Tere, head õhtut, Jassi kuulajad. Tänase saate külaline on kitarrist ja helilooja Mart Soo, kes võitis tänavuse Danske džässiauhinna, mis on arvatavasti suurim tunnustus meie džässmuusikutele ja need auhinnad jagati juba üheteistkümnendat korda. Palju õnne sulle, Mart, suur tänu. Tõepoolest, häid muusikuid on Eestis nii väga palju, et tegelikult oleks arvanud. Sinu järg jõuab veidi varem ette, aga eks tihtipeale natukene oleneb ka žüriis või publiku arvamusest või kuidas parajasti ilm on, et kas bänd on aktiivne, kas smart tsoon pildil või mitte, aga kuna sa oled nii tagasihoidlik olnud, siis nii see on, et ja antakse see auhind kolme viimase aasta tegevuse eest. Aga kuna me ei ole sinuga pikalt rääkinud, siis me ikkagi teeksime väikese ülevaate sinu muusikuteest loojad eest ja mis sobiks veel paremini seda ilmestama, kui sinu heliplaadi nimi, kulg ja kuuleksime sealt ühe killukese muusikat ja siis räägiksime lähemalt. Alguste algus kust need esimesed helid kõrva kostusid ja kuidas kitarr sinuni jõudis? Kitarr kingiti sünnipäevaks, kunagi ma isegi ei mäleta, kes selle kinkis ja see seisis päris tükk aega lihtsalt niisama. Aga sellises õrnas teismelise eas olid seal sellised sõbrad ümberringi, kes mängisid bändi teise, see kuidagi tekitas ka huvi, et mis muusika siis on ja kuidas see käib ja ja siis kolm tuuri selgeks said. Kolm tuuri said isegi hiljem selgeks, et ma arvan, et see kuna punk oli siis hästi moes, siis see käis umbes niimoodi akustilisele kitarrile pandi helipea siis helipeast läks, juhe ma ei hakkaks 103 makki, lindistusnivoo keerati põhja ja siis sai seal siukse mõnusa fussi saundi kohane, et siis sai nagu juba siukse tõsise roki feeling'u tuurid olid isegi hiljem, et alguses oli ikkagi see saund ja siuke kärts mürts oli olulisem. Nii et emotsioone see andis, kas need olid sinu keskkooli poisid või olid mingid muud kaaslased? Jah, keskkoolis Tallinna kümnendas keskkoolis oli kõva tegija, oli generaator, emme, Hendrik Sal-Saller iga eesotsas ja ja siis me seal isegi pärast kooli Me natukene üritasime Hendrikuga teha midagi Ayron Meideni laadset, et aga kontserdi nii, mina selle bändiga isegi enam ei jõudnud, et mind juba nagu hakkas siis kuidagi džässrokk huvitama, kui kogu aeg nagu huvid muutusid suhteliselt kiiresti. Ja auhindade jagamisel sa mainisid, et see on vist küll esimene punkkitarrist kestab džässiauhinna. Aga see džässrokk oli seal mõni kitarrist, kes sind vaimustas. Absoluutselt ikkagi tolleaegsed lemmikud olid, ma ei tea, kust ma selle võtsin, et sõitsime kuhugi klassiekskursioonile, vist oli kaheksas või 708. või üheksas klass, et sundisin oma klassivendi kuulama Chersbeki vaiedyt, ütlesin, et see on tase, kuulake samal ajal oli muidugi ABBA ja Boney M oli moes, aga ma ei tea, kust ma selle võtsin, et et see hea on ja tegelikult see on võib-olla üks plaat, mis mind ikkagi on saatnud terve elu. Ja siis muidugi väga oluline plaat oli maha vis Nookestra invermaating, Freim minu jaoks, mis seal nagu keskkoolis, et kui juba natukene teised muusikud, stiilid hakkasid huvitama, siis see tundus väga põnev, et mitte midagi aru ei saa, mis seal toimub, aga, aga jube huvitav oli. Aga lõpuks hakkasid ka aru saama, et kas kohe pärast keskkooli tulid muusikaga Kooli, või kõigepealt ma sain aru, ma käisin küll otsa koolis ettevalmistuskursustel ja siis ma sain aru, et tegelikult ma ei tea mitte midagi ja ma pean ise väga kõvasti veel vaeva nägema. Ja siis selleks, et mitte sõjaväe, kui minna Vene armeesse, siis ma veel seal käisin ühe aasta õppisin kinomehaanikuks ja sest ma avastasin, et kinomehaanik olles on võimalik väga edukalt tagaruumis kitarri harjutada, sel ajal, kui film jookseb Täiesti nagu hea leid sulle ja kes õpetajaks sai siis otsa koolis? Otsa koolis oli minu õpetaja Riho Lilje. Natuke puutusin kokku ka Tiit Paulusega, kes mingil perioodil Riho tasandas. Siis olid väga olulised inimesed veel Tiit Kikas, kelle juures ma käisin klassikalise kitarritunnis enne otsa, koolidel. Aga Fušini kitarriõpikust, tüüde seal Puhkimas ja siis muidugi Ants laik oli ülioluline inimene minu jaoks. Aga kas ta oli siis muusikakooli ajal, kui juba jõudsid tunnetusüksust hakata tegema või kes selle mõtte peale üldse tuli? Mina olin otsa kooli teisel kursusel 1988, kui me tegelikult see kasvas mingisugustest veidratest jämmidest välja, et käisime lohul jämmimas ja seal oli oli selliseid muusikuid isegi üle Nõukogude Liidu, ma mäletan, oli Peterburist ja, ja ka mujalt ja siis Lihtsalt jammi käigus tekkisid kolleegid, kes mõtlesid samamoodi. Jah, ja seal me kuidagi Rivolaasiga seal. Ja Mart süda ka meil hakkas see asi huvi pakkuma, nii et ühel hetkel me otsustasime, et me teeme ansambli ja siis võtsime veel kampa Eduard akuulini ja Arno arr, kui oli meil esimene trummar, need 88. aasta sügisel oli meie esimene kontsert Glehni lossis. Väga uhke kähmani kuulas ka. Uskumatu küll, meie esimesel kontserdil oli umbes 100 inimest, mis oli tol ajal täiesti uskumatu. Sinna eriti rohkem vist ei mahugi. Mina mäletan nendest aegadest, kui tunnetusüksus tegi väga põnevaid asju siin, raadio stuudios ja oli ka külalisi kaugemalt ja lähemalt aastate jooksul erinevaid, kes tunnetusüksusega ilmselt musitseerisime. Meenub sulle. Kalle Laar oli üks, Kalle on ka muidugi üks selline inimene, kes kohutavalt palju avardas muusikalist silmaringi, sellepärast et kui ta, ta käis mitu korda ja esimene kord, kui ta tuli siia, ta sai aru siin Nõukogude Liidu ajal, et tegelikult me ei tea üldse mitte midagi, mis mujal maailmas toimub ja järgmine kord, kui ta tuli, siis mäletan, et ta tõi suure paki kas ette ja siis jagas meie vahel ära ja kõik, et seal oli. No kõike, ütleme Ethani praktonist kuni Jaapaniga kaku ja ma ei tea. Derek, preili ja pillas veel ja ühesõnaga nagu seinast seina, igasuguseid asju. Ja kas sa kuulasid kõik need kassetid läbi ka? Absoluutselt, sest infot oli ju tol ajal nii vähe, et see kõik oli puhas kuld, et. Ja siis see hakkas kuidagi mõjutama teie stiili, mida mängisite ja kes need esimesed loojad olid, kas sa hakkasid kohe muusikat kirjutama või tuli see teil nagu koos improvisatsiooni käigus? No tunnetusüksus ikkagi on kogu aeg mänginud improvisatsioonilist muusikat ja me algaastatel tegime, ma mäletan, käisime Keila kultuurimajas proove tegemas, me kõik proovid, lindistasime pärast kuulasime üle, hirmsasti vaidlesime, et nagu võib kõlada veidralt, et üks bänd käib, harjutab improviseerimis kolm korda nädalas, aga siis peab tuliseid vaidlusi, kuidas peaks kõlama. Seal on super, nii peabki olema. Ma arvan jah, et kui sa nüüd võtaksid lühidalt kokkutunnetusüksuse etapid, seal on kindlasti kolm eraldi saadet oleks tunnetusüksus, aga bänd saab ju 24 aastaseks, et peale selle, mida te nüüd õppisite impraviseerisid. Kuhu te siis nüüd jõudnud olete? Mida teete? No kõik on liikunud eri suundades ja vist improvisatsioonilised muusikaga olen mina ainuke, kes tegeleb veel, et teised on kõik muudel elualadel. Kuulaksime siis tunnetusüksuse muusikat, mis meil on siin juba tükk aega taustal kõlanud ja. Con pala kannab nime mango ja seal lindistatud 92. aastal festivalil tudengidžäss. Peaaegu sama pikk ajalugu kui tunnetusüksusel on ka sinu ansamblil, võitlen kida trio, kas see bänd oli sujuvalt sinna kõrvale või kasvas teisest välja, kuidas Weekend'i lugu on? Nad ikkagi kulgesid alguses paralleelselt. Weekend Guitar Trio sai alguse sellest, et Robert Jürjendal otsis mind 93. aasta alguses üles ja küsis, et kas ma ei tahaks midagi koos proovida ja tal olid seal mingisugused lisandid juba valmis ja siis me natuke mõned korrad mängisime, kahekesi tegime proove, siis Robert kutsus veel Tõnis Leemetsa kolmandaks. Bänd moodustus juba oma algsel kujul, olid olemas. Täpselt nii, nagu me teda täna teame. Alguses prooviperiood oli ka väga tihe, et me mingi aja kuni esimese kontserdi, nii ma mäletan, kui me tegime ka väga tihedalt, proovin, et meil oli, kas, kui ma ei eksi kuskil aprillis juba oli kontsert Von Krahli teatris. Pikenda on päris palju ka jätkare esinenud, nii et mingil ajal oli see täiesti in minna Weekend'i kontserdile, et seal oli midagi erilist ja uus sõna nagu meie džässis võib-olla mitte nii džässis isegi, vaid sellises piire ületavas muusikas kus oli nii välja kirjutatud materjali kui ka improvisatsiooni, et see tasakaal oli väga hea ja see elektroonika ja et teil on väga head plaadid ja selliseid karaktereid, lugusid palju, mis jäävad meelde ja mida vist on kasutatud ka kujundusmuusikana ja nii edasi. Kuidas teil see loomingu balanss viigendis on olnud? Ta on läbi aegade natukene kindlasti muutunud, et alguses oli rohkem välja kirjutatud materjali ja hiljem on sinna lisandunud ka elektroonilisi saunda. Ja näiteks 2011. aastal, kui me käisime Londonis esinemas kosjon, pangijad, hoia vilgaksiga, siis põhimõtteliselt seal on suurem osa sellest kontserdist on siiski üksikutel konkreetsetel motiividel baseeruv improvisatsioon. No loomulikult, et teie improviseerimis andes pole kahtlust, et kõik tunnevad ennast sellesse vabalt nagu, ja mis välja tuleb, see võib olla väga põnev. Seal kõrval on veel sul selliseid improviseerivad ansambleid, et üks on selline aas, kui ma mäletan, mulle väga meeldis. Te tegite soovikontserte, kas ka klassikaraadiokuulajatele ka jätkara publikule, et kuidas selle maskiga on, et kas see ka veel eksisteerib. Ta eksisteerib täiesti ASC on siis Andres Noormets, Taavi Kerikmäe ja Mart Soo. Detsembris käisime esinemas Saksamaal. Münsterist Essenis ja 15. mail saab meid kuulata. No teatrisse, astume üles. Soovikontsert oma klassikalisel kujul, kes teavad, tulge vaadake, kuulake. Täitsa põnev, see kõik, mis sa teed, on niivõrd eriline ja niivõrd põnev, et kui me nüüd peaksime siin Weekend'i 10-st heliplaadist valima ühe, siis ühe loo, mis võiks olla. No võiks olla siis selline lugu nimega pingviinid džunglis lindistatud 2003. aastal ja operan sellel autol olen mina. Vikendist võiks veel palju-palju rääkida, mehed on mööda maailma rännanud ja väga palju muusikat salvestanud. Ma arvan, et lugusid tuleb teil kokku küll 100, vähemasti aga selle kõige kõrval on olnud ka hoopis teistsugust muusikat. Svingi, lahedat, džässi. Ma mäletan harfi triot, kus Tatjanal EK norme silleriga mängisid siis ka meie legendidega oled mänginud nagu Saarsalu ja Helmut, Anniko ja Helmutiga salvestati sitega heliplaadi, kui pikk see koostöö Helmutiga olija. Ja mis sul sellest meenub? No Helmutiga kohtusime esimest korda 94. aastal, kui meid kutsuti mängima Vladimir Tarassovi Baltic art orkestrisse ja siis mina muidugi ilmutavad Helmuti, teadsin varem juba, aga isiklikult ei olnud tuttavad, seal ma Saksamaal siis kohtusime. No ja siis. Ilmub mingil hetkel tegi ettepaneku, et kas ma ei oleks huvitatud standarddžässi mängimisest ja muidugi ma olin ja see oli väga-väga suur selline au ja õnn, et õppida sellise suure meistri kõrval otse allikast seda, kuidas seda sessi mängida. Kas vahel praegu ka seda traditsioonilist džässi mängid ja kuigi kellega? Mängin ikka praegu üritame teha Liis Lutsoja ka näiteks sellist kitarri ja viiuliduo, et niisama kava jah, et seal on nagu sellist. Kuna liis on õppinud nüüd Didier Lockwood juures Prantsusmaal, siis on sellel selline kerge prantsuse džässikõla juures, et. Selge, aga Annikut meenutades ja seda projekti võiksime kuulata igihaljast lugu mis on nende Teisofainen trausis. Tänase saate külaline on helilooja ja kitarrist Mart Soo, kes on tõepoolest kümnetes ja kümnetes ansamblites mänginud mõnes liider ja mõnes ka saatja rollis. Kuidas algas kooste Siiri Sisaski ka? Siiriga vist kohtusime 2003. aastal, oli juhus, ma ei oska öelda, kas see oli juhus või võimalik et ta otsis kitarristi ja plaanis oli mängida standardid, mis tundus nagu tol hetkel suht ootamatusest ma siirit džässilauljana väga ei teadnud. Ja siis 2003. aasta sügisel, Me salvestasime ühe plaadi, mis tegelikult mulle endale on väga hingelähedane, sellepärast et ma ei oska öelda, et midagi seal klappis väga hästi, seal hetkel meil kolmel see kolmas siis heliplaadil Uwe Lange, kontrabassimängija ja nali on võib-olla selles, et paljud inimesed, kellele ma olen seda plaati mänginud, siis ei tunne seda lauljat ära tegelikult et kes laulja on seal? Ja vaatame, kas kuulajad tunnevad ära laulfasseil. Sa oledki aeglessa. Aas. Läheksime hoopis teistsuguse muusika juurde, nüüd ma tean, et sa juba aastaid vead ka ühte sellist põnevat kontsertide ja festivali projekti nagu impro test. Ehk siis mitte ainult sina, vaid ka Taavi Kerikmäe. Et kas see sai alguse tunnetusüksusest või, või millest see nii järjekindlalt seda teete. Ja ma tean, et ei ole kerge, sest et sellise vaba improvisatsiooni kuulajaskond ei ole väga suur. No tõuge tuli sellele tegelikult ikkagi Taavi poolt, et kui Taavi oli tulnud tagasi Prantsusmaalt õppimas ja Pidasime aru, et kas oleks võimalik kuidagimoodi tekitada mingisugune regulaarselt toimiv kontsertsari, mis tooks Eesti improviseerivad kokku, et ma saaks aru, mis mujal maailmas tehakse, mis on aktuaalne, kes kuidas mängib, millist helikeelt kasutab. Ja alates 2005.-st aastast me oleme seda teinud. Ehk siis need maikuus lõpeb meil 12. hooaeg. Väga muljetavaldav ja kahtlemata on sellel selline hariv väärtus, ainult et tänapäeval on probleem selles, et inimestel aega vähe, tudengitel aega vähe. Et alati ei jõua selle õige muusikuni, kellelt oleks palju veel õppida. Kui palju teil selle aja jooksul on külalisi käinud ja nimetaksid mõned nimed, kes on sulle nagu eriti meelde jäänud? No kindlasti kõige kõige, kuidas öelda kuulsam nendest Alfred fress, kes käis 2011, siis on siin käinud, no nüüd on päris keeruline, Prantsusmaalt on käinud väga suur hulk. Kasvõi sa veel saal, klarnetimängija, Lequannist, trummar, siis Ericemm, elektronmuusik. Aga tegelikult neid muusikuid on juba üle maailma, et Udžihhashikazu Kiisa Jaapanist või või siis Jack Vrait Ameerika ühendriikidest või kasvõi siit Leedust Petrosvišnjouskas või juudas mozzcoonased. No võib öelda, et te olete ka tuntud siis selles maailma improvisatsioonilised muusikaringis, väga tore oleks kuulata, siis ma tean, et teil on üks selline heliplaat ka, kus Taavi, sina ja külalised mängivad. Et Xavier sall, et võiksime kuulata ühte lugu. Ja nendel lugudel on väga salapärased nimetused, õigeminemite nimetused, vaid numbrid. Nüüd on kuupäevad, millal need salvestatud. Tavaliselt on kõige nõutumad muusikud, trummarid, kontrabassimängijad, klaverimängijad ja ikkagi ka kitarrimängijad, nagu sinu näitel tuleb välja, on neid erinevaid valdkondi, kus kitarristi hädasti vaja on, tõesti väga palju ja see on arusaadav, et sa päriselt heliplaadini, kus oleks ainult sinu muusika kõlamas vist jõudsid alles 2014. aastal sellesama kulgemise plaadiga. Et kogu aeg sa oled sinnapoole nagu kulgenud. See muusika on siis juba nagu selline kristalliseerunud muusika. Põhjamaisem on see õige. Jah, on tegelikult seda plaati tehes üks asi, mis mulle tundus, oluline, oli see, et et, et seal võiks olla ka neli aastaaega, need värvid, mida me Eestis näeme, et see alguses on eriline. Jah, et see ma loodan, et see on seal sees, ma ei tea, kas nagu kuulajani jõuab, aga. Aga see, kus me elame ja mis meid ümbritseb, see tundus nagu seda tehes minu jaoks oluline vidina meil kõlamas Lugus, kaim, Leo. Üks paljudest sinu lugudest. Seal on teatud ringkond muusikuid, kellega sa koos oled kulgenud läbi aja või siis lühemalt või pikemalt, et siin kulgemise heliplaadil olid näiteks ka Tõnis Leemets, Robert Jürjendal, aga ka Brian Melvin, Brian Melvin, iga, oled teinud ka mitmesugust muusikat. Mida raien on sulle andnud. Saab Ryan on selles mõttes väga huvitav nähtus Eestis, et ta võib-olla on mingisuguste asjade katalüsaator olnud, mida me ise võib-olla siin omavahel ei oleks üldse välja mõelnud või teinud, et näiteks oli väga huvitav projekt, oli meil Andres Ehiniga, kus Andres luges oma haigusi või luulet ja siis meie roll oli seda õhustikku nii-öelda tabada muusikat tabada muusikas. Ja tegelikult, ega me ei teadnud kunagi, mis Andresel tagataskus oli, sest mõnikord ta luges haigusi, mõnikord ta luges oma tõlkeid. Need on selliseid väga vahvaid pilalugusid on tal ka kus sõnade mõte nagu ümberpööratud ja aga väga toredad koostööpartnerid on sul igatahes ja üks selline pappikamaid hoopiski jana ansambel myya mee, mis oli täielik üllatus nagu paar aastat tagasi siin meie popdžässmaailmas. Kirik masina, aga kindlasti see imidž, mootor pidi olema looja ehk Liina Saar või. Ja kindlasti on Liina on ikkagi selle bändi mootor selles mõttes, et tema kirjutab kõik lood ja ja Liina on väga hea laulukirjutaja selles mõttes, et kõik, mis ta bändiruumi toob, see on juba eelnevalt ilmselt nii hästi selekteeritud, et tõesti suurepärased lood, on tal minu arust ideed. Jaa, kuulaksime killukese ka seda muusikate ilmsemoon, liiv, sädevus. Mõnes. Ja kui me kulgeme ajas lausa tänapäeva tänasesse päeva, siis kõige viimane salvestus on sul selline väga radikaalse nimega Sryyfri Rällikaals. Mida see endast kujutab? See kujutab ühte väga meeldivat koost tööd Ameerika helilooja Scott Lewis Milleriga, kellega me kohtusime ka puhtjuhuslikult, aga ma ei tea, kas juhuseid on või on need ette määratused. Scott oli muusikateatriakadeemias külalisprofessor, koopeco tudengitele ja mingis punktis meie teed ristusid ja siis me läksime Peeter Salmela stuudiosse ja improviseerisime, Scott on helilooja. Aga sellel plaadil ta töötleb reaalajas, minu kitarrihelisid siis ühesõnaga mina kasutan laiv elektroonikat ja Scott samamoodi siis laptop, artist. Ma arvan, et see elektroonika ei tulnud sinu loomingusse mitte kohe päris alguses, et mis ajast peale sa oled seda liini nagu arendanud. Kas see tuli koos Vikendiga? No tegelikult see mind on natukene kogu aeg huvitanud, aga kui me alustasime kas Weekend'i või tunnetusüksusega, siis oli muidugi see paradokse, et saada ei olnud ju mitte midagi. Et need vahendid, elektroonilised abivahendid on tekkinud aja jooksul ikka huvitav katsetada, aga muidugi see on täiesti teine maailm, et kas sul on akustiline kitarr või, või siis nii-öelda laiv elektroonikaga rikastatud arsenal. Kitarriga. Ma pean natuke mõtlema Niipalju, et seina pealegi. Ei ole nii väga palju, võib-olla mingi kuus, seitse ja lemmikpill see oleneb sellest, mida on vaja mängida, et iga stiili või projekti jaoks tuleb leida see õige. Ja kuulaksime siis praegu seda elektroonilist muusikat, mis on salvestatud koos Scott Milleriga. Tänase saate külaline on Mart Soo ja meie saade hakkab lõppema. Martti oli väga raske siia stuudiosse saada, sest seal on tegemist, et nii kohutavalt palju annad otsa koolis tunde, õpetad noort generatsiooni ja samas tuli sul välja esietendus polügooni teatris, kus sa pead mängima otse laval. Mis muusikat sa seal mängid? Kus on siis tükk nimega perplex absurdikomöödia ja üritan tabada jällegi neid õhustik ja meeleolusid, mida siis näitlejad ja lavastaja ja teose autor on ette maalinud? On sul selle kõrval aega veel midagi teha? Jah, praegu on kahe plaadi nii-öelda lõppu Viinis kergele lõpusirgel on kaks plaati, üks on Roomet Jakopiga täiesti improvisatsiooniline plaat. Ja siis meil on väga kaua küpsenud plaat ansambliga lendav tramm, kus on siis Brian Melvin, Jarno Kalbus? Need peaksid nad siis küll sellel kevadel ilmavalgust nägema. Siis jääb teile soovida häid suvefestivale ja tuure, aga võib-olla siiski nende uute plaatide esitlus jääb sügisesse või kuidas sa oled plaaninud? Ma arvan, et ikkagi esitleme neid juba siin maikuus. No selge, siis hoidke ennast sellega kursis, mida Mart teeb, tänavuse Danske džässiauhinna laureaat on tegelikult ja väga loomingulises kõrgvormis ja aitäh teile, Mart ja pane täiega edasi.