Kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, kolmandast maist. Stuudios on Kai Vare. Eesti tahab Euroopa Liidu eesistumise ajal hoida Euroopa liitu nii tugeva ja ühtsena kui võimalik. Punkt üks, et Euroopa Liit jääb 27 liikmesriigiga liiduks, et siit rohkem ei väljunud. Relvaloa eksamid ei vasta õigusaktidele ja on piirkonniti erinevad, ilmneb siseministeeriumi tehtud erakorralisest auditist. Auditis tuuakse ka näide, kus PPA arendusosakond on koostanud teooriaeksami jaoks 100 küsimust ja nende põhjal 10 eksamipiletit. Ühtseid eksamipileteid kasutab aga ainult Lääne prefekt. Tuur tulevikuseireloo mõte siis, kui selle põhjal võetakse vastu tarku otsuseid, rõhutas arenguseire keskus oma tegevust tutvustades. Keskerakonna maine pärast muretsev Jüri Ratas ei välista, et teeb ise ettepaneku endine Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov erakonnast välja arvata. Taavi Aas aru, miks Tallinna abilinnapead Arvo Sarapuud rünnatakse ja Sarapu pildiga plakatit ja ei näe aas midagi halba. Kui keskkonna eest vastutav abilinnapea kutsub inimesi üles keskkonnakuul rügi koristama, siis selles ei saa küll mitte midagi halba olla, seda enam, et me oleme veel väga kaugel valimistest. Ülenurme abivallavanemad süüdistatud takse korruptsioonist Eesti Muusikaakadeemia rektoriks valiti pianist ja muusikapedagoog Ivari Ilja. Tallinna sadam valis välja kolm ideed vanasadama ala arendamiseks. Finalistid plaanivad muuhulgas jalakäijate silda üle admiraliteedi. Basseinid spordist. Jalgrattur Mihkel Räim võitis Aserbaidžaanis alanud velotuuri avaetapil. Ilm on sajuta, öösel on õhutemperatuur miinus kahest pluss nelja kraadini. Päeval on sooja üheksa kuni 14, rannikul kohati kuus kraadi. Valitsus kiitis Brüsselis peetud kabineti nõupidamisel põhimõtteliselt heaks Eesti Euroopa Liidu eesistumise programmi. Peaminister Jüri Ratas kinnitas, et Eesti on Euroopa Liidu nõukogu eesistumiseks valmis ja soovib hoida Euroopa liitu nii tugeva ja ühtsena kui võimalik, et pehanud jätkab. Peaminister Jüri Ratas ütles valitsuse istungile järgnenud pressikonverentsile rahutu rajal Euroopa Liidu ühtse ja tugevana hoidmine on valitsuse põhisoov. Kui rääkida sellest, mis on see põhiline eesmärk või põhiline sõnum, punkt üks, et Euroopa Liit jääb 27 liikmesriigiga liiduks, et siit rohkem ei väljunud punkt kaks on see, et Euroopa Liit on võimalikult tugev ja võimalikult ühtne ja ma arvan, et kui seda suudab Eesti oma eesistumise perioodi jooksul täita ja me oleme poole aastaga pärast ühtsemad tugevamad ja Euroopa Liit on 27 liikmesriigiliik, siis see on juba väga suur samm, arvestades tänast konteksti. Valitsus otsustas ka, et Eesti tahab osaleda euroliidu kaitsekoostöö tihendamiseks. Kaitseminister Margus Tsahkna. Sama Peskaagisti, kellel on alaline struktureeritud koostöö, ehk siis Euroopa liidu enda struktuur, kus panustatakse just nimelt sõjalise võimekuse tõstmisse kus panustatakse sõjalisse investeeringutesse, kaitsetööstusse, innovaatilisesse, see on see teema, mis on meie laual meie eesistumise ajal ja täna valitsus otsustas selgelt selle initsiatiiviga ühineda ja seda toetada. Kaitsekoostöö tähendab ka kaitsefondi ellukutsumist ja Euroopa lahinggruppide tegutsemisvõimeliseks muutmist Eesti eesistumisel neli prioriteeti, avatud ja uuendusmeelne majandus, turvalisus, kaasatus ja digiteema ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Eesti jaoks on väga väga oluline, et andmete vaba liikumine tõepoolest teostuks lisaks sõnadele ka tegelikkuses ja me usume täiesti siiralt, et andmete vaba liikumine on Euroopa liidu viies põhivabadus. Üks olulisemaid eesistuja roll on kriisidele reageerimine. Peaminister Jüri Ratas suhtub Brexiti läbirääkimistesse optimistlikult. 27 liikmesriiki näevad väga ühtselt Brexiti läbirääkimisi. Me näeme seda kahes etapis. Kõige olulisem kodanike õigused saavad kaitstud ettevõtjalt õigused. Ja loomulikult Euroopa Liit soovib ka leppida kokku lahkumisarvas. Epp ehand rahvusringhäälingu raadiouudistele Brüsselist Eesti valitsuse liikmed andsid ka Euroopa komisjonile ülevaate eesistumise prioriteetidest. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles, et Eesti eesistumisest ootab ta eelkõige edasiminekut digiteemaga. Johannes Tralla annab teada. Kuulanud ära Eesti valitsusliikmete ülevaate kahe kuu pärast algava eesistumise prioriteetidest ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, et talle avaldab muljet Tallinna hea ettevalmistus. Ai, ma ei, mul on eesistujate ka kogemusi. Olen pidanud Euroopa Liidu nõukogu tööd juhtima viiel korral, seetõttu tean, et väikeriikide eesistumised on kaugelt edukamad kui suurte riikide eesistumised, ütles väikeriigi Luksemburgi endine peaminister. Nüüd. Eestil on suured ambitsioonid ja õigustatult, ütles Juncker pressikonverentsil, sest Eesti on mitmes mõttes teistele liikmesriikidele eeskujuks. Kuigi Eesti liitus alles 2004. aastal, käitub ta nagu asutajaliige, samas kui mõned liidu asutajaliikmed käituvad, nagu nad oleksid äsja liitunud, ütles komisjoni president, kes tõi mitmel korral esile Eesti nooruslikkuse. Jüri Ratas on noorim peaminister, kes meile Euroopas on, ta sündis 1978. aastal, aga mina abiellusin 79. Mulle meeldib Eesti ja tema peaminister, sest ta on nagu oma riik, noor tulevikku vaatav, euroopameelne digitaalne ja omast ajast ees. Aga sa pead seda nüüd tõestama, ütles Juncker Ratase poole viibates. Eesti peamine ülesanne eesistujana on hoida Euroopa liitu ühtse ja otsustusvõimelisena, ütles peaminister Jüri Ratas. On ülimalt tähtis, et näitame, et Euroopa Liit töötab 27 liikmesriigiga, et me oleme võimelised langetama keerulisi otsuseid, saavutama tulemusi ja kõige enam peame ikka ja jälle näitama, et Euroopa Liit on osa meie kodanike igapäevasest elust. Euroopa Liit suudab tuua lahendused kriisidele, alistada uued väljakutsed ja tuua kaasa positiivse muutuse, ütles ratas. Küsisin Euroopa Komisjoni presidendilt, kumba ta peab suuremaks Eesti eesistumise ajal angervaks väljakutseks kas Brexit'i kõneluste sujumist või Euroopa varjupaigapoliitika reformi, millega pole kaks eesistujat suutnud edusamme saavutada. I esindajat. Ma arvan, et edasiminek digiteemadega on kõige olulisem asi, mille Eesti võiks Euroopale eesistumise ajal kinkide, ütles Juncker. Brexit on oluline teema, aga meil on selleks komisjonis pealäbirääkija eesistuja, brittide vahel läbirääkimisi ei toimu, ütles Juncker. Varjupaigareformi kohta ütles komisjoni president lakooniliselt, et see on väga oluline. Eesti võtab Euroopa Liidu nõukogu töö juhtimise üle esimesel juulil Maltalt. Johannes Tralla, Brüssel. Siseministeeriumi audiitorid soovitavad relvaeksameid korraldada sarnaselt autojuhiloa andmisele, et eksamile eelnes koolitus. Praegune eksamite kord ei vasta õigusaktidele ja on piirkonniti erinev. Madis Hindre räägib lähemalt. Erakorralises relvaeksamite läbiviimise auditist käivad korduvalt läbi, väljendid ei vasta õigusaktidele ning esineb olulisi nõrkusi. Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhi Veiko Kommusaare sõnul on üks põhimuresid see, et politsei ja piirivalveamet korraldab relvaeksamit piirkonniti ebaühtlaselt, ilma kindlalt paika pandud reegliteta. Relvaeksami läbiviimise korraldus võib-olla ei ole õigusaktides väga mõistlikult reguleeritud ja PPA sisemised regulatsioonid võib-olla ei ole ministri määruste ja seadustega väga hästi kooskõlas. Nii näiteks pole täpselt kirjas, mis on need põhjused, miks relvaloa andmisest keelduma peaks. Kommusaare sõnul siseministeerium sellega tegeleb. Auditis tuuakse ka näide, kus PPA arendusosakond on koostanud teooriaeksami jaoks 100 küsimust ja nende põhjal 10 eksamipiletit. Ühtseid eksamipileteid kasutab aga ainult Lääne prefektuur. Näiteks Lõuna prefektuur on oma eksamipiletitel raskemini mõistetavad küsimused välja jätnud, räägib PPA büroojuht Margit Ratnik. Julgen siiski väita, et oma olemuselt kvaliteeti allapoole ei vii, sellepärast et mõni prefektuur on siiski oma küsimused koostanud ja teine mitte. Oluline on see, et inimene, kes eksamit sooritata, nendele küsimustele vastata oskaks. Läbivaks soovituseks, mille siseministeeriumi audiitorid annavad, on see, et relvaeksamit peaks korraldama sarnasel põhimõttel, nagu praegu korraldatakse juhilubade andmist. Muuhulgas peaks eksamitele eelnenuga kohustuslik koolitus, mis aitaks vältida seda, et mõned eksaminand tulevad relvaeksamile õppima. Veiko Kommusaar. Need isikud, kes isiku- ja vara kaitseks seda relva taotlevad, et võib-olla nende puhul on vaja täiendavaid mehhanisme, aga kui pikk see koolides, millistes moodulites täpselt koosnema peaks, täna on võib-olla vara sellele vastata. Margit Ratniku sõnul ei tule audiitorite tähelepanekud PPA-le üllatusena. Relvaeksamite parem korraldamine nõuaks üleminekut elektroonilisele lubade menetlemise süsteemile. 2015 püüdsime minna taha püsima nii menetluse digitaliseerimise kui ka järelevalve võimekuse tõstmise vaates. Riik seda oluliseks ei pidanud. Tänase seisuga me oleme majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi välisvahendite taotlusvoorus esimene eelotsus on meile positiivne. Kui infosüsteemide arendamine seisab juba aastaid raha taga, siis tuleb auditist väljaga, puudusin, mida saanuks ära hoida ilma suurte arendusteta näiteks Narva kolmeliikmelisest eksamikomisjonist on pahatihti kohal vaid üks inimene. Riigikogu kantselei juurde loodud arenguseire keskus tutvustas täna esimest korda oma tegevust. Keskuse ülesanne on analüüsida ühiskonna pikaajalist arengut ja koostada võimalikud arengustsenaariumid. Margitta otsmaa teeb ülevaate. Kõige esimene teema, millega arenguseire keskus tegelema asub, on avaliku ja e-valitsemise tulevik. Tänasel arutelul ei olnud aga peamine teema see vaid küsimus, kuidas vältida vigu ja hoida ära, et arenguseire keskus ei tabaks sama saatus, mis arengufondi arenguseire keskuse üks luu ja Riigikogu liige Maris Lauri kinnitab. Arengufondiga tehtud vigu analüüsiti ja kaaluti riske. Peamine probleem oli? Vist oli küll, aga tellijat ei olnud. Arengufond oli justkui riigikogu omaga tegevuses, juhtis ministeerium ja täpselt nagu kahe vahele jäi oma tegevuses selle mõttega saigi toodud nagu riigikogu juurde, et ta oleks, ütleme, sellisteks igapäevastest poliitilistest uutest vähem mõjutatud. Põhimõtteliselt võiks arenguseire keskus toimida, aga nüüd nad rahvaalgatuse toetusel ja institutsioonide toetusel. Tulevikuseire on mõte sees, kui selle põhjal võetakse vastu reaalseid otsuseid. See esitab poliitilisi väljakutseid. Nii leiab arenguseire nõukoja liige Jaak Aaviksoo. Me ootame poliitikutelt tarku valikuid, jätaksid tegemata selle, mis, kui ei ole just ohtlik, siis vähemasti annab meile vähem tagasi kui tark otsus. Ja need otsused ei pruugi alati olla lihtsalt langetada. Lõpptulemus peab Aaviksoo sõnul tuginema vastastikusel usaldusel. Poliitik peab usaldama analüüse ja rahvas poliitikuid. Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare märkis aga, et Eestis puudub täiesti alternatiivne stsenaarne lähenemine. Lõpmatuseni ainult kohandamise abil tänapäeva maailmas ei ole võimalik edukas olla hüpata üle keskmise sissetuleku lõksust, kuhu me oleme tegelikult jõudnud järgmisse staadiumisse, selleks peab midagi erilist tegema, selleks peab ära tabama trend ja peab teadma, mis need on. Trend, sellepärast ongi trend, et ta ei ole ju lõplik, ta on nii-öelda suund selle suuna raames on võimalikud variandid ja selle jaoks on vaja tegelikult stsenaarset lähenemist. Me võiksime tegeleda sellistes, mitte lihtsalt võimalike arengute prognoosimisega, vaid ka nii-öelda mingites tegevuskava aluste paika paneks, kuidas me käitume siis, kui läheb nii või kuidas me käitume siis, kui läheb naa? Kolm põhiprogrammilised tegevused on kõik ajastatud niimodi. Nad on järgmiseks üldvalimiste perioodiks laua peal mingite raportitena. Kas see ei ole katse natukenegi mõjutada, tähendab, mis toimuma hakkab? Ma väga loodan, et järsku õnnestub. Keskerakonna esimees Jüri Ratas on korduvalt rõhutanud, et erakond peaks vabanema korruptsiooni mainest. Uurisime, mida selle jaoks praktiliselt tehakse. Uku Toom jätkab. Keskerakonna esimees, kes on ka peaminister, on ise täna Brüsselis aga leidsime, et ta võib ka seal euroliidu asjadele lisaks Keskerakonnast rääkida. Ethan küsiski pressikonverentsil, millal siis ikkagi endine Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov erakonnast välja arvatakse? Nii kui vastav ettepanek tehakse Keskerakonna juhatusse, Keskerakond seda juhatuse tasandil seda arutab. Ja ma olen ju seda öelnud ka vist juba üks nädal aega tagasi välja, et ma olen ise selle teema tõstatanud meie teatud nõupidamist aruteludel ja ma arvan, seal see arutelu leiab aset Keskerakonna jaoks. Äkki te teete ise siis selle ettepaneku, ma tänan teid selle ettepaneku eest ei ole üldse halb ettepanek, aitäh. Veidi hiljem küsis Epp ehand lisaks, kui kaua jätkab linnaametnikuna altkäemaksu eest vangis olnud Ivo Parbus. Ma kindlasti tunnustan tänaseni ajakirjandust, et te olete kõik need inimesed suutnud välja selekteerida, kes on erinevatel aegadel saanud karistuse ja nagu ma olen öelnud, Keskerakonna juhatus neid kindlasti lähiajal arutama. Kas Arvo Sarapuu jätkamine enne valimisi, ajal, kui ta on kahtluse all, on teie meelest põhjendatud? Arvo Sarapuu ei ole minu teada saanud ühtegi konkreetset süüdistustega, ei ole ühtegi süüdimõistvat kohtuotsust. Ma olen tema käest küsinud, et kas ta on seotud Tallinna prügiäri ja kas tal on seal isiklikke huvisid. Kas ta on seotud kuidagi sellega varjatult, on vastanud kõikidele nendele küsimustele eitavalt. Küsisin ka Tallinna linna juhtiva Taavi aasa käest, kas poleks valimiste lähenedes lihtsam kõrvaldada teemad, millega keskerakonda rünnata saab. Olgu see siis juba nimetatud Ivo Parbus või ka Arvo Sarapuu kujutamine näiteks heakorrakuu plakatil, mis toob meelde hoopis muud plakatid. Kõigepealt, mis puudutab ära särapud, siis tõesti peale selle ajakirjanduse spekulatsioonide, mis seal olnud, et ta on kuidagi prügiäriga seotud, ei ole mitte ühtegi fakti ja ma tean, et ka Arvo Sarapuu on pöördunud ise prokuratuuri poole, et saada, siis selgus selles, et kas on asi algatatud tema vastu või ei ole. Paraku ei ole ta saanud vastust. Mis puudutab plakateid, siis. Ma arvan, et kui keskkonna eest vastutav abilinnapea kutsub inimesi üles keskkonnakuul tulla prügi koristama, siis selles küll mitte midagi halba olla, seda enam, et me oleme veel väga kaugel valimistest. Mis puutub Ivo Parbus, siis tegelikult päeva lõpuks on ikkagi niimoodi, et kui inimene oma karistuse ära kandnud, siis peaks ta rahule jätma ja laskma tal oma tööd teha. Tulles veel kord tagasi Arvo Sarapuu seoste juurde prügimajandusega, siis prokuratuurist öeldi meile, et hetkel nad kontrollivad Eesti Ekspressis välja toodud asjaolude tõele vastavust. Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse Ülenurme abivallavanemat Haljand gaasikud korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumises, eriti suures ulatuses. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püssi ütles, et sisuliselt on tegemist tehinguga, milles kaasik kasutas oma ametiseisundit isiklikes majanduslikes huvides. Margebis. Haljand gaasikuga seotud Osaühing omandas kaks kinnistut, omandas need 18 1000 ja aasta hiljem müüs need edasi teisele osaühingule 870000 euro eest, kusjuures müügi tingimused olid seotud detailplaneeringuga tehingus endas. Me ei saa öelda, et midagi ebaseaduslikku oleks olnud, kuid avalikku ülesannet täitvale isikul ehk abivallavanemal on kohustus hoida oma isiklikud huvid ja avalikkuse huvid lahus. Haljand Kaasikul esitatud süüdistuse kohaselt, et ta ei taandanud ennast otsuste tegemisel või toimingute tegemisel seoses detailplaneeringuga toimingupiirangu rikkumises, ei saaks Haljand gaasikud süüdistada ainult siis, kui ta oleks taandanud ennast kõikidest toimingutest ja otsuste vastuvõtmisest, mis oli seotud tema majandushuvidega ehk konkreetselt tema poolt müüdud kinnistut. Skandinaavia lihatööstuskontsern HKScan, millele kuuluvad nii Rakvere lihatööstus kui talle on otsustanud koondada eri riikide peale kokku 160 töötajat. Ettevõtte kahjum oli eelmisel aastal esimeses kvartalis üle nelja miljoni euro. Selle aasta esimese ja lõpuks oli see juba ligi seitse miljonit. Soomes ja Rootsis vähendab lihatööstuskontsern töötajate arvu 60 võrra. Ettevõte tegutseb ka Eestis, Lätis, Leedus ja Taanis. Oliver kahu küsis, hakkas ka on Eesti juhatuse esimehelt anne merelt, kas ja kuivõrd puuduta koondumine Eestis asuvaid tootmisüksusi. Kokku siis Baltikumis koondatakse 23 inimest, nendest 11 lähevad koondamisele ja 12-ga siis lõpetatakse lepingud, kui nende tähtajaline leping lõpeb, tegemist on valgekraed ega mitte tootmistöölistega. Kontsern on ka varasemalt sarnaseid otsuseid teinud ja natuke töötajaskonda kokku tõmmanud, mis nende otsuste taga on eelkõige ikkagi efektiivsuse tõstmine, kulude kärpimine, parandada kasumlikkust, kui me räägime Eesti üksusest, kas siin on võimalik need asjad lõpule viia niiviisi, et lihtsalt ütleme siis kaadri voolavuse käigus tühjasid kohti ei täideta või mingid inimesed saavad koondamisteate? Osaliselt kindlasti saavad koondamisteate, aga need numbrid on päris väikesed lõviosas ikkagi, kui me räägime praegu kontserni lõikes, siis koondamiste laine puudutab pigem ikkagi Rootsit, Soomet. Eesti muusika ja teatriakadeemia valimiskogu valis istungil akadeemia uueks rektoriks pianist ja muusikapedagoog Ivari Ilja. Hilja sai esimeses hääletusvoorus 30 valimiskogu liikme, poolthääle võitmiseks piisanuks 28-st häälest. Rektoriks kandideerisid veel Kerri Kotta, Toomas Vavilov ja Marje Lohuaru. Uue rektori ametiaeg algab esimesel septembril ja kestab viis aastat. Ivari Ilja sõnul kulub ees olev suvi õppimisele. Need sammud, mida ma nüüd nende peaaegu nelja kuu jooksul astun need põhiliselt sisaldavadki õppimist on väga palju asju, millesse ma pean süvenema sest et vaatamata oma väiksele on meil ikkagi vägagi keeruline institutsioon. Meie tegevus oleneb seadusandlusest, finantseerimisest tohutul hulgal erinevatest dokumentidest, direktiividest, nii et kõigest sellest ma pean hästi orienteeruma selleks, et rektorina oma tööd edukalt teha, nii et see ongi see, millega ma nüüd kohe praegu tegelema Tallinna Sadama avalikustas täna kolm finaaltööd, mille seast valitakse välja vanasadama plaani koostaja. Finaali jõudis üks Eesti kaks rahvusvahelist bürood. Indrek Lepik räägib lähemalt. Žürii liikme, arhitektide liidu aseesimehe Peeter pere sõnul on kõigil kolmel tööl omad tugevused. Ühes töös oli väga tugev. Niuke innovaatilisus, ehk siis uuenduslikkus selles linnaruumi loomise mõttes siis ühes töös oli just vastupidi, oli ajalooline aspekt Tallinn kogu oma selles pikas ajaloos ja kuidas ta mere äärde on arenenud, tavadan vähegi alles olevad ajaloolised momendid, ehitised tänavad ühes töös, siis oli väga tugev niukene, uuenduslik linnaväljakut, niisuguste suurte sihtide loomise ideed, nii et kõik tööd olid küllaltki erinäolised. Nüüd tegelevad sadam ja žürii kolme osalejaga edasi, seejärel selgub konkreetne kontseptsioon ilmselt sügise jooksul. Žürii esimehe ja Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmu sõnul on kõigi praeguste finalistide jaga varasemate osalejatega tehtud sellised kokkulepped, mis võimaldavad lõpptöösse kaasata kõikide teiste tööde paremaid ideid. Kõik finalistid pakkusid välja, et tuleks jalakäijate sild üle admiraliteedi kanali. Meie jaoks on see ka väga-väga vajalik, et reisijad, kes käivad A- ja D-terminali vahel, saaksid seda kiiremini teha. Žürii sõnul on lähteülesandeks seatud sadama ja linna ühendamine. Küsisin selle kohta täpsemalt Peeter perelt. Linnaplaneerijad ja ka muidu nii-öelda hobi urbanist räägivad tihti sellest, et Tallinnat muudetakse väga autokeskseks inimvõõraks, kuidas see kogu sadama kontseptsioon selle kriitikaga suhestub? No praegu on ikkagi nendes töödes kõigis autokesksus kadunud, võiks öelda, et transpordil on muidugi omale tähelepanu, sellepärast et tegemist on ikkagi sadamaga, kus siis tulevad ja lähevad ju inimesed, kus masinatega ka, aga see on siis püütud sellisel moel lahendada, autode vool pigem väheneb ja inimestele juurdepääs merele ja mereäärsed avaliku ruumi osadele suureneb. Ele Pedassaar räägib nüüd ilmast. Eesti ilma kujundab eeloleval ööpäeval Norra merel oleva kõrgrõhkkonna kaguserv. Öö tuleb selge või vähese pilvisusega ja sajuta. Tuul puhub kirdest põhjast üks kuni kuus, rannikul kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur miinus kahest pluss nelja kraadini. Päeval vähese ja vahelduva pilvisusega ning sajuta. Puhub valdavalt kirde ja põhjatuul kaks kuni kaheksa, läänerannikul iiliti kuni 11 meetrit sekundis. Sooja tuleb üheksa kuni 14, rannikul kohati kuus kraadi. Spurdi sõnumites teeb kokkuvõtte Ragnar Kaasik. Eesti jalgrattur Mihkel Räim võitis Aserbaidžaanis alanud velotuuril avaetappi. 148,6 kilomeetri pikkune etapp lõppes grupifiniši ka, kus eestlasel õnnestus kõik konkurendid selja taha jätta. Teise koha sai lätlane Emilises leepins ning kolmas oli itaallane Pier Paolo tee. Neegri. Peeter Pruus lõpetas etapi samuti peagrupis ja sai kirja 53. koha. Velotuur jätkub homme, teise etapiga pühapäeval. Korvpalliliigas NBA võitis Boston Celtics ööl vastu tänast Washington Uizardit 120 919 ja asus nelja võiduni mängitavat veerandfinaalseeriat kaks. Null juhtima. Normaalaeg lõppes riigiliselt 114 114. Lisaajal pani siiski enda paremuse maksma Boston. Üleplatsimees oli Selticsi eest 53 punkti visanud ai seiad, omas. Teises mängus võitis Golden State Warriors 106 94 YouTadžaazi ning juhib seeriat nüüd üks. Null. Jalgpalli meistrite liiga poolfinaalmängus võitis Madridi Real eile koduväljakul linnarivaali Atletico kolm. Null. Kõik väravad lõi portugallane Cristiano Ronaldo, kes sai Meistrite Liigas kübaratrikiga hakkama juba teist mängu järjest. Play-off mängudes ei ole varem sellega keegi teine hakkama saanud. Korduskohtumine peetakse Atletico koduväljakul nädala pärast. Teise poolfinaali avamängus võõrustab Monaco täna kell 21 45 Torino Juventus. Eesti käsipalli meistrivõistluste poolfinaalis kohtuvad täna Viimsi ja Kehra. Kolme võiduni mängitavat seeriat juhib Kehra hetkel kaks. Üks paari võitjat ootab finaalis Põlva Serviti, kes oli mängudega kolm. Null poolfinaalis parem Viljandist. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.