Kell on saanud kuus ja Päevakaja võtab kokku pühapäeva, seitsmenda mai. Olulisemad sündmused stuudios on toimetaja Erle loonurme. Prantsusmaa valijad otsustavad täna, kes hakkab järgmise viie aasta jooksul riiki juhtima kas Euroopa liitu pooldav tsentrist Emmanuel Makroon või euroskeptik immigratsioonivastane paremäärmuslane Marine Le Pen. Paides koos olnud sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu otsustas, et erakonna üldkogu koguneb juhtorganite valimiseks ning programmi muutmiseks 11. juunil Pärnus. Kavas on ka uue esimehe valimine. Plaanin taotleda uut mandaati erakonna juhtimiseks veel kaheks aastaks läbi, siis ka riigikogu valimiste 2019. aastal. Kultuuriministril ei õnnestunud Narva linnavõime veenda muuseumile väljamaksete taastamisest. Muuseumi saneerimiskava rakendamine oleneb sellest, millise otsuse teeb Narva volikogu 18. mai istungil. Ei ole minu võimuses ette ennustada, mida volikogu otsustab. Aga juhul, kui volikogu otsus peaks olema rahalisi vahendeid mitte eraldada, peame me valmistuma ka kriisistsenaariumiks. Ilm läheb vihmaseks ja lörtsis, eks puhub põhja- ja kirdetuul kolm kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur püsib vahemikus miinus kaks kuni pluss üheksa kraadi. Ja alustame presidendivalimistega Prantsusmaalt, meie korrespondent Johannes Tralla on Pariisis koha peal. Pühapäeva keskpäev Pariisi kuulsa kabareeteatri, mu laen Roosi ees, turistid teevad siin kohustuslik, kui pildi teisel pool teed veeretab aga Liisa valevälikohvikulaudu lootes, et mõni turist maandub päeva lõpuks ka tema juures. Valimispäeval, ei paista ta silmist erilist entusiasmi. Või on siis äkki käsile keegi, pole entusiastlik, ütleb Liisa. Inimesed tunnevad, et neil pole tegelikult valikut, sest nad ei tunne, et need kandidaadid täna teises voorus mehed esindaksid. Paarsada meetrit eemal poetab valimiskasti häälega triin mäkra. Muidugi valisin makrooni, sest ta tahab jääda Euroopa Liitu, aga ta ei ole mu lemmik, ütleb Katriin. Koos paremäärmuslastega ei tuleks aga midagi head. Mcvottidele. Ja kui Macron osutub valituks, tähendab, et suurem osa inimesi eelistab tema programmi Marin Le Penni omale. Aga see ei tähenda, et suurem osa prantslastest Macroni programmi heaks kiidaks. Ütlete ongi. Mina toetan Emmanuel Macroni, ütleb Emma. Minu jaoks ei ole ta küll täiuslik valik, aga me peame tegema kõik, et fašism ei pääseks Prantsusmaal võimule, ütleb ta. Marin Pennyga juhtuks palju kohutavaid asju, paljud prantslased ei tunneks end enam siin kodus ja saadetakse lõpuks maalt välja, arvab Emma. Valimisjaoskonna sissepääsu kohal on tahvel, mis meenutab, et teise maailmasõja ajal saadeti siit linnaosast üle 700 juudi koonduslaagritesse, kus nad tapeti Vichy valitsuse ja natside koostööd. Prantsusmaal unustatud ja see mälestus töötab täna Marin Le Penni kahjuks hoolimata pingutusest oma isalt üle võetud partei rassismi mainest vabastada Pole vähemalt siin mon Martri lähistel, kus kohe Eeemmlased igatsevad vasakpoolset presidenti. Seemarin leppennil õnnestunud frentsignereni Messimile tšai. Prantsusmaa ei ole täna kõige paremas tujus, aga millessegi peab uskuma, ütleb Liisa. Johannes Tralla, Pariis. Epp ehand hoiab aga valimistel silma peal Põhja-Prantsusmaal. Vaikses Waterloo asulas Põhja-Prantsusmaal Belgia piiri ääres kaotas eelmises valimiste voorus iga kolmas valija Marin lappenni leppeni toetajatega saame valimisjaoskonna juures jutule nüüdki. Rin lükkel põrkua. Tunnipris võtteid Elistasid nipli Skame. Valisin Marin Le penni, ütleb Silvia Ann. Ta tahab meile anda enamat, võib-olla enamat kui makroon. Macron on rohkem rikaste jaoks, ei sobi. Anthony. Tema ideede programm meeldivad mulle. Ma olen üle 10 aasta tema toetaja olnud. Ta räägib Euroopa Liidust lahkumisest. Kas te arvate, et see on hea idee selles ma ei ole temaga ühel nõul paljudes teistes asjades ma jagan tema seisukohti. Aga Euroopa Liidust lahkumine ei oleks minu arvates väga hea. Waterloo kõrval Rubee linnakeses valitsevat mõnevõrra teistsugused meeleolud. Valimiste esimeses voorus andis siin iga kolmas hääletus oma hääle kommunisson Lukmalentsioonile. Tegemist on endise tekstiilitööstuse keskusega, mis praegu on aga üks kandidaat Prantsusmaa vaeseima linna tiitlile. Suudime koordildid. Võib-olla mina olen algusest peale hääletanud Macroni poolt, räägin Morgan. Ma olen tudeng, ma arvan, et ta saab meid aidata ja omab pilti meie tulevikust. Sellepärast hääletasin täna nii. Lora. Michelini Oskynis jobud, kes antud juhul, sest ta noor ta esindab uut lainet. Mulle meeldivad tema ideed ja see on ka selleks, et takistada Marin Le Penni. Ma ei hääleta kunagi äärmuslaste poolt, eriti mitte paremäärmuslaste poolt. Linnavalitsuse eest turul metal on, tema ütleb, et valik on raske. Või valimised, see on valik katku ja koolera vahel, siin ei ole midagi rääkida. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Prantsusmaa. Täna keskpäevaks oli valimas käinud 28,2 protsenti valijaist, mis on madalam tulemus kui viis ja 10 aastat tagasi. Arvamusküsitlused näitavad, et 39 aastane endine majandusminister Emmanuel Macron võib koguda kuni 63 protsenti häältest mis on üle 20 protsendi enam kui lõppenni ennustatav häältesaak. Macroni võit kärbiks globaliseerumisvastaste peale tõusu, mis on viinud Suurbritannia lahkumisele Euroopa Liidust ja toonud USAs võimule Donald Trumpi. Kui võidaks aga Lütt n, on kaalul kogu Euroopa liidu tulevik, sest populistlik poliitik on lubanud sulgeda piirid, taganeda kaubanduslepetest ja põhja lasta ühisraha euro. Reedene arvamusuuring näitas valimisaktiivsus, eks 75 protsenti. Eelmistel kolmel presidendivalimistel oli valimisaktiivsus 80 protsenti. Emmanuel Macron ile võib saatuslikuks saada nende valijate osakaal, kes ei kavatsegi valima minna. Nii arvavad analüütikud. Ja jätkame kodustel teemadel paides koos olnud sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu otsustas, et erakonna üldkogu koguneb uue esimehe ja juhtorganite valimiseks samuti programmi uuendamiseks 11. juunil Pärnus. Siis tehakse teatavaks, kes on sotside esinumbrid kohalikel valimistel. Olev Kenk käsitleb teemat. Kaks aastat sotsiaaldemokraatlikku erakonda juhtinud Jevgeni Ossinovski on järgmisel üldkogul taas valmis erakonna juhtimise enda õlule võtma. Tõsi, ta on, et plaanin taotleda uut mandaati erakonna juhtimiseks veel kaheks aastaks läbi, siis ka riigikogu valimiste 2019. aastal. Eks kandideerimisõigus on igal erakonna liikmel loomulikult olemas. Eks erakonna sisevalimised on ikka demokraatiaaeg ja eks näis, kes millistele kohtadele kandideerida soovib. Olulisemate linnade linnapeakandidaadid käib erakond välja üldkogul valimistele minnakse tugeva organisatsiooniga enamuses omavalitsustes. Erilist rõhku pannakse Tallinnale, kus tuleb hoiduda eesti- ja venekeelsete valijate vastandamisest. Vastandumine Eesti venekeelsete tallinlaste vahel tegelikult soodustab Keskerakonna ainuvõimu jätkumist, lõhestab kogukondi ja tegelikult ei ole see, mida Eesti inimesed tahaksid kohalikel valimistel valida, ei tahaks valida oma kaaskodanike vastu, siis ka sel korral on Reformierakond juba alustanud siis hirmutamiskampaaniaga. Sotsid peavad hirmutamiskampaaniaks Reformierakonna ideed, et kogu haridussüsteem oleks alates lasteaiast eestikeelne. Jevgeni Ossinovski hinnangul on see mõte hariduslikult võhiklik ja selle ainus eesmärk on suurendada rahvustevahelisi lõhesid. Reformierakond püüab siis koos EKREga tantsida ühel laval selliselt rahvuslikult meelestatud siis valija silmis selleks et konsolideerida oma valijaskonda, aga selle, selle varjupooleks on kindlasti ühelt poolt see, et sisulised arutelud Tallinna tuleviku osas vajuvad siinkohal tahaplaanile. Poolt ja teiselt poolt see on kindlasti üks meelepärane samm keskerakonnale. Kellele ses küsimuse püstitus kindlasti aitab ka oma valimistulemust parandada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Kultuuriministril ei õnnestunud Narva linnavõime veenda muuseumile väljamaksete taastamises. Jüri Nikolajev vahendab koha pealt. Sihtasutuse Narva muuseum, asutajad kultuuriministeerium ja Narva linn on oma vaidluses samas kohas, mis pool aastat tagasi ehk kuidas hinnata sihtasutuse viie aasta töö tulemust. Isegi hiljuti valminud auditit hindavad asutajad erinevalt. Kui kultuuriministeerium on audiitoriga nõus, et sihtasutuse töö on hästi korraldatud ja raha kasutati sihipäraselt, siis Narva linnavõim on risti vastupidisel seisukohal. Linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov Linn on valmis muuseumile raha eraldama endises või vajalikus mahus juhul, kui seda kulutatakse muuseumi põhitegevusele ja muuseumi arenguks. Just seda arengut me ei näe. Riik peaks meid kuulda võtma, et raha jaotamise süsteem on muuseumis korrast ära. Konkreetselt pole Narva linnavolikogu rahul sihtasutuse poolt avatud restoraniga ja palgasüsteemiga. Kultuuriministri Indrek Saare sõnul saab tupikseisust väljuda vaid läbirääkimistega. Ega siin midagi muud ei aita, kui austada oma partnereid selles muuseumipidamises, kelleks on vastastikku linn ja kultuuriministeerium ja püüda veel ja veel kord omavahel selgeks rääkida, mida me õieti muuseumilt ootame ja kuidas seda kõige paremini saavutada. Narva linnavolikogu on muuseumil eraldatavat aasta toetust kärpinud poole võrra ja muuseumil saab raha otsa 10. mail. Kas ja millises mahus väljamaksed taastatakse, see selgub 18. mai volikogu istungil. Indrek Saar. Praeguses ajahetkes loomulikult see lahendus sõltub Narva linnavolikogust ja sellest, kas Narva linnavolikogu otsustab broneeritud vahenditest vabastada muuseumi jaoks, et muuseum saaks suvel ja teisel poolaastal kavandatud mahus edasi tegutseda, ei ole minu võimuses ette ennustada, mida volikogu otsustab. Aga juhul, kui volikogu otsust Peaks olema rahalisi vahendeid mitte eraldada, peame me valmistuma ka kriisistsenaariumiks. Seni on Narva Muuseum alustanud saneerimiskava koostamist, mis rakendamisel tähendaks enamiku töötajate koondamist ja muuseumi sulgemist külastajatele Uudistele. Jüri Nikolajev, Narva. Täna hommikul lahkus meie seast 85 aastasena legendaarne filmiajakirjanik Ahto Vesmes. Vesmes sündis 1931. aastal Tartus. Eesti rahvale jääb Ahto Vesmes meelde populaarse filmi saate Jupiter juhina Eesti Televisioonis saatesarja ekraanil aastatel 1970 kuni 1990 ja sellest tutvustati Eesti kinodes linastuvad filme. Esimene Jupiteri saade oli eetris kuuendal detsembril aastal 1970. Milline ilm meid aga ees ootab, sellest räägib nüüd sünoptik Silve Grabbi Kaiv. Homseks liigub madalrõhkkond Venemaa kohale ning tsükloni tagalas jätkub külma ja mõnevõrra niiskem õhu sissetung Läänemere äärde. Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib veidi sadada. Puhub põhja- ja kirdetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest pluss kahe kraadini, saarte rannikul kohati pluss neli kraadi. Homme päeval pilvisus tiheneb ning juba nii mõnelgi pool sajab vihma või lörtsi. Puhub põhja- ja kirdetuul viis kuni 11, saartel tugevneb puhanguti 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval neljast kuni kaheksa kraadini. Aitäh selline sai Päevakaja pühapäeval, seitsmendal mail aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.