Nutikas maailmas on raadio vaid ühe kliki kaugusel. Leia raadio, äpp Google Play hoiatoorist. Kuulate raadiot värske vaba värske jagada, kordan, Toompead rünnatakse. Taevas on ainult sellises kesise prahvis ma tahaksingi elada. Mis on sellel pildil valesti? Olukorrast riigis? Tere taas eetris on nagu ikka olukorrast riigis, seekord oleme meil lindistatud ning raske on öelda, mis ilm meil on, aga eetris nagu ikka. Andrus no Ahto lobjakas tere, head raadiokuulajad. Tänases saates räägime esmalt maksupaketist, mis neljapäeval valitsuses heakskiidu sai. Seejärel kõneleme kuuest kuust, mil Eesti peab täitma Euroopa liidus eesistujakohustusi. Räägime Reformierakonnast vene koolist. Sellest, kuidas riigihanke seaduseelnõu kolmapäeval riigikogus läbi kukkus. Kõneleme Tallinnas tekkinud erinevalt tõst poliitilistest probleemidest seoses Keskerakonna ja kaasnenud politsei korruptsioonikahtlustega. Ja kui nüüd aegadele jääb, siis kõneleme kaks sõnaga töökultuurist otsa koolis ja ka teistes riigikoolides. Olukorrast riigis. Ja alustame nagu ikka nädala uudiste edetabeliga uudis number üks on kahtlemata asjaolu, et Eesti valitsus pidas sel nädalal oma Välisistungi Brüsselis istungi, siis Brüsselis väljasõidul olles kutsus ta sinna Euroopa komisjon, mis traditsiooniliselt kutsub siis eelseisva eesistuja riigi valitsuse konsultatsioonidele järgmise poole poole aasta eesistuja Euroopa liidus on Eesti ning siis valitsus isten vastavalt toimuski brüsseli Brüsselist, kus peaminister Ratas kohtus muuhulgas ka Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga ning toimus ka Eesti valitsuse ja Euroopa Komisjoni 28 voliniku ühine istung. Nädala sündmus number kaks majandus- ja taristuminister Kadri Simson kutsus Eesti raudtee nõukogust tagasi ettevõtja Urmas Sõõrumaa määras tema asemele riigiametniku Raigo uukkivi. See peaks olema nüüd esimene riigiettevõtete nõukogude liikmete vahetus, mille ettepanek on teinud selle aasta alguses tegutsema hakanud nimetamiskomitee. Uudis number kolm Eestis oli visiidil Wessexi krahvinna Sophie Hellel Montatsin mõnd, kes on kuninganna Elizabeth, teise noorima poja prints Edwardi abikaasa. Eestis kohtus ta peaministri ja presidendiga ning külastas kolmapäeval ka Tapa sõjaväelinnakut, kus kohtus seal teenivate Suurbritannia ja Prantsusmaa sõduritega. Nädala sündmus number neli on tarbija uudistevaldkonnast nimelt nüüd, kus on ka Tele2 avalikustanud oma uued kõnepaketid. Ta on saanud selgeks, et Euroopa liidu poolt mobiilioperaatoritele pealesunnitud kohustus kaotada roamingu tasud ehk siis ekstratasud välismaal mobiilse interneti ja mobiilse telefonikõne kasutamise eest et need on kokkuvõttes toonud kaasa vähemalt Eestis säärase hinnatõusu. Ja lõpetuseks, kolmapäeval viibis Eestis väga lühikest aega Venemaa välisminister Sergei Lavrov, kelle Soome teel olnud lennuk kusagil Vaindloo saare juures sisenes loata Eesti õhuruumi väga lühikeseks ajaks, aga tegemist oli siis esimese selleaastase Venemaa poolse Eesti õhupiiri rikkumisega. Venemaa välisministeerium on rikkumise ümber lükanud, öeldes sõiduplaan oli kooskõlastatud ja mingeid hoiatusi ei saadud. President, ekspresident Toomas Hendrik Ilves on kommenteerinud Twitteris. Tegemist on suurte lastega, kellel puudub kindel tuge. Siis Venemaa kohta. Olukorrast riigis. Ja alustame pikkade teemadega, esimene teema, tähtsaim teema sel nädalal riigis loomulikult asjaolu, et Eestis toimunud istungil vabandust, need ühesõnaga on vastu võetud maksupakett, mis valitsuses on saanud siis eak heakskiidu, niivõrd-kuivõrd rahandusministeerium on saatnud selle paketi siis kokku seitsme uue maksuga kooskõlastusringile ning sellest teemast, mida me oleme siin poole aasta jooksul pikalt nämmutanud, on saamas reaalsus. Maksude osas on saabunud lõplik selgus. Tulevad siis, tulevad siis maksud nagu panditulumaks pangamaks muudetakse, majutuskulude maksustamist kehtestati, kehtestatakse kilovatimaks, tuleb ka maks veoautodele, pakendiaktsiis tuleb ka magusamaks, millest on palju räägitud. Kokkuvõttes kommentaar algus ütleme alustuseks võiks ehk kommenteerida seda teemat niimoodi, et tegemist on palju kära tekitanud problemaatikaga, milles midagi väga olulist tegelikult ei muutu, välja arvatud muidugi eri sektorite inimestena nagu veoautojuhid ja omanikud ja, ja, ja nii edasi ja võib-olla ka siis ma ei tea, noh lapsed, kes joovad magusaid jooke ja muud sarnast, aga riigi vaatepunktist tuleb nõustuda Swedbank Eesti juhi Robert Kiti, iga kes on öelnud, et see uus maksu- ja majanduspoliitiline pakett, Ta ei halvenda ettevõtluskeskkonda ning sektoriti, nagu ma ütlesin, on tegemist vajalike maksudega, mis millel on selline korrektiivne iseloom tihti, mis on, mis on siiamaani nendes Eesti maksuotsustes olnud suhteliselt tagaplaanil see see mõte nagu, ütleme, magusamaksu puhul ja teekasutusmaks ja nii edasi. No kõige põhimõtlesime ilmselt muudatus ikkagi see selles osas, mis puudutab ettevõtlust, mis puudutab ennekõike panku. Et pangad on nüüd saanud või saavad siis uue maksu. Ma saan aru, et tuleb märksa leebem, kui seda koalitsioonikõnelustel esialgu ette nähtud, et tegemist on siis nii-öelda ennetava tulumaksuga, ehk siis pank hakatakse maksustama kvartaalselt iga kvartali nende tulu pealt ja see maks loetakse mitte täiendavaks maksuks, aga siis nii-öelda ennetavalt ära makstud dividenditulumaksuks, mida, mida Eestis tuleb maksta niikuinii juhul kui ettevõte, olgu see pank või mingi muu ettevõte jagab omanikele dividende selles maksus sellises püsivalt makstavast maksust, sest pangad teatavasti on meil reeglina kasumlikud. Et selles püsin püsivalt makstavast ettevõtlusmaksu, seal nähtud justkui siis tagasi kohale hiilivalt sellist ettevõtete tulumaksu. Ja noh, teine minu arust üks tähtsamaid muudatusi puudutab samuti ettevõtteid, on siis on siis dividendide, madalama maksumääraga maksustamine juhul kui dividende makstakse korrapäraselt. Et see uus maksumäära siis 14 protsenti, seda juhul siis, kui igal aastal ettevõte jagab dividende. Et, et see on ka minu meelest nagu märkimisväärne muudatus võrreldes senise senise korraldusega, et noh, arusaadavalt otse regulaarsuse nõue on kasulik riigikassale. Et ettevõtjad ei koguks lihtsalt sularaha oma kontodele, vaid makstakse seda regulaarselt välja, saaksid siis madalama, madalama maksumääraga hakkama. Et see peaks oluliselt kasutama riigi tulusid sellest maksusektorist ja, ja teine küsimus on siis rahvusvahelises konkurentsivõimelised. Et kui naabrite Läti Leedu juures on see maksumäär vist 15 praegu, et on arusaadav, et kui Eestis on see 20, siis lõpuks saab Eesti riik ilma kõigest, kui kui viiakse välja, võetakse siis kasum välja mõnes naaberriigis. Nojah, laia laias perspektiivis sellele asjale vaadates on selge üsna üsna oluliselt sõltub selle maksupaketti. Noh, hinnang sellele maksupaketile asjaoludest, mis täna on kaugel, kaugel sellest, et olla selge, et seesama pangamaks Robert Kitt ütleb, et hetkel on ebaselge täpselt, millist mõju hakkab avaldama ja ja meil on raske. Ja siin on raske ennustada, mida täpselt tähendab ta täna Eestis tegutsevatele pankadele ja kas, kas ja kuivõrd ta pärsib uusi võimalikke uusi tulijaid turule samamoodi ja arvates isegi laiemalt või, või suuremal määral on küsimärk sellel üldisel strateegial tugevdada nagu või, või anda nagu selline hoog suuremoxisse tarbimisele, mida ühelt poolt siis tuleks osta ettevõtjatele dividendi maksu dividendi, dividendide maksustamise siis maksumäära alandamisega, teiselt poolt loomulikult on, on juba ammu sisse viidud see või otsustatud 500 eurone tulumaksuvaba määr mille jällegi siis üldine mõju majandusele on hetkel ennustamatu, aga arvata võib, et praegu tänastes majandusoludes siis mingisugust lisakasvu me võime ka sisetarbimisele? Jah, et seal ei pea ilmselt olema väga tugev majandusteoorias või, või väga tugev prohvet olema, et aru saada, et kui kui inimesel jääb rohkem raha kätte, siis suure tõenäosusega ta ikkagi üsna suure osa sellest uuesti tarbimisse, eriti kui tegemist madalamapalgaliste inimestega, kelle puhul on see seda ruumi, seda tarbimisvajadust ilmselgelt näha, et et aga, aga noh, seesama, mis sa ütled siin Robert Kiti pole teada, et kuidas see mõjub möödundiks pangandus siis selge on see, et vähemalt mulle tundub, et et uute pankade tuleku seisukohalt, et see pidurdab, sellepärast et kui on teada, et pank peab maksma kvartalist kvartalisse tulumaksu, siis sellisel pangal nagu seal Swedbank või SEB või või ka tegelikult enamus panku, mis on sinna Eesti turul aastaid tegutsenud, et nende puhul on see sularahapuhvrid olemas, nad on hästi kapitaliseeritud ja kasum, mis teenitakse ilmselgelt kõige mõistlikum see siis omanikele dividendidena välja võtta uute pankade puhul või ka nende pankade puhul, mis teevad ümberkorraldusi, siis ilmselgelt see maks võib mõjuda mõjuda pärssivalt, sest igal arenevale ettevõttel on vaja kiivalt mingit rasvapolstrit koguda siis vahendite näol. Et aga noh, tervikuna on, kui ma õigesti mäletan, siis varem oli see pank planeeritud ikkagi kuidagi nagu kas käibe pealt millegi sellise pealt, et noh, antud juhul siis on see nii-öelda ettevaatava ette vaatav dividenditulumaks, et et kui kunagi dividendi võetakse, siis, siis makstakse, siis pääseb sellest tulumaksumäärast. Aga mis on ka väga oluline on, on ju uus tähelepanek, et see põhimõte, kuidas neid maks meil siis nüüd leiutatakse, et et noh, üks pool on see, et valitsusel on vaja tulusid, sest on see põhimõtteline suur lubadus, et siis 500 eurone tulumaksu maksutulumaksuvaba määr kehtestada. Sellele on vaja katteallikaid leida, aga, aga ma arvan seesama pangamaks ja ja, aga mis olulisem siis siis ettevõtete omavaheliste laenude täiendav maksustamine ehk siis üks väga oluline maksumäär on meil ju nimetamata jäänud, eks see, kus julge kontserni sees annab ettevõtte laenu, siis peab ta maksma sellelt 20 protsendise noh, ükskõik kuidas me seda nimetame, kas tolli pandi või või, või on see tulumaksu ja ja tagasi saab ta selle riigilt ainult juhul, kui, kui see maks, kui laen kahe aasta jooksul tagastatakse. Et mulle tundub, et pangamaks kui ka kui ka ettevõtete omavaheliste laenude maksu on paljuski selline Keskerakonna nägu. Mõlemad teemad on olnud sellele parteile tähtsad, opositsiooni aastate puhul oli ta, meil on viidatud. Ja eks ka kasvõi Tallinna ju panga loomine, on ju üks osa minu meelest sellisest protestist protestist olemasolev pangasüsteemi vastajat. Et noh, minu meelest mõlema panga puhul me näeme ka sellist tugevat, tugevat poliitilist maiku ja seda maiku, et reformi vabandust, Keskerakond saab oma valijale näidata, et selle ustavuse eest, et neid valida, oleme oma lubaduse täitnud see Keskerakonna nägu, tegelikult on huvitav teema Robertit jällegi, keda need ma lihtsalt üle ekspluateerinud siin aga kes on kõige kõrgem Eesti pangandustegelane majandustegelane, kes on enda hinnangul seni andnud sellele paketile, osutab ka asjaolule, et valitsus on astunud olulise sammu, astub olulisi samme Nende suunas, kelle sissetulek on väiksem ja kelle toime tuleks, seetõttu on kehvem ja ja fakt on see, et Eestis on olnud sellega probleeme viimase 15 20 aasta jooksul, ehk siis eelnevate valitsuste ajal, mida põhiliselt on juhtinud Reformierakond. Ja, ja nüüd meil on vasakpoolse valitsuse eelmistega võrreldes, selles pole mingit kahtlust, see valitsus astub struktuurselt olulisi samme siis ka nagu ma ütlesin, nende inimeste suunas või suhtes, kelle sissetulek Eestis on väiksem, kes Eestis moodustavad poole kuni kolmveerandi tegelikult töötavast elanikkonnast oleme ausad, aga nende sammude efekt hetkel ikkagi jääb näha kasvõi sellesama panga pangamaksu või pandimaksuefekt. Me hetkel on võimatu ennustada, kui efektiivne ta tegelikult saab olema. Ütleme, selle probleemi tõkestamisel, mida on siin küll erilise, ütleme, tõendusmaterjalita peetud peetud nagu noh, reaalseks, et raha viiakse välja nende tütar ja emakontsernid omavahelises arvestuses, selle kohta julgeks ka kiirelt vastu vaielda. Kas see nüüd päris tõendusmaterjalita ei ole, et, et need laenud on ikkagi väga suure mahuga, mida ma küsisin kohe numbreid, mis te mulle ei ole silma jäänud veenvaid numbreid siia, kui ma nüüd peast räägin, räägitakse miljardist eurost. See üllataks mind, kui see päriselt ka niimoodi oleks, et Eesti riigi kombitsatega kaob aastas miljard eurot, see oleks muidugi väga suur, aga mitte see miljard eurot selles mõttes, et kui sa, kui sa raha dividendidena välja võetakse, siis siis kaob, on teil see maksmata jäänud dividend, eks ole, dividenditulumaks, mis on 20 protsenti siiamaani olnud, et et aga ma mõtlengi, jah, see osa rahast, mis peaks Eesti riigile kuuluv, on ikkagi väga suur, eks ma räägin. Aga kui ma jõuda tahan, on pigem siis selline üldisem, üldisem tähelepanek maksusüsteemi ja üldse keskerakondliku maksusüsteemi ja majanduspoliitika näo osas. Ja siis see oleks see, et me oleme ikkagi poolel teel ja Keskerakond sõltuvalt ilmselt muidugi asjaolust, et, et ta ei ole üksi valitsus valitsuses, vaid tal on vaja koalitsioonipartneritega arvestada, aga aga nad ei ole läinud või astunud seda teist sammu. Mis on siis ebavõrdsuse vaatepunktist aga oluline kõrgemalt maksustada neid inimesi, kellel on siis väga palju vara ja väga suured sissetulekud ja ja on meie enda, rikaste ja pankurite seas noh, mitte päris selline, kuidas öelda, ühesõnaga, on täiesti olemas inimesi nende seas, kes ütlevad, et omal kohal oleks mingit sorti paramaks ehk siis selle selle raha maksustamine, mis tegelikult Eestis on, mida Eestis täna on lihtne varjata ja mida ja mis, mis siis jah, kuulub rikastele inimestele ja, ja mille kallale millegipärast Keskerakond ei ole julgenud minna või ta ei suuda minna, aga, aga päris keskerakondlik oleks meil süsteem ja siis sellest hetkest, kui me läheksime peale selle, et me väiksema sissetuleku inimesi sissetulekuga inimesi nende äraolemist soodustama võtaksime midagi äraga jagaksime ümber ka nendelt, kelle sissetulekud ja toimetulek on, on meie mõistes väga Heatena. Nojah, see on nüüd ideoloogiline valik, et kuidas me teeme, et kui me paneme Eesti maksukoorma rahvusvahelisse võrdlusesse, siis me läheme. Tarbimismaksud, keskkonnamaksud on meil väga kõrged, aga kes selle ohvrid on? Ohvrid on tavalised inimesed, eks ta ta ei erista sellest ja varamaksud siis ilmselt ühed madalamad Euroopas kui mitte kõige madalamad või peaaegu olematud, eriti eriti pärast seda, kui kaotati ka siis eraisikutel maa maksnud ainult kodualuselt maalt, ehk siis igal inimesel on õigus üks üks krunt siis maamaksuvabalt omada. Et see on, see on jah vildakas süsteem, aga seal on ideoloogiline valik ja ja noh, kui me, kui me niiviisi edasi mõtlema, et juhul kui see valitsus nüüd peaks ka järgmised valimised võitma ja võimul olema kas täpselt selle koostisega või enam-vähem sellise koosseisuga, siis, Siis, kui me edasi mõtlema, et kus siis järgmise maks otsida, siis ega need tarbimise puhul väga palju enam juurde ei ole võimalik panna, et kui, kui järgmine valitsus tahab uusi uusi soodustusi pakkuda rahvale, siis, siis katteallikad tuleb kusagilt leida ja väga potentsiaalne on, see on see varamaks, aga seal ainult puhtalt nagu minul antud juhul oletus, eks ole. Et üks valusamaid kahtlemata kogu selles paketis on kindlasti suhkrumaks, mille puhul on ju see on selline lihtsalt arusaadav asi, mille kallal võib arutada, et et kas palju limonaadipudel läheb kallimaks ja palju ei lähe kallimaks ja on selge, et selle maksu puhul on noh, me oleme seda siin saates ka varem öelnud, et et on noh, selle maksu kehtestamise põhjus ja selle mõju ilmselt on selline segatud, et ilmselt tal on ka teatud mõju siis rahva tervisekäitumisele. Ja, aga väga suur osa sellest maksumõjust on ikkagi puhtalt fiskaalne tooted kallinevad, tootjad võtavad selle raha tarbijatelt, tarbijad maksavad selle kinni ja, ja võib-olla siis kes saab selle 500 eurose tulumaksuvabastusega tagasi, kes ei saanud. Ma ei saa aru, miks magusamaksu niimoodi kritiseeritakse. Sisuliselt on tegemist ja kahjulik aine kahjulikku? Jah, ütleme koostisosa aktsiisiga meil on, meil on olemas alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, eks. Me tõstame magusa magusat suhkrut sisaldavat jooki Gide hinda selleks et pärssida nende kasutamist, nende tarbimist ma ei näe, kus sind iga tehakse ja töö ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski on esitanud päris huvitavaid statistilisi projektsioone, kusjuures ta muidugi teeb selle riskantse sammu, et ütleme aasta või kahe pärast on võimalik ka neid andmeid siis võrrelda tegelikkusega ja näha, kas sellega nii kasu on, aga ma ei näe, kus on see nii-öelda olemuslik probleem magusamaksus, kui me kõik aktsepteerime seda, et suhkur ei ole meie jaoks kasulik sellistes kogustes, nagu teda täna tarbitakse. No ega see ei ole ju ikkagi, mulle tundub Eestis selline üldlevinud aktsioon, suhkur ei ole meile kasulik, et sa oled nagu hakkab meenuma see vabandust, see, selle nädala üks uudispomme, kus keegi kohas nimega Telegram ütles, et see, et maa on ümmargune, on vaid teooria ja epidemioloogiliselt on seal muuseas täiesti soliidne seisukohta, aga, aga tal on, tal on oma selline naljakas võib-olla meie, et on igatahes, kas tead, et kui sa selle telegrammile viitad, mudeli kiusatused meelde tuletada üht-teist samast valdkonnast põhinevat artiklit, nimelt seda, et laupäeval oli siis nagu alasti aianduse päev, et. Aga, aga see ei ole teooria, seal on praktika täiest lahendusega, mis, mida ma tahan öelda küsida sult siis on see, et miks sa arvad, et suhkur ei ole kahjulik? Ei ma ütlesin seda, et minu meelest see ei ole Eesti ühiskonnas väga laialt levinud teadmine. Aga aga see ei takista ju seda, et seda teadmist levitada ja, ja ka maksustada neid, kes, kes, kes magusad lähed just praegu sellele läksid sellele rajale, mis mulle väga meeldib alati rääkida seoses haigekassa kuludega, et et, et ega alkoholiaktsiisi kätt üks üks pool on see, et alkoholi hindu järjest kõrgemaks tõsta ja sama asjapoolne järjest on haiglatel on rohkem raha anda selleks, et nad saaksid inimesi ravida. Aga veelgi olulisem, minu meelest on siis inimeste veenmine, nende nende tegelike tarbimisharjumuste muutmine, et ka selle selle magusa puhul. Ma olen päris kindel, et et, et juhul kui sotsiaalministeerium, valitsus tahaks nüüd liigse suhkru tarbimisega võidelda, siis peaks käima käsikäes, et ühelt poolt siis magustatud jookide hinna tõstmine. Aga teiselt poolt siis ka jõuline kampaania, mis veenaks inimesi tarbima, teistsugused toiduained. Ma ei usu eriti isiklikult kampaaniatest, see kas on laiem teema, jätame sel hetkel võib-olla teiste teiste teemade, mis ma öelda tahan, on see, et kui eesmärk on see, et Eesti ühiskonnas tarbitakse vähem suhkrut, siis seda ei ole võimalik maksutõusuga saavutada. Tahad olema partnerid, postarid pandaks, suurtele on? See on üks osa sellest, see on üks osa sellest, et kuidas inimeste tarbimisharjumusi käitumisharjumisi muuta, erinevalt maris Lauri näiteks, ma usun, et inimene On ta vaene või rikas, eriti kui tahab, vaene saab väga hästi aru, mis tema rahakotis on ja kuidas kuidas sellega ringi käia ja kui rahakoti kaudu on võimalik selliseid asju mõjutada, siis ma arvan, et see on üks efektiivsemaid viise võrreldes siin ma ei tea muud sorti kampaaniatega. Eraarvamus kui me, kui me tahame võidelda suhkruga, siis mu järgmine küsimus on see, et miks siis valitsuse võite näiteks magusate toodete reklaamiga kommid reklaamiga limonaadid reklaamiga valitsuse point on siin väga lihtne magusamaksuga, see on survestada tootjaid ise proaktiivselt vähendama suhkrusisaldust selleks, et nende läbimüük jääks samaks või rahuldab. Ma arvan, et valitsuse esimene point oli see, et on vaja miljonit kätte saada ja alles siis tulevad kõik muud põhjendused, mis on ka olulised. Olukorrast riigis. Aga räägime nüüd veidikene Brüsselist, kus mina pean tunnistama, kuigi ma olen seal kümmekond aastat korrespondent olnud, olen praegu nii-öelda nõrgemas positsioonis, kuna sina olid see inimene, kes oli kaasas 13 või 15 ajakirjanikule selles grupis, kes, kes valitsusega koos reisis sinna Brüsselisse ja sai osa, siis ma saan aru, et intensiivsest kolmepäevasest briifingute seeriast. Ja kui ma nüüd korraks niimoodi intervjueerija rolli ennast panen, siis mind ennast huvitaks väga, ma olen kuulnud siit, siit ja sealt nüüd natukene sellest, mis sealt toimus ja mis seal räägiti. Meile kinnitati üle vastuvaidlemist mittesallivas toonis siis see rail Balticu rahastamine saab jätkuma ka järgmise eelarve, Euroopa Liidu eelarve, mis ta on siis perioodi jooksul rohkem kohe vahele või seda. Ma olen seotud seotud käsi, et ma ei saa öelda selle ametliku nime, sest ma olen lubanud, aga ma tean, kes samuti ühesõnaga piisavalt kõrge, väga kõrge ametnik, ütleme niimoodi, et Euroopa liidus Junckeri järel tähtsuselt järgmine ametnik, et see meenutab mulle nendest Eesti ajakirjanikke, kellele kunagi ütles üks Kanada ametnik midagi NATO NATO kontekstis ja ütles, et see on oht rääkinud, et ehk ei tohi öelda, et kanadalane ütles. Eesti ajakirjanik trükkis ära enda uudisloos, mure Põhja-Ameerika riigiametnik ütles, ehk siis see, mis sa praegu tegid, oli sisuliselt ütlesid välja selle inimese nime, aga küsimus on selles, et okei, aga miks ma seda tegin, on see et ma ilmselt ühegi sellise avalduse puhul, mis, mis võiks olla tundlike, põhjustas rahvusvahelise skandaali, et ma loodan, et ma suudan oma suu pidada ega, ega viita sellele, milline ametnik seda ütles, aga see aga räägime nüüd sellest, mis ta ütles seda, et, Reiljan kustub päike ära, enne kustub päike, kui Rail Baltic rahastamine järgmisel perioodil ei peaks teoks saama, aga siin tuleb mulle selle, miks ma seda, miks ma sulle kohe vahele sõitsin, oli see, et seesama ametnik, kes oli umbes sama veendunud, et enne kustub päike, kui Brexiti hääletusel Euroopa Liidu vastased ülekaalus saavad, nii et selle, see on ka põhjus, miks ma sulle nii sisse sõitsin. Tahtsin öelda, et, et noh, need on sellised ilusad lubadused, mis tegelikult järgmisel rahastamisperioodil ei pruugi maksta mitte midagi, sest ma tahtsingi tegelikult kohe küsida nagu sinult, sest mul kellegi teise käest pole küsida, aga kui mina oleksin Brüsselis olnud, siis kuidas oleks ära seletatud see oht, mis tekib sellest, et need Suurbritannia Brexiti käigus nii-öelda relvastab või, või kasutab relvana kõiki võimalikke hoobasid, kaasa arvatud selliste programmide rahastus? Fakt on juba selles, et bakter juba see, et sel nädalal esimene samm selles suunas on tehtud, Suurbritannia keeldus heaks kiitmast nõndanimetatud, mis ta on siis, kes keskaja või mitte või mis on selle eelarveperioodi nagu keskne ümbervaatamise koht, kus siis paigutatakse paar miljardit eurot sinna-tänna ümber ja vaja on iga liikmesriigi nõusolekut, et siis seda Euroopa liidu kulutusi nagu ümber korraldada. Suurbritannia seda nõusolekut ei andnud, Öeldes formaalselt, et enne valimisi nad ei saa selliseid otseseid teha, aga aga on selge, et nad kasutavad hoobadena selliseid otseseid ja kus on meie kindlus, näiteks et seesama Rail Baltic elab üle kõik, et kõik need mullistused, mis kahtlemata Brexitiga kaasnevat kaasa arvatud siis Suurbritannia valitsuse kalduvus visata kaikaid kõikidesse kodaratesse järgmise paari aasta jooksul. Ma arvan, kas seda kinnitati meile või teine, ma arvan, et, Mida me teada saime, ajakirjanikel on ikkagi see, et või noh, sellest väga kõrgete ametnike kohtumisele on minu arust ka väga oluline jälgida seda, seda, millest nad ei räägi mitte niivõrd seda, mida nad esimese asjana ajakirjanikele tahavad rääkida, aga, aga millest maalid? Ma arvan, et aru saime oli see, et et ega Eesti seisvad kuus kuud minna on Euroopa Liidu eesistuja ega ega kõikidel muudel Eesti soovida noh peamine soov teatavasti on edendada oma digimajandusega seotud projekte või ka muudel Eesti soovidele, mida siin valitsuse kollandala ametlikult kinnitas eesistumise programmi. Et nende soovidele ei ole mingit tähtsust, sellepärast et selge on see, et järgmise sügise järgmise talve põhiline teema on Brexit. Ja kuigi Eesti Fromaalselt on justkui kõrval sellepärast, et Euroopa Liit määranud eriesindaja, kes sellega tegeleb, siis selge on see, et see, mis, mis praegu toimub enne enne Briti valimisi on ja, ja enne nagu reaalsete läbirääkimiste algust on selgelt see, et positsioonide võtmine kas Eesti võtavad positsioone, kui Euroopa liit võtab positsioon, tehakse ähvardusi, öeldakse välja suuri rahanumbreid, siin kõneldakse kuni 100-st miljardist, mida Euroopa Liit võiks Suurbritanniast nõukogude täiendavalt. Et selge on see, et, et noh, kuigi formaalselt ametnikud rõhutasid igal võimalikul sammul, et Euroopa Liidu tegevus jätkub. Muidugi on see inglise keelne väljend, jätkub tavapärases rajas ja 27 riiki, kes alles on jäänud. Et, et 27 riiki, kes alles jäänud jäänud ehitavad liitu üles vaatavad tulevikku, siis selge on see, et see korduv kinnitas pigem, viitab sellele, et et kogu tähelepanu suurem osa energiast läheb Brexitile. Võtame ühe Eesti jaoks väga tähtsa aspekti veel, siis ma ei ole siiamaani aru saanud, kas meil on selge arusaam endal, sellest, mis täpselt saab olema. Eesti, milline täpselt saab olema Eesti SKT protsenti Euroopa Liidu keskmisest pärast seda, kui britid lahkuvad, et seal omakorda sõbrave määrav tähtsus selle osas, palju ma Euroopa Liidult abiraha saame, kui üldse järgmisel eelarveperioodil neid? See asi muutub kardinaalselt, niipea kui me ületame 75 protsendi piirist, me oleme sellega leppinud, et uuel eelarve perioodil me oleme sellises mahus raha saajad, et sellega on ka brittide lahkumise minu meelest Eestis juba lepitud ja see teadmine on omaks võetud, et mina ei ole seda. Ma ütlen ausalt, näinud kusagil kajastamas, kui sul õigus on, siis ma lasen üllatamine, sõidu refrään, mis on kordunud siin viimastel aastatel. Riigijuhtide juhtidel, professorid kirjutavad pangalt kirjutatud valitsus, juhtum pole näinud seda tunnistamas nohjah valitsusjuhtidel on käed-jalad tööd täis, et aga miks asi, mis käik mulle seal Brüsselis õpetas, oli see, et, et siin ma usun, suur osa raadiokuulajad on viimase aasta jooksul näinud sellist, noh ma arvan, ilkumine või narrimine, õige sõna, et kui küsitakse, et mis siis nagu Eesti tahab eesistumisega ära teha. Et see, mida see käik mulle õpetas, oli see, et ega eesistuja noh, ega need käed on üsna seotud. Et, et see programm, mis, mida eesistuja peab arutama, need seaduseelnõud, mida peab arutama, milles kompromisse leida. Need on paljuski ju juba olemas, võetaks eelmiselt eesistujalt üle. Ja teine suur mõjutaja on siis reaalselt välispoliitilised sündmused, et sama Brexit migratsioonikriis. Et tuleb aasta teises pooles leida uus konsensus selleks, et pikendada Venemaa sanktsioone. Et et selles osas ma arvan, et ei ole mõistlik ilkuda selle üle, et mida need Eesti valitsus siis ehistame ära tahab teha, et keegi ei tilgu, aga aga, aga ma arvan, et nad kutsuvad pealkirjad, mida ma pean ütlema, et ma ei klikkinud sellele, ma loodan, et see pealkiri oli kehvalt tehtud, aga oli selline pealkiri kusagil sel nädalal, mis ütles testi peamine eesmärk on see, et keegi tema eesistumise ajal ei lahkuks enam Euroopa Liidust nagu Suurbritannia niimoodi ratas ennast väljendas kaks korda seal natukene pehmelt öeldes. Rumal, pealiskaudne, rumal, aga no olgu. No ma ei tea, miks ta seda pidas oluliseks rõhutada, aga kui on midagi, mis meie kontrolli all ei ole, siis see on teiste riikide suveräänsuse otsuseid ja me peaksime esimesed, olemegi seda jah, üks üks oluline probleem ei tegelikult mul nimetamata, millega peab eesistuja tegelema, on ju see, et me justkui oleme ju sel aastal kergemalt hinganud tänu sellele, et, et Hollandis läksid valimised nagu Euroopa-meelsetele poliitikute jaoks väga hästi. Loodetavasti täna, kui see saade eetrisse läheb, siis täna õhtuks selguvad ka Prantsusmaal on läinud asjad niiviisi, et lõpp, n on saanud lüüa. Et justkui nüüd sellised populistid ja Euroopa Liidu vastased on justkui saavad lüüa, aga see ei tähenda seda, et need Need hääled, kes populist Euroopa Liidu vastased toetaks nendest kuhugi ära kadunud politseijõud oleks kuhugi ära kadunud, see võistlus jätkub ja ka see on üks probleem, millega tuleb Eestil rinda pista teooria sellistele tavalistele seadusprojektidele, mis räägivad keskkonnast ja ja digiteemast ja muust säärasest. Kui me räägime Prantsusmaast, siis seal on 100 protsenti õigus selles mõttes, et kui ka nüüd makroon võidab, nagu see tõenäoline on pühapäeval või täna, siis kas sa saad eetrisse läheb? Aastal 2022 on järgmised presidendivalimised ja kui ta ei ole suutnud tõestada seda, et tema tema kasuks tehtud valik midagi muutis selles kriitilises olukorras, milles on Euroopa ja Prantsusmaa ka siis 2022 on shanss, et Le Pen või keegi tema järglane võidab, veel suurem, aga ma usun, et see mõju on palju kiirem kui aastani 2022 järgmised presidendivalimisi. Sellepärast, et kuidagi võimule tuleb, siis ta peab tegelikult oma igapäevases poliitikas Lotteni pooldajatega arvestama, et see mõjutab kahtlemata Prantsusmaa poliitikat, et okei, aga tuleme korraks tagasi sellesama intervjuu vormi juurde, mida me siin üritasin läbi läbi suruda. Ma olen kuulnud ja ütlen ausalt, et ei sa nimesid üldse siin mainida, aga ma olen kuulnud, et kui midagi Eestit ei huvita enda eesistumisperioodi jooksul aktiivselt ei huvita, siis on see sotsiaaltemaatika just. Ja miks see niimoodi on, sest et vähemalt pealt vaadates meil on keskerakondlik valitsus, meil on vaene rahvas sotsiaaltemade, meie jaoks kõige olulisemad ja nüüd tuleb välja, et üks teema, mida eesti surub Enda agendas allapoole aktiivselt on just sotsiaalteemad. Ei huvita, on isegi nagu vale sõna, ma arvan, et õige sõna on see, et teha kõik selleks, et need arutelud kuhugi Euroopa liidus ei liiguks. Raiks seleta mulle ära, sa, sa olid seal kusjuures ma vaat see on nüüd jälle see koht, mida, mida siin saates kahjuks on ette tulnud ja tulek oli kohe, et ega ma väga täpselt ei tea, aga nii palju, kui ma aiman ja sellest aru saama, pean järgmiseks saateks kodutöö ära tegema, aga ma saan aru, et küsimus on nendes tingimustes, mida Eesti pakub näiteks vanemapalgas muudes tingimustes, mis on Eestis väga helded võrreldes vana Euroopaga, sellega, kui kaua võivad emad olla tasulised kodus, kui suured need maksumäärad on muud tingimused, küsimus on nii palju, kui ma aru saan, siis küsimus on ikkagi selles, et Eesti pelgab, et kui nüüd peaks olema mingi harmoniseerimist ettepanek, siis võiks, võiks mõjuda Eestile negatiivsete. Võimalik, et küsimus on muus, et aga kui ma käigu pealt tean, et näiteks sedasama vaatan kella, et ega me ilmselt otsa kooline selleni, kuidas näiteks riigikoolides on korraldatud siis töölepinguseadus üldse töösuhted. Et ega mõtleks töösuhete läheduses rajalt kõrvale. Esimese võrreldes keskmise Euroopaga, ikkagi on need töösuhted väga tugevalt tööandja poole kaldu, et noh, ma pakun, et see võib olla üks rahulolematuse põhjus, aga see on üks huvitav teema ka, ma loodan ajakirjanikele jälgimiseks järgmise kuue kuu ja kauem jooksul, aga minu viimane küsimus on, on see, et ma saan aru, et teid oli seal 13 ja 15 tükki. Neid ajakirjanikke ma pean nimekirjast vaatama. Okei, aga miks seal oli üksainus naine, kes selle eest naisi, kes selle eest vastutas, vastase üksainus naine, ma kuulsin, et teie ajakirjanike delegatsiooni seas olid kõik mehed peale ühe naise. Ütleme niimoodi, siis minu meelest see tundub, kas see tundub kellelegi eurooplast oli seal kaks teleajakirjanikku, kes olid mõlemad sellest soost, mida sa just nimetad. Aga mul lihtsalt oleks sulle üldse oluline on, ma ei saa sellest aru, ma kujutan ette näiteks sellesama Martin sel Mairi pilkukest kunagi, kes on üks ametnikest briifiseks, kui ta vaatas seltskonda, kes talle avanes selles ruumis, mida ta võis mõelda Eestist kui riigist, eks meie meie eurooplasest näiteks kui seal oli valdav osa ajakirjanikest, olid keskealised mehed. Ma tahtsin hakata rääkima sellest, et et igaks juhuks ma nüüd ei tea, kas ma olen nüüd selline nagu, kuna mind seal paari päeva lõunasöök väga maitsvate lõunasöökidega kostitati. Kas ma olen nüüd nii-öelda mõjutatud, aga mulle jättis selle Eesti ettevalmistuse tiimi, see jättis mulle väga sümpaatse mulje ja see valmisolek. Ja, ja miks ma nüüd selle kiitva lause ütlen, on see, et ma ju tean ja ma sain ka nüüd Brüsselis käies veel kord kinnitust, et Eesti on mõnes küsimuses olnud Euroopa Komisjoni juures seadusandlike aktide mõjutamisel väga edukas. Et noh, see, mis, mis mu enda lemmikteema on siis erinevad keskkonnanõuded, mis puudutavad siin põlevkiviäri ega muud säärast, et tal on olnud väga edukas, et see see jättis nagu väga mõnusa mulje ja ma väga loodan, et me saame hakkama nii nagu need kõrged ametnikud, kelle mõne nime sa nimetasid korduvalt südamele panid, et nad ootavad väga, et Eesti saaks väga hästi hakkama, saaks säravalt hakkama, saaks tõhusalt Eesti ametnike professionaalsuse, selles ma ei kahtle üldse, kui meil on midagi, mis meid välja veab, Euroopa liidus on, on just seesama professionaalsus, nii et ma arvan, et selle positiivse noodiga võikski selle teema lõpetada. Olukorrast riigis. Ja räägime millestki palju murettekitavam Ast, et mitte öelda hullumeelsest. Nimelt on Reformierakond tulnud välja veel küll mitteametlikult, aga piisavalt kõrgel tasandil. Et ega et kohalike omavalitsuste kampaanias Tallinnas vähemalt hakkavad nad edendama soovi, et mingil hetkel mitte need, kel homme või siis järgmisel aastal, aga mingil juba siis ettenähtavas tulevikus oleks kogu haridus Eestis eestikeelne lasteaia lasteaedadest kuni ülikoolini välja kõik-kõik-ühes keeles ehk siis venekeelset haridust potentsiaalis keskmises ja pikas perspektiivis enam üldse ei oleks. Kristen Michal, kes on Reformierakonda reformierakonnaks juhtivaid lampe, nagu öeldakse, põhjendas ka pikalt seda mõttekäiku aktuaalses kaameras ning seletas seda sellise klassikalise pseudoliberaalse Gambiidiga, et vajalik on Eestis, et kõikidel tema elanikel oleksid võrdsed võimalused maris Lauri ka üks juhtiv reformierakondlane, kirjutas nende blogis, et üks kohtumine ühe venelasega on ta viinud mõttele, et see on, see on just see, mida venelased tegelikult tahavadki, et nad oleksid paremad võimalused nende lastel ja, ja et ammu oleks aeg siis haridus teha eestikeelseks ja see on muidugi nagu ma ütlesin, pseudoliberalism absurdini viidud, ühtegi mulle tundub, et ühtegi nagu mõtet ei ole jätkunud, et Reformierakond lastel selle, selle, selle kampaania või selle loosungi esitamisel sellele, siis mida tähendab inimestele identiteet ja ka sellele, kuidas viimase aastaga kõik need viimaste aastate globaalsed kriisid on sisult tegelikult identne dieedikriisid ja kui lihtne on üles kihutada identiteedi konfliktide pinnal selliseid pingeid ja asju, mida, mida Eestis õnneks on olnud väga vähe ja mida me kõige rohkem kardame. Et tegemist on põhimõtteliselt noh, ma ei oska muud muuna kirjeldada seda reformierakondlikku mõtet, kui oksasaagi demonstratiivselt oksa saagimist selle oksa saagimist, millal me kõik ise istuma See on ju arusaadav, et Keskerakond on peamine Reformierakonna konkurent Tallinnas kohalikel valimistel. Ja nii nagu me oleme paljud aastat näinud, siis ju võitluses Keskerakonnaga sobib hästi väga hästi Vene kaart, et kui ei ole võimalik enam Keskerakonna süüdistada selles, et nad on võtnud ebaseaduslikke annetusi Venemaalt või teinud katseid selles osas. Kui nüüd peaks näiteks Mihhail Kõlvart saama Tallinna linnapea kandidaadiks, siis ma usun, et tulevad Ta uuesti päevakorrale süüdistused. Kui seda ei juhtu, siis on vaja mingit uut kaarti ja siis selline vastandumine, et lihtne vastandamine, et ju mida see sõnum ütleb ju, või mida see sõnum ütlemata jätab, on ju see, et kui te valite meitsiste ei pea valima keskerakonda või saate keskerakonnale vastukaalu ja Keskerakonna laste niimoodi mulje kui ennekõike erakonnast, kes igal juhul üritaks siis nüüd nii leevendada kodakondsusnõudeid leevendada haridusnõuded. Ja sellise poliitilise poliitilise, ma ei teagi, mis see õige sõna nüüd on, sellise konflikti loomine on ja siis on selge, et, et, et ma ei, ma ei teagi, kas nüüd reformierakond on mingit reaalset plaani sellega üldse kaasneb peale loosungi, mis unustatakse ilmselt pärast oktoobri valimisi. Jah, aga kust seda kindlasti ei unustata, on seesama venekeelne kogukond, kus ta ma hakkan, ma olen kindel, et hakkab ringi käima, mingi hakkab elama oma elu ringi käima sellise libauudisena, et riigil on plaanis peale peale nüüd gümnaasiumi tasandik 60 protsendi eestikeelse hariduse kehtestamisega ka rohkem kraane kinni keerata ja midagi head sellest. Ühesõnaga ei tule. Kuumal teemal, milleks on Tallinn ja Tallinna linnavalitsuse erinevad otsused sel nädalal ja probleemid, ütleme Keskerakonna otsus, et pigem siis ja Tallinna linnavalitsuse probleemid otsustest rääkides on selgeks saanud viimased Keskerakonna piirkondade esinumbrid, kesklinnas on selleks Mihhail Korb, minister nõmmel pandi samuti minister Mailis Repsi Ps, kes surus sealt välja kohalik kohaliku aktivisti endise Nõmme linnavalitsusjuhi Tiit teriku. See näitab sellist omapärast suhtumist keskerakonnas kohalikes aktivistidest, aga samas ka siis muidugi seda, kuivõrd tähtis on Tallinn selle partei jaoks ja kuivõrd tähtis on siis ka riigi tasandil. Juhtivate keskerakondlaste kõrge positsioon Tallinna valimistel. Peegeldab siis olukorda, kus Tallinn tänu enda, venekeelsele elanikkonnale on ajalooliselt riik riigis ning on selline kummaline olukord ka ka ütleme, Jüri Ratase peaministri ja Keskerakonna liidri vaatepunktist. Et tegemist on piirkonnaga, mis on tema enda poliitilise karjääri ja elu jaoks äärmiselt oluline ka meile üle endal sajaprotsendilist kontrolli ei ole, ilmselt ei saagi olema. Eriti kui peaks saama, nagu sa ka mainisid Andrus linnapea kandidaadiks. Mihhail Kõlvart, kellel on päris selgelt oma omaja otse suhe venekeelse valijaga. Kes on siis peamine valija, kes kellega kellega Keskerakond arvestada saab? Teine huvitav teema. Markeerimaks oli siis. Teenid teenetemärgi andmine Aleksei Semjonov üle, kes on Tallinna linnavolikogu liige, juhi MTÜ Inimõiguste teabekeskus, mida kaitsepolitsei on vähemalt viimased 12 aastat enda aastaraamatutes kirjeldanud kremli-meelse asutusena. Siin tegemist on lihtsalt süütuse presumptsiooni kahetsusväärse kaotsiminekuga Eestis seni, kuni neid inimesi pole süüdi mõistetud või, või, või, või muul moel tõestatud, et, et nad on, nad on kremli agendid, on nad lihtsalt eesti elanikud, Eesti kodanikud, kellel on teatud asjadele teised vaated ja see on meie riigis, peaks olema, on ja peaks olema täiesti normaalne. Kolmandaks võikski lühidalt rääkida sellest, kuidas Arvo Sarapuu abilinnapea ei suuda ennast eemale hoida prügiärist, millega tal on otseside huvide konflikt, mis ulatub siit, ma ei tea, kuhumaani on näha kõigile, mitte ainult Jüri Ratasele, tundub. Aga nimetan Tallinn, otsustanud hakata pakkuma Brigeeris konkurentsi Ragn seltsile. Ma saan aru? No see on jah, ma siia sõites mõtlesin just selle peale, et kas üks munitsipaalettevõtte tohiks nüüd hakata prügi vedama või mitte, ega ma ühtegi mõistlikku argumenti ei suutnud selle peale välja mõelda, et ei tohi hakata vedama. Peale selle, et Ragn-Sells on siin turul tegutsenud minu arust kauem, kui Eesti on olnud iseseisev ja on pikki aastaid nautinud üsna head positsiooni. Et nüüd on siis tekkinud Tallinna linnavõimuga konflikt, et et miks ma seda ütlen, et prügiäri iseenesest on ju senine äri, kus tegelikult selline vaba konkurentsi peaaegu puudub, et teatavasti on ju niiviisi, et iga kinnistuomanik peab sõlmima prügiveolepingu siis regulaarselt prügi viiakse ära, viiakse ära siis prügilatesse. Enamus Eesti prügist läheb Iru soojuselektrijaama kus on samuti olukord, kus see hind, mida, mille eest saab Iru soojuselektrijaama prügi ära anda ei ole mitteavalt turul kujuneb, vaid on riigi poolt määratud tänu sellele, et elektritarbijad maksavad Iru prügipõletusjaamale toetust. Et see on selline suletud süsteem, kus. Kõik ära määranud, et kui seal kusagil üldse mingi vaba konkurentsi ilme ilming on, siis kusagil seal vahel on veoettevõte, mis siis peab suutma enam-vähem arvestada avamaid, autode ja kulu ja meeste palgad enam-vähem niiviisi ära, et et sõlmitud lepingu aja jooksul hakkama saada ja, ja noh, kui juhtub ka nii, et ei saa hakkama, et siis on võimalik alati raha juurde küsida, et ma ütlen sulle põhjust, miks on probleem minu arvates probleem selle liigutusega, esiteks selline ideoloogiline, ütleme, turu turu solkimine või me oleme sellest palju rääkinud eri kontekstides, aga kui turgu ei ole? Hea küll, jah, seal subsiidiumi del baseeruv äri, aga teine põhjus on selles, et ja ma ei ole originaalne siin selle, minu enda mõtte, ma olen selle välja lugenud. Aga ma arvan, et see on päris realistlik sellistel juhtudel nagu ka mujal näiteks Tallinna Sadama ja muude selliste riigiettevõtetega on alati võimalus, et inimesed või poliitikud, kes need asjad nagu üles seavad, kokku panevad, need ettevõtted loovad mingil hetkel nad erastatakse, need inimesed, kes on selle loomise taga, on priviligeeritud positsioonis, et et realiseerida siis oma omandiks need asjad lõpuks ja mul on tõsine kartus, et Arvo Sarapuu pikem plaan ongi midagi sellelaadset, et alguses pakkuda munitsipaalteenust, aga mingil hetkel siis omada kontrolli selle üle. Päris väide oli ju selles, et prügiveoettevõte mis siin ei saagi aru, kas ta vahepeal tegutses või tegutseb siiamaani. Näiteks uus prügiveoettevõte on tihedalt Arvo Sarapuuga seotud, tõenäoliselt ta kuidagi oma varjatud osalus, sest ta võib omada seal märkimisväärset mõju ja see ettevõte on saanud oma lepinguid ja tegutsemisvõimalused tänu sellele või paljuski tänu sellele. Nemad seos selle sektoriga on dokumenteeritud, kas näitab seda või mitte, ta eitab seda ja noh, dokumenteeritud minu meelest on ikkagi kaudselt sõjal tööandjad sellega, kuidas ta on seotud nende ettevõtetega, et selge on, see ajab, kuid konflikt monteeritud huvide konflikt on ilmselgelt olemas. Nende huvide konflikti kahtlus on olemas ja, ja minu meelest nii suures omavalitsuses nagu Tallinn või tegelikult seda omavalitsuse suurus ei omagi tähtsust, et juhul, kui nii tõsised kahtlused, mida ei ole suudetud ümber lükata veenvalt, siis siis on probleem isegi mitte niivõrd see, et Tallinn nüüd talle kuuluva prügila kaudu on hakanud prügi vedama, vaid probleem on ikkagi see, et et abilinnapea jätkuvalt võimul ja teeb jätkuvalt otsuseid ja, ja see jäta küll nüüd mingit head muljet, et see on kahetsusväärne, minu meelest tuleks saanud ikkagi selgitas, et mida, mida võiks avalikkuse uskuma jääda, et, et lugupeetud abilinnapea ei ole kuidagi isiklikult seotud prügiäriga. Sa ei jäta head muljet ka peaminister ja Jüri Ratasest, kes on Keskerakonna liider, nagu me teame. Ma lihtsalt kordan ennast siin paar saadet tagasi. Mulle ütleme niimoodi, jutumärkides meeldis see mõttekäik, kus ta ütles, et ta ei saa peaministrina sekkuda linna asjadesse ning Keskerakonna juhina ei saa taga linna asjadesse sekkuda, sest et see mitteparteiline linnavalitsuseks, kuidas Dmitri portellinnas Keskerakonna täpse, et ja, ja, ja minu teaduskodanik Aas, Taavi Aas, kes praegu on tegelik linnapea, ju ju on ka Jüri Ratase favoriit siis järgmise linnapea kandidaadina. Et seos on otsene olemas, kusjuures sel juhul, kui sul on õigus ja Mihhail Kõlvart saab selleks, siis on veel üks hoop Ratase prestiižile partei sees, jaga võimule. Ma ma ei oleks nii kategooriline, sellepärast et lõppude lõpuks poliitika on ikkagi võitlus võimu nimel ja ja kui ühel hetkel partei otsustab, et Kõlvartile on rohkem šansse partei võimule luua, siis ei pea tingimata olema Ratase kaotus, poliitika, poliitikaan, poliitikute võitlus, kontrolli pärast, ilma igasuguse kompromissita, mida kunagi ei ole kunagi, ei ole kontrolli sul asjadele liiga palju. Aga Tallinna puhul on tõepoolest ju see, et ega Tallinna noh, meie hinnangut, kui me siin stuudios olles meie hinnangut Tallinnale määrab ikkagi Edgar Savisaar kõigi Savisaar ei ole enam ammu tegevlinnapea on sellest tõesti kõrvale tõrjutud, siis siis siis tema aparaat on ju alles need inimesed, kelle ta on määranud. Ja põhiline on ikkagi see moraalne vari, et meile tundub, et praegune linnavalitsus teeb kõik samas vaimus, mis on teinud Edgar Savisaare justkui, nagu mingit muudatust pole, seetõttu see maine on lihtsalt määritud siin, ma ei ole sellega nõus. Edgar Savisaar oli korruptiivne, nii palju kui me võime aru saada Tallinna linnavalitsust juhtides väidetavalt korruptiivsed. Ma räägin väidetavalt see, mis toimub pärast teda, on lihtsalt seesama korruptiivsus, mis elab oma elu ja millel Pole selles mõttes pistmist muutis mind savisaarega peale selle, et Savisaar kunagi võib-olla midagi algatas. Aga nüüd öelda, et Savisaar rikkus ära linnavalitsuse on, on, on vale ja seda, seda inimest teatud mõttes me no minu meelest fenoviseerime vales mõttes liiga kaugele. Lihtsalt on meil tekkinud linnavalitsuses situatsioon, kus korruptiivset korruptiivne praktika on võimalik ning keegi tundub, ei käi sellest üle. Nojah, et see negatiivne varjani olemas, et kas samas otsuses, mis me täna nägime, sel nädalal nägime, kus kus ühistupank ei saanud, on kaevanud kohtusse finantsinspektsiooni otsuse. Finantsinspektsiooni põhjendas seda, et nad Tallinna ühistupangale tegevusluba sellega, et Edgar Savisaar on kohtu all, noh, seal formaalne põhjus vist oli küll see, et et seal esitatud süüdistust, mida on ka pangalt keeruline finantsinspektsioonile esitada, aga jällegi Edgar Savisaare negatiivne vari mõjutab ka ka tegema linnavalitsuse hinnanguil meie hinnangut nende tegevusele. Olukorrast riigis. Et nüüd, siis ma saan aru, on meile kätte jõudnud see hetk, kus me räägime otsa koolist küll mõnevõrra hilinenud, aga minu meelest need probleemid, mis seal otsa koolis jätkuvalt kestavad tänu sellele, Aarne Saluveerdirektor mitte mitte tänu sellele, et Arne salapärane direktor, vaid minu meelest seetõttu, et on esile tõstetud terve hulk probleeme, aga kooli omanik haridusministeeriumil ei ole midagi teinud nende probleemide lahendamiseks. Peale selle, et ma on leidnud, et direktor on kehtinud õigesti. Et sel nädalal ju andis haridusminister Mailis Repsi intervjuu, kus ta küll ütles seda direktoril ei ole enam kuidagi täpne sõnastus on aga kunsti. Et tema ametiaeg selles koolis ei pruugi jääda kuigi pikaks, aga ometi on ta ametis edasi ja pole ka näha, et haridusministeerium kipuks teda välja vahetama. Miks ma sellest räägin? Või miks see minu jaoks see teema on? Oluline, ei ole mitte niivõrd selle nende süüdistuste pärast, et direktor oleks kuidagi autoritaarne või ta karjuks alluvate peale, mis on ka inetu. Aga, aga mis minu tegid väga murelikuks. Sa oled väitnud, et direktor on muutnud ühepoolselt töölepinguid? On sundinud oma alluvatele, ähvardas peale siis nõusolekut ja töölepingu muutmisega. Et minu meelest see on nüüd see koht, kus koos kooli omanik, eriti kooliomanikuna omavalitsus või riik ei peaks sellist juhtimiskultuuri mitte kuidagi taluma, sellepärast et töölepingu suhteid ja minu meelest on väga olulised, kus tuleks alati jälgida siis seda, et nii töövõtjad kui tööandjad oleksid võrdsed partnerid ja riigi- ja munitsipaalasutused peaksid, selles küsimuses on võimalik eeskuju. Et noh, võib-olla inimlikult isegi mõistan, et kusagil on mingisugune, noh, ma ei tea, mõne töötajaga väike eraettevõte kui seal juhtumisi on näiteks omaniku juhataja, kes ütleb alluvatele, et mina seda vabariigi aastapäeval mingiks riigipühaks ei pea, seda te peate ka teie tööle tulema ja siis ma saan aru, et kui on selline väikeettevõte, siis inimesed ei julge vastu hakata. Nad ei julge lisatasu küsida, nad julge enda eesõiguste eest seista. Ja võib-olla ka inimlikult on mõistetav, et kui on mingi väikeettevõte, kus iga tööpäeva, et lihtsalt siis tuleb iga ennast tellimuse täita aga mõttekäigust aru, aga, aga kui on ikkagi riigiasutus omavalitsusasutus siis töösuhetes peaks olema seal kõik asjad korraldada eeskujulikult. Kui asutuse juht seda ei ole, siis. Ma ei saa aru sellest, miks ta veel ametisse mina esiteks seda vahet ei, ei teekski lubakski teha, et eraettevõttes väikses eraettevõttes on mõeldav, ütleme, mingi seaduserikkumine ja näiteks puhkepäeva äravõtmine töötajalt, ma ei, ma ei näe, et see oleks ühelgi tingimusel õigustatav ja riigiettevõtetel oleksid mingi teine positsioon. Seda otsa kooli on väga raske muidugi kõrvalt kommenteerida, olles lugenud sisuliselt ainult ühe lehe sellist mis ta on siis uurivat kajastust Postimehes ilmunud pikad lood sellest, eks. Aga mul on tunne, et siin on konflikt, selline päris klassikaline konflikte erinevate prioriteetide erinevate väärtust erinevate oluliste asjade vahel. Ühelt poolt on selge, minu arvates see meie tänases koolisüsteemis on ja noh, ka laiemalt on väga oluline, see direktorid oleksid sõltumatud, ma tõmbaksin paralleeli siin mõnevõrra mõnes mõttes. Ma ei tea lehtede peatoimetajate ega võib-olla et tegemist on teatud mõttes jah, antud juhul riigiametnikuga, kes on haridusministeeriumi alluvuses, aga kui tal puudub sõltumatus koolielu korraldada, siis koolielus läheb midagi väga tõsist kaotsi ja kool ei ole lihtsalt üks järgmine. Noh, ma ei oska öelda, lihtsalt üks mingi ministeeriumi allasutus, vaid midagi hoopis hoopis olulisemate teistsugust, teiselt poolt loomulikult on oluline, et riik kaitseks kooli nii-öelda tagalat õpetajaid võimalikes konfliktides, sellistes nagu otsa koolist paistab olevat tekkinud. Et teine asi, mis on väga oluline loomulikult kui mitte veel olulisem on, on töökeskkond, mis on õpetajatele ja siis läbi läbi õpetajate töökeskkonnaga, siis õpilastel sama keskkond määrab sedasama keskkonna ja mingisugune kompromiss tuleb siin leida ja teatud mõttes ma tervitan valitsuse ütleme, Mailis Repsi ja antud juhul siis soovimatust kohe sellesse tülli sekkuda meedia survel mingi otsus ära teha, need on asjad, mis peavad lahenema poolte koostöös ja, ja, ja selline noh, välissurve ja otsuseni otsusega kiirustamine ma ei näe, et see oleks siin midagi head. Ilmselgelt on tegemist teemaga, kus õigus on mõlemal poolel ja ja noh, ütleme niimoodi kodanikualgatuse korras, lihtsalt direktori vallandamine ei ole ka midagi, mida peaks endale, mida saaks lubada endale riik luua selline pretsedent, eks, sest et teatud ulatuses tal on juhina õigus teha otsuseid seni, kuni ta seadust rikkuda, kuidas seadus rikub ja see on tõestatav, siis ta peaks lahkuma. Et loomulikult on ministeerium juhiga väga rahul, sellepärast et see põhiküsimus on ju peale juhtimisstiili, eks ole, sellest me ei taha rääkida, et see jääb sinna majja ja inimesed saavad ise hakkama, aga aga põhiküsimusega ju direktor sai suurepäraselt hakkama. Ministeerium leidis, et palka, palgafondi anname teile juurde ja sellest peavad õpetajad rohkem tööd tegema. Direktor täitis selle ülesande, et selles mõttes ta on teinud kõik nii nagu tema tööandja on tal ette näidata, selles mõttes on loomulik, et teda teda toetatakse, aga kõrvalt vaadates ikkagi ei saa seda heaks kiita sellist. Kui see on tõsi, et seal on ühepoolselt lepingut muudetud, siis sellist käitumist ei saa heaks kiita. See on väga halb paralleelpraktikaga, mis on tavalisem muidugi need kohaliku omavalitsuse valduses olevates koolides, kus ma saan aru, et direktor on tihti lihtsalt vallavalitsuse lükata ja tõmmata ja siin peaks olema koht, kus haridusministeeriumil kogu süsteem peaks sekkuma, ei hakka selle praktika kõrvaldama, kus direktorite võimalik vallavalitsuse poolt sealt lahti lasta, ma saan päevapealt, kui ei meeldi. No aga see on ometigi asutuse omaniku õigus, aga kool ei ole lihtsalt üks tavaline, seda ma tahtsingi öelda, koolis on vajalik, etame, pikk perspektiiv, järjepidevus ja muud sarnased asjad ja kui sa vahetad direktoreid nagu, ütleme ma tsiteerin siin Liisa, vabandust, Siiri Oviiri, eks ei saa olla niimoodi, et igal igaks jõuluks on uus direktor, kooli on, see ei ole päris päris, me tahame Eestis on koole, kus vallavalitsus on üsna brutaalselt vabanenud inimestest, kes on olnud meile vastukarva, et aga see on ka põhjus, miks ma suhtun teatava reservatsiooniga kogu sellesse teemasse, ma ei tunne selle kooli siseelu. Ei, ma ei julge midagi öelda. Aga direktoril peab olema teatav sõltumatus. Sorry. Jah, aga seadused on täitmiseks ja kui, kui rääkida veel kultuurist, siis ju tehingud väidavad, et Eestis on vähemalt kaks riigikooli kus näiteks koolijuhil jutt käib jõhvi riigigümnaasiumist, jutt käib siis Viljandi kutsekoolist, mille juht on muide pikka aega olnud endine poliitik Tarmo loodus kus koolidirektor on pannud oma töötajad valiku, et kas tahate töötada siin koolis aastate ametiühingusse ja tugevama õigusega jällegi on siis töötajad valinud endale ametikoha, et siis valinud õiguse ühineda. No siin selgelt riik on jätnud siis tegemata Ta oma kohuse täitnud oma kohusemis. Ma kujutan ette, et ametnike ametiühingusse kuulumine on iga iga kodaniku õigus, mida lihtsalt ei saa keelata. See on jällegi osakene sellest üldisest üldisest töökultuurist, mida, nagu ma juba täna olen juba kaks korda öelnud, on ma ütlen ühe korra veel, et riigi ja omavalitsusasutustes peaks olema eeskujul. Aga selle sügava mõttega me tänase saate lõpetame, täname kuulamast kuulasite olukorrast riigis, stuudios olid Andrus karna ja Ahto Lobjakas. Elage hästi. Olukorrast riigis.