Nutikas maailmas on raadio vaid ühe kliki kaugusel. Leia raadio, äpp, Google Play või App Store'ist. Te kuulete raadio kahte värske vabavärsse jagada. Lõpuks võib vist öelda tere kena kevadet, head raadio, kohe kuulajad. Enamus kinovärgiga mandariin on Haapsalust jälle tagasi pealinna veerenud, mõnel läheb veel veidi aega. Meil on täna stuudios filmikriitikud Ralf Sauter, Tre Emilie Toomela, tere ja mina maarjahinda alla. Tänases saates vaatame tagasi, mis kinovärgi väikese kevadise puhkajal puhkuse ajal kinodes toimus. Täpsemalt on arutluse all filmid Stefan Zweigi hüvasti Euroopa laveniir ehk edaspidi Gardens of the Galaxy Galaktika valvurid kaks ning värskematest filmidest käesolevast nädalast kinoekraanidel jooksev Noktorama. Nii, ja nüüd läheme esimese filmi juurde millegi täna on Stefan Zweigi hüvasti euroop. Tänase saate jooksul mõned filmid, inimesed saavad natuke koti ka, vähemalt minu poolt, aga ma arvan, et see on üks nendest filmidest, mis tänasest valikust mulle endale vähemalt kõige rohkem meeldis. Tegemist on siis saksa näitleja ja lavastaja Marie saaderi filmiga mis käsitleb tuntud kirjaniku Stefan Zweigi eksiili aastaid. Aust Austrias sündinud kirjanikul juudina oli ilmselgelt kibe käes, kui natsid oma tegevust alustasid ning tuli lahkuda kodumaalt ja kirjaniku jaoks. Ühelt poolt andis eksiili aastate jooksul reisi kogem saadud reisikogemused palju inspiratsiooni. Teiselt poolt jällegi oli raske olla kodumaalt eemal ja ilma juurteta kogu aeg liikumises hirmus ja ma arvan, et see film võtab päris hästi kokku seda, et millise emotsiooniga pidi kirjanik kosmoja noore abikaasaga toime tulema. Ma arvan, et selle filmi suur väärtus on see, et ta suudab ühendada sellist filosoofilist vaatepunkti esteetilise sellise ilusa väljapanekuga, et see film on hästi pilkupüüdev ja meeldiv vaadata. Ja lisaks sellele näitlejad on tõeliselt head, et peale siis peaosatäitja ja ma tooksin veel välja kindlasti Barbara Sukova, kes mängis siis kirjaniku endist abikaasat. Üllataval kombel oli kirjanik küll väga tun üks kirjanikest, kes oma eluajal juba väga-väga menukaks sai, aga samas kuigi ta püüdles mingil määral sellise filosoofilise sügavuse poole, siis oma elu eraelus oli ta väga selline stereotüüpne vanem meesterahvas, kes jättis oma kihvti ja intelligentse naise ja vahetas ta välja uuema mudeli vastu ja välisselleks oma sekretäri Siiri Oviirile seda filmi aitäh. Barbara su kava ehk siis selle, tema endise abikaasa, kes endiselt tema elus siiski figureerisid, toetas teda oli alati olemas ja aitas ka siis, kui oli probleeme uue naisega siis tema kohta ütles minu meelest joones kiik oma sirbi arvustuses väga tabavalt, et nagu Elo Tuglas kuubis, et väga kihvt võrdlus. Kvaliteetselt tehtud kell Ma olen mõneti vastakad tunded selle filmi suhtes, mis mängib natuke publiku ootustele vastu võib olla, et kuigi tegemist on eluloofilmiga või biograafilise filmiga väga kuulsast kirjanikust, siis tema sellist loomingulist külge või seda kirjutamise osa film nagu peaaegu tähele ei panegi punktis temaatiliselt NS kodust eemalolek ja, ja need pained, mis sellepärast tekivad. Ja filmi sisuline ülesehitus on ka selles mõttes. Ma arvan, et siin puudub selline üks läbiv narratiiv, et film on jaotatud siis eraldiseisvateks osadeks, mis üksteisega ei põrku, nii et ja filmi lõpuni ei suutnud mind veenda selle lahenduse sobivuses, ütleme nii, et mul tekkis mingi samastamise hetk, jäi puudu ja nagu miili. Ta oli nihuke suhteliselt stereotüüpiline vanamees, et, et võib-olla asi on selles, et mai lõpus tuleb Bukowski retrospektiiv sõpradesse mõtted juba tema peale välja, et et kui me nüüd seda filmi vaatasin, siis teatav kuivus aegsetelt filmist läbi, et mis segas mind nagu lõpuni nautivad seda, aga käsitlus on intellektuaalne. Ja teiseks väga rõõm on kuulda erinevaid keeli siin filmis. Et ma kujutan ette, et kui USA-s oleks valminud, kuidas nende puistajaks sentidega võiks räägitud sinna ja ta annab sihukse väga laiamõõtmega, tänu sellele siin on väga erinevad tegevuspaigad ja siis ühtlasi ka keelatud. Ta mõjub kuidagi toidvalt, ühesõnaga. Mulle meeldis see, et kuna see kirjanik ise on tegelikult saanud hästi palju kriitikat, et ta tegelikult ei oska kirjutada et ta on alati olnud selline filosoofia ja ajalookirjanduse McDonalds, et siis selles mõttes film tabas väga hästi, et see kirjanike ise siin tunnistas. Ta ei pea ennast kirjanduse suurkujuks ja tema looming ei olnud siin esikohal, vaid et see külm kuidagi andiski edasi seda, kuidas ta ikka kirjutab, et kus ta kirjeldab, ma ei tea selliseid päikeseküllaseid, aedu ja ja loodust ja, ja kuidagi selline nagu hästi kergesti söödav on, et eks seda endale kõvasti ette heidetud ja ma arvan, et see film oligi selline, nagu tema raamatuid oli, et võib-olla sellepärast mulle meeldis, aga, aga jah, et ma olen nõus, et et kui näiteks mul ei tule kirjaniku nimi hetkel meelde, aga üks tuntud kirjanik kritiseeris tema seda enesetapukirja ka ütles, et, et ta ikka päris ei usu kogu seda värki, et mida ta oma raamatutes kirjutab ja kirjade ka ei usu, et et nagu saigi ole nagu südamega asja juures, et et ma ei, ma ei tea, miks ta tegi selle, et võib-olla see film selles mõttes andis ka edasi seda, et me ei teagi. Eks omaette nüanss on veel siin see, et kuna ta on, oli tollal juba nii kuulus kirjanik, siis temalt oodati palju selliseid poliitilisi sõnavõtte, tahtis sellest kõigest nagu hoiduda. Et seal muidugi loob omaette konfliktid oma sees. Minu meelest väga tervitatav, et me ei näinud seda loomeprotsesse, vaid Me nägime inimeste ennastest kõige kohutavam, igavam asi on vaadata kinoekraanil, kuidas keegi kirjutab seda mõtteprotsessi ja siis kuulda neid sõnu, aga visuaalse poole pealt, mis mul on selle filmi juures veel tohutult meelde, sellise, et nagu Ralph maine Sodalise, Lenna avatud, lahtine ja nagu elusad. Enamikel seinadel ei olnud sellest dramaturgiliselt konkreetset algusele punkte, vaid nad nagu kuidagi algasid natukese juhusliku koha pealt ja lõppesid natukene juhusliku koha pealt, et nad andsid selle info edasi. Aga nad nagu ei sulgunud sellisteks dramaturgiliselt, eks väikesteks tükkideks ja see jättis nagu sellise natukene võib-olla kaootilise hästi mõnusa, värske ja, ja avatud mull. New Yorgi episood lõppeb lausa nagu poole lause pealt konkreetselt ära, nii et väga järske Ühesõnaga, märkimisväärne film, sellepärast ta tänasesse saatesse ka võtsime, kuigi oleks võib-olla ka värskemaid variante olnud. Valida. Aga soovitame vaadata Stefan Zweigi lugu, mida hakkame kuulama, ei tule küll teps mitte üldse sellest filmist Vaido pest teisest filmist, mille pealkiri on The last world ehk viimane sõna ja selleks on Arbakali Aniudei. Viimaks on ka meie kinodes linastuma Smiie Hansen löövi uus film lava Niia käest edaspidi, mis esilinastus 2016. aastal Berliini filmifestivalil ja teenis sealsamas ka Hanson level parima režissööri hõbekaru samuti filmi peaosalisele Isabel Perile parima naisosa auhinna. Ja beer kehastab selles filmis siis keskealist filosoofia jõudu Natalid, kelle mees jätab ta maha. Nende pojad on juba pesast välja lennanud ning Natali peab õppima siis elu üksi ja uuesti hindama ja nautima. Ma tean, et see film on hästi palju positiivset meediakaja juba saanud nii välismaal kui ka meil minu meelest Ekspressi filmikriitikute tabelis helide ka esimesel kohal. Aga kuidagi ma ei nautinud seda filmi, et Isabeli pere on muidugi suurepärane, et viimati nägime Eesti kinodes teda Ell filmis. Aga, aga siin selles mõttes stan samuti võrratu tema pärast seda filmi võib-olla tasub minna vaatama, aga muidugi see teemakäsitlus minu jaoks liiga nagu selliseks hajusaks. Et selline usutavus ja siirus ei kumanud sealt piisavalt läbi. Aga idee iseenesest filmil on aus, et filmi point oli siis selles, et et kui elu jätab sind ilma absoluutselt kõigest nii heast kui halvast et siis sa koged, sellist täielikku vabadust ja siin vabadus on väga raske kanda, et siin tõeline olemise talumatu kerguse film on see, et siin peategelane eks peab leppima sellega, et tema siis filosoofia õpikutele tahetakse anda sellist tulundusliku välimust rohkem ja muuta nende sisu kergemaks, aga kuna ta ei ole sellega nõus, siis kirjastaja otsustab nende uuesti trükist loobuda. See on selline esimene töö Ale kaotus siis sellele järgnev, et see, et, et tema mees teatab, et on leidnud uue kaaslase siin jällegi seda filmiga Siiri Oviirile. Ja uue kaaslase ja otsustanud lahkuda tema juurest. Jah, nagu ma juba mainisin, et lapsed on juba läinud. Ta jääbki üksi oma suurde ilusasse Trisse. Ja siis kolmas pauk on see, et kui tema ema, kes seni on tundunud tema jaoks selline tõeline kohustus ja koorem kuna emal on sageli näiteks paanikahäired ja erinevaid probleemid, et siis ta pidevalt helistab sellele ja kutsub kiirabi välja ja tuletõrjujaid ja erinevaid tegelasi ja ja korraldab parasjagu sega segadust. Aga kui, kui, kui ema enam ei ole, siis järsku peaosa täituda, taipab, et tegelikult selline tunne, et keegi sind vajab, oli ikkagi päris hea tunne. Ja selles mõttes filmi idee nagu kihvt. Ja kui see, no ma olen, nupud on nagu huvitavasse situatsiooni seatud, aga mulle tundus, et, et lõpu, mingeid selliseid uudseid ideid vaatajale ei pakutud, et see oli küll huvitav mõtiskleda nende küsimuste üle, aga, aga film otseselt ei aidanud seda teha. Mul on väga kahju, et Andrei ei ole praegu siin, sest ma sain aru, et talle edaspidi pigem meeldis väga hästi. Et ma väga tahaks ta argumente kuulata ja mis talle selle filmi juures meeldis, sest mina olen sinuga nõus, et ma nagu esiteks tabas mind selline hirm, et äkki ma olen harjunud sellise kinos domineeriva meil keisiga, et et selles stiilis filmidega, et sellepärast ma ei suutnud edaspidi võib-olla hinnata niipalju kui teised. Et ma pean ütlema, et selle filmi puhul jah, ma võin nagu teoorias tagantjärele mõtiskleda, et ta oli tegelikult tugev film, talisellele, head näitlejatööd, seal olid mingit huvitavat süžeekäigud kvaliteetne ja kõik nagu on tore ja kena, aga Me väga suures osas ei saanud aru selle filmi mingite käikude taga olevast motivatsioonist, et asjad justkui nagu juhtusid järjest üksteise järel ja Ma nagu ei jõudnud endaga eriti kuhugi, et selle selline üpriski vaevaline ja igav vaatamine kahjuks nagu see emotsioon on jäänud. Domineerima, ja kusjuures, kui vaadata mees, režissööride filme, kus üritatakse kuidagi psühholoogiliselt naist käsitleda või lahata, et siis Nad on sageli seal, on mingeid selliseid klišeesid ja stereotüüpe aga need on minu meelest huvitav nagu jälgida, sest kui sa tabad need ära, et siis on hoopis huvitav vaadata, et kas, miks ja kuidas need nagu avatakse, et mis nende taga on. Aga naisrežissööride Helmede puhul ma sageli tunnen, et ma nagu ei mõista seda motivatsiooni nende tegude taga, vaid ma ei suuda nende tegelastega samastuda. Ah jaa, see on huvitav, et sa mainisid seda, et nagu just, et see oli nagu naistegelase psühholoogia lahkamine minu jaoks ta lehti Aaseksuaalne siin filmis, et kuidagi kuigi mingitel hetkedel oli selliseid tiivseid noote, kus ühe või teise inimese vahel oleks võinud olla midagi rohkemat, et siis üleüldiselt minu jääks selline selliselt hästi universaalselt kuidagi seda inimlikkust ja võib-olla sellist hilist keskea kriisi lahkava filmina. Ja noh, kui rääkida filmi peaosatäitjast, kes kindlasti on selle linateose juures kõige selline olulisem ja kandvam jõud, et siis mul on tema näitlemise juures meeldib see, et ta Ma tean, et te kindlasti väga palju pingutas, et seda rolli selliselt täita, aga ta suudab seda nii muretult teha, et et see lõpptulemus on selline küllaltki loomulik ja, ja tema on siin hästi palju sellist ehedat prantslaslikud, mis mõjub kuidagi mõnusalt ja kohati ta on hästi nagu kirglik, aga teiselt poolt mingitel hetkedel, kus võib-olla mõni sellisest kehvemast puust inimene variseks kokku, et siis tema ikka laseb edasi. Ja lisaks temale ma selline teine oluline ekraan siin filmil oli see et see toodi küllalt palju sisse selliseid radikalismi ideid. Mainiti, et peategelane oli olnud oma elus neli aastat kommunist, nagu ta ise ütles. Rus soost räägiti, et et ma arvan, et see režissööri idee selliseid filosoofilisi mõtteid sisse tuua näiteks käsitleda ka seda, et, et mis on üldse autorlus, et siin peategelane satub siis ühe oma endise õpilase algatatud kirjanikke kommuuni kelle plaaniks on siis hakata raamatuid kirjastama ja üks oluline diskussioon on neil ka näiteks siis autorluse üle ehk siis neile kas loobuda oma raamatutele nime alla kirjutamast ja seal näiteks mõeldakse sel teemal, et kes juhul kui kui jätta oma nimi raamatule kirjutama, et et kes siis vähendab autoripositsiooni või vastupidi, toob ta täielikult tähelepanu keskmesse, sellepärast et me ikka ju tahaks teada raamatut endale soetada. Et kes selle kirjutas. Et jah, kokkuvõttes mulle tundub, et siin filmisel huvitavaid momente, aga, aga vähe. Igaks juhuks tagantjärele parandaks, et see, et see naisrežissööri naistegelaste ja naise vaatepunkti arutlemise juures ma ei absoluutselt pidanud silmas seksuaalsust kuidagi sellega seoses, vaid pigem jah, seda, mis sa nimetasid inimlike väärtuste all, sest naise perspektiivist. Aga ühesõnaga, et kui ma enne Dvaigi kohta ütlesin, et oli seal mõnusalt avatud ja lahtise elusa stiiliga, siis minu meelest edaspidi kuidagi natukene nagu vastupidi, et tal on seatud mingi selline dramaturgiline alguspunkt. Ja siis see film kestab mõne aja ja lõpeb ära. Et ta nagu mitte, et ma ütleksin, et iga lugu peab tegema kindlasti väga suuri dramaturgilisi ülestõuse mõjunasid läbi ja siis jõudma mingi hoopis teistsuguse tegelase juurde. Tegelase sisemine areng on niivõrd suur, et mitte, ma ütle seda, aga mulle ei tundunud, et edaspidi oleks ka üritanud sellest nagu samaks jäämist pildile tuua, et sa lihtsalt nagu oligi selline hästi lahtine film. Ta kuidagi lõppes ära või nagu ma ei osanud sellest väga paljud kaasa võtta. Jah, et see energia lõpus hajusid täitsa ära ja mulle ikka tundunud, et et filmid võiksid olla sellised, mis annavad sulle energiat, et nad annavad sulle energiat, et midagi oma elus teistmoodi teha või, või mõelda mingi asja üle rohkem või annavad inspiratsiooni, et hakata mingi kindla teema kohta rohkem uurima. Näiteks pärast selles haigi filmi vaatamist. Mul tekkis kohe tahtmine uuesti eilne maailm läbi lugeda ja mõelda nende teemade üle, millest seal filmis räägiti. Aga selle filmi puhul seda ei tekkinud, et, et see selline üks koondpunkt, kus filmi energia pihta hakkasid, tõesti hajus laiali ja ilmselt, et nendele inimestele, kes ise võib-olla olid vastavas meeleolus ja tahtsid ka enda elu üle juba niikuinii nendel teemadel järele mõelda, et siis neile võib-olla see film paremini, üritan mingit loogilist seletust leida, et miks miks nii paljudele kriitikutele meeldinud on. Lisaks sellele, et PR tõesti on suurepärane näitleja, aga, aga see ei tee seda filmi siiski ennast väga-väga heaks. Mulle tundub, et lisaks sellele filmile ka see arutelu sellest filmist hakkab lõpuks energiat ära võtma, nii et, et natukene energiat koguda, kuulame muusikat ja jällegi hoopis mitte arutluse all olnud Filmist edaspidi vaid sellisest filmist nagu Fifayer ehk päästik ja selleks on kriidens klir Bootheri Vaivali klants ruudel džungel. Eelmisel aastal tuli välja üks märulipõnevik kaid reisijal paga peaosas, mis ei saanud kõige palju tähelepanu ja see kandis nime pastell täi ja rääkis CIA agendist, kes ühe teise mehega siis püüab tabada pommitajat Pariisis, et seal toimub terve seeria plahvatus ja selle filmiga oli see probleem, et kuna Pariisis olid juba toimunud terrorirünnakut, siis selle linastamine vist lükati edasi osades riikidesse välja ei tulnudki. Tegelikult pastell täi, selle stsenaarium valmis juba enne, kui Pariisis need õudused toimusid. Ja nüüd on umbes sama lugu ka ühe teise ajaga palju korralikuma filmiga nimega Nokturaama prantsuse režissöörilt Bertrand panellalt kes ma filmis räägib siis noortest radikaalidest väga erinevatest noortest radikaalidest, kes samamoodi Pariisis. Toovad Pariisi väga ulatusliku terrori ja seejärel redutavad siis ühes kaubanduskeskuses seal. Kui ma enne olen siin eelmiste filmide puhul rääkinud ikka avatusest ja lahti sihise, nüüd me jõuame sellise suletud filmi juurde. Et Noktoraaman selline päike, põnevik. Selles mõttes, et ta on selline. Labürint D tekitav selline algus, sellel filmil. See film on kusjuures üsna pikk, nii et päris pikk algus, mis on nagu selline natukene linnapoeesia, ma ütleksin Pariisi linnas sellised nagu võib-olla viimase aja näidetest, Victoria oli Berliinis ja samamoodi ka mõlemas filmis sellised noortekambad ja kriminaalsed teemad, kuigi Victoria oli selles mõttes isegi natukene pehmem film kui nuturaama. Ja film minu meelest lõpus, kui nad sinna filmi teine pool on, siis konkreetselt nagu klaustrofoobia, et kui need noored sulguvad sinna kaubamajja, sest teise poole filmest me veedame hästi sellises suletud keskkonnas et ta muutub natukene selliseks laperdavaks, et aeg-ajalt sa film kasutab mingeid selliseid tagasivaateid, et jällegi nende noorte käitumist või sinna punkti, mida me selles filmis näeme sinna jõudmist kuidagi siis kirjeldada või avada. Aga lõpuks, et kuigi seal kriminaalse tegevuse tagant joonistub see kuri must käsi välja, kes justkui neid agiteeris kokku koondas, et siis natukene jääb ta selliselt kummaliselt lahtiseks, et lõppkokkuvõttes päris täpselt ei ole nagu aru saadud, kes nad olid ja mida miks nad tegid seda, mida nad tegid, nii nagu nad tegid. Jah, et kui mulle film küljelt selliselt nihilistlikult ja ma arvan, et see tunne, mille koht, mis ma nende tegelaste kohta ütleks, on see, et need tundusid hästi sellised nagu hüljatud tegelased. Mulle väga pakkus huvi, kuidas prantslased ise selle filmi vastu võtsid ja märkisin seda et hästi paljud prantsuse filmiblogid kiitsid filmi taevani, ütlesid, et see on tõesti suurepärane film, käsitleb nii fantastiliselt, nii tehnilise kui ka sisulise poole pealt sellist radikaalset lähenemist ühiskonnaelule aga samas täiesti vastanduvat, kõik sellised suuremad väljaanded, võeteks siga, roo ja, ja mõned teised testid, kes pani võib-olla nelja või kolme filmile, aga, aga näiteks Figaro s kirjutati, et et noh, mõned sellised suured teemad võiks ikkagi jätta suurtele lavastajatele teha ja, ja väga sellist positiivset vastukaja film sellistelt peavoolu väljaannetelt ei saanud ja ma arvan, et et kui kui vaadata seda blogide positi positiivset vastukaja, siis ilmselt viitab sellele, et et kellel hinges veel sellist radikalismi ja soovi midagi muud siis mässumeelsust, et eks neile läheb see film rohkem peale, aga samas sellised vanad kalad, kes on elus juba kõike näinud, enam väga millestki vahel ka ei hooli, pigem külma kõhuga, et siis nemad võtsid seda pilvi hoopis teistmoodi. Need kajastus. Sa eripärad, mis sa välja tõid, on tegelikult päris huvitavad, sellepärast et mina oleks just eeldanud, et mingid sellised traditsioon traditsioonilisemad institutsioonid suhtuvad sellesse filmi isegi kuidagi nagu pigem positiivselt, sest minu meelest see film takerdub natukene sellisesse lihtsasse moraali, et need noored justkui võitlevad mingi asja eest tähendab õigemini siis millegi vastu mitte eest. Aga samas, kui nad sinna kaubamajja jõuavad, et siis nendest tulevad sellised tõelised pealiskaudsed noored ostsid nagu välja, kes käivad seal ringe, võtavad endale kõike head ja paremat kokku, et nagu meil ei ole tegelikult seda mingit sellist sügavamat eesmärki, et nad lihtsalt. Lustivad jaburate asjadega ma natuke selle filmi kohta küll uurisin, režissöör Bertrand panello on tegelikult öelnud, et ta teadlikult just ei taha rääkida nende rauta motiividest, et see oli tema nagu selline valik. Maarja tõi sellest välja, et film ei keskendu sellele väga palju. Minul tekkis kaks paralleeli teiste filmidega, seda vaadates või, või kahe teise filmiga, kui ma nukk draamat vaatasin ja üks nendest on kasvansanti element, mis on noh pööraselt igav film, et on selles mõttes igaveseks meeldejäävalt iga film, et seal suurem osa filmist lihtsalt näed, kuidas noored jalutavad kooli koridorides ringi ja ja siis rohkem tegevust tuleb lõpupoole ja kas on see ainult element, oli siis omakorda inspireeritud Kalambaini koolitulistamisest omal ajal ja siin samamoodi siis alguses näidatakse palju neid noori siis tänavatel ringi liikumas, telefon ära viskamas selliseid väikseid asju tegemas ja siis nagu Maria ütles, teine pool toimub täielikult seal kaubanduskeskuses ja siis mulle tuli omakorda meelde tegelikult huvitaval kombel George Romero zombifilm, Surnute koidik, samamoodi ümberringi toimuvat õudust ajal inimesed kogunevad kaubanduskeskusesse lihtsalt lõbutsevad selle ümberringi siis maailm on nende tõesti hävimas. Ja mingi žanrifilmi maikad neil tegelikult juures küll, et mis mulle iseenesest peale läks ja mina olen selle filmi mõju tuli suuresti sellest, mis, mis nii-öelda noorte kohta juba välja toodud saiet, et teatud niisugune nagu kergus või nägu nagu hoolimatus või siinkohal ma tooks ka välja Larry Clarki filmid, et ma ei tea, kas, kas ratarentsistimine, pulli, kas noored planeerivad ühteteist, nord tappa ja nende suhtumine sellesse tarkadega mõrvad, et nad on kuidagi nii ükskõiksed ja neil on kuidagi kerge ja nad isegi ei saa aru nagu, et kõik nagu meeletult agressiivne vägivallategusid aegse antud filmi puhul tekkis kuidagi sama tunnet, et sellist süüa hobuse ja kõiges elama ikka kuidagi nii vähesin, et see Gregi hirmutas mind, tõi mingi siukse emotsionaalse Mingi emotsiooni minus välja iseenesest küll ja noh, iseenesest pane need kokku nuga sedasama elevant ja Surnute koidik siis tegelikult noh, see mõte sellest kuidagi nagu atraktiivne on vähemalt minu jaoks. Nad läksid nüüd ikka päris laiaks, ma ei tea, kas ma kõigi nendega Haakonnaga kasvanud santi filmid võib olla küll, aga ma siiski ütleks, et Noktoraamann natukene selline julgem kuidagi stiililt ja väljendusviisilt või ütleme, ekstravagantse sees ja kusjuures on eraldi välja tooma, et seal filmi lõpus mulle väga meeldis, et need sellised kordusvõtted, mida nad kasutasid, et me nägime mingeid hetke nagu korduses iga nurga pealt üks ja sama olukord niimoodi läbi elada. Muuseas, Maarja, ma mäletan, et sulle meeldivad viited žainingule, kas see tähendab, et kui teeb selle kaardiga, sõidab ringi seal kaubanduskeskustes kaameral liigutele järele, et selline disainiga lähtice Homaas. Võib-olla seda filmi on siis valesti reklaamitud, et selles mõttes ta on hästi palju saanud just tähelepanu selles plaanis, et ta on poliitiline film ja radikaalne käsitleb sellist terroriteemat ja režissöör panello on ju ise selliste sõnavõttudega esinenud. Aga kokkuvõttes, kui ma kuulasin siin Relby juttu, et siis ma mõtlesin selle üle, et siis noppis film sellisest väikestest kärbeste jumalatest, kes on nagu keda iseloomustab selline lapselik julmus, nii et me ise ei saagi aru, kui vastikud nad on ja mida nad. Teevad seal minu meelest oled sa nagunii väga poliitiline, silmad on jumala erinevad, nooreda lihtsalt töötavad koos teha midagi koledat, siis lõbutsevad lihtsalt kaubamajas ja minu arust siinkohal see lõbutsemise oli väga surnutega. Me ikkagi eeldame, et neil on mingi poliitiline või muu sotsiaalkriitiline mõnuga seda teevad, aga vot see ongi, et, et kuna me nagu ei näe seda, et siis sa jätab koos selle kaubamajas selle loo lõppemisega kuidagi väga sellise pealiskaudse mulje. Ei, seda küll jah. Aga see on omapärane lähenemine. Et ühesõnaga, mina ei soovita seda filmi, ütlen ausalt, ära. Enne ajaraiskamine. Minge vaadake paremini, Stefan Zweigi. Küll aga sellest filmist muusikat kuulamiseks leiab üsna palju. Meie võtame kuulamisele blondi kolmi. Läbi Harry ja minu elu armastus, ma lihtsalt pidin seda ütlema välja kõigile kuulajatele. Paar aastat tagasi tuli välja selline üllatavalt värskendav koomiksifilm nimega Galaktika valvurid ja mul on üks väga hea võrdlus, mille ma san tuua. Kui ma seda nägin, siis see oli nagu minna kohtingule tüdrukuga, kellest väga palju ei tea ja siis avastad, et talle meeldivad kõik need samad laulud, mis olla ja tal on sama huumorimeel. Ja siis õhtul lähed magavad. Lahe. Ja nüüd välja on tulnud Galaktika valvurid kaks samamoodi selle kirjutanud ja lavastanud on siis see, mis on, kes tuleb tegelikult üldse žanrifilmide maailmast tegelikult päris jälgida ja pervo žanrifilmide maailmast ja Marvel tegi sellega täistabamuse, sest seemscani selline kiiks on just see, mis kordendusete Galaxy maailma nii võluvaks teeb. Justkui eristab selle siis ülejäänud sellest Marveli kinouniversumist ja teises otsas siis kohtume juba tuttavate tegelastega, nende seas Vahva Rocket, Raccoon ja biturkwell, viimane siis kohtub siin teises osas oma isaga. Perekond on just selline keskne teema siis galaktika valvurite teises osas, teine suurepärane kohting veneaegse kolmandat ootama, isiklikult. Jaa, mulle ka väga meeldis mulle isegi natuke piinlik, sellepärast enne selle filmi väljatulekut anti välja juba selle soundtrack ja selleks hetkeks, kui ma kinosaali jõudsin, siis ma olin selle soundtrack'i jõudnud juba ribadeks kuulata Spotifys et tõeliselt peeglis selle muusika ja ma olen senimaani seda, miks üks ja kahte väga palju kuulanud ja see on kindlasti suur pluss sellele filmile. Teine tugevustele filmil on selle meelelahutuslikus testis, kuhu saad sisse sukelduda. Kogu selle kiltiblesi oli mõnus ja, ja lihtsalt vaadata seda selleks, et mingit toredat filmi vaadata ja hea tuju endale tekitada ja noh, eks kuva nüüd võtan seda filmi ratsionaalselt, siis ma muidugi näen, et, et see ei ole maailma parim linateos ja kindlasti ei lähe see filmiajalugu kui mingisuguste uudsete lähenemisviiside poolest. Aga. Esile Tiidelgis ütleb pidevalt kruut, siis teenib selle eest miljoneid. Võib-olla seal lindistati üldsegi siis ühe korra ja siis hiljem sedasama, aga miljonid ikka jooksid ja no tõesti ütlema, et hitimeistri elu ei ole lihtne, aga režissöörina see hästi välja tulnud ja ja no kurat töötab noh, midagi teha. Ma olen ka nii, et mul juba see muusika loob sideme nende kahe filmiga, et noh, teises osas on ka Flitvad mäkke kätt Stephens mängib rumaluse kätiimsid Hiprodutšelon männu lemmikalbumite hulgas üldse, et ma olen ka niisugune 60.-te 70.-te muusika fänn ja mulle tundub, et Galaktika valvurid siis isegi on natuke populariseerinud nüüd seda vanamuusika kasutamist Hollywoodi filmides ja noh, teine osa on minu autistist netituttav, küsis mult, et kuidas see oli ja ma saatsin talle vastuseks kaks sõna, energiline ja täielik ja need olidki minu reaktsioon sellele filmile ja huvitav on see, et ma olen hästi suur digitaalefektid nagu vastane või tihtilugu nad häirivad mind, siin filmis on neid ikka väga palju, siin vist ma arvan, pole ühtegi kaadrit, kes ei oleks nagu Teete ainult, kui seda filmi vaadata, ilma nende efektide roheliselt täitsa hästi koolitatud ja käsitsi midagi kergi. Aga siin kuidagi tead, ma vaatasin Joshile ka seda filmi, Frankensteini kompleksegi järmadel toora ütles, et tegelikult noh, et see ei ole nii päriselt, et mingi arvuti loob need pillid, et tegelikult need on inimesed, kes töötavad nagu kogu oma ihu ja hingega, et need ilusad pildid luua ja siin tekkis tunne, et kuidagi inimesed on tõesti koos töötanud ja vaeva näinud, et nad tõeliselt ilusat maalilised pildid luua kosmosest ja väga värviküllast kaunist kosmosest ja mõned stseenid vates avastseen, kus see beebikuju tantsib ja mulle nii meeldis ka see, kui seal actionit tähelepanu läks eemale. Kõik fookus oli sellel beibi krüptile, siis nagu näed, taustal neid tegelasi selle monstrumiga võitlemas. Jäise nunnumeetri kindlasti põhjas. Siin on mõned hästi lahedalt tehtud stseenide iseenesest lugu püsib ka hästi koos, sest see perekonna teema on, puudutab kõiki neid tegelased, biitlik, võldama, kohtub oma isaga siis Camural on teema oma õega ja traksis samamoodi, meenutab enda naist ja last, nii et see on selline läbi teema siin filmis ja kohati võib-olla siin minnakse sentimentaalsus natuke liiga palju, et see keskkonna natuke kippus võib-olla venima ja noh, ma juba aimasin ette, mis lõpus saab saama, hakkab siis seoses krosseli tegelasega, kes mängib siis kulli isa, aga väga super nauditav film. Jaa, jaa. Kuidagi noh, nagu ma ütlesin, ma olen sihukeste Fanssile heri efekti rohkete olivad ja teatava allergiaga siin kuidagi nagu see kõik töötas väga lõbusasti. Õhinal kinni. Avaldas äsja ütlesin tegelikult seda öelde natuke tõsist juttu ka. Et Marveli ültse kommiks filmid on tavaliselt ägedad, sellepärast et neil on nagu mingi müüt, mida nad räägivad ja selline nagu olid siin stoori ja ja noh, üldse näiteks romantika, romantiline, sellepärast seal on mingid unistused ja, ja mõtted, mis kunagi nagu täiesti ei täitu. Aga selle filmi puhul natuke juhtub see, et esimeses osas luuakse see müüt, et on kuskil selline superema aasta ema film Siiri Oviirile ja siis teises osas see müüt kuidagi nagu räägitakse ja me kohtumegi selle müüdiga mingi tuusbegist isa, kes tahab oma lolle plaani täita, et noh, see veits oli selline nagu pettumust valmistav, aga samas selles filmis kõik ülejäänud oli pigem selline emotsionaalses mõttes väga kihvt, siis võib-olla see nii palju ei häirinudki. Aga, aga jah, kui mingil hetkel pärast kogu seda virvarri nagu planeedile maa tagasi tulla, et siis müüdi puudumine ja ja selline nagu lahtimõtestamine. Lõpuks. Jah, need ei tulnud kasuks sellele. Kuidagi nende tegelaste lahtimõtestamine töötab hästi, et noh, esimeses filmis me tutvusime nende tegelastega teises kuidagi saame paremini aru, mis neid tiksuma paneb, et ma iseenesest saan aru, et kui palju ta on kõrvuni armunud ka moorast kuidagi aidata ei saa seda armastust kätte või seda väljendada ka suuresti tänu sellele, et tal ei ole olnud oma bioloogiliste vanematega lähedasi suhteid, nagu ta on, oru on üles kasvanud ja kasvatatud seonduvalt. Lisaks sellele, et see naisterahvas pidevalt väidab, et ta ei ole huvitatud temast Ja muide, siinkohal üks asi, mis mind tegelikult natuke häiris, filmi puhul oli see, et siin minnakse väga lamedad naljadega natuke kaugele, et siin ei ole möödaminnes naljadega nagu konkreetsed väiksed stseenid, mis nagu üles ehitatud sellele oleks hüsteeriliselt naljakaks naljakad vabandust ja huumorist, ei nagu ei olnud päris see, nagu need asjad ei olnud nagu väga head minu meelest ja Trakkisin seal natuke rohkem ekraaniaega ja, ja tema hoiak ja iseloom natuke aktsiate vastu, ausalt öeldes. Et noh, ei ole nii, Fanning ei oleks võib-olla tahtnud, aga. Energiline, täielik ja need kaks sõna, mis, mis mind, neid nagu. Jaa, ei, väga-väga entusiastlik linateos ja mulle väga meeldis ka see, et siin nii paljud erinevad tegelased olid lahti harutatud? Jaa jaa, jah, ühesõnaga kuulame täna sellest filmist muusikat ka, aga jah, väga soovitan seda filmi vaadata. Selline sai tänane saade, mida jääb lõpetama Lukinclassi lugu, brändi jorafain Köl äsja arutlusel olnud filmest Galaktika valvurid kaks. Kui ilmataat annab, siis tahavad mandariinid suvekuudel ennast randa pikali visata, et talve jooksul tohletunud koorele veidi küpsemad jumet saada. Seega on meil jäänud veel kolm püha päeva, et teile kinonõu jagada. Suvel soovitame teilgi kinosaali jahedusest välja päikese kätte minna ja kui juba raadio kaks annab, siis sügisest oleme taaskord eetrist tagasi küpsemad ja mahlasemad kui kunagi varem. Seniks aga veel kolm saadet, siis tavapärasel ajal ehk pühapäeva õhtul kell viis Raadio kahe eetrisse ja kohtume seega siis tund aega vähem kui nädala pärast.