Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Esimene mai seostub suurele osale progressiivsust maailmast rahvusvahelise töölise rahvapühana. Kuigi meil on selle püha varjus haiget tehtud, peidab töövõtjatele pühendatud päev põhimõtteliselt ka helgemat sõnumit. Sellel päeval muutuvad asjade tegijaid ja teenustepakkujad nähtavaks ning lippude alla kogunedest tajutakse rahvamassis ka mõju olemasolu. Paraku meelitab võim kohale võimujäänuseid ja nii on töölisi lisaks fabrikantidele ekspluateerinud lugematud poliitikud. Seetõttu on mai paraad oma mageda populismi ebameeldiv ajaloolise kogemusega nähtus ja sellisena pigem rikub toreda kevadise päeva ära. Aga järsku saab veel midagi muuta. Järsku õnnestub maikuu esimene päev kuulutada tööliste pühaks, aga seekord mitte Expluateerijate vastu väljaastumiseks vaid kodanikku õiglase palgatähtpäevana. Jutt käib automatiseerimise tulemusel tööst vabanemise tõttu tööle jäänute kasume ümberjagamisest, nendega Kell enam tööd ei ole. Neid inimesi on igal töökoha omanikul vaja kui toodetud asjade ja pakutud teenuste kasutajaid. Varem või hiljem peaks suurem osa töödest olema ju masinate teha ja kui soovita majanduse kokkukukkumist tuleb masinad maksustada. Sama soovitas hiljuti inimestest rikkaim Bill Gates, kes peaks olema üks automatiseerimise laine põhjustaja. Kui traditsioonilisel maiparaadil on lippudele sakslaste Karl Marxi ja Friedrich Engels'i portreed siis tulevikus Lagudel kohatavastmanteist sakslast, sest 2009. aastal kutsusid kolm saksa alamate üles nendega ühte meelt olijatel koguneda esimesel mail lämberg platsi metroo juures miitingule, et kuulutada möödujatele kodanikupalga vajadust. Mõni aasta hiljem liitus ideega Euroopa Liidu kodanikealgatuse initsiatiivgrupp. Sedalaadi organisatoorne mehhanism võimaldab Euroopa komisjonile teha ettepanekuid üleeuroopaliseks poliitikat. Eks vaja oleks koguda miljon pooldavat allkirja vähemalt. Veerandis liikmesriikidest vastavalt etteantud jaotusele. Sel moel välistatakse mõne riigi alamate domineeriv roll ja seejärel muutub algatuskomisjoni tööprotsessi sisendiks mis võibki lõppeda dekreidina. Paraku pole seni suudetud piisavat allkirjade normi täis saada kuigi iga aastaga on ideega liitujate arv reipalt kasvanud. Ühtlasi tugevneb masinate võidukäigu võimalike tagajärgedega arvestamise vajadus sest ühel hetkel on vaja leida viis, kuidas tööga hõivatute sõltumata oleks kõikidel kodanikel olemas võimalused majanduses osalemiseks. Soomlased katsetavad paari 1000 juhuslikult valitud 25 kuni 58 aastase töötu kodanikuga kahe aasta jooksul, kuidas 560 eurot kuus nende ja ülejäänud maaelanike elu mõjutab. Sissetulek jääb alles ka siis, kui nad tööle lähevad. Viimane on oluline detailsust, üha enam räägitakse töökindlustamise asemel. Tööhõive tagamisest eksootilisest olla palgatud ükskõik kui lühikeseks perioodiks. Sama asja katsetav natukene teistmoodi korraldatuna on käsil ka Hollandis, kus palganumbriks on 970 eurot. Kasutajate seas on ka mõned maakonnad. Itaalia Šotimaal, Kanadas ja võimalik, et ka ühinenud kuningriigis. Šveitslased hääletasid hiljuti sama teemat riikliku poliitika osana ja seekord jäi üleüldise enam kui 2300 euro väärtuses kodanikupalga otsust tegemata. Aga teemaarendust sellega ei lõppenud. Idee pooldajad peavad kodanikupalka sotsiaalhoolekandest eelistate maks, kuna on lihtne ja samas õiglasema olukorras kui automatiseerimine. Jätab üha rohkem töövõimelisi ja heade oskustega inimesi töötuks. Ide vastaseid segab aga mõte tänase majanduse suutmatusest taoliseks raha eralduseks ning lisaks kartus, et sel moel Piisava sissetuleku saamine ajab inimesed töölt eemale. Kardetavalt kujuneb ülemineku periood keeruliseks ning toob esile. Sotsiaalseid pingeid, mida loodetavasti lahendatakse barrikaadi tasemel marssides näiteks mai alguses, kodanikupalgaparaadi.