Nutikas maailmas on raadiomaid ühe kliki kaugusel. Leia raadi vahe Google Play või App Store'ist. Te kuulete, kahte värske jagava. Algab. Tudeng m3 veerand ahoi suur rõõm, et olete kuulamas tudengi kolmveerand ilusti käima läinud, ma tahaksin esmalt välja hüüda, et ilusat kestvat tudenginädalat eile, meil on tudengipäevad reipalt hoos. Täna meie stuudio teemaks on aga rahvusvahelised tudengid, neid omajagu Eestis on ja ma olen endale appi kutsunud seda teemat avama Katrina Koppeli Eesti üliõpilaskondade liidust, tere, Katrina. Tere. Ja loomulikult, stuudios on ka teine mees häälasest minu hääl, nii kena ei ole. Matis palm Rasmus Tuudet network Estonias on oma sõna sekka ütlemas rahvusvaheliste tudengite olust. Tere Maltis. Tere. No Katrina, ütle kust ülikoolist esiteks pärit oled. Mina ise olen nii-öelda pärit Tallinna hilbu eest, nii et meil laua taga on juba kaks Tallinna Ülikooli esindajad, rõõm selle üle ja matis, sina oled meil tulnud. Hetkel veel IT kolledžist, aga alates augustist siis TTÜsse. Väike päevapoliitiline teema ka siia suur tervitus Jaak Aaviksoole, tema töövõitudele, Katrina Koppel me saime teada seda, et sa oled Eesti üliõpilaskondade liidus tulemas, millega Eesti üliõpilaskondade liit tegeleda. Kõige laiemalt tegeleb Eesti õpilaskondade liit kõigi Eestis õppivate tudengite huvide esindamisega. Kelle hulka siis käivad loomulikult ka need ligi 5000 rahvusvahelist tudengit, kes meil on. Nii et tegelikult Eesti üliõpilaste huvide esindamisega, kelle ees Kelle ees kõige lihtsam oleks öelda riigi ees, aga tegelikult laiemalt öeldes kõigi ees, kes tegelevad kõrghariduse satustamisega, kes on korraga nii kõik kõrgkoolid, kes teevad oma otsuseid. Haridusministeerium, kes teeb otsuseid riigikogu, kes teeb otsuseid vahepeal, teevad ka isegi presidendid on teinud otsuseid Eesti kõrvalisel teemal. No see on harukordne, kui president otsuseid teeb, aga tõesti vahest juhtub, aga ma olen nüüd käe maha, kus te olite siis, kui ära võeti meie õppelaenude kustutamine, maju, sünnitasin lapsi ja lapsed, nüüd ei kutsutanudki õppelaen ära, mis juhtus? Kus me olime toona Eestis isegi otse-eetris kuskil lubas, et kaebab riigikohtusse, see oli aastal 2809. Mina ise olin siis põhikoolis. Kohtu case unustati ära? Tead, ma ausalt öelda ei tea päris täpselt, kuhu see kohtu, kes läks, ilmselgelt see tegelikult ei olnud väga mõistlik käik minna kohtustes Eestis kahjuks ei ole meil pretsedendiõigust. Mis tähendab, et see poleks ilmselt väga kaugele kuhugi viinud. Me jätkuvalt käime haiglalt pinda haridusministeeriumile selle teemaga, et võiks ju taastada selle, kui mitte taastada selle korra, kus kustutatakse laene, siis vähemalt kustutad kustutada nii-öelda tagasiulatuvalt, ehk siis kas maksta tagasi või korraldada kuidagi muidugi muud moodi ära see, aga noh, ilmselt väga nagu popp teema ei ole, kui sa vaatad ministeeriumi meelde, mäletad, 10 aastat tagasi, kui sa endale viimisele käru keerasid. Eriti sellises stiilis no nüüd sai, mida ta, millega Eesti üliõpilaskondade liit muuhulgas tegeleb, aga millega tegeleb Erasmus Student Network Estoniale kenamatist? Erasmuse network töötab siis välistudengite nimel Eestis või siis rahvusvaheliste tudengite nimel. Kas nendel kahel on vahe välistudengile rahvusvaheliselt tudengilt? Ma arvan, et see on mentaliteedi vahe, et me üritame liikuda sellele selle poole, et paremini integreerida rahvusvahelisi tudengeid. Ja välistudeng on siis nagu negatiivse alatooniga, sõnastan mingil määral. Nagu välismaalane, et me välismaalane on ka negatiivse alatooniga, sõnana leidub, kutsuvad eestlased teispool riigipiire. Seal on. Küsimus, et kas, kas, kas ta on turist või on ta või ta elab siin. Kuulsad laulusõnad, hea küll, Erasmus stuudios nõrku hoolitsema, siis meie oma rahvusvaheliste tudengite nimel, milleks me täna oleme siia tulnud, sellest rääkima, kas ometi on juhtunud mingi probleem, rahvusvaheliste tudengid? Aga või noh, kas nendega on juhtunud probleeme ikka on miks, miks eestiõpilaskondade liit ja, ja mina ja ilmselt ka matis olema selle teema nii-öelda südameasjaks võtnud endale on see, et kui varem oli see rahvusvaheliste tudengitega aeg-ajalt juhtus midagi, info ei liikunud, keegi jäi nii-öelda rongist maha ja nii edasi, kusjuures neil pole näiteks kunagi olnud õigust saada Eestis õppelaenu rahvusvahelistel tudengitel siis viimase kahe aasta jooksul, alates sellest hetkest, kui algas pagulaskriis, on olukord läinud hoopis hullemaks. Tähendab, tähendab seda, et suhtumine näiteks tänavatel, aga ka suhtumine ülikooli seinte vahel on, on liikunud sinna suunas, et kõik, mis on väline, on halb. Ja see tähendab seda, et eriti rahvusvahelistel tudengitel, kes ei ole valge nahavärviga, on olukord kohati päris kurvaks läinud. Ma lähen ise aeg-ajalt pealt, kuigi ma väga palju ühistranspordis liigub, kuidas inimesi, noh, ütleme viisakalt tülitatakse, küsitakse neilt, miks nad siin on, mida nad siin teevad. Mis iseenesest ei ole ju halb, kui inimesed kiidetakse selliseid asju viisakalt. Probleem on see, kui küsitakse asju ebaviisakalt, esse tülitamine muutub tegelikult siukseks kiusamiseks. Okei, no sellest ma isegi saan aru, olen, olen seda lehtedest lugenud, aga sa mainisid ka, et ülikooli enda sees on võib-olla selline negatiivsus maad võtma hakanud. Mida see tähendab seda, et, et koos sellega, kui on sagenenud selline avalik negatiivse mälestuse tõus, on see toimunud ka ülikooli enda seinte vahel, mis tähendab, et ka õppejõudude ülikoolide, töötajate, aga ka kaastudengite poolt on, on tehtud rassistlikke jäädisid märkuseid nii-öelda kasvaval hulgal ja. Mis nüüd ausalt, tahad mulle öelda, et Eesti kõrgharidushällis, kus meil on noored, helged riigieksamitele säranud pead koos on rassistid? Kui ma arvan, et iga inimene, vaatamata oma haridusele on põhimõtteliselt võimeline olema rassistlik, kui teda pole nagu õpetatud sellest paremini käituma. Aga see nüüd ei tähenda seda, et ma ütlen, et kõik ülikooli töötajad, õppejõud ja ehkki kestused, rassistid see oleks väga rumal asi, mida öelda, ma lihtsalt ütlen seda, et ma, mina ja teised, kes tegelevad rahvusvaheliste tudengitega, oleme täheldanud kasvavat negatiivset meelestatust, mis ilmselgelt mõjutab neid rahvusvahelisi tudengeid, kes siia tulevad. Aga see on tõesti kurb täheldada, sest et ajal, mil meie tudengite arv langeb, peaks ju need välistudengid vabandust, rahvusvaheliselt tudengid olema see õlekõrs, mille najal meie haridus saab edasi areneda. Ja kui nüüd kuulda, et sellised mured on kasvanud, siis ju valmistab tõepoolest muretseda murema tänaga avamegi. Tudengikolmveerand on stuudios Norbert, mina ja mul on rõõm jagada stuudiot Katrina tiisega. Lõpetasime ennist teemale, et rahvusvahelised tudengid on kogemus. Sellist negatiivset lainet viimase kahe aasta jooksul, mis on minu jaoks üllatav, sellepärast et on ju lausa ime tulla õppima Eestisse. No milleks siia tulla, mina olen Tallinna Ülikoolis käinud, mulle küll ei tundnud ma nüüd ühes nii heas ülikoolis käisin kogu kogu maailm kokku võiks tulla joosta, kuigi lugupidamine õppejõudude suhtes ikkagi säilib praegu, nii et mattis, ütle, miks Eestisse tulevad rahvusvahelised tudengid? Eestisse tullakse meie kõrghariduse kõrge taseme nimel ja ka väljaspoolt Euroopast ollakse just sellepärast, et saada nii-öelda Euroopa liidus kehtiv diplomi. Olla lõpetanud ülikooli, mis asub Polonia protsessi liitunud ülikoolide nimekirjas, tähendab Teie diplomid arvestatakse üle Euroopa Liidu ja tavaliselt ka üle maailma. Ehk probleem ongi selles, et väljaspool Euroopat tulevad tudengid ei saa muidu mingil moel meie nii-öelda turule sisse, kui neil ei ole vastavat diplomit. Sa rääkisid, et Eesti kõrgharidus on kõrgel tasemel nende tudengite jaoks, kuidas see väljendub? Ma arvan, et välistudengitele meeldib siin sellepärast, et nad saavad kogemuse teistsuguse kui enda koduülikoolist. Lisaks on meil ka palju väga professionaalseid õppejõude, kes teevad sama ajal ja väga kõrgel tasemel teadust, ehk siis on paljudel tudengitel võimalus edasi jääda kas näiteks magistriõppesse või doktoriõppesse tulla tudeerima Eestisse kõrgkõrgel tasemel siis teaduspraktiseerida, siin lisaks on ka meil palju inglise keelseid õppekavasid, mida enamik Euroopa riike tegelikult ei paku ja lisaks on üldine tendents välistudengite vastuvõtmiseks väga suur ülikoolidel väga. Näiteks Tartu Ülikool planeerib aastaks 2022 mõist, lugesin 20 protsenti Teie enda tudengitest. Oleksid välistudengid siis või rahvusvahelised tudengid ja mis osakaal täna võiks olla? Tänane osakaal on kuskil 10 20 protsendi vahel, olenevalt. Kokku kogu Eesti peale on natuke alla 10, nüüd järgmise õppeaastaga peaks jõudma 10-ni, mis on tegelikult Eesti riiklik eesmärk 2020.-ks aastaks, nii et oleme sutsu isegi nagu graafikust ees. Täna iga 10. tudeng on välise var, parandan, rahvusvaheline tudeng ja siht on, et iga viies valeks. See sihte, et iga viies oleks nüüd Tartu Ülikooli endale ise seatud siht. Eesti enda eesmärk on see, et aastaks 2020 oleks iga 10.. See on peaaegu et täituvus aga ilmselgelt ka nagu aja möödudes. Eesti sihtriik tõstab oma sihti. Praegu Tallinna Ülikoolis balti filmi meediakoolis on iga kolmas tudeng juba rapla tudeng. Kust. Tudengid tulevad siis, kes, mis riigid meile oma tudengeid saadavad? Katrina või mind statistikaga aidata, aga minu kogemuse järgi on enamik tudengid kas Soomest, Saksamaalt ja meie lähiriigist Lätist. Need on nüüd vist Rasmusega Soomest on jah, raudselt igal juhul kõige rohkem. Kraadiõppureid tuleb päris palju meile ka Venemaalt, Ukrainast, üldistest endistest Nõukogude riikidest eelkõige sellepärast, et, et siin on ees sihuke kohalik mõningane venekeelne kogukond aga ka sellepärast, et suur osa neid ekskommunistlik riik ei ole selles Polonia protsessis, milles matis juba rääkisime, siin öelda on see üleeuroopaline kvaliteedigarantii. Kas seda väikest ohtu ei ole, et tulevad siia, sest siit saab kergelt kätte selle Moloina väärtusliku diplomi? Polonia point ongi see, et ei saa kergelt kätte, et see, et kõik Euroopa kõrvades ruumi riigid, see nüüd on siis isegi laiem kui Euroopa liit kokku leppinud ühistes standardites, mis muu hulgas tähendab seda, et bakalaureuse peab olema kolm aastat, magister peab olema kaks aastat üks EAP peab olema 26 tundi tööd. See ongi see kvaliteedigarantii mujal. Need asjad ei pea ilmtingimata kehtima, mis tähendab, et näiteks Venemaal on maailmas üks suurim nagu arv doktorikraadiga inimesi elaniku kohta. See võib tähendada, et vene rahvas on metsikul, talk aga võib kindlasti olla, või teiselt poolt tähendab ka seda, et kuna ei ole sellist ühtset kvaliteedigarantiid või kokkulepet, mida tähendab üks leiab B siis võib eksisteerida ka selline olukord, et kraadio saab lihtsalt kergemini kätte mida meie tublid rahvusvaheliselt tudengid õpivad siis Sibriis eeskätt vist kõige popim on maaülikooli veterinaar ja minu teada ja see on sellepärast, et ongi aastaid olnud koostöös Soome kõrgkoolidega salongi metsikult palju rahvusvahelise tudengite alati olnud. Aga erialadelt kõige popimad on ikka sotsiaalteadused, ärindus, õigus ja nii edasi. Aga aga Stem ehk siis reaalteaduste alad, mis näiteks TTÜs on nii et kui sa lähed ingliskeeles õppima, ITd, sa saad siiski seda tasuta õppida. Ja ma saan aru, et enamus on siis bakalaureuseõppes. Vastu pidin enamik rahvusvahelisi tudengeid, meid on magistriõppes. Nii et oma esimese kooli on nad juba ära teinud kuskil maal? Jah, statistika ütleb nii. Kui ma nüüd mõtlen ise, rahvuslane, tudengeid, keda ma tean, ma tean ikka vist kõige rohkem pakasid aga ju see sõltub natuke sellest sellest seltskonnast, kellega sa läbid. Jah, me peame eristama neid tudengeid, kes on siin mitmeaastaselt tudengid, kes tulevad siia ainult kas see messiks või pooleks need, nende enamus on siis bakalaureused. Aga iga 10. välistatud iga 10. rahvusvaheline tudeng, nüüd nende seas ongi neid kõiki. Läbisegi on siin nii magistriõppureid kui ka ainult üheks semestriks tulnuid. Jah, statistikat seda nagu väga lihtsasti eristada, mis seal on omaette probleem. Et khati, kui sa vaatad rahvuselt tudengite numbreid, sa kunagi ei tea, kas seal sees on parasjagu Erasmuse tudengite mitte keda seal täpselt mõeldud on, mis ajakaja kohta see käib ja nii edasi. Väike seksikas küsimus ka, kas Eestis ei, Rasmusega minnakse rohkem välja või tullakse rohkem siia? Tuleks vist praegu rohkem siiani? Sama et olevat ülikoolist nii et eesti tudengid tahavad sama palju välisriikidesse minna, kui. Teised meile tulla, kusjuures paljude kõrgkoolide probleem on just teiste tudengid ei taha välja minna, miks nad ei taha raske välja minna. Lahti piirid on lahti, aga väga keeruline välja minna, sellepärast et kuskil 90 protsenti Eesti tudengitest töötab. Kui sa lähed välja pooleks aastaks, sa tõenäoliselt kaotavad oma töökoha. Kolmveerand ahoi tudengi kolmveerandi ilusti ikka veel eetris ja mina olen koos Katrina Mattisega hääl võib olla küll rõõmus, ent mure on suur, sest et meie oleme õrnalt käsitlemas seda, millised karid Eestis valitsevad rahvusvahelisi tudengeid. Ma arvan, et probleeme on mitmeid, et esiteks kindlasti majutuse probleemid ehk siis kas välistudengite jaoks jätkub ülikoolidel piisavalt tühika, kohtusid ka on probleeme nii-öelda õppekavade reklaamimisega ehk välistudengite või rahvusvahelistele tudengitele reklaamitakse õppekava kui täiesti inglisekeelselt, aga kohale jõudes leiavad nad pool õppekava, tegelikult toimub puhtalt eesti keeles, see on lausa lubatud niimoodi teha või? See on selline Haljala. Mida soomlane tegema peab? Soomlane lihtne näide, mida sakslane tegema peas, kui ta avastab siia tulles, et poole õppeaasta on ikkagi eesti keeles, kuigi öeldi teisiti. Mis siis juhtub, kusjuures need eestikeelsed ained tavaliselt on need nii-öelda valikained ütlevad sulle, antakse valida, kas õpid nüüd inglise või eesti keeles, mis ta ei ole eriline valikus eesti keelt ei oska. Millal siis tehakse ja kas neid kursuseid, mida parasjagu saadakse mis on ingliskeeles olemas ja olen ka kohanud seda, et kohati siis tehakse nii-öelda raamatukursuseid, ehk siis antakse rahvusvahelise tudengitel hunnik raamatuid kätte inglise keeles. Loe need läbi ja siis sul on see kursus läbitud, mis tegelikult ei ole ju absoluutselt see, mille jaoks üks tudeng tuleb Eestisse oma koduriigist ära õppima kuidagi paremini. Loomulikult, mis mured veel võivad olla välistudengit tabamas? Ma arvan, et kindlasti on probleem selles, et kuidas välistudengeid esindatud on ehk kuidas jõuavad meie tudengiesindajad välistudengitele ehk kui kõik terve liiklusinfo kohta toimuvaid eesti keeles, kuidas jõuda välistudengite probleemideni, kuidas edastada neid ülikooli nii ja kuidas üldse nendega suhelda, neid kaasata meie tudengite ellu? Kusjuures eesti keeles on, on valdavalt ka see info, mis puudutab elamisloa taotlemist neile, kes tulevad kolmandatest riikidest. Oleme puutunud kokku sellise murega ka, et, et need, kes tulevad siia siis näiteks Aafrika riikidest saavad piirivalve politseiametilt kirju eesti keeles isegi siis, kui ise vastavad neile inglise keeles. Jah, ei kõlaks banaalsena see, et kolm eestlast said kokku ja räägivad eesti keeles välistudengid Te muredest, siis tänase jutu vestluse mõte on ikkagi see, et seda teemat avada meie oma kaaskodanike jaoks, kes saaksid aru, et mure on olemas ja mure on kasvav, sest et välisparandan rahvusvaheliste tundide arv Eestis on samuti kasvamast parandan rahvusvaheliste tudengite arv Eestis on samuti kasvamas. Ühikakohtade puudus on ju läbi aastate kummitanud, kas seda pole ikka siis ära lahendanud? Tartu ülikool on seda üritanud lahendada, saates välistudengid rahvusvahelised tudengid üle linna laiali, kuhu erinevates ühikatesse ehk siiamaani ja oli nii-öelda see konsultatsioone vajutas. Laatuse ühikas, aga nüüd on välistudengid saadetud erinevatesse kohtadesse, joon see hea või halb just sellepärast, et nii-öelda vähendada nii-öelda nende kokkupuudet üksteisega ehk vähendada nii-öelda seda kontsentratsiooni ehk nende isolatsiooni vahele või noh, ühelt poolt, et võib-olla rohkem integreerida need Eesti tudengitega koos aga ka tekkida mingil määral lähed. No hästi huvitava teemana tõid sina Katrina välja, et ikkagi välistudengid on viimase kahe aasta jooksul hakanud tabama teatud diskrimineerimist nii koolis sees kui koolis väljas. No kuidas saab diskrimineerida ühte siia tulnud sakslanna või soomlast? Kui ma rääkisin sellest nii-öelda esitamisest, siis see puudutab eelkõige neid rahvusvahelisi tudengeid, kes ei ole valge nahavärviga kes on silmne vastavalt, nagu kuskilt mujalt pärit. Nende puhul tekib see, et, et on teatud ühiskonnagrupid, kes, kes tunnevad end selles kuidagi ohustatuna, et siin on keegi väljaspoolt ja lähebki tülitama. Mis puudutab nüüd lihtsalt rahvustudengeid üldise grupina, siis üks oluline asi ongi just ehete. Majutuskohtade leidmine on metsikult keeruline, järjest rohkem hakkab leiduma kinnisvaraportaalides ka kulutuste juures sellist lauset, et välismaalastel palun mitte tülitada. Ja samuti. Kas siin on mõeldud siis nagu üleüldse välismaalasi või jälle on püünele pääsenud see grupp, kes musta värvi kardab? No vot ei tea, ma ei ole ise ühtegi sellist kulutust nagu läbi helistanud, kohale läinud. Mida ma olen kuulnud on, see kardetakse vabandust, rahvuseid, tudengeid üldse, et arvatakse, tulin siia niikuinii pidutsema või nad niikuinii ei ole siin kaua või niikuinii juhtub midagi halba, võrreldes siis esitudengitega mis muudab olukorra väga keeruliseks, kui esiteks sul ei ole garanteeritud ikka kohta. Teiseks, sul ei ole tegelikult võimalik tulla siia varem vaatama seda korterit, kuhu elama asud mis tekitab olukorra, kus päris palju rahvuslikke tudengeid langeb pettuse ohvriks. Ehk siis kuskil portaalis lubatakse korteri välja lõpuks korter, kas siis on hoopis teistsugune pildid on tehtud selle kalasilmaobjektiiviga näiteks kalasilma objektiiv või siis korterid olemaski, mida on ka juhtunud. Mis on lahendus, paistab? Midagi head säramas ka et eestika jõuaks selleni, et iga viies tudeng oleks meil rahvusvaheline tudengid, meie ülikoolid üldse püsima jääks, sest et teada on ju, et inimesed üheksakümnendatel laps enam ei sündinud ja nüüd on tulemus käes. Meie ülikoolid on kõledad, tondilossid iga aasta aina enam, kui poleks olemas rahvusvahelisi tudengeid. No kui nüüd tahta seda, et iga viies tudeng oleks rahvusvaheline siis kõigepealt peaks paranema tugiteenuseid, mida neile pakutakse, niisiis kõrgkoolide kui riigi poolt, ehk siis peaks ära kaduma. Esiteks see mure, et sinu tugiteenused tulles siia rahvuse tudengina on ikkagi eesti keeles, millest sa ilmselt aru ei saa. Sest et eestlastele eesti keelt kõnelevatel on, need tugiteenused on olemas. Reeglina on, need on vähemalt ligipääsetavad tugiteenuste all, me mõtleme siin seda tuutorite või on, tuutorid, on õppenõustamine kõrgkooli poolt, aga kõrgkoolid pakuvad ka, peavad pakkuma ka psühholoogilist ja karjäärinõustamist. Järjest tihemini tuleb välja, et, et see on ainult eesti keeles, mis on üsna kurb, kuna rahvusvahelistel tudengitel on palju sagedamini vähemalt nii palju, kui me oleme ise jõudnud natukene uurida mõne pilootuuringuga esineb palju sagedamini sellist ärevust noh, eriti seoses reisimisega teise riiki, mis tõenäoliselt on pimedana külmem kui tema kodu rikuna. Me lihtsalt taseme põhjas. Seoses sellega, et sul on suuremad raskused, kuna ma ei tea, info on eesti keeles eriti mitte valge nahavärviga, tudengina seal võib-olla tajud diskrimineerimist rohkem. Ja ometi psühholoogiline nõustamine on väga keeruliselt kättesaadav. Ma ei ütle, et see on kõik, nõustamine on kättesaadav lihtsalt teistele tudengitele. Aga noh, eriti selle saate raames peab juhtima tähelepanu, et kohati on rahvusvaheliste tudengitega olukord eriti kurb. Norbert matis Katrina on inimesed, kes arutlevad täna rahvusvaheliste tudengite heaolu asjus ja me oleme palju rääkinud siin, mis mured on, ometi ei saa nii vahvas e-riigis nagu Eesti ainult mured olla, mingid rõõmud ju rahvusvahelise tudengid ka ometigi tabanud viimasel ajal. Ikka on näiteks nüüd Tallinna tehnikaülikooli esinduskogus on vist esimest korda minu mäletamist mööda päris mitu rahvusvahelise tudengite esinduskogus olemas mis tähendab, et lõpuks ometi ka nagu rahvleta. Tongite hääl jõuab järjest rohkem ülikoolini. Samuti tegelevad mitu kooli sellega, et nende postitused, nende enda kommunikatsioon just tudengiesinduse poolt oleks mitmekeelne, et nad ei eristaks enda esinduses ära seda, et meil on nagu Eesti tudengid ja siis on keegi teine, keda kellega meie ei tegele. Et see võiks olla kasvav trend kõigis kõrgkoolides. Lisaks sellele, et Eesti seakõrgharidus on, mida on rahvusvahelised tudengid, siis öelnud, et mis rõõmu pakub, on mingid põhjused veel esile toodud, miks ikkagi Eestis on hea tulla või hea olla? Ma arvan, et meil on väga ilusad naised ja väga ilus loodes. Loodus ja naised, no selge pilt, no kuidas see väljendub siis? No ma arvan, et meie kaunis ilm siin suvele ja meie kaunist loodus, mida paljudes teistes Euroopa riikides enam väga palju alles ei ole, annavad suure nii-öelda mõju ka nii-öelda välistudengite või rahvusvaheliste tudengite siis koolivälisel ellu. Ehk neile jääb pilt Eestis kui väga kaunist kohast ja kindlasti soovitatakse enda kaaslasele enda kodumaal Eestis õppimist ja Eestisse reisimist ehk sust suhu nii-öelda reklaam on parim. Tegelikult rahvuslased, tudengid, vaadates nagu üldistada, mustikad on päris rahul sellega, mis siin on. Meil on kahtlemata kõrge kvaliteediga haridust, näiteks on meil niisugune asi, et meil on olnud aastaid agentuur, mis tegelebki sellega, et oleks eesti kõrgeldus kvaliteetne. Meil on väga palju häid professoreid, Eestit tehakse väga palju teaduste, seda integreeritakse väga palju õppesse. Mis tähendab, et kogu see kompott kokku on tegelikult päris meelitav nii Eesti kui rahvusvaheliselt tudengitele ja meie kvaliteet on päris hea tõesti. Lisaks on meil ka need organisatsioonid, kes kannavad välistudengite eest hoolt ehk ka meie organisatsiooni nii-öelda üle-euroopaline uuring. Leid leidis aastal 2011, et välistudengite tagasiside põhjal oli Eesti kõige parem koht, kus enda välisõpinguid teostada. Nii et. Seda on ju super kuulda, nii et on hea haridus, ilus loodus ja naised on ka kenad, et siin nüüd eesti mehed närvi läheksid, tulevad ja võtavad haridust ja viivad naised minema, siis ega välistudengite seas on ju ka välistudeng naisterahvaid ometigi. Muidugi on olemas. Isegi enamik Eesti tudengitest on naised, nii et enamus välistudengitest rahvusvahelistes tudengite Eestis on ka naised, nii et ka nemad on märganud ilusaid naisi ja selle tagasiside teile edasi andnud. See on rõõm, aga sellele keskenduma ei pea selle pärast, keskenduda tuleks sellele, et kuidas need viimased mured, need vähesed mured, mis seda pilti koledaks teevad, ehk siis seesama infopuudus, kuidas seda lahendada, mida saaks üks tudeng teha, et välist tudengil oleks. Parem mida üks nii-öelda ainult koridorist, kuigi mulle seda seda väljendit kasutada ei meeldi, saaks teha, on, on nimelt märgata rahvusvahelisi tudengeid enda ümber. Üks suurimaid nii-öelda kaebusi, millal me kuuleme rabisatud tudengitelt terve tegelikult üle Euroopa on see, et nad on väga eraldi kohalik tudeng ei suhtlen nendega sellepärast, et õppekeel on erinev. Tihti on kanad näiteks ühikatesse paigutatud erinevalt see boksidesse, kui mitte suisa erinevatele korrustele, nagu mõned kõrgkoolid teevad ja neil on väga palju erinevat nii-öelda programmi, ehk siis näiteks paljud tudengiesindused korraldavad eraldi tudengipidusid ja rahvusvahelise tudengite pidusid. Mida võiks teha üks tavatudeng, on nii-öelda leida üles need rahvused, tudengid, kellega ta kokku puutub, tõenäoliselt ikkagi puutub ja lihtsalt rääkida nendega ja neid vajadusel nii-öelda kaastudengina abistada. Erasmus Student Network teada-tuntud pidude korda ja mis on see järgmine koht, kus ma saaksin ühe rahvusvahelise tudengiga tuttavaks saada ja talle nii-öelda eesti sõbraks juurde luua? Rasmuse network pakub ka sellist võimalust, et hakake nii-öelda välistudengile tuutoriks semisse alguses ja sa aitad olles esimese inimesena, kes, keda välistudengeid näeb Eestis luua selline intiimne, nii-öelda kontakte Aga ta ei ole. See hea ei ole kontakt, mulle meeldib, aga eile, kui tiilseks vaid andnud. Aga midagi. Tähendab, kuidas ma teda aitama hakkan. See tähendab seda, et sina oled see inimene, kes aitab tudengile Ülikooli avastada Käia politsei immigratsiooniametis krid täituda eestikeelseid dokumente, mida tema ise ei oska täita. Käia koos temaga linna peal näidatud, olla vanalinna ja tutvustada Eesti kultuuri ja meie traditsioone, ehk sina oled nii-öelda Eesti saadik välismaalasele ja tema on see, kes seda nii-öelda koheselt sisse ahmib. Palju selliseid tublisid eesti tudengeid praegu on, kes siis aitavad meie rahvusvahelistel tudengitel kodusemalt tunda ennast? Maarjamaal tegelikult nii-öelda neid tuutoreid on nii eestlased kui välismaalased, aga ma oskan öelda, et näiteks Tehnikaülikoolis Tallinna Ülikoolis on mõlemas neid umbes 50 100 100 tükki, aga Tartu Ülikoolis on tervelt ülikooli poolt enda enda poolt tehtud programm, mis on nii-öelda süvendanud asja töösse, ehk kes ongi nii-öelda programm mille raames Eesti tudengid saavad kokku välistudengitega, aitavad neid igapäevastest tegevust. No kui nüüd lõpetuseks tõmmata siis endale selga Donald Trumpi rüü ja öelda, et kuule, jõudsid siia, saab hakkama, et mina ei jaksa ja mina ei huvitu, et miks peaksin soolima nende rahvusvaheliste tudengite teemadest, so what nendel raske on tudengitel endilgi raske. Sõltub nüüd, kes seda ütleb parasjagu, kui seda peaks ütlema see kõrgkool, kuhu rahvuslane tudeng on tulnud, siis ma tegelikult vastaks, et olles endale võtnud vastu rahvuslane tudengi temalt tõenäoliselt võttes õppemaksu kuna ingliskeelsetel õppekavadel seal lubatud võtab kõrgkool endale kohustuse selle tudengi eest hoolitseda. Kui seda peaksin ütlema kaastudeng, siis noh, see on niisugune nagu ligimesearmastus, et, et sa huvitud teisest inimesest ega iga tudengikohus ei olegi kõigi teiste tudengite probleeme ära lahendada. Aga, aga see on nii-öelda heatahtlikkus, et sa võiksid tahta aidata kedagi, kes vajab natuke abi siin kohanemisel, sellepärast et ilmselgelt ei ole rahvustudengitel nii lihtne, kui on eesti tudengitel siin elada. No ja eestlased on ju nii avatud ja soojad inimesed tänavapildis kogu aeg matis, mis maailmas oleks Eestis teistmoodi, kui meil poleks rahvusvahelisi tudengeid? Ma arvan, et me oleksime vähem tolereerivad siiski eestlase kohta öeldakse, et me oleme külmad ja meile ei meeldi väli välismaale, seda ka reaalselt välistudengite tagasiside, siis me saame seda infot, et kui sa piisavalt kaua järjepidevalt suhteliselt suhtleb mõne eestlasega, siis jõuad nende sooja südameni, ehk ka tähendab see seda, et meie nii-öelda pilt Eestist välismaale näeb kõvasti läbi selle, et meie pakume toredat sooja vastu võtta võtu meie välistudengitele. Ja mida rohkem sõpru sellisel väiksel riigil nagu Eesti on maailmas seda pikena lõbusam sõitmelgaht ees ootamas on aitäh, Katrina Koppel, Eesti üliõpilaskondade liidust ja aitäh matis ball Erasmus, Student network'ist, et minuga täna sel teemal ordest aitäh, aitäh.