Täna räägime kirjavahetusest kuid mitte sellest kõige ametlikumas kirjade teadete vahetamisest vaid uuest ja väga levinud harrastusest. Meie poole toimetusse on tihti pöördunud noored inimesed umbes järgmise sisuliste kirjadega. Paljudel minu tuttavatel on huvitav kirjavahetus. Palun aidake mindki leida kirjasõber selles ja selles riigis. Minu huvialad on sellised ja sellised. Kuidas teid aidata? Teeme külaskäigu inimesele, kel on kogemusi rahandusministeeriumi vanemökonomist. Pile naftaheinloole toopost kirju iga päev kokku neid tema kartoteegi juba 20000. Millega teie näiteks kirja võrdlate, kuna Narzan palju kirju ja mul on palju kirjavahet, et siis iga kirja mulle oodatud külaliseks. Ja eks siin ole huvitav just see, et ei tea, kuna ta ju tule naa. Ma elan Kalamehe tänaval, siis meie postiljon ütleb, et mina olevat temale kõige rahutum kirja saaja üldse, sellepärast et tingimata toob ta mulle iga päev. No ma vahest harva toob ta üle päeva mulle kirja. Öeldakse, et kiri on külaline, kiri on sõber. Mis ta tegelikult on, see selgub siis, kui ümbrik valla võtta. Ja täna me oleme teie juures nüüd nii palju kirju lahti teinud. Ei oskagi kohe jutu juurde minna. Silma hakkavad kõigepealt postkaardid, kunsti, Aaretest võitlemise kommenteerid, mina olen kunstiajaloo huviline, see kunstihääle vastu huvi tekkis mul juba koolinoorena ja sellest esialgses niukses pinnapealsest huvist süvenes mulle juba niisugune väga suur kiindumus kunstiajaloo vasta. Just kunstipostkaardid huvitavad mind esmajoones. Kust aadresse said. Aadresse sain ma mitmest kohast 57. aastal, siis kui meil ei olnud veel Tallinnas kollektsionääride, ühingut või klubi, siis ma lihtsalt kirjutasin ühele demokraatliku Saksamaa ajakirjale Sybil ja selle kaudu ma sain pooleteise kuu jooksul umbes 30 kirja. No kirjutan, võib-olla harrastus võib olla vajadus, kummale poole teil kaldub naa minul harrastuseks sellepärast et iga kirjaga, millele ma vastan või mille ma välja saadan, kindlasti järgneb vastus ja vastus väga huvitavate postkastidele, kuidas taolist harrastus nimetatakse, sest ütlesite filogarti ja mina lähen filakartist, see tähendab, inimene, kes korjab kaarte. Filodkatki all võib, see laieneb väga paljudeks teemadeks korjata, vaatekaarte võib korjata kunstikaarte. Võib korjata selliseid mälestuste puhul välja antud või mingisuguste ürituste puhul välja antud kaarte. On ka inimesi, kes korjavad esimese päeva kaarte, see tähendab maksimumkaarte, kus on postkaardi sisu, mar ja tempel, kõik pühendatud ühele teemale ühele üritusele. Nii et on postkaart, on võimalik väga mitmel teemal. Siin on nüüd avatud umbes 200 ümbriku, mis teile tundub kõige väärtuslikum. Iga kirjavahetuse taga on inimene, sellega kaasneb muidugi kiri, siis tema fotod, võid, vaatekaardid sellest kohast, kus ta elab ja muidugi tingimata igas kirjas saadetakse mulle ka kunstipostkaarte. Igalühel meeldib saada kirja ja veel siis, kui ei tea, millest seal kirjutatakse, kui sul on midagi huvitavat võõrama kohta nende inimeste kohta. Kuid eks kirja kirjutamine seda teab, igaüks on suuruaega. Palju, näiteks teil päevast aega kulub, et oma kirjavahetuse korrashoid? No ma pean ütlema, et mina ikkagi peaaegu iga õhtu tegelen kirja kirjutamisega peaaegu iga õhtu ja üldse muljed on vahetud siis, kui sa vastad kohe saadud kirjale ja nii ongi mul kujunenud tavaks, et võimalikult samal või teisel päeval kirja saades ma vastan ja ajapikku nüüd on jäänud nii, et mul on 24 25 kirjale, näete, et seal arhitekte, tarbekunstnikke. Siis on inimesi, kes tegelevad mingil määral kirjandusega, üks režissöör on mul, kellega ma olen kirjavahetuses ära õpetajad, kes tahavad kirja kirjavahetuses olla kas või ainult sellepärast, et praktiseerida vene keele alal Ungarist. Mul on üks õpetaja ja kes siis oma õpilaste isetegevuslike tööde kohta kõiki uudiseid kirjutab, kellele ma saadan õpikuid Nõukogude Eesti õpikuid, kellele väga huvitavad nad on, nüüd on veel avatus siin postkaardid ja nii-öelda fassaadi taga pöörata ringi, milliste linnadega, maadega siis teil nüüd kirjavahetus. Mina olen kirjavahetuses kõige lähemad Leningrad, Kaunas, Moskva, siis juba Helsingi, Rootsist, Norrast, peale selle siis kohe Rahva demokraatia maad Poola, Tšehhoslovakkia, Saksamaa ja läänest, siis Austria, Šveitsi Lääne-Saksamaal. Nii nähtamatult sõprade ring laieneb tohutult väga suusad. Kui praegu võiks öelda, siis mul Kesk-Euroopas on juba väga palju sõpru ja häid sõpru. Paljud noored on meile kirjutanud, et kuidas saada aadresse, kuidas kirjavahetust organiseerida. Ühesõnaga kuidas teie klubi liikmeks astuda? Võtab liikmeks vastu kõiki täiskasvanuid, see tähendab kaheksateistaastast alates klubi üldse meil töötab 58.-st aastast saadik ja klubi kaudu on võimalus saada aadresse sellepärast et just vahetult Meie Tallinna kollektsionääride klubi või nüüd on ta Üleliidulise Filetilistide ühingu Tallinna osakond. Selle poole pöördub kirjadel väga palju asjahuvilisi Filetiliste numis. Maate filocartiste pöörduvad aadresside saamiseks meie Tallinna osakonna poole ja klubi klubi aadres Lai üks. Nüüd on meil külas Tallinna peapostkontorivaneminstruktor Alt Rohtla kes räägib erapooletus seisukohast mitte saaja ega saatja seisukohast, vaid vahepealsest instantsist. Tallinna peapostkontoritöötajate käest käib iga päev lävi keskmiselt 85000 kirja. Sellest toimetatakse kätte Tallinna elanikele otseselt 20 kuni 25000 kirja, see tähendab iga 10. 15. Tallinna elanik saab iga päev kirja. Meil on kirjavahetus kõigi maailmamaadega. Eriti suureks on kasvanud viimasel ajal kirjavahetus rahva demokraatiamaadega. Siinjuures oleks nüüd sobilik paari sõnaga meenutada kirjavahetuse ajalugu. Esimese teljed kirjavahetusest meie emal leedi 800 aastat tagasi väljakaevamistel Novgorodi linnas. Seal oli kasutatud kirjapaberi asemel siledaks lihvitud kase tohtu ja sinna siis kraabitud tähed sisse. Ja selliseid kirjad toimetati siis edasi ühes postijaamas. Teisi tähendab selleks, et Kiri satuks 200 või 300 versta asuv adressaadini, kuluks ära nädalaid. Täielik aluspostivahetusele. Enam-vähem sellisel kujul ta eksisteerib. Praegu loodi aastal 1845 millal hakati juba postisaadetiste edasisaatmist maksustama tembeldama. 10 aastat hiljem lasti välja esimene postmark Venemaal. Ja veel 10 aastat hiljem natuke rohkem, loodi juba ülemaailmne postiliit, kes siis kujundas riikide omavahelised ametlikud suhted postisaadetiste edasisaatmise kindlustamiseks. Vot nüüd neist kirjadest, mis on kohe adresseeritud Tallinna Kontorile pöördutakse väga mitmesugustes küsimustes kõige arvukam pere muidugi filacelistid oma muredega soovijad saada seal eri juubelimarki, mis on Eesti NSV mõningate tähtpäevade puhul välja lastud siis Spetsiaalse kustutustemplijäljendi saada, nagu oli siin kirjanädala puhul vabariigi 25. aastapäeva puhul aga Angla puht niisugusi elukondlike laadi soove meile, nii näiteks grupp hääl braski. Noori pöördus meie poole kirjaga, et kallid seltsimehed, Tallinna peapostkontorist, siinjuures saadame teile 20 rubla järgmise palvega, et kuna meil on teada, et Tallinnas on müügil väga suures valikus jäädi estraadimuusikat laadidel siis olge hea ja ostke meile selle raha eest laadide, saatke sellel ja sellel aadressil ära. No see oli vist kõige raskem soon, mis meil on tulnud täita, osta mõnda tarbeeset. See on lihtsam, kui on andud seal orienteeru number, värv ja muud taolist, aga osta kellelegi täitsa võõra kirja puhul temale meeldivat heliplaati seal nii küll keeruline ülesanne ja sellega tegelesid meil terve postkontori. Arvukas pere, küsiti nõu ühe käest teise käest ja meil oli väga meeldiv, et me siiski suutsime selle tellimise täita ja selle vastuseks südamlikku tänukirja oli väga rahul sellega. Millised on suurimad kirja Toyota? No kahtlemata meie aktiivsemad Filatilistid. See on esimene. Eesti Raadio kui palju saab Eesti raadiokirju näiteks kuidas te arvestate kilogrammides või? Me ametlikku arvestust ei pea aga see igatahes üle 100 kirja igal juhul. Mul on praegu käes veel üks kiri, mille alusel sai teoks tänase Popo saate teine pool. Saime kirja Sirpalisalt. Ta kirjutab. Minu tutvusringkonna noortel on paljudel kirjavahetus soome noortega. Nathan neis kirjades jutustanud noorest Soome kõige populaarsematest lauljast Ilkka lipsanenist ehk nagu teda Soomes tuntakse tonnist. Olen ka ise teda raadios kuulnud ja tema laulan, mulle meeldinud ta noor poiss ja mul oleks väga huvitav teada, kuidas ta lauljaks sai. Millised on tema harrastused ja kuidas ta õpib. Loodan, et seda on huvitav teada ka paljudel teistel noortel. Täidame selle soovi, kuulake, laulab Danny. Ei elatanud alanetel koska olla no ok, söödi loomi seeneluures ta. Ei. Meie Helsingi korrespondent Kalju grill otsis noore laulja üles ja Ilkka lipsanen oli meelsasti nõus endast jutustama. Ta on veel noor, ainult 24 aastane, pikk ja sihvakas naerunäoline. Ta esimene avalik esinemine toimus täpselt 21 aasta eest. Kolmeaastaselt kutsuti teda laulma Helsingi lasteraadiosse, laulis mikrofoni eespool laulu, siis läks isu ära ja jättis pooleli. Praegu on aga Soomes raske leida noort, kes teda ei tunne. Ilkka lipsonelist pole küll kõik kuulnud, teda tuntakse, aga teise nime all. Tema hüüdnimi on niisiis bänni. Muusikaarmastuses on midagi pärilikku esivanemate seas on olnud heliloojaid ja dirigente. Nüüd aga enda lauljad ees. Ei see midagi väärt olema, ülelaule ja minul. Ta sinul on levides kapalletteri suhtensiine meelsete näevad olla, et kestad Kansuled targad, et laulu ja ennale, millel on siis Türginit raiutan manitseini, nooruse laule, Aegi, Ta armastab selliseid laule, mis on adresseeritud kogu rahvale. On neid laulnud heliplaatidele ja nõudmise järel otsustades on meeldinud. Ilkka lipsanen laulab nelja noore muusiku saatel. Need on kai vesterlond kitarril või klaveril Arno söderber kontrabassil või kitarril Olli Urrila klaveril või kitarril ja Ronny märglöökpillidel või kitarril. Nende tumesinine mikroautobuss on sageli sõidus. Nad esinevad tihti klubides, rahvamajades või mujal, kus noorus koos käib ja seda rohkem kui aastapäevad. Juba suur ringreis mööda Soomet oli neil möödunud, suvel on aga esinenud ka väljaspool Soomet ja ringsõite jätkavad ka tulevikus. Te olete Kaimar haigele tuttu Asedas jagab kellelt kapalatkond Volga-Volga ja Siberist ja, ja Soome müüdid lahtedesse kenade hilinkorgiale kaplanimede rägastan, elame üleseni pida venelast, muusigistasiksijate seon-i, toe südamel liste ja kaunista, see on ero Win, palun. Muidugi nimel oma siin süstajate seon, süveliste. Meeldivat laulud Volgast ja Siberist ja muidugi kuulus elu, armastan sind. Hindab vene muusikat, kahjuks tunneb seda vähe. Vene muusika on tõeline südamlik, erineb just oma sügavuse poolest lääne muusikast. Eestlane musike. Keda eesti lauljatest tunnete? Katkestatud on, Eestil on laule ja meil on varmasti Jari ots jõgadala mõnda Gerda Hansakontserti siis ütleme ütleme Kalmer Tennosaar. Need olid siis tuttavad muusikud meilt. Sa veel täi, Joida olen kuulnud muusika kollega, need kaovad käänded eestisse, kehuvan. Niisiis, raadio ja Eestis käinud sõprade vahendusel on kuulnud ka meie heliloojatest. Musike on seal, ma olen käsiteeta seda eetrit uskimba Rajota IZ pidanud klassiliste musi, kes ta üheski ongi põrand, jäätsmoziigista, loolasti, noodne kloor, sumusegista käib ühte musi higista. Oskvasimeta Dylan Teeemmuuga tundma määre, muusiginiused, Milan. Ilkka lipsanen armastab nii tõsist kui kerget muusikat. Selle määrab meeleolu. Rahulikus olukorras on hea kuulata klassikat. Kui aga argipäeva mured elutempo kiireks ajavad, on tarvis ka vastavat muusikat. Määravaks on tunded, olgu siis muusika kas või modern. Missugune teie arvates on muusika tulevik? Esineda vaid küsimus vastu tammuta, oskused Vanoemmestori teoks, TVd koskajandule Kadvama elektromuusikiloonustatule saavutama, panga jalas ja. Vanade meistrite looming ei kao ka elektronmuusika ajal ja ka tulevikus on rahvalaul heale muusikale baasiks. Nüüd aga vabast ajast. Töö ja harrastused käivad käsikäes vabal ajal püüab olla väljas, tegeleb purjetamise ja autospordiga. Enamiku ajast võtab aga muusika kuulamine ja ka helilooming. Sõpru Eestis veel ei ole. Aga kui me küsisime kirjasõpruse kohta eesti noortega, vastas ta nii. Kui see saade läheb Eesti raadio kaudu olen ma nõus ütlema oma aadressi. Salajase koodi osa ette niisugune Eesti ravi ja see on pohh, Yoiskaari. Kaalume 10.-sse, ehitasime viisi Helsingi kaksikõmmelda. Ja lõpusõnad meie noortesaadete kuulajatele olid nii. Ta põletavam sopiassellasest ta enne kake taevas jagu Eesti lõheliste noor, laula, istuda ja rühm, mis ta siis ühte ühte tulusid aines, suomen, esitleme, Sloveteerime, liial vähene naabureestame Heimuga, Andrus Tamme. Ja kas ka minul on tila suus Saara? Kerda varmate suomen, Kanson, noorson Soome noorsoomeelipidajale, nyyd kun te siia tulete, tähendab tere tulemast. Koos heade soovidega meie noortele saati silka lipsonen meile veel kaks laulu, mis talle endale rohkem meeldivad. Kuulake neid. Tänane populaarsuse pooltund on sellega lõppenud. Kirjutage meile oma tutvusringkonna populaarsetest inimestest ja soovitage, millest peaksime oma Popo saadetes rääkima edaspidi. Kuulmiseni.