Virulaste tantsuga kuulutas Rameeto avatuks avaliku õhtu jõhvist. Vähemalt 100 uudishimulikku silmapaari on võtnud nõuks tulla siia jõhvi kultuurimaja saali et kohvimaitsmise kõrval valmis rääkida ja laulda raadiosaade oma kodukandist. Niisiis, armsad jõhvilased, teie kõik, kes te siin saalis praegu olete, olete täna peategelased. Ja oleks väga tore, kui igalühel teist on mälus talletatud või ka päris lihtsalt peast välja mõeldud mõni tore lugu, mis iseloomustaks teie eluolu just nimelt siin kõigele, mis meil on täna, millised me täna oleme? Oleme tänu võlgu meie isadele-emadele, vanaisadele, vanaemadele, eks me tea, et me elutarkuse ja elukogemused anname edasi ju põlvest põlve. Seepärast oli ka tänase õhtu algusviisiks valitud virulaste tants sonda vanade kanneldajat esituses ja seepärast on järgneva rahvaviisi lauljateks püssi keskkooli kaheksandate klasside tüdrukud palun. Palun praegu juttu vestma rajoonikomitee konsultant, instruktorid Paul kivi selja, et tema on ka üks mees, kes on kodukanti uurinud. Kui vana on Jõhvi esimest korda jõhvi nimetus, õieti keevee tuli 1253. See oli Taani kuningas, käskis kirjutada üles kõik vallad, mis on olemas või maad. Ja seal niinimetatud Taani kuninga hindamisraamatus ongi 1253 GW. No jõhvise nimetus keeve, noh seesama peaaegu on tulnud nendest suurtest soodest, mis siin ümber oli, siin oli jõhvikaid palju ja siin on tulnudki see nimetusi jõhvi. No muidugi need okupandid, nii taanlased, sakslased, teised, need hakkasid siin kohe kindlustama, kuivõrd see oli tähtis teede ristumispunkt, mis tuli idast. Tuli lõunast, tulid Tallinna poolt läänest ja siin ehitati esimesena kindluskirik, mis praegugi seisab son ehituse aastaks loetakse 1354. Nii et ta on kauniski vana ja nii et me võimegi jõhvid lugeda juba praegu ligi 600 aastaseks kohaks muidugi linnaks ta sai alles 1936. aastal ja linnaosaks linnaosaks ta sai alles siis, kui ühines Kohtla-Järve, kas on 1956. vist oli, olete siin sündinud ja kasvanud? Ei ole, mina olen Tallinna mees, ma tulin esimest korda Kohtla-Järvele 1948. aastal, kui mind saadeti siia tööle. Ja mul oli ka siin Khanis nii huvitav tulemine. Tulime Kohtla jaamast maha, siin kahekesi hakkasime tulema. Nov vihmane ilm oli, see oli 1948. aasta augustis. No näidati ära, kus me peame minema partei linnakomiteesse üle turuplatsi, öeldi, minge otse. Me hakkasime tulema. Noh, et vihmane ilm olid, kalossid jalas ja nii et praegu võin öelda, et praegu need kalossid on siin endisel turuplatsil, praegusel Lenini väljakul nähtavast. Aitäh. Sorigem veel pisut ajaloos. Ja palun siia ajalehe toimetusest Lenini klipaksel kords, palun, mida põllumees tegi sajandivahetusel? Meenub tarakkuse küla ajalugu. Nad tulid siia 1970. aastal Avinurme kandist ja jõudsid 12 perega ära osta seal asuva karjamõisa algul küll pooleldi rendi peale, aga siiski meeste silmad, kuna nad olid puutöömehed. Peale selle nägid, et seal on head metsaga, mida tolleaegne parun ei osanud nii hästi hinnata ja hakkasid kollektiivselt tööd rajama. 12. perest. Iga päev käis väljas kaks inimest ja hobune. Sügisel jaotati töötasu võrdselt. Selleks valiti suur rehealune põrand, kuhu puistati kogutud saak saaki autodi 12-ks ruuduks. Ja igaüks valis endale loosi teel vastava ruudu, mis siis hiljem kottidesse pandi ja koju viidi. Ühekorraga muidugi ei mahtunud saak kottidesse, mis põrandale laotati, vaid seda toimikut teatati mitmel korral. Nii mitu korda. Kui palju seda saagikest üldse neil koguda oli. Hiljem aga Parun solvus, hirmsasti, nägi, et uusasunikud hakkavad jõukalt elama. Jaa, torkas kaikad kodarasse ning ühistöö kahe aasta pärast lagunes. Muide, huvitav on siinjuures veel see, kuivõrd toredasti heina jaotati peale teravilja. Talvel aeti hobused, tagandati rägedega kuhjade juurde, paar meest läks ülesse kuhja otsa ja hakkas siis vastavalt juurde tulnud koormatele heina laadima. Kui koormad olid peal, siis võis muidugi igaüks oma koormaga koju sõita, kui selleks vastav kokkulepe oli. Kui aga kokkuleppele ei saadud, siis kasutati jällegi loosi praegused vanad inimesed veel, kes seal räägivad. Et siiski loosi suurt ei kasutata, saivad omavahel hakkama. Hiljem siis, kui nii-öelda kollektiivne töö lakkas, nägid nad siiski võimalusi, et ühiselt on parem asja ajada. Moodustasid endale v ühistu pulli, ühistu piimaühistu ja rida teisi ettevõtmisi, millega üheskoos oli parem hakkama saada. See vaim muidugi kandus edasi ka kolhooside asutamise perioodi ja nimelt tarakkuse talupojad ühinesid esimeste hulgas pärast sõda ja nad andsid kolhoosi astudes oma parimad see brigaad tänase päevani näitab juhtpositsiooni kogu tuleviku kolhoosis. Aitäh on tore see, kui räägitakse neid lugusid nende inimeste suust siis, kui nemad alles noored olid. Mis kandi mehed olete sonda, mehed, teeme tuttavaks. Vello Ojala, amet, säärane juht. Tudu metsapunktist metsamajandist õieti palun kah ikka Sonda mees, tisler. Mina olen Kiviõli kaevanduse kaevur. Malva Karl kaevurid tulevad juba juba siis. Ma tahtsin pärida, kas teie amet, tisleriamet on ka isa isadelt edasi antud ei ole. Mina pidasin seda oma algatuseks alguses raudteetööline, pärast läksin puutöö peale üle ja siis kuni printsile minekuni töötasin tisleril puutöö peal. See meeldis mulle rohkem kui raudtee. Ta oli kas sisemine töö, tubane töö ja ei olnud ka igasuguse ilma. Koludes väljas olla. Sellepärast meeldis, ma kuulsin, et te olevat ka kandleid teinud ja see on mul kolmas kannel nüüd teha endal esimene läks nii-öelda aia taha. Teine läks juba kordaja, kolmas see on teine kallal, kolmandal tekil juba sõbrannale, see läks Viljandisse. Jah, oleks teinud neid veel, mul hea tahtmine neid teha, aga väga raske on saada keel ja kruvisid. Neid ei saa laseid tonn olemas, kuidagi saab, aga need on ka mul tutvuse kaudu saadud klaverivabrikusse ei saa, näid. Laseme endaga, mida peab teadma, et kannelt ehitada? Noh, et ta on väga ja materjal seda, ma saan aru, et kõigepealt on vaja tutvust klaverivabrikus, vehid nii kaugele ei ole saanud. Kust te alustate kandletegemist? Noh, kõigepealt on need otsa otsad tarvis, valmista. Kaania põhi on, lõputööd valiti, annab just see kaanematerjal. See peab olema vanast tare palgipuudest tehtud või kus kõige vanemad teatakse 50 saja-aastase seisnud puu puidumaterjal olema. Noored ei taha enam kannalt mängida, vanad vanad mängivad kannelt. Mine sa tea, kellele vaja kinkide kinkimise mõte sarnast, siis läheks ta küll ära, aga võib-olla jääb ka seisma kuhugi lakka servale. Aitüma, järgmine lugu on teile ka pärit ikkagi sellest ajast kui eideke ketras. Kahjuks meil praegu tänapäeval on ketramise töö ära jäänud. Kui te kaasa laulate, on asi ikkagi etem. Kui me siitkandist räägime, siis kaevuri tööta läbi ei saa. Palun nüüd siia endist kaevurit, praegust pensionäri Arnalt, Norma kit, teie oskate öelda küll? Mis vahe on endise praeguse ütleme nii hästi organiseeritud kaevanduse vahel maa all. Vahe on muidugi tundub väga suur. Ühesõnaga, nii et vanasti oli vestmann peal ja piibeleht all, nüüd on vastupidi. Kui vanasti töömees värises kogu aeg, et millal peremees ta ukse taha viskab ja kas ta sinna üldse tööle saab, siis praegu tüürimees mängib perimist. Kui tahtis loote päeva teha, siis teeb ja ütleb Perement, mida Samulike võib teha, see on kõige ilmsem vahevast, võib-olla. Töötingimused on muidugi muutunud kaunis tublisti, kuigi kahjuks peab ütlema, et kaevanduses on siiski jäänud veel kühvli tööd ka. Täiesti mehhaniseeritud ta pole, vanasti sai näiteks töötada, polnud kõigepealt juba piirdust, millega inimene töötas vee sees, sageli tuli seal ilma vastava eririietusega ütelda karbiidlambi valgus. See oli nagu tondisilm. Pool käsikaudu sai teha tööd ja siis oli see vaguni välja lükkamiseks kõige raskem töö kaevanduse käikudest. Kunimaal suuni hobust meil küll meie kaevandus kohtlas ei olnud, kevasi oli ta küll kauem ja samuti oli isegi lõhketöödega lõhketöö, tehti töö ajal tuli sinna suitsusse kambrisse kohe sisse pintsak käte pintsakuga, natuke tuult tehtud, et õhk jäi juba niivõrd kirjeldaks, et sait põlevkivipäästja töö läks kohe lahti. Praegu muidugi seda ei ole, praegu ventilaator tööle ja läksid, ventilaatoreid polnud neid, vahed on niivõrd suured, et nendest võib rääkida terve jama. Millal jõuab aeg, millal maa all juba kaevur enam põlevkivi külge üldse kätt ei pane? See aeg peaks üsna ligi olema, kuna praegu on ilmunud juba esimesed kombainid. Mehhanest praegu neid pole veel, kuid lähemal ajal nad tulevad ja kindel on see, kui kombain juba on katsesse järgust läbi ja kui ta tööle hakkab, siis kindlasti kaevur enam põlevkivi ei puuduta. Ja see oleks muidugi väga teretulnud, siis oleks viimane samm siis nii-öelda selle kaevuri tööajalukku saatmisel karjeri kaevuri saatsimegi ajalukku juba 56. aastal, kus meil käsitsi kaevuri tootsid, siis läks vaatoritel üle. Nii et üsna lähemal ajal loodame. Kas kaevuritöö muudab ka inimese iseloomu ja kindlasti ma arvan, igal tööl on oma iseloom, iga töö jätab inimesele oma jälje ja sageli hea inimesetundja võib isegi tänaval ära tunda, mis kutseala inimene on. Kuivõrd kaevuritöö on võrdlemisi raske ja füüsiline töö ja mis peamine asi, millega ta mõjutab inimese iseloomu, on see, et mitte ükski raskus, vaid ta on ühtlane kogu aeg. Naispõllumajandustöö on ka raskemale põllumajandustöödanud kuid seal on täna teed üht ja homme teist. Kuid siin on kogu aeg see üks ja see sama. Ja mis kõige hirmsam kaevuritöös on see, näituseks me räägime töökoha kultuurist. Kuid maa alla lähed igal tööpäeva algul. On sul käik nii-öelda tõesti võrdlemisi segame peale lõhketööde teostamist saate õhtuks nii pool, teine pool päeva töötajad juba nii-öelda kultuurses töö esis, järgmine hommiku hakkad samast peale ja siis on tihtipeale niisugune tunne alla minnes lihtsalt töökohta. Kui lähed pigistad, silmad kinni, hakkas nii-öelda südametäiega tööle, siis siis ei pane seda nagu tähele, kuidas kaevur puhkab? Kuidas ta varem puhkuse, kuidas ööd. Mis puhkust varem varem oli niisugune asi, et ka see puhkuse aeg jäi väga vähem, kuigi tööpäev oli kaheksa tundi, nagu ta praegu on. Siis oli nii naises, Kohtla kaevanduses, seal kaevurite jaoks elamispinda koha peal ei olnud. Kaevurid käisid püssist, käisid siitsamast jõhvist oma 15 kilomeetri kauguselt, mõningad mehed käisid tööl, noh, see võttis jalgsi käies võib-olla maa tublisti kaks tundi kummagis vahetuse otsas ära, kui ta koju jõudis, viskas magama, kui vahepeal muidugi kõrtsu ei sattunud. Ja niimoodi see töö käis. Kuid praegu kaevuritel võrdlemisi suured puhkusevõimalused, kes elab kaugemal, tal on bussiühendus, millega saab kiiresti koju. Kaks puhkepäeva on ja kaevurid kasutavad neid puhkusevõimalusi päris agaralt, et meil on palju kaevureid kalamehi, kes on jahimehed ja samuti on meil kaevurite lehitavat suvilat. Peipsi rannas on meil olemas näituseks meeskoor, kaevur, ühesõnaga kaevurid löövad kaasa kõikjal, kus te olete puhkusel käinud. Väga mitmel pool puhkekodus olen olnud Riia mererannas, olen olnud Narva-Jõesuus muidugi olen olnud Pärnus olen olnud. Need on nii-öelda puhkekodud ja ikka muidugi suvel, eks ole, suvel jahust aitäh ja praegu väga külmal ja tuisusel õhtul viivad Lüganuse naised Lüganuse kolhoosi naisansambliga meid hoopis suvesse. Viktor Kingissepa nimelise kolhoosi raamatupidaja Johannes Kangro on üks huvitav ja rahutu mees. Talle on vähe kolhoosist ja raamat quote pidamisest. Ta on ka isetegevuslik kunstnik, tuntud raamatuviitade looja, karikaturist, ajalehtedele, tuntud kirjasaatja kujutava kunstiringi juht, suur fotomees spordiaktivist ja kolhoosimuuseumi looja. Palun teid missugune nendest ametitest teile endale kõige südamelähedasem on, tõesti, ei oskagi öelda, sellepärast et ükskõik milline nendest momendil käes ei oleks, seda püüaks teha ikkagi südamega. Aga miks te olete valinud nii palju tegevusalasid, mis teid köidab nende juures iseloomustage Üht võib-olla nii palju, et see kodukant. Ühesõnaga, mis siin on Alutaguse põlislaane, need vaiksed metsakülad ja rannakülad, millede ilme päev-päevalt muutub. Võib-olla sellepärast tahakski uurida natukene minevikku ja elada täna päevadega kõigele kaasa. Sellepärast siia on tulnud väga palju inimesi elama meie vaiksesse nurka, kunagisse vaiksesse nurka. Ja kes on saanud siit omale kodu ja seda kodu jäägitult armastada, peatama, oskama ja tundma kaugest minevikust tänapäevani välja ja sellepärast nii kodukolkapatrioodina püüagi lüüa kaasa tänapäevale ja minevikule et siin aidata veidikene kaasa 100 kodukanti, muuta kõikjale kallikse omaseks. Tuleb nii välja, et kui mõni inimene on siia teie kanti elama asunud siis, et temale seda kanti tutvustada, talle armsaks teha, peate jälle teie väga palju ringi rändama. Ja ma leian, et see vana tõde, mis öeldakse, et enne kui Pariisi sõidab nuustakul ära käia siis meie kodukandis tõesti ei ole tarvis ka Pariisi sõita, sellepärast siin on võrratult mõttetult palju ja toredat kus puhkepäeva veeta või kus ennast kodukanti endale kalleks teha. Olgu see siis iidne põhjalahe rannik, kus miljonite aastate ajalugu on kerkinud nagu põlises raamatus üles. Olgu see Alutaguse põlised Laaned, kus iga päeval ja igal tunnil on oma erinev võlu, olgu see varakevadel õitesse puhku nurm kuulsa teest vabal hetkel viskad seljale korra, vaatad sinist taevast ja pilvede villakut ja seal õite keskel oled alguse suvises päikeselõõmas varju pakkuva raba serv või alguse sügiseses ilus, kui ennast haava tehtivad kaunide kirjuta rättidega. Ja kased või talvehärmas metsad, olgu see Kurtna järvede salapärane võlu. Või Peipsi järve suvine varju pakkuv kallas, kui põhjarannik ei paku suvitajatele. Külmade meretuulte eest varjus Is Peipsi kaldal on alati tore ja soe, terve suvevaheajad. Rikas inimene rändama peab, on arusaadav. Seepärast jätkab jälle Lüganuse kolhoosi klubi naisansambel lauluga rändurmees. Õpetaja on maa sool. Ja seepärast Meinhard Laks, Sonda kooli direktor kui soolane. On teile see sool? Õpetaja amet nõuab kindlasti palju tööd ja vastutusrikkast suhtumist oma ametisse. Aga ta on õilise ilus amet ja see siis tasandab seda pingutust. Kas te olete Viru mees? Mina olen põhiline virumees ja oma kodukoha kodukohas on ta mees. Pille on ka mitmesuguseid, mõni pill on niisugune, et mees peab selle pilli selga võtma. Mõni pill niisugule, mida ta ei suuda liigutadagi teise tuppa viia. Mõni pill aga niisugune, mis mahub rinnataskusse. Ja nüüd tuleksid linna taskusse sama parmupill välja. Aga ta oli tõepoolest teil rinnataskus. Ja tõepoolest, muide ma ei teadnud, et, Tavaliselt ta rinnataskus seisabki, sest sealt saab seda kõige paremini kätte ja, ja seal ta ikkagi paremini ka nii säilib. Niisiis virumees mängib viru valtsi ja toonitati, muide, tee täht peab sellest sõnast sees olema. Palun. Kui suur on teie repertuaar ja missugused lood on ülekaalus? Ei oska alguses üteldagi paar tosinat tuleks neid lugusid ära. Ja loomulikult on repertuaaris rahvaviiside rahvatantsud, kuna need on sellele piiratud võimalustega instrumendile kõige sobivamad. Kas te ise olete tantsinud ka siis, kui te pilli mängite? Ei, seda kahte tööd korraga on väga raske teha ja sellepärast ma eelistan rohkem pilli mängida kui tantsida. Kes teist on aga tantsinud parmupilli järgi, palun käed püsti. Tähendab keegi ei ole, tantsime kõik koos kükitamis tantsu ja see võtab väga vähe ruumi. Parmupilli saatel. Väga loodan, et see väike seljasirutus teile igal juhul kasuks tuli. Suured metsad ja karulaanes pidid olema Vändra meeste pärusmaaks kuid ka siinkandis, teie kandis pidi olema metsi, mis pidid karugi ära eksitama. Seepärast Teie mehed ei tohiks küll nuriseda jahimaade puudumise üle. Ja nüüd tahaksin kuulda teie ühelt metsamehelt Karl kallikormilt juttu metsast, loomadest, jahimehest, nagu juttu oli pandra meeste pärusmaad on need suured metsad, sest see küll õige ei ole. Tegelikult on niimoodi, et vabariigis on 22 metsamajandit ja enamik metsamajandid on mitmes rajoonis aga meie rajoon on ainukesena vabariigis nii jõukas, et ühes rajoonis on tervelt kolm metsamajandit. Ja karude arvukus, nagu viimaste aastate loendusandmed näitavad. On ka Alutaguse metsad kõige jõukamad karude poolest. Jahimehi on ka muidugi palju, sellepärast et põlevkivibasseinis mehedil ilmselt sealmaal siiski hästi teenivad ja seda raha nad vist mujal ei oskagi raisata metsas ainult sellepärast, et kui linnamees metsa jahile tuleb siis paugutamist on igal juhul rohkem kui sel asjal väärtust üldse. Aga? Kui jutt läks juba karudest ja metsadest, siis võib-olla ma räägin päris tõestisündinud loo. Ma olin päris algaja metsandus, õigemini päris metsamees Veli olunudki tudengipõlves. Tegin diplomitööd Maidla metskonnas. Ja nii sügisel septembri lõpus omaette vaikselt metsas läksin järsku kvartali risti peale jõudes tõusis karu püsti umbes 30 35 sammu pealt. Ja päris lahtises looduses maa päris elusalt karu näinud ei olnud muidugi veel nii ligidalt pealekauba. Ja ehmatus oli igal juhul nii suur, sest tahtsin teda ehmatada kisaga ilmselt võib-olla suu liikus, aga häält küll välja ei tulnud. Aga paistelised karu ehmatas minust vist rohkem, tema panin enne jooksuga, mina. Aga kui ta oleks nüüd minu poole jooksnud, vaevalt et ma oleks jõudnud dast eest ära joosta. Mida teeb roheline vöönd, et teil karusid ka linna ümber rohkem oleks? No linna ümber me neid päris meelitada ei saa, selle eest hoolitsevad jälle linnamehed, et linna ümber varsti metsa ei ole. Vanasti oli. Niimoodi, et, Mehed läksid maal, kaevasid siis oma põlevkivitonnid välja, aga nüüd on nii laisaks ja mugavaks läinud, istuvad mugavates ekskavaatorikabiinides ja tõstavad aga muudkui metsa eest ära ja pärast otsivad selle väikese kihi põlevkivi ka ülesse. Ja siis vaene metsamees ronib sinna mägede otsa ja hakkab siis päris vanaisade kombel käsitsi auku maa sisse raiuma, kuhu siis seda uut taimekest panna. Et sellest hirmsast kuumaastikust siis ükskord ikkagi tulevastele põlvedele. Meie silmad muidugi seda ei näe, aga loodame, et lapselapsed juba lasevad seal ka karusid. Räägitakse, et selle kuumaastiku peal pidi varsti päris ilus mets, oleme teie abiga, muidugi peab ütlema, et see on õige. Sellepärast et maa alt nagu kaevanduse mehed ise ütlevad, kaevavad 30 meetri sügavuselt läbi. No kui tavaline põllumees künnab oma põllumaa seal 25 40 sentimeetriga saab päris häid saake. No kui 30 meetri sügavuselt läbi kaevata, siis ta peab kasvama. Anname esinemisjärje jälle noorte käte, Püssi keskkooli neiud, sa tee, mis teed. Selle kandi põlevkivi teise karjääri direktor Ülo Uluots. Teie karjääris on kõik suurused kuidagi nagu pea peale keeratud. Kõik asjad on suuremad kui tavaline inimene. Seda mõista oskab pöörate maapinna pahupidi, nagu väga lugupeetud kolleeg teile siin juba eespool märku andis. Auto suuruse kopaga teete seda, miks te sellele tööle tulite? Missid võlus või kõige õigemad, küsid alguses, miks ma üldse siia sattusin minuga üldse imelik asi, minu emal, saarlane isal Läänan ise, malm, virulane, saatus imelikul vingerpussi tahtel, mina olen sündinud Jõhvis. Ja niimoodi ma siis ilmusin 55. aastal sihust tagasi kasvanud üles panen Matsalu lahe alles ja keegi minu kahest suurest suguseltsist ei uskunud, et minust võib saada tööstusmees. Minust taheti teha advokaati, õpetajat või tohtrit. Aga need elukutsed olid minu jaoks kuidagimoodi liiga staatilised. Mul on tarvis dünaamikat, kiirust, liikumise ilu. No ja nii ma siis sattusingi politeedis, instituuti mäemeheks, maa all ei ole mul ka ruumi Stekid ja kõik need laamade kambrid liiga pisikesed. Mul peab ikka olema looja laotuspeadel ja linnulaulja ja tuisk ja kui sa astud uksest välja, tunned, et sa kuulud sinna, kuhu üks imetaja peab kuuluma loodusesse. Mis nüüd muidugi mäemeestesse nendesse karjääri pööramistesse kuulub? Kallikorm tegi oma jutuga täna patu sellepärast et kurjad keeled räägivad, et talle möödunud sügisel meie karjäärimetsades mägede metsades käinud seenel Te olete loodusega kogu aeg seotud, kuid ega te kuigi kaua seal oma selle vägeva ekskavaatori ümber kateerutada ei taha, tolmu palju ja linnulaulu vähevõitu, kipute ikka päris suurde metsa. Kristel on ju olemas viis tükki. Sellest raginast otsiv inimene siiski miljööd, mis vastab tema niukse geneetilisele päritolule otsib üksindust, vaikust ja tunda ennast looduse osana. Jahimees ei tähenda olla veel seda, et sa pead tingimata tapma, sa pead midagi laskma. Jahimees tähendab seda, et tunnetada ennast looduse ühe tervikliku osana ja seminud tõmbabki metsa. Ma olen palju ilusat metsas näinud, kahju on ainult see, et minu käsul on maha raiutud kaks Mõttuse mängu ja vist tuleb raiuda veel üks. Ta loodab, et nad varsti hakkad mängima karjääri uutes metsades. Ja nüüd võib-olla veel väike detail, mis teil oma karjääris kõige rohkem meeldib? Meil on ainukene ettevõtte vist vabariigis, kust territooriumilt voolab läbi jõgi. Ja me püüame säilitada seda pilti, mis praegu on ümber Mustajõe, tema põlised tammed, pärnad ja et ettevõte nagu sulaks sellesse üldisesse looduse pilti kokku. Et ei oleks niisugust teravat pilti, kui tuled sisse, et nüüd inimene alluma mõistuse ja, ja niukse, ütleme ahnitsemisega midagi. Curry ärade jõud. Aitüma teile jutust sain aru, et teie elu võib võrrelda teie nende vägevate suurte sammuvate ekskavaatoritega ja kui need ka ringiratast käima panna, siis saame karusselli. Ja sellest järgnevalt laulab Ene Lepik Ansambli leppeni saatel. Kunagi oli siinne kant kaevurite ja põllumeeste päralt, nüüd on aga ka sõna sekka hakanud ütlema. Teadlased palun põlevkivi Instituudi sektori juhatajat Paavo rätsepat. Kuidas te arvate, mil moel kujundavad, et need teadlased oma kodu ja põlevkivi tulevikku, kes nüüd siin selle rahva keskel on kodu leidnud, sellest ei ole palju aega tagasi, kui sõna teadus oli Kohtla-Järve päris võõras, võiks öelda. Kaevanduse doktsesid omaette, oli vabrikud ja ka põllumehed ja praegu võiks öelda enam ilmateadlased edasi saada. Ei seda põlevkivimaal kätega temaga edasi midagi teha ja isegi põllumehed. Ja me oleme siin tõesti noh, praegu põlevkivi Instituut, jaan ka, näeme seal oma instituut siin ja mõned teised instituudis siin isegi veel. Ja me siin püüame, et kõik saaks nii-öelda kord majja põlevkivi tootmises, kui töötlemises ja maapinnaharimisest, nagu siin eelkõnelejad rääkisid siinsest kuus maastiku saamika teadusega ühisühiselt jagu ja, ja nii edasi, nii et no mina olen rohkem ikka niisugune mees, kes tegeles selle põlevkivi öelda. Muutmisega võiks öelda, kas püüame midagi saada mida siis põlevkivist saab ja mida võiks saada. Põlevkivist saame igasuguseid õlis nii põletamiseks kui ta mitte põletamiseks. Igasugusi, parkained ja võtame näiteks kas või sümboolselt iga neljas jalanõu või saabas, ühesõnaga mis meil toodetakse, on pargitud põlevkiviparkainega. No siis saame seepi, seebivabrik on valmis, ta küll ei käi veel külmeta käima paneme, ma arvan, et me peseme siin selle Kohtla järve, õhusin puhtaks ja veedeemiga puhtaks. Siis meie, teadlased, arvame, et isegi konjakit võib saada põlevkivis. Mis on teie huvi, elati, hobid, noh ikka teaduslik tegevus, ühesõnaga loominguline tegevus. Samuti armastab armastan lugeda teiste loomingut, vaadata teiste loomingut, kuulappidesse loomingut, eriti just kuulata laule, häid laule, näiteks laulud aitavad elada, võita ühesõnaga elagu laulud. Aitäh teile. Niisiis, elagu laulud. Teie hulgas ei ole ainult need, kes siin on kodu loonud. Teie hulgas viibivad ka need inimesed, kes siit on ära lennanud, välja lennanud ja mujal maailmas õnne otsinud. Siin on oma esimesed tiivasirutuse teinud Wabariigi kirjanike liidu juhatuse sekretär kirjanik Villem Gross. Siin on tuult tiibadesse saanud helilooja Hans Hindpere. Niisiis palun astuge kodu rahvete. Kuidas siinses algus siis oli? Algus oli nii nagu igal koolipoisil tuli hakata lihtsalt elutarkust õppima. Õpikute kaudu. Juhendamisel kasvatamisel, millal siis oli esimene tiivasirutus, võiks öelda, esimene tiivasirutus, vast oli see eksam või sisseastumiseksam, siia jõhvi keskkooli tahaks lihtsalt öelda seda, et jõhvi on mul aidanud vähemalt ühe raamatu kindlasti kirjutada seda, mida juba siin nimetati ja mida nähtavasti on ka loetud, sest see ilmus üsna ammu, 58. aastal. Nii, küsimus paremale. Kas siin on ka kirja pandud mõni nuut paberile? Kindlasti on pandud. Tähendab, kui ma olin väike, siis ma ei pannud noote paberile, sma mängisin. Ega ma ei mäletagi, millal ma hakkasin mängima, kuidagi kujunes ise välja. Aga mul on kavatsus panna tõsised noodid paberile sellest rajoonist. Nimelt mind on juba aastaid vaevanud üks nimi peitsi. Ja kuidagi ei ole julenud selle suure tüki kallale asuda. Sel aastal ma võtsin ta plaani, andsin ta üles. No meil on, anname iga aasta alguses suurvormid heliloojate liitu, mis on kavas ja sel aastal tingimata oma kirjutanud sümfoonilise poeemi Peipsi noote paberile veel pandud ei ole, aga väga palju on peas juba siin lõikevalmis. Käesolev aasta on rikas kongresside poolest päris kongressile aasta. Seepärast oleks praegu paslik küsida Villem Grossi käest kirjanike kongressi eel, kuhu eesti kirjandus pürgiv kirjandus pürgib üldistuste poole, mis öelda, meile näitab alati luule kõige paremini teed kätest, luule on alati nagu kirjanduses nagu luure. Ja me tõesti märkame seal niisugust abstraktse mat rohkem kujunditest, me võime rääkida, kujund on muutunud natuke kättesaamatu maks juba lugejale ja me oleme märganud, et lugejad ei ole alati jagu saanud mõnest luuletusest. Ja mõni isegi mõni luuleteos on tõesti niisugune tanud luuletaja enda sõbrad, kellega luuletajal on võimalik vestelda saavad sellest aru luule kaudu, aga me märkame ka lühi proosas seda teatud muundumist või, või muutumist. See on niisugune problemaatiline asi, meie võime selle üle vaielda, aga kindlasti kongressil juba jälle seda artiklites ja siis sõnavõttudes mis peaksid nüüd võtma elama mõlemad vormid ja muutuma nii-öelda enne kongressi niisuguseks poleemikaks. No me loodame, et see nii ei toimub. Heliloojad aga juba vaidlesid oma kongressil, kuhu sihte seati ja, ja mis kõige rohkem seal meeldis. Ja minuga juhtus lugu, sel ajal, kui toimus Ilvate kongress, viibisin mina Jugoslaavias kõik selle aja. Ma ütleksin niipalju, et tookord kerget muusikat ei vaagitud, kerge muusika, kongress tuleb eraldi selle aasta detsembrikuu sees. Nii et vaidlemist on ees veel sellel aastal. Hästi palju jätkub palju. Kas teil mõlemil on siiani alles ka niisugune harrastus, mis koolipõlvest alguse sai, aga ei ole elukutseks muutunud? Minul on viiulimäng, see, Väikene elu harjumus, et kui tekib tüdimus kirjutamisest või, või kirjutamise peale ütlemises, kui pea on väsinud siis, et ajurakud saaks teistsugust pinget ja üleväsinud ajurakud puhkaksid, siis ma olen püüdnud viiuliga meenutada oma koolipõlve, kus ma kõige rohkem mängisin ja kas ma tohin paluda, et me pisut puhkame viiulimängu saatel. Mina viiule muidu olemas, mitte juhuslikult siin. Seega esinevat teie ees kirjanik Villem Gross ja teda saadab helilooja Hans Hindpere, mis parason intervist ütleb paremini, kui ma olin väikseke eesti rahvalaule. Mõne päeva pärast on naistepäev. Missugused oleksid teie naistepäeva soovid õrnimale, soole selleks päevaks? Et oleks rohkem päikest, mida jätkuks ka nende klaaskatustega majade jaoks, kus lilled kasvavad? Mul oli sama mõtted, jätkuks lilli ja teiseks, et sel päeval mul ei tuleks ühtegi kontserti, ei rameeto saadetega midagi taolist, et ma saaksin olla kodus. Ja praegu teemegi alguse naistepäeva osa ka meie kodukandi lugudes. Selle juhatab sisse Imre Pärnamets lauluga kesta on. Ühesõnaga kes teie olete, naised, neiud, noorikud. Ja ta on Õige neil kellel oma Raske on valida kui ei suuda oodata hooldati olgu-olgu plaan, enne kui taol, pudru ja ruumi. Ma ennaste Hinn, kaunis kuub on valmis pandud mul luid iga. See ei ole õige ootavam, teab kes ta on. Kus ta on. Uimane ja sarnase õigele õigenei. Kellel oma sööda me või raske on valida, vanina hoida ei suuda. Oodata. Olgu olgu blond või brünett, puit, ta olgu truu ja armasta toomi. Hennoste hinn, kaunis kuub on valmis pandud. Kuid igal ei ole õige, ootama peab veel. Ta on. Kus ta on. Võima peake saadite, põgene, ei õige neid, kellel ma avad mööda me või ei taha. Mariga Anina kui täis Olgu olgu blond või brünett, kui talgutruu ja armastav. Olge kõik olgu, olgu blond või brünett, kuid talgutruu ja armastav. Ma palun siia teie etterajooni täitevkomitee esinaist, Salma olenikut. Kui hea on teie rajooni töötav ja armastav naine? Mul on küllaltki raske sellele küsimusele vastata, kuna ma ise olen naine. Objektiivse vaatluse vitt annaks, veetseb kui tahan märkida, et Kohtla-Järve rajoonis naised on kõik töötajad ja põllumajanduses töötavad naised loomakasvatuses. Töö tulemused räägivad juba iseendast, et naised on tublid. Möödunud viisaastakul. Võrreldes eelmise viisaastakuga piimatoodang rajoonis kasvas 30 protsenti, lihatoodang 52 protsenti. Kuid eks ole õige mehed, oskame neid raskeid ülesandeid ikka nii tasapisi ja vaikselt naiste õlgadele veeretada. Suurem osa naisi töötab haridussüsteemis, meil kasvatavad veebisi pered. Vabariigi sotsialistlikus võistluses möödunud aasta haridusala töötajad rajoonis saavutasid teise koha. Naised on tublid, võtavad aktiivselt osa ühiskondlikust tööst. Naised on koduga unistajad, naised on laste kasvatajad. Ja siinjuures kõige selle kiire elutempo juures. Tahaks märkida, et väga vähe aega jääb siiski vist armastuseks. Kuigi mehed on meil tagasihoidlikud töö ees aga siiski nad aitavad kaasa meil kõrgel hoida elutoonust ja mõtlen, et siiski nad on meile elus vajalikud. Naised, kas te olete nõus, et tinglikult olete täna kõik Elisa Petit? Elizabethil on jalgadel nii sale, joon õnnetu anda pika õhtukleidi ka kuna jalad ilusad, sirged on ja saledad õnnetu, on ta ikka õhtukleidiga, et kui anda selles kleidis instantsides ei käi, ei näe siis keegi jalgu, ei keegi, sõnade ja Elizabethil on jalgadel nii sale, joon õnnetu, on ta pika õhtukleidiga. Elizabethil on jalgadel niisale joon, õnnelik on ta uue minikleidiga. Kuna jalad ilusad, sirged on ja saledad õnnelik, on ta oma minikleidiga. Kui anda selles kleidis instantsides ja käia kõik näevad tema jalgu. Juhtunud on, et et teil on jalgadel missale joon on Tallinn, on ta oma minikleidiga. Mini ja Maxi vahelduvad nii ruttu, et laul ei jõua järele. Kuna rajooni täitevkomitee esinaine ütles, et ka meestel pidi olema tähtis osa täita siis palun siia pisikeseks aruandluseks. Direktorite ja esimeeste seltskonna ansamblist lõbus põllumees. Lembit Anis tudena sovhoosi direktor. Gunnar külmallik, juuli võidu kolhoosi aseesimees Kalju Metsalu, Ulvi kolhoosi juhatuse esimees. Richard Pärnlaste iirlase esines. Osvald teretab Avinurme kolhoosi juhatuse esimees Raimond Hindpere. Kolhoosi mul veel ei ole. Juhikultuuri. Jaan aardla Terr sovhoosi direktor, Aleksander Eller, Tammiku kolhoosi esimees. Aga nüüd mehed, öelge üsna salaja, kust naistepäevaks lilli sate poole Maiendas saada. Karta on, et ilma jääma. Nähtavasti ja neli kuud tagasi sai tellitud. Kaks kuud tagasi sai tellimus antud saabast oma majandusest. Möödunud taastanud järele jäänud. Kodu-Eestimaa. Et. Ta. Nii ja ja. Ja mul on ka. Tore. Ka see on lume all. Ja. Kas teie kõrgel ametipostil juhtub ka asju, mida te siin kodurahva ees ka teistele rääkida julgete? No kui jutt on Avinurmest, siis kindlasti iga inimene mõtleb, et tegu on kindlasti tünnidesse, pütidest ja paari sõnaga, kui lubate. Ma ütleks, kuidas Avinurme rahvas omal ajal käis Narvas tünne neelas, pani koorma peale ja sõitis Tudulinna suunas minema. Tudulinna on naaber ja tuli siis naabrimees vastu. Avinurme mees kangesti kohe hõikama, et naabrimees pea kinni viskama, koos käratud nomissalonn viskan ära. Võetigi Sosco tasust välja, kork pealt maha. Kull-kull-kull-kull laskis Sosco põhjale, viskas pudeli üle parda, küll oli haige, kahekesi viinavate nõela. Olen põllumees, elan linnas, maa saab küllaltki kaua oldud ja linnas saab rohkemaid magada. See on õige küll, magada ei last. Me oleme sihuke sovhoos, kes paikneb kahes rajoonis. Tihtipeale juhtub selliseid lugusid, et tuleb kahele rajooni täitevkommetele kirju vastata ja võib niimoodi juhtuda, et ühesõnaga saab ka petta, nii et mõlemal korral. Õige mees. Anname meestele viimase sõna öelda ja nad teevad seda Aarne vutti oma lauluga ja ma usun, et kõige paremini iseloomustab just see laul tänaseid kodukante. Kuupäeva. Ka ära. Kaota jääl. On. Ka. Ka, keda? Ma ei hakka ka ja ja. Ja. Ja. Meie kodukandi lood jõhvist said otsa. Tänan kõiki teid, kes te oma peategelase raske osaga hästi toime tulite. Tänan teid selle eest, et oma kodukanti armastate ette, selle vaeva pisut pisut ka täna eetri kaudu teistele edasi andsite. Soovin head lusti, tantsutuju jälle kuulmiseni. Rameeto.