Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljandast maist. Stuudios on toimetaja Janek Saale. Valitsus kiitis heaks riigivara seadusemuudatused ettevõtluskonto loomise ning magustatud joogi maksu kehtestamise eelnõu. Analüüs ütleb väga konkreetselt, et juba esimese paari aastaga suudetakse selle maksuga ära hoida tuhandeid uusi ülekaalulisuse ja rasvumise juhtumeid. Õiguskantsler analüüsib, kas riigikogu tohib rail Balticu lepingu ratifitseerida. Seal on just see küsimus, et milliseid kohustusi tegelikult Eesti vabariigile selle lepingu Ta võetakse Eesti elanike toetus Euroopa liitu kuulumisele on võrreldes eelmise aastaga kasvanud, näitas Kantar Emori küsitlus. Euroopa Liitu kuulumist toetab 67 protsenti Eesti elanikest. Kultuuriministeerium teavitas Narva linnavõime muuseumis see, mis kava koostamise vajadusest. Kultuuriministeeriumi andmeil saab sihtasutuse Narva muuseum raha otsa vähem kui nädala pärast ja hakata tegevust koomale tõmbama. Lätis algasid tänasel iseseisvuse taastamisega päeval riigi 100. aastapäeva üritused. Bulgaaria peaministriks sai kolmandat korda paremtsentristliku erakonna juhtide boiko Borissov. Maadlusena Euroopa meistrivõistlustel Serbias Novi saadis jõudis Epp Mäe täna õhtul peetavasse pronksmedali kohtumise. Öösel ja homme päeval on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Öösel puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ning õhutemp. Theratuur on miinus kahest pluss kolme kraadini. Homme päeval tugevneb edela- ja läänetuul viie kuni 11 põhjarannikul puhanguti 15 meetrini sekundis ja õhutemperatuur on 10 kuni 16 kraadi, rannikul kohati kaheksa kraadi. Valitsus kiitis heaks riigivara seadusemuudatused ettevõtluskonto loomise ning magustatud joogi maksu kehtestamise eelnõu jätkab Kai Vare. Valitsus kiitis heaks ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduseelnõu, millega on kavas sisse seada niinimetatud ettevõtluskonto. Rahandusminister Sven Sesteri sõnul peaks soodustama väikeettevõtlust, sest bürokraatiat on vähene maksud madalamad. Mõte on siis selles, et luua spetsiaalne konto, mis on täielikult bürokraatia vaba, ei anta ühtegi aruandlust, ei statistikaametile, maksuametile äriregistrile ainuke aruandlus on su oma ruuduline vihik kuni 25000 euro ulatuses aastas on siis võimalik selle ettevõtluskontol ettevõtlusega tegeleda ja ta on veel lisaks madalama maksumääraga, eks täna võtta kokku erinevad maksud, mis on see maksukoormus on kuskil 40 protsenti, siis selle maksukoormus on 20 protsenti. Valitsus kiitis heaks ka riigivara seadusemuudatused, mis muuhulgas sätestavad riigiettevõtete nõukogude liikmete valimiseks alalise organina nimetamiskomitee. Eelnõu näeb ühtlasi ette, et suuremad riigiettevõtted hakkavad info avalikustamisel järgima börsifirmade reegleid. Tekib äriühingutel kohustus pea iga kvartal vahearuannetega selgitada ja kommenteerida oma majandustulemusi nii nagu presidendile kohane. Ja lisaks sellele tulevikus riigi äriühingutel on võimalik maksta toetusi oma tegevusvaldkonnas, kui need toetused on suunatud sedasama ettevõtte arendus ja teadustegevuseks. Täna sai valitsuses heakskiidu ka magustatud joogi maksu seaduse eelnõu. Nii rahandusminister Sven Sester kui ka tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski loodavad, et lisaks riigikassa täitmisele hajutaksega tootjaid jookides vähem suhkrut kasutama. Ossinovski rõhutas, et maks on astmeline. Mida vähem suhkrut, seda väiksemaks. Küsimus ei ole mitte selles, et muuta tooteid kallimaks, vaid tegelikult selles, kuidas motiveerida tootjaid vähendama siis suhkru kogustama oma toodetes. Ossinovski rõhutas, et kui tervishoidu raha juurde suunata ja mitmeid toetusi tõsta, peab see raha kuskilt tulema. Samas on uuringud näidanud, et ka tervisemõju on loota juba paari-kolme aastaga. Analüüsi ütleb väga konkreetselt, et juba esimese paari aastaga suudetakse selle maksuga ära hoida tuhandeid uusi ülekaalulisuse ja rasvumise juhtumeid. Sa töötad väga-väga kiiresti. Rahandusministeeriumi enda analüüs näitab, et lähima paari aastaga Treiformuleeritakse väga paljud joogid isegi kuni pool jookidest reformuleeritakse, mis tähendab seda, et vähendatakse suhkrusisaldust madalama maksu astmeni ja siin on väga otsene mõjuga riigikuludele teiselt poolt teabe sellega seotud haigused võtavad ainuüksi ravimite hüvitistest, mis haigekassa maksab üle 100 miljoni. Umbes viiendik iga viies tsunamide ravimitele haigekassa kuulutab. Tegelikult läheb diabeediga, mis on otseses seoses ka suhkru liigtarbimisega. Õiguskantsler analüüsib, kas riigikogu tohib rail Balticu lepingu ratifitseerida. Analüüsi eesmärk on välja selgitada, kas leping on kooskõlas põhiseadusega ning ennekõike riigikogu finantspädevuse, aga Kärt Kelder rääkis sel teemal õiguskantsler Ülle Madisega. Rail Balticu rajamiseks asutatakse üks eraõiguslik aktsiaselts mis asub Riias, Lätis ja siin asutajaid on kolm Eesti, Läti ja Leedu, igaühel on siis ka vastav osalus selles ettevõttes ja nüüd täiesti rutiinselt, nii nagu me ikka neid küsimusi kontrollima, siis tõesti õiguskantsleri ametkonnast mitmed nõunikud ettevõtluskeskkonnaosakonnast on, on selle teemaga tegelenud ja põhiküsimus on siin. Mida täpselt see eraõiguslik isik hakkab tulevikus otsustama, millised on Eesti vabariigi kohustused ja kas võib tekkida olukord, et selle eraõigusliku isiku otsustest peavad hakkama tulevikus sõltuma riigikogu otsused? Riigikogul on põhiseaduse järgi nimetatakse seda finantspädevuseks, aga lihtsamalt tähendab see seda, et riigikogu otsustab riigieelarve kõikide kulude-tulude üle ja nii praegusel riigikogul kui nüüd 2019 hiljem valitavatel riigikogudel peab ikka olema võimalus raha kasutada just nende eesmärkide täitmiseks, mida see koosseis rahva mandaadi alusel vajalikuks peab. Ja sellepärast need asjad tuleb alati üle vaadata ja ka see menetlus ei ole nüüd alanud sellest, et oleks sisemine veendumus, et see leping on põhiseadusevastane, vaid lihtsalt loomulikult ka meie poole nende küsimustega pöördutud ja me ka omal initsiatiivil niivõrd olulisi asju alati analüüsima, kuid ka see lõplik seisukoha kujundamine aega võib umbkaudu võtta. Praegu esialgne seisukoht on olemas esialgse seisukoha järgi, pigem on see leping põhiseadusega kooskõlas, aga siin on veel mõned nüansid, mis tuleb läbi vaadata, nii et ma usun, et see on nädal-paar ja siis on valmis. Saksa julgeolekuteenistuse juhi Hans Georg Maasseni sõnul otsustab lõpuks kreml, kas kasutab 2015. aastal küberrünnaku käigus saadud andmeid sügisel toimuvatel valimistel nende mõjutamiseks või mitte. Ma Shen tunnistas, et 2015. aasta mais toimunud küberrünnakus Bundestagi vastu said häkkerid suurel hulgal andmeil. Varem on küberrünnakus süüdistatud vene häkkerite rühmitust, vahendab Reuters. Massene ütles Potsdamis peetaval pressikonverentsil, et tõenäoliselt püüavad nende kolleegid saadud info põhjal luua valeinfot ning kasutada seda mõjutustegevusena. Kas nad seda ka teevad või mitte, on poliitiline otsus, mille langetab arvatavasti kreml, lisas maalsen. Masoni hinnangul on oodata enne 24. septembril toimuvaid valimisi uusi küberrünnakuid Saksa poliitikute ja valitsusametnike vastu. Bulgaaria parlament kinnitas peaministriks paremtsentristliku erakonna kodanikud Bulgaaria euroopaliku arengu toetuseks juhi boiko porissovi. Parlamendi 240-st liikmest toetas Borissov 133. Tema vastu hääletasid sotsialistid ning liberaalne türklaste partei. Parlament peab veel eraldi heaks kiitma Borissov erakonna ning rahvuslaste ühenduse ühinenud patrioodid. Valitsuse 57 aastane Borissov on olnud varem peaministri ametis kaks korda. Buckinghami palee teatas, et Briti kuninganna Elizabeth, teise abikaasa, prints Philip kavatseb loobuda oma seniste ametiülesannete täitmisest ning tõmbub avalikust elust tagasi. Prints Philip saab suvel 96 aastaseks. Palee kinnitusel loobub ta ametiülesannete täitmise eest alates käesoleva aasta sügisest. Kuninganna Elizabeth, teine jätkab oma ülesannete täitmist tavapärasel viisil ning tema puhul mingeid ametialaseid muudatusi ei ole. Prints Philip on praegu patroon, president või liige rohkem kui 780. organisatsioonis ning kuningakoja kinnitusel jääb ta nendega seotuks ka edaspidi, kuid mingit aktiivset ja kohalviibimist eeldavat rolli ta enam ei täida. Prantsuse presidendivalimiste soosik Emmanuel Macron esitas hagi paremäärmuslastest konkurendi Marin Le penni vastu. Viimane andis teledebatis mõista, et Macronil on Bahama saartel offshore firma. Macron ütles, et ei kõhkle kohtu alla andmast kedagi, kes valeinfot levitab. Pühapäeval toimub Prantsusmaal presidendivalimiste teine voor ning enne seda on palju räägitud libauudiste levitamisest. Ka Marin Le Penni väide tugines võltsuudisele. Viimaste arvamusküsitluste põhjal on tsentrist Macronil Rahvusrindekandidaadile Benny ees umbes 20 protsendine edumaa. Meie Brüsseli korrespondent Johannes Tralla on aga praegu Pariisis, kus mitmesugused kodanikuühendused korraldavad kontserdi ja kutsuvad prantslasi eelseisvatel valimistel hääletama leppeni vastu. Ma seisan praegu Pariisi südalinnas vabariigi väljakul, mis on tuntud meeleavalduste pidamise koht. Keset väljakut on üles pandud suur välilava ja otseselt ei ole tegemist kummagi kandidaadi kampaania üritusega. Vähemalt kui uskuda seda, mis kontserdi korraldanud mittetulundusühingute kultuuriinimeste üleskutses seisab, siis tegemist all moreen Le Penni vastu soolatud kultuuriüritustel ka, millel on korraldanud siis väga paljud vabatahtlikud mittetulundusühingud. Ma rääkisin just tsivilistide ühingu esindajatega, sein on võrdõiguslikkuse eest seisvad kultuuriinimesed ja nii edasi ja nii edasi. Kui suur tõenäosus on, et sellised üritused üldse nagu valimistulemusele mingit mõju võiksid avaldada? Ma ei ole kindel, kas selline penn vastu suunatud üritus nüüd kellelegi meelsustel muudab. Pigem on Klootus poolt vaadata, et piisavalt paljud inimesed võtavad vaevaks hääletama tulla isegi kuina Macroni suhtes entusiastlikud ei ole, sest suurim oht, mis makroonisaamist presidendiks võiks pidurdada, on see, kui mälesatsiooni valijad jäävad pettunud koju ja väga paljud on seda ka lubanud teha. Nii et kui mõelda nüüd Macroni kampaania seisukohalt, siis jah, sellised üritused on vajalikud selleks, et teadvustada inimesi, mis võib ees oodata. Kui skandaalsete väljaütlemiste vastuolulise programmiga lepemm presidendiks saaks inimeste tähelepanu sellele juhtida. Lätis algasid tänasel iseseisvuse taastamise päeval riigi 100. aastapäeva üritused ligi 50-sse paika. Läti piiril istutati tammed üle kogu riigi, toimusid valge laudlinapeod. Palkas toimunud üritustel oli kohal ka meie korrespondent Ragnar Kond. Lätlased on palju mõelnud, kuidas võimalikult rohkem rahvast riigi lähenevast 100.-st aastapäevast osa saaks. Tänane tammede istutamine kandes nime emba Lätit. President Raimonds Vejonis ja sõnul näitavad lätlased nii, et soovivad oma maad kaitsta ja selle heaks töötada. Eesti piiril. Valkas osalesid tamme istutamisel vabatahtliku kaitse organisatsioonis õnnessaarse veteran Alfons Putin ja kaitseliidu piirkonna vanim liige e rootor, kõneleb Alfranspudnitš proži taskus särg alati. Must tamm on see, mis Lätit kaitseb, kõneleb Putting. Loodame väga, et meil endil ei tule läti kaitseks välja astuda ja meid kaitseb Tamm. Kuid kui on vaja, asume kaitsele ka meie ise. Jätkab Kaitseliitlane Eero dorf. Tamm on väga vastupidav puu ja üks väga suur elu sümboliks on juba sellepärast, et kõik puudega hävinedaga tamm nii kergelt alla ütleb ega ajaloolise tähtsusega rahvale meeldetuletus, kus olid alguspäevi ja kõike sihuke asi, see väga suur, väga suur ettevõtmine. Valge laudlinapidu on aga Lätis uus tava, igaüks võib seda tähistada. Kuidas soovib aga mõte, et valge linaga kaetud laua ümber saab rahvas igal pool kokku ühendab kõiki lätlasi kõikjal. Ja Läti laulupeo tava algataja jaanist, siinse kunagises seminari hoones Valkasunud muuseum ja siin meenutati valge laudlinapäeval kirjameest ja ühiskonnategelast jaanis Rauskat kõneleb Läti vabariigi 100. aastapäeva loomingulise toimkonna liigend aina sirma. Iga lätlane olgu omavalitsuses, pereringis, tänaval või maamajas, on kutsutud katma laua valge linaga ja kogunema selle ümberpidu pidama nii, nagu soovib, räägib firma. Kes laulukest tantsu, kes juttu, kes mälestustega. Lätlased kulutavad kolme aasta jooksul riigi jubeldamiseks üle 22 miljoni euro. Palju on kultuuriharidusajaloo ja majandusprojekte. Ja tagasi Eestisse Eesti elanike toetus Euroopa liitu kuulumisele on võrreldes eelmise aastaga kasvanud, näitas Kantar Emori küsitlus. Küsimusele, kas teie arvates on meie riigi kuulumine Euroopa liitu hea, vastas jaatavalt. 67 protsenti Eesti elanikest jätkab Kärt Kelder. Eesti elanikud on Euroopa liidu suhtes optimistlikumad kui Euroopas keskmiselt. Värskelt valminud Kantar Emori uuringu kohaselt peab 67 protsenti Eesti elanikest Euroopale kuulumist heaks. Euroopa keskmine toetusliidule on 10 protsenti madalam. Kantar Emori esindaja Aivar Voogi sõnul saab kasvu asemel rääkida pigem usalduse taastumisest. Eestlastel hakkas see toetus Euroopa liidule kasvama aastatel 2005 2006 selle peale ühinemist, et siis, kui elu hakkas ülesmäge minema, et siis, kui palgad hakkasid jõudsalt kasvama, see kestis kuni 2007. aastani, siis masuaastad natukene vähendasid seda ja siis hästi oluline oli see ikkagi see, mis toimus Lõuna-Euroopas, on kaks aastal 2001 tähisted, mis oluliselt langetas kõiki neid toetusnumbreid Euroopa liidule ja aga peale seda on nagu Euroopa liit suutnud ennast parema mulje jätta ja tasapisi on see toetus jällegi taastuma hakanud. Vähem optimistlikud oleme uskuma Aksed, Euroopa liidus võetakse meie häält kuulda. Kui keskmine hinnang on 43 protsenti siis vaid kolmandik Eesti elanikest leiab, et nende arvamus loeb. Enim teevad eesti elanikele muret terrorismi rändeprobleemid, millega tuleb tegeleda 80 protsendi vastanute arvates. Vähem tuleb meie arvates pöörata tähelepanu tööpuuduse maksupettuste likvideerimisele mis lähevad rohkem korda ülejäänud Euroopale. Rändeprobleemid on see esimene võitlus terrorismiga, teine selles osas tegelikult Eestis ja Euroopa liidus keskmiselt erinevusi olulise jala aga nendes teistes aspektides, mida eestlased ei taju, nii problemaatilisem on näiteks tööpuudus siis ka maksupettused, mida Euroopa liidus tajutakse eriti Lõuna-Euroopas, väga suure probleemina siis ka meeste ja naiste võrdne kohtlemine, et ka seda ei tajuta Eestis nii suure väljakutsena kui mujal Euroopas. Voog tuli veel välja, et nagu ülejäänud eurooplased, nii leiab ka neli viiendikku Eesti elanikest, et sotsiaalne ebavõrdsus on Euroopas märkimisväärselt suur ning kolmandik kriisi ületamine võtab veel palju aastaid. Samas arvab teine kolmandik Eesti elanikest, et pöördumine kasvu poole algab lähiaastail ning veerand, et me juba pöördume kasvu poole. Kultuuriministeerium teavitas Narva linnavõime muuseumi saneerimiskava koostamise vajadusest. Juhul kui muuseumi rahastamises lähiajal kokku ei lepita, hakatakse koondama töötajaid ja muuseumi avalik tegevus lõpetatakse Narvast. Edgar Jüri Nikolajev. Kultuuriministeeriumi andmeil saab sihtasutuse Narva muuseum raha otsa vähem kui nädala pärast ja siis tuleb hakata tegevust koomale tõmbama. Kultuuriministeeriumi ülesandel koostab muuseum saneerimiskava, mille rakendamine tähendaks enamiku töötajate koondamist ja muuseumi sulgemist külastajatele, räägib Kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Sits. Saatsime Narva linnale kirja, et kui me ei saa lähiajal positiivset lahendust muuseumi rahastamise osas, siis tuleb alustada saneerimiskava koostamist juhul, kui ühes ettevõttes või asutuses on ta siis muuseumil mingi muu puudub eelarves vahendid, tuleb kulud üle vaadata, seda tsoneerimiskava tähendab. Tarvi sitsi sõnul on varasematel aastatel koostaja Narvaga olnud hea ja muuseumi rahastamise põhimõtetest peeti kinni. Praegu on Narva linn kokkuleppest ühepoolselt taganenud ja vähendanud muuseumi toetust poole 200000 euro võrra. Tarvi Sits loodab, et kriis saab ületatud. Meie hetkel tegutseme selle nimel, et leida positiivne lahendus, et muuseumil peaks uksi sulgema ja ma usun, et Narva linnaga selle lahenduse lähipäevadel leiame. Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov kinnitab, et Kalinin soovib muuseumile vaid head kuid see, kuidas muuseum rahaga käitub, neile ei meeldi. Näitena toob volikogu esimees sihtasutuse poolt avatud restorani, mis isegi Kultuuriministeeriumi tellitud auditi hinnangul ei vasta muuseumi töö eesmärkidele. Jefimov möönab, et audiitori üldine hinnang on hea. Vahendeid kasutati sihipäraselt ja sihtasutuse töö on hästi korraldatud, kuid linnavõim eelistab keskenduda auditis märgitud negatiivsetele. Märkustele instinkt. Boonemirustraiutuga tingimust. Kui riik on rahul sellega, kuidas maksumaksja raha kulutatakse, siis meie nii rikkad ei ole ja loeme linna raha hoolikalt. Meie arvates on tegemist tõsiste rikkumistega, kuid palju oleneb eelolevast kohtumisest ministriga. Praegu oleme veendunud, et muuseum saab tööd jätkata ka väiksema linnapoolse toetusega. Mõõdetavad kuludele. Narva linnajuhid kohtuvad kultuuriministriga laupäeval. Juhul kui muuseumi rahastamises kokkuleppele ei jõuta, siis lisaks uste sulgemisele ja koondamistele tuleb muuseumil peatada ka Euroopa Liidu struktuurivahenditest toetatava projekti elluviimine. Senised projektiga seotud kulutused tuleb Kultuuriministeeriumi hinnangul katta Narva linnal, sest just Narvas, ööl on sihtasutus sattunud rahalistesse raskustesse Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Tallinnas Noblessneri sadamas avab järgmisel aastal uksed Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskuse algatusel loodav rahvusvaheline kunstikeskus jätkab Erle Loonurm. Keskus hakkab paiknema endise allveelaevatehase tootmistsehhis, kus on ligi 900 ruutmeetrit pinda, millest 500 ruutmeetrit näituse ja residentuuri programmi tarbeks. Samuti luuakse auditoorium ja avatud kontorid, mille eesmärk on pakkuda kaasaegse kunstivaldkonnale tugiteenuseid. Arenduskeskuse direktori Karin Laansoo sõnul on keskuse eesmärk pakkuda uusi lahendusi. Tuua kokku organisatsioonid koos töötama, et luua sellise sünergia eetilise koos töötamise mudel, mida me oleme nimetanud institutsionaalne valdseks, resident tuuriks, ehk et kõik need tiimid ja meeskonnad, kes on seni koos töötanud kohvikutes ja elutubades ja põlve otsas et neil oleksid tööruumid, kontorid ja teenused, mida nad saavad jagada olgu need siis raamatupidamine või õigusteenused. Ja et nad saaksid teha koos rahvusvahelisi koostööprojekte. Osaliselt rahastab keskuse loomist EAS, toetades seda ligi 380000 euroga. Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskuse projektijuht Kadri Laas. Konkreetselt sellele majale on rahastus ainult ehitamiseks ja selle peab ära kasutama kolme aasta jooksul sest et maja kuulub tegelikult eraomanikele, ehitavad siis nemad välja niikuinii. Ja kui see rahastus on siis kasutada EAS-i poolt, siis me saame sealt edasi minna erapartnerite ja avaliku raha ka koostöös. EAS-i programmijuht Katre Purga ütleb, et kaasaegse kunsti toetamine on oluline suund ning projekte, mis arendamisel on teisigi. Meil on ka tegelikult Pärnu maanteel valmimas avatud ars, mis tähendab samamoodi, et kunstnikel on ateljeed ja need ateljeed on avatud avalikkusele, et, et ta ei oleks enam selline suletud süsteem ja tegelikult on meil ka Saaremaal avatud või, või saab olema avatud selline kunstikeskus. Ehk siis Saaremaa kunstistuudio on saanud samamoodi taristu toetust. Sisu ja programmiga algab töö sel suvel, järgmise aasta alguseks loodavad tegijad, et keskus on elu sisse saanud. Ilmast räägib sünoptik Helve Meitern Sarnaselt tänasele on ka homne ilm kõrgrõhuharja toel soe ja sajuta kuid edelatuul tugevneb ja see on märk lähenevast madalrõhulohust, mis lisab taevasse pilvi. Eeloleval ööl on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur langeb miinus kahe kuni pluss kolme kraadini. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, edela ja läänetuul tugevneb viie kuni 11, põhjarannikul puhanguti 15 meetrini sekundis. Sooja tuleb 10 kuni 16, rannikul kohati kaheksa kraadi. Vabamaadleja Epp Mäe heitleb Serbias Novi saadis jätkuvatel maadluse Euroopa meistrivõistlustel täna õhtul pronksmedali eest. Kehakaalus kuni 75 kilogrammi võistlev mäe alistas EM-turniiril oma kaks esimest vastast väga kindlalt. Poolfinaalis kaotas eestlanna tiitlikaitsjale Jaze minna taarile ja seda napilt neli. Viis. Mäe läks poolfinaalkohtumist küll üks. Null juhtima, kuid seejärel sooritas türklane neli punkti väärt heite. Viimastel sekunditel õnnestus mäel seis tasakaalustada, aga otsustavaks sai just türklane neljapunktiline võte, mis andis võrdses koori juures eelise tiitlikaitsjale. Jalgpalli Euroopa meistrite liiga teises poolfinaalpaaris alistas Torino Juventus võõrsil kaks. Null AS Monaco. Kuigi kodumeeskond valdas kohtumise jooksul rohkem palli, nõelas kaitses hästi tegutsenud Juventus teravate kontrarünnakutega, millest kaks tõid ka värava. Nii 29. kui 59. mänguminutil realiseeris Dani halvesi täpse söödu argentiinlane Gonzalo Higuain. Paari Torinos peetav korduskohtumine on kavas tuleval teisipäeval. Poolfinaalkohtumised on toimumas ka jalgpalli Euroopa liigas. Suure sammu finaalmängu poole tegi Amsterdami Ajax, kui kodustaadionil saadi tulemusega neli üksjagu jooni olümpiigist. Samad meeskonnad on uuesti vastamisi 11. mail. Bigbank Tartu võrkpallimeeskond on klubijuhi Alari Jõesaare sõnul otsustanud pikendada lepingut peatreener Oliver lüütsepaga. Jõesaar teatas väljaandele Postimees, et nüüd sepaga sõlmitud leping on ühe aasta pikkune. Oliver Lüütsepon Tartu meeskonda juhendanud kahel viimasel hooajal. Meeste korvpalli Eesti meistrivõistlustel võib täna õhtul selguda esimene finalist. Poolfinaalseeriat kaks. Null juhtiv AVIS Utilitas Rapla vajab Tartu ülikooli vastu veel ühte võitu, et kindlustada edasipääs kullamängudele. Täna mängivad meeskonnad Tartus ülikooli spordihoones ja kohtumine algab kell 19 10. Korvpallilahinguteist poolaega saab otseülekandes kuulata ka vikerraadios. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.