Oliver Rõõmus tere tulemast raadiosse, terits. PUR mood. Üks kahendik kogu liikmeskonnast on selle nädala esimese poole stuudios edasi, kui läheme otse omadega juba Viru keskuse väli stuudiosse seoses täna alanud TMW festivaliga siis jätkates nädal plaadi tutvustamist kindlasti Pir müüd ühel, teisel ja kolmandal moel võib-olla ka ootamatul kombel veel põhjalikumalt lisaks, kui nüüd neil õhtutel kuni kolmapäevani välja nii sisse tuua nimega pürr mööda, kes on. Teine inimene sinul bändis ja meie bändis, laulja on iono salvre, kes praegu viibib küll Viljandis, aga, aga tema siis põhiliselt tegeleb laulmisega meil ja kirjutame koos muusikat. Kui kaua te olete koos muusikat kirjutanud, alguses saime siis eesti laulud ja, ja nüüd me oleme siis juba natukene üle aasta teinud. Koos siis märkimisväärne kiirust. Siis on jõuda siis ühe laulu konkursile siis eelmisele laulu konkursile töö demotöö esitamisest debüütalbumini välja, nii et palju õnne, aitäh. Mitu lugu plaadi peale. Plaadi peale on 12 luulaselt. Kas plaat on ka plaat? Plaat on justkui plaat, aga samas ta ei ole plaat. Tegemist on siis USB albumiga. Mis mõõtudelt on siis täpselt CD formaat, aga sees on hoopis üks väike Vusti pulk. Hästi pisike. Ja need on tõesti on. Kas album ilmub või ilmus ka digi. Duaalsena ilmub nüüd siin järgmise nädala jooksul tuleb siis ka nii-öelda Aidjunzi ja läheb ka Spotify'sse üles ning hetkel on ta ainult siis müügil kolm üks, üks poes. Nii et kõik Streamiad saavad enda noosi kätte, siis lähitulevikus peale. Festivali või täpselt ja peale festivali te tegite suure esitluskontserdi eelmisel nädalal, eks ole, kolmapäeva õhtu oleks just nii. Kultuurikatel oli venio. Kuidas läks? Läks üllatavalt hästi, et täitsa palju rahvast tuli ja saime teha täpselt, et seda, mis me olime tahtnud ja unistanud teha. Niisugune valge lava natukene futuristlik, samas minimalistlik ning tuli eriefekte, 100. lund ja siukest. Ühesõnaga hästi. Tore. Millises Saariste mängisid blackboxi, sõime seal seal seal allkorrusel, see on üleval. Ülem, jah. Ahah, ahah. Kas oli närv sees ka, et noh, ikkagi siis niimoodi, et Tallinnas kohe ja, ja kultuurikatlas ja ja esitluskontsert ja ega ta väga palju mänginud ei ole, olete küll, aga väga palju ei ole. Jah, selles mõttes ikka närv sees ja see oli esmakordne siis, kui me hülgasin oma vana Zetapi sihukese vana laua ja kolisime, siis mina kolisin trummide taha rohkem, Joonas mängis live kidra ja mängisin vahel klaverit. Et noh, niisugune rohkem live Pille tuli nagu sisse, see oli täitsa esmakordne meie jaoks. Mitu lugu tõi debüütalbumi peal on 12 lugu. Kui pika perioodi jooksul need nüüd siis sündinud on? Jah, sellega ongi see, et mille sündisime üldse, bänd sündis siis 2015. aasta lõpus. Ja meil oli siis 2016. aasta alguses, oli teine jaanuar, oli lai tulemast juuniinil raadio kahe siis üritusel ja, ja meil oli selleks ajaks ainult üks lugu valmis. Ja me tegime väikese tempi ja tegime kolme päevaga siin kiiresti mõned lood valmis ja ütleme, et osad need lood on siis ka plaadi peal. Et tulebki kraami varsti peale, et suveks on ka miskit põnevat tulekul. Kuulame nimilugu, see on siis annen, Tiefainud. Milline on nimiloo andefainud sünnilugu? Andifainud on, ma arvan, meie plaadi kõige niuksem. Kuidas siis öelda, võib-olla sügavam lugu mingis mõttes ka määratleb ka meid, et me ei kuulu mingisuguse suure leibeli alla ega, ega midagi sellist, et me teeme oma asju ise ning see tutvustab väga hästi seda albumit, mis siis mis siis praegu nüüd valmis sai. Tere jälle raadio kahes stuudiosse Oliver Rõõmus sisse astumast erits. Joonas Albre on teie laulja. Kas peale sinu Joonase veel bändiga kuidagi kedagi tihedamalt või, või, või lõdvemalt seotud? On inimesi ja meie üks viimaseid singleid oli koos kriiusega tehtud üks Saaremaa poiss. Ja temaga tegi meloodia veid kõhus, mis on ka albumi peal, aga põhiliselt suurema aja me teeme koostööd tiitši kriitikaliga ja tema on meil siis ka selle albumi Miksanud. Melanhoolseks trummis bassist eide Emmini, võib-olla niimoodi võiks ju kirjutada pealkirjaks artiklile Pürg müürist tänase kevadise aastal 17 seisuga, et kui te alustasite sealsamas Eesti laulul ka, mis selle loo nimi oli just siis siis oli selline väga nukker. TNP aga nüüd albumi peal kõlab juba selliste üsnagi valjult siiski ikkagi ka kurvameelselt trummibassi. Kas nüüd siis nukrameelsus melon, hoolsus, Minoorsus on teil taotluslik, mille me tahame teha sama kurba muusikat? Jah, eks me oleme üritanud teha väga rõõmsaid lugusid ka, et te veel koos justkui peaks olema ka väga rõõmus lugu, aga ta ei ole nagu ikkagi väga nagu selline häppi lugu. Et kuidagi lõpuks kujuneb välja, nii et ikkagi natuke pigem kurvem. Aga eks näis, ma ei tea, millest see küll nagu siis tulnud, on niisugune asi, aga praegu niimoodi on ta meil tulnud jah, kaua te teineteist tunnete, sina ja Joonas? Eks me teame teineteist juba siin, pakun vähemalt viis-kuus aastat, aga me ei olnud väga suhelnud nagu teadsime, aga ei olnud päris nagu sõbrad, et seoses siis seal Eesti lauluga, siis ma tegingi talle kõne, kutsusin teda laulma ja siis sealt meie sõprus nii-öelda alguse sai. Mõlemad olete Viljandi inimesele, mina olen Tallinnast ja tema Viljandist, jah, ah niimoodi, just nii. Aga kuidas te teadsite, teine, kes me oleme varem mänginud, kuskil mingid projektid, demongitra mängib või siis on laulnud ja mina olen taustal trumme mänginud ja kuidagi niimoodi on olnud ja igatahes leidsite teineteist selles mõttes, et kes nagu saite üksteise eesmärkidest ja maitsetest ja asjadest aru, kui kaua sina muusikat teinud oled? Muusikat teinud juba päris pikalt siin mänginud erinevates bändides. Siin Grete, Paia, Lauraga ja Sten-fo Travitiga teinud, õppisin ka siis löökpille otsa, koolis käisin ka MTÜ natukene aega, aga sealt tulin ära, tegin otsese, tahan ainult enda muusikat nüüd rohkem teha, nii et hetkel keskendun sellele. Mismoodi sa teed muusikat, kui sa nüüd ütleme niimoodi, oled hariduselt trummar, mis on see esimene instrument või, või kasvõi masinaid, kes ole millega sa esimesena hakata mingit lugu tegema? Hästi palju improvisatsiooni, nii-öelda tuleb ka mängu ja üldse see et ütleme, et kui tuleb mingi mõte, siis ikkagi esimene pill on klaver mille taha ma siis istun ja sealt nagu sünnivad algsed siuksed ideed. Klaveriga on hästi lihtne või noh, kuidagi mugav, mugavam küll jah, täpselt mingit lugu tegema hakata, et, et just võtabki mingi midi klaveri ette otside ägeda soundi, mis sulle meeldib ja siis sealt juba tulebki edasi mingeid mõtteid ja niimoodi ta vaikselt läheb. Vägdowisson täname pala. Mis lugu see on, kui vana, mis, mis perioodist ja millest asi räägib? Bagdadis on, ma arvan, meie albumi kõige sellisem rahulikum lugu räägib sellest, et tuleme mingisuguse vana asja juurde tagasi. Üritame seda ära lahendada, aga, aga lõpuks saame aru, et võiks sellest lihtsalt lahti lasta ja lasta sellel minna. Taas R2 stuudios jagamaks rõõmu ja infot enda bändi debüütalbumist. Oliver, rõõmusta, rist, terits. Teid on kaks. Teine anne, Joonas Albre. Tema on pürn, müüdi laulja ja erinevalt sinust. Oliver on Joonase Viljandi inimene snii. Kas ta ongi nüüd kogu elu Viljandis elanud? Ta on olnud jah, Viljandis enamus oma elust ja aga nüüd viimasel ajal ta siis just lõpetas eelmine aasta Tallinna Ülikooli muusikapedagoogika erialal. Ta oli siis nüüd viimased kolm, neli aastat on olnud rohkem Tallinnas, siis te olete saanud siin viimasel ajal ikka kõvasti bändi teha, täpselt mitte nii, et ainult failide vahetamise teha või midagi niimoodi täpselt. Kuidas salvestada. Albumi vokaali salvestasime vokaali, tegime minu juures väikses stuudios. Sul on enda stuudio väikestuudia. Ja siis loogiline on oletada, et tegelikult kogu bändi muusika sünnib seal täpselt. Kasutasite natukene ka Tiitse kriitikale abi või, või. Üldiselt on natuke rohkem kui natuke, eks ikka Bert palle, jah, ta on meid alati aidanud ja, ja tema on terve selle albumi siis Miksanud ning osadel lugudel siis ka kaasa produtseerinud, nagu näiteks myytherfeyefigresson, tema nagu produ töö. Ja temaga on hästi tore alati teha koostööd. Sa siin varem, eks õhtul ütlesid Oliver, et sul on ikkagi juba praktiline pagas olemas, Grete Paia ka koostööd teinud ja teistega käia. Aga kas püramiidi lauljale Joonas Albral on sarnaseid muusika tegemiseks siis laulmise, kogemusi minevikust? Joonas on ikkagi olnud siiamaani põhilised teinud siis Viljandis muusikat, üksinda mängib kitarri ja tal väga palju selliseid kontserte siis pole olnud. Et see kõik on ka natukene temaks uus, aga ta õpib kiiresti ja ta on tubli. Ja töötab Viljandisse, lõpetas Tallinna Ülikooli. Ta hetkel ta ei tööta, hetkel. Teeme siis nii-öelda koos muusikat, oleme töötud, muusikud ja, ja, ja, ja põhilised on ikkagi praegu Tallinna kandis. Aga töötute töötul bändi müüd ometigi ju tööd ehk live on eelmine nädal siis kultuurikatlas suure esitas. Ja sel nädalal, mil täiega käimas TMW on teil tulemas ikkagi? Ma olin paar väga olulist kontserti, üks neist, siis on raadio kahe kontsertõhtul laupäeval klubis veenus. Aga mis saab peale TMW-d? Peale festivali, kas teil on juba mõned laivid kalendris märkmikus? Kirjas ka ja pärast Tallinn Music Weeki me valmistume siis uue singli väljalaskmiseks mis võtab natuke aega ja keskendume sellele ja suvel on tulemas siis paar siukest festivali ka, kus me mängime nagu näiteks õllesummer ja ka Weekend festival. Ja kui te viigendil aasta tagasi ei olnud, ei olnud, et see on esimene, siis suurem festival, Õllesummer ka ühte asjad arenevad muudkui, eks me püüame aina paremaks ja paremaks ja eks me üritame midagi. Kas see albumis teil nüüd siis on valmis ja väljas ja on ühtlasi ka kõige muu hulgas kõrval raadio kahe nädala plaadiks? On teile rahuldustpakkuv kas, kui siis halb on valmis sai, kui master oli tehtud ja niimoodi kas oli kõik 100 protsenti 100 protsenti tehtud, mida näiteks sina kui ka muusika autor ja ka kaasprodutsent kriitikali kõrval soovisid tahtsid jaa, jaa. Vaimusilmas ette, et milline see kõla ja asi peaks olema, kas jäid rahule ja pärast, kui see Master tuli Saksamaalt tagasi me kuulasime selle albumit läbi ja Joonas ütles väga hästi, et ta on nagu täiesti suurepäraselt rahul kõigega, mis seal peal on kaasa arvatud siis lugudega ka, et nüüd vot kõlavad hästi meie enda jaoks. Me ise oleme väga rahul nendega, eks ikka on, paaris loos tuleb alati üles, et oleks võinud midagi seal teisiti teha, aga aga lugusid tuleb välja lasta mingi aeg, et seda ei saa jääda lõpuni, poeg viimistlema nii-öelda? Jah, me oleme isegi pigem rahul. Kuulame pala nimega Broughopaart, see on selline valjem ja tempokalt pauke. Ja see meil on selline natuke klubicas, samas päris ei ole ka, ta on natuke ka taht, pangilik, võib-olla see räägib siuksest. Kas siis öelda, et ta on sihuke mardavate, kuula, mähtan natuke veider, mingis mõttes, aga samas väga paneb nagu jala tatsuma.