Muist käski, need, mis olid päikese pool said külge kaunid, kuldsed imepärased, urbad. Teistel plaksutasid pungad üksnes Paukile. Kolmandatel Nad puhkesid ja istusid okstel nagu pisikesed rohelised linnud, kes maailmas kõike uudistavad. Istuvad peenikestel virvedel siin ja seal ja taamal. Ja meile, inimestele pole nad lihtsalt lehepungad. Nad on silmapilgud. Kui mööda lased, ei tule enam tagasi. Ja paljude suures summas on järjekorras ainult üks laps, kes võtab südame rindu, sirutab käe. Tiivad üheks lühikeseks kokku surutud. Nii kaua, kui ta pole päikese käes sooja saanud ta lendu ei tõuse, ei suuda lennata. Ja üldse ei katsugi põgeneda minu sirutavate sõrmede eest. Must kitsa valge äärisega liblikas. Ööliblikas kangestus külma käsikäes jõudmata koidukiirt Äravdata, kukkus maha, otsekui oleks ta rauast. Kas keegi on ehk näinud kuidas hääbub jää aasal päikesekiirte käes? Eile alles oli siin veerikas oja. Öö oli soe ja oja jõudis öö jooksul ära kanda peaaegu kogu oma vee. Ühendada selle suure veega. Vastu hommikut tabas viimaseid veeni resid külm ja tegi neist aasale piitsi. Varsti rebis päike kõik need pitsid kätki. Ja iga jäägil hääbus, eraldi langes kuldsete tilkadena maa peale. Eile läks toomingas õide ja kogu linn vedas endale metsast valge õielisi oksi. Tean metsas üht puud. Praegu on see toomingas üleni sile nagu palm ainsa jooksata, nii et tema otsa ronida. Käisa ladva tip aga õilmitseb. Kuid teine puu ei tulnud toime hakas kiduma. Ja praegu on temast ainult toikad püsti. Vahel on nii, et inimene igatseb meeleheitlikult teise inimese järele. Elu aga kujuneb teisiti ega anna võimalust mingi sügava isikliku vahekorra tekkimiseks. Säherduste põhilise puudujäägi puhul ei tohi rahulduda mõne harrastusega, olgu see siis astronoomia või keemia, kunst või muusikamaailm, jaguneks sel puhul sisemiseks ja väliseks niivõrd järsult, et näete, mis võib juhtuda. Inimese puududes koonduvad kõik tundmused mingisugusele koera mässile. Ja selle koeramees. Elu muutub võrratult tähtsamaks faktiks kui mõni ülisuur avastus füüsikas mis tõotab inimesele tulevikus tasuta leiba. Kes on süüdi, see? Mulmu nooruse sinilinnust minu Fazzeeljest hinges siiamaani säilinud sinised suled.