Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port möödunud reedel Vancouveris toimunud Teed konverentsi Lavas Ilon mask pikas lava intervjuus oma maailmapilti ning rääkis käimasolevatest, projektidest. Maailmapildi puhul on kindlasti huvitav teada, mis ajab teda kõikide maiste projektide kõrval mõtlema lisaks veel siis kosmosevallutamisele näiteks reisimisele turistina, ümber kuu või siis pikema eesmärgina kavandama tutvumisretke Marsile. Vastus võib tunduda mõnele inimesele. Kurvastav, vähemalt nendele, kes loodavad nutikalt ettevõtjast inimkonna päästjat. Püüa olla kelleltki päästja, püüan lihtsalt mõtelda tulevikule. Et mitte olla kurb, täpsustab Ilon oma mõttemaailma jätkates, et sul peab hommikul ärgates olema põhjuseid elamiseks. Ning lisas, et kui tuleb ikka ei paku võimalust olla kusagil seal tähtede vahel olla multiplanetaarne liik, siis see oleks uskumatult masendav. Lõbuks panustanud informeerida, kui olukord olevikus, vaid hajutavast tulevikus peaks muutuma pööraselt arulagedaks. Viimane polegi lootusetu võimalus. Näiteks võivad linnad muutuda ja teiseneda tehnoloogia abil hiigelorganism. Muideks, millel või siis kellel võivad esineda isiklikud psüühilised probleemid. Olgu täpsustatud, et vaimse maailma probleemid on linnal, mitte selle asukatel. Samas ei jää elanikel kuigi palju valikuid olla paremas seisus, kui elukeskkond muutub meeletuks. Nutikaks muutvate linnade teemat käsitles Bostonis asuva eetika ja tärkavate tehnoloogiate Instituudi tehnoloogiadirektor massellorryneesi. Hetkel kujutavad linnad üksikutel tehniliste süsteemide kollektsiooni, neist igalt püütakse vastavalt vajadusele käituda ja selles protsessis sünnib informatsiooni, millega siis need üksused omavahel mingil määral arvestavad. Sel moel sünnib osaline teadvusega fragmenteeritud tõenäoliselt ainukeseks erandiks, mille puhul täna võib märgata linna elus sujuva ning iseseisva mõtlemise tärkamist leiab aset tõsise ohuolukorras näiteks terrorisündmuse puhul. Siis kasvab lugematutest kaameratest. Anduritest töötsüklitest ja muudest linnategevustest kogunevast infost koordineeritud tegutsemine tärkab teadvus sellest, kes kus parajasti asub, jagus ning miks midagi juhtub või siis ei juhtu. Kõik linateenistused teenindavad ühte terviklikku, kõrgendatud julgeoleku eesmärki. Ja põhimõtteliselt räägitaksegi tänapäeva linnu arvestades kahte peamist otstarvet, need on autod ja julgeolek. Ülaltoodud julgeolekuintsidendi, nagu terrorismi või selle tõsise riskireaktsiooni kõrval võib sarnast terviklikkusele püüdlevad süsteemi kui terviku toimimisest sündivat kavandatud käitumist märgata seoses liikluse korraldamisega. Seega võib tänaste linnade seisundit karikeerida peamiselt hirmule reageerima miniatuurse ajuga. Järelikult vähemalt mingisugused refleksid on enam-vähem kõikides suurtes linnades olemas. Aga modern aeg lisab linnadesse tasahilju närvisüsteemi elemente. Juurde nendeks on andmeside kaudu pidevalt keskkonnaga ühenduses olevad inimesed. Linnadesse lisatakse ka olustiku jälgijaid, andureid, millega juhil Takse linnud energeetikat, valgustust, üldist ainevahetust, joogivest, kanalisatsiooni sellel teel, muutuvadki linad üha keerulisemateks infot vahetatakse kohanevateks süsteemideks, milledest tärkavad omalaadsed, taju, nähtused ning reaktsioonid keskkonna muutustele. Aga ka omad mõtted, mis on seotud plaanide ja kavatsustega. Linnades hakkavad ärkama iseloomu ja psühholoogia väljendused. Need iseteadvad reaktsioonid ei ole enam allutatud pelgalt autode sujuvalt juhtimisele võimeline valivale eneseisolatsiooni terrorirünnaku puhul. Selline linn mõtleb. Suuremas plaanis see valib, mida millalgi teeb ning miks esialgse lootuse järgi peaks siis selles kõiges olema oma roll ka linnakodanikel ja nende tegevustes. Aga teate ju küll, millised. Inimesed on, näiteks kipuvad inimesed tehnilist mõistust proovile panema, nagu juhtus eelmisel nädalal Californias ühel tänaval patrullima. Turvarobotiga, mida ründas purjus mees? Varasemalt on teada juhuseid, milles kaubamajas laste rõõmuks Ülisõbralikku ja viisakat robotitasusid lapsed mängimise asemel hoopiski kiusama ning isejuhtivate autode loojaid hirmutab perspektiiv, et nii jalakäijad kui autojuhid hakkavad robotautodele kimbutamise eesmärgil pettemanöövreid tegema. Ühesõnaga, kui linnal kujuneb iseseisev mõistus, asub hulk kodanikke seda oma meelelahutuseks vaevama. Ja millised ideid tärkab siis sellisel linnal? Hommikul ärgates tal kurb meel ei oleks.