haanja mees läheb Tiganiku poodi ase, laulan, isa. Vabandage, kas te teate öelda, kus Tiganiku pood? Võru mehed sisse sõitsid, ei ole siis? Ei, vanast oli kunagi, aga Ta pidi soo peal olema, aga siis minu teada minu raevu soopealse sinna edasi kaugemale seiklejad ja palju Eda saama tähtanud jaama lähedal ja ma võin eksida. Kas oli seal aga? Ahah, see kobakas, see söökla oli siin aga tiga nagu booti külma kainet kostavas karaski kuulnud pole, aga aga täpset kohta ei või ütelda. Kus ta ei mitega mainele? Tulen küll, vana inimene aga laul oli küll kotiga poodi alles, kolme koka. Kas teie teate öelda, kus on Tiganiku pood ja kohe meil vastu Kreutzwaldi ja Petseri tänava nurga pääl maja, mis kannab Kreutzwaldi tänav järgi numbrid 51 Kahekorruseline pruuni võitu puust ehitus kus siis võis olla see poe uks, kust rahvas sisse-väljasaalis poeoks oli, kui tol ajal raudteejaama poolt sealpool ääres oli uksease on praegu kinni tehtud, kaasnev lähevad ase asemele, seal on praegu on Hakrain on maja on praegu üürikortereid täis, praegune üürikorterist kommunaalmaja vaadake siin jõust, esimese akna kohal oli see keskne keskne, nüüd poe uks oli tiga nikul. Ja, ja samas siin edasi, et praegu on tühimik, on tekkinud siin olid siis ta sureb, laoruumid olid munakivi, sillutise munakivi sillutise jah, munakivisillutislõpud, särtsakas laoruumid ja laoruumide ees oli niisugune kõrge trepp oli trepi moodi, kuu talumees võis oma vankri kenasti ette sõita, sealsiseeriga pütti või mis tal tarvis oli, soolakotis kenasti nii peale veeretada. Poeruumid olid siin all. All oli, ta oli, talurahva kauplus oli, kuigi ei ole täpselt kindlaid andmeid, igatahes vanemad inimesed on rääkinud muuseumile, et isegi oli, alul oli silt, mis pärast kõrvaldati. Sild tuli niisugust tekstiga. Tere, tere. Vana sõber. Kaupmehel oli tähtis ostjana sõber, see õieti huvitav Tiganikud vähemiseks peremeheks oli siiski vendadest vanim oli Aadam Tiganic. Esiteks, just nendel aastatel hakkas nüüd päris äge võistlus ja ühtlasi ka võitlus just seeni linnas pere Meetsenud Balti atlaste karakad ja teiselt poolt nüüd eestlaste vahel. Ja muidugi eestlase hakkas hoidma oma kaupmehi igatahes kõige populaarsus muutust iga aednik ja osalt tänu sellele, et ta ühtlasi oli ka niisugune tüüpiline rahvamees, tolleaegne käsi pihku ja terve pere ja kuidas sõber elati ja nii edasi. Aga lisaks sellele oli ta just 1080 81. aastal asutatud Eesti Kandle seltsi üks nii-öelda organisaatoreid hiljem juhtivamaid tegelasi oli ja no see kõik nagu tuli kuidagi voodil kasuks aitas eestlasi koondad ümber selle kaup pluss ja eriti maarahvastik, sest siin oli saada kõike seda alates ütleme tõkatist, nagu rääkisime, heeringat, sääresaapad ja kõik niisugune asi just päev, mis orienteerub rohkem maarahvale. Kuna linnaelanikke nüüd tookord siiski kaalukama, vähemalt rahalises mõttes sellest moodustas nüüd sakslased ja venelased muidugi maamehe kauplus, aga nüüd ei armastanud väga tegemist teha. Kas teie jalg on ka üle selle uksele taastatud ja poisika sõnul üle käinud, koholi kauplus veel oli, aga no mälestus kaunist ähmased siis ma olen, ise olen pärit, olen Rõuges sündis ja mäletan paaril korral tuttavat just lähedus, siin peatuti ja siis käisime Tigaliku kaugel pluses. Aga mis ja kuidas seda nüüd oma mälestusi järg on raske öelda, pilti silma? Ei pilt silma, ees on suur lett oli ja iga tastikaadi oma niisuguse põetud ümmarguse habemega seal ka meeles. Aga kas see oli siis päris haarandiga niuke või oli keegi ta vendades, kes teda muuseas abistas? Missugune mees ta siis oli olnud? Mees ja sõbralik mees? Ja nagu räägitakse ikka voodi, ehtne ärimees? No võib tuua näiteks niisuguse konkreetse juhus. See on jõustunud, kirja on pandud Omaaegses Kandle seltsi protokolliraamatus kahjuks ma täpselt öelda, kas 1907. või tuisu kaheksandast aastast. Siis oli eesti selts kannul asunud juba uude majja ja tiga ülikooli juhatuse liige ja juhatuse koosolekule esitati palve või õieti avaldus sellele alla kirjutanud umbes 30 noort neidu ja naist ja, ja olid väga solvunud, et kandlepeoõhtutel, eriti tantsuõhtutele tulevad linna noormehed säärikutesse rikutud, plakatiga võitud ja teede heledad kleidid kannatavad kohutaval kombel ühes ära, klaarivad ära. No vat juhatuse koosolek arutab seda asja ja seal siis fikseeritud Tigadiku väljaastumine. Hallik ütles, niimoodi, ütles jaa, et vaadake, et kes meil käivad, käivad kaupmeeste sellid ja käivad need kojamehed ja eestlast, kes on töömetsaks juures, aga nendel ei ole ju pallikingasid ja teiseks jäänud, kui tal palli kiika säärsaabastes kalli saksa määrdega ei saanud nii-ütelda, võida ja tuleb niimoodi teha, et et las nad panevad siis need tõkatiga võitud saapasäärest paranevad püksisäärte alla. Siin muidugi väikene poliitik oli selles mõttes esiteks ta sääresaapaid, teiste katid ka, mis aastatel ta elas ja tegutses umbkaudu, ta tegutses eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel ja tegutses nii täie koormusega peaaegu niikaua kui esimese maailmasõja alguseni. Mida te arvate nendest laulusõnadest, mille kohaselt nagu oleksid Haanja mehed käinud siin oma leiva Haadeebeeslaskigaliku puutuva kolme kokaga osalist oli sellest jälle sel ajal ehitajaid just Võru võrust läbi Pihkva Riia raudteed, väga palju inimesi sai, siin sai tööd, sai aedne meetmete üksinda ei pidanud lubjakivi seedetulid, päevastika varuehitusel tulid võõrad vedaja, ajasid seda lubjakivi niuke jama näitusel ja lisaks nüüd igasuguseid muid kive ja tookord muidugi ei olnud niisugust vahendid nagu täna on see asi kõik mehhaniseeritud. Ta maeti künkalt laiali vedades. Oota aita, tulite hobus jõul. Ümbruskonna just Haanja ja kasarise mehed, kus nüüd kehvemat kehvema talumehed olid, need oldi kogu aeg politsei nullis tööl olnud ja seda raha nüüd hoida, Kovides käidi Tigaliku poodi muidugi ja see ei olnud nagu uudisasi olnud, tookord oli Joosep ära, kui sa fossilkudega ja heeringa koosnetises olla, vesi osteti gara. Kui võimalik, osteti seda kohe nüüd nii spetsiaalselt, et siin andnud karkasta kartulid suvel kasta suvisel ajal, siis aga huvitav on olema katsud nüüd muuseum, kodu, Võru koduloomuuseum on olnud huvitatud. Et kuidagiviisi saada nüüd noh, selle laulu nii-ütelda tekkimise ajajärgul või autorile jälile. No paistab, et see on nüüd eriti just lootusetult võimatu, sest ta on ikkagi, tõenäoliselt on tekkinud nii spontaanselt rahvalauluna teda võib-olla muudetud täiendav, nagu nendega ikka juhtub. Puit, röstituna esmakordselt hakata ilmuma umbes midagi 1000 900 8000 90. aasta palk, kuid meil oli eelmise sajandi lõpust on käsitsi kirjutatud neid kuid või laulikud, nagu tookord kutsutakse, seal ta juba esineb ja peaaegu niisamasugusel kujul nagu praegu, võib-olla mõned sõnad on rohkem kirjakeeles, mõned säraton, teised on aga enam enam-vähem niisugune võrra. Hiljem on nüüd populaarseks saanud ja peatub Onian rahva sees. Nimi lähed rooli, nahaaniemm Is lääts, vääru, leina? Angiini paneelpoodi saaks ka nimi Sparail poodi saksa err Lopaatse orgata. Ma ei mäletanud, avastad, mis aastal toel Katariina Janis seal Võrumaal ja Tartu siin ja siis seal siis Rautides ole. Seal võrust lähenesid võrust läbi seal, kus praegu Võrukael on siin väga ilus kotus üldse ilus kuusk asunud, siis sinna, mitte ainult siia pead saama lein, katsejärve ligidal ja teisel pool jõgi ja pead saama liin ja see on, see on nagu ümberringi nagu võru riik seal oja jõe ümber asetsev kutsutigi võru võruseen rõngasele siis ehitasinuid maiusale teisi. Ja siis pärast nakati uulitsid sillutama saani Meia kasaritsa mehi oli seal ligidal nutta, seal Gimme, gimme hirmus paljunes korjas sealt kive, ei veel kuulma ka leina ja siis ostsin veel leiba ja soola vahel ja mõningaid rohkem saivassastreeringikesega. Snii viise nõellivasel mõningaid särkaviine tootja. No platsi sealt iga nagu booti toolid, seal kaup, mis põlin, on veel minu haigusel deegoliku poiga pojad kauplevad väljamine nurgapealsel siis sealt Ostivasest leiba ja silku ja kõikes Sirkonnas juba joosta, heeringat, silkus oledki seal heeringas oli. Siis palusime siis heeringapütist solgata, natu herra Lopatsiorgata leiba siis olla, hoolitseb, õrna lubasid, vahetus on siis kõikide oleks osta mul ja ma siin salati julgi tulud. Vändra metsas Pärnumaal on laul, mida veel praegugi lauldakse. Kui me hakkaksime selle laulu jälgi ajama, kuhu me jõuame välja? Selle laulu aluseks on Otto Wilhelm Masingu valm päts aga sellisena, nagu nüüd rahvastide laulab, on see laul muidugi sootuks midagi muud. Lasingi valmil oli oma sotsiaalpoliitiline tagapõhi, see valm sümboliseerib kirjaniku raskusi rahvahariduse levitamisel. Igal juhul on ilmne, et ta niisuguse valgustusliku tegevuse tagakiusajate vastu on suunatud. Kas on siis need kirjaniku enda või kellegi teise nimega seotud aga rahvalaul või tähendab sellisel kujul, nagu rahvastide laulab on säilinud selle valmi algusread õieti ja siis on neid vabalt ümber kujundatud ja sinna puh luuletatud uusi värsse ja tehtud sinna juurde igasuguseid uusi. See on muutunud kuidagi nagu niukseks kergemaks ja. Ja ta on lihtsalt naljalauluke. Rahvasuus on see laulunud tuntud mitmete erinevate viisidega, praegu tuntakse seda ainult ühe meloodiaga üle terve Eestimaa, see on üks saksa tudengilauluviis. Laul ilmus 1000 821. aastal, Maarahva nädalalehes aga vähemalt juba 1000 820. aasta kevadel kell oli see laul olemas, kas täpselt sel kujul, nagu ta nädalalehes ilmus, seda ei tea. Aga ta olemas oli? See selgub Ühest Masingu kirjast Rosencrantz terile esimesest maist 1820. Te olete ise seda kirja lugenud? Jah, seda küll. Kirjandusmuuseumis on Masingu ja Rosen planteri kirjavahekirjavahetus ja õieti küll ainult ühepoolne Masingu kirjad. Rosemplentarile on säilinud, aga Rosemplenteri kirjad Masingule ei ole. Nojah, esimese mail 1820 saab Paap Masing Rosemplentaripeutrege jaoks kaks eestikeelset valmi. Nimelt tuul ja päike ja Wendre metsas Bernomaal. Mõlemad valmid on ta varemgi kui mõisa eestlastest perele ette lugenud ja need olid neid igati hääkski. Masing kirjutab Rosemplenterile muuseas, et pisike toapoiss nimega vana käivad ringi ja ümi sepad kogu päeva Ventre metsa. Pärnumaalast. Maastikul oli sel ajal üsna kirev elukäik selja taga. Tema oli sündinud Lohusuus köstri pojana, majanduslikke raskusi kustega võideldes hariduse saanud Saksamaal Halles teoloogiat õppinud olnud siis pastoriks Lüganusel, seejärel Viru-Nigulas, kus temal tekkisid raskused selle tõttu, et ta röövlijõuk paljastas ja teda ähvardati ära tappa. Aga see ei olnud ainus põhjus, miks ta Viru-Nigulast ära tuli, vaid teda tõmbas ka Tartu naabrus, kus oli ülikooli raamatukogud kättesaadaval ja võis eeldada paremaid vaimse tegevuse võimalusi kokkupuuteid huvitavamate inimestega. Ja niisiis tuligi tema 1815 Äksi kus möödus tema elu surmani 1832. Välja arvatud üks eestikeelne aabits, on kõik Masingu teosed kirjutatud ja välja antud Äksis olemise ajal. Nojah, nagu öeldud, Masing saatis peet regele selle valmi, kuid peitrege 20. aastal üldse ilmunud, muidu Rosemblentar oleksid arvatavasti peita räges ära trükkinud. Aga Petra oli suuri ainelisi raskusi ja siis tema ilmumine oli väga juhuslik. Ja 21. aastal, siis kui Masing sai oma eestikeelse nädalalehe käima, siis ta pani tema sinna. Sellessamas kirjas roosanglenteril, millest juttu oli, leidub üsna lühikene märkused. Wana Pätsi ajal võite, kui tahad, osalt mind ennast mõista. Nii et temal oli kah suuri raskusi maarahvale kirjavara soetamisega. Tema tahtis suuremat vaimset elevust tuua vanadest tambitud moraalitõdedest ja piibliloo tuntud lugudest midagi erinevat anda ja tema püüdlusi. Paljud pidasid tuule tallamiseks ja võib-olla vahest veel ahemaks rahva ässitamiseks. Ja selles mõttes olid temal küllalt raskusi. Sellest on ju kirjutanud. Masing sattus oma raamatute väljaandmisel isegi suurtesse võlgadesse ja peale tema surma tehti Äksistima varandusele oksjon. Ja millest siiski kõiki võlgu veel tasa ei saadud. See oli teine saade mu meelel, kuldne kodu katus. Saates kasutasime Tartu Kirjandusmuuseumi heliülesvõtteid. Laulsid rahvalaulikud Maria Lepp jaolgasokoloova Saamuel, Põllu, Maire Roo, Liisa Kimmel, Alfred Ruus. Meile rääkisid Ingrid Rüütel Tartu kirjandusmuuseumist. Andres Lättemäe, mustlast Erich Uibu Alatskivilt, Elmo Ploom Võrust, Leo Anvelt Tartust. Täname kõiki. Saate koostas Lembit Lauri.