25 aastat. Tagasi 21. juuni 1940. Oli täpselt samasugune ilus juunipäev nagu täna kuid selles polnud midagi ebatavalist, neid oli olnud palju just nagu tänavugi. Ometi jäi see päev inimeste mälestustesse millegi erilise, otse võrratuna. Meteoroloogid väidavad, et Vilsandis Šukotka nii ei saa olla ühtmoodi ilm pealegi kõikjal parim. Kuid kui see päev siiski kõikjal meie maal on jäädvustatud nagu üksainus lõputu päikesesära meremühin, stepi voogamine, metsa värskus ja mägede rahu siis ei ole siin jutt enam ainult ilmast, vaid rahust viimasest rahupäevast. Sellisena jäi 25 aastat tagasi sõduri mälestusse rahulik elu mis miljonite jaoks oli lõppenud igavesti. Kuid siis seda veel ei teatud. Siis ei teadnud me paljutki. Oli laupäeva õhtu Eestimaal külasid, saunad ja lõhnasid, värsked vihad. Kaugel loodes puugija muholedzi ühinemispaigas. Poola piiril seisis väärikas rahus vana Bresti kindlus imetledes oma peegelpilti kahe jõe ja vallikraavide vees. 100 aastat tagasi oli kindlus võitmatu. Nüüd olid tema kõrged mullavallid kaetud paplitega. Bastionide õitsesid Jasmiinid ja vanad leinapajud, rüüpasid jõgede Varstini kallist kallist vett. Kindluse Telliskivimüüride taga kasvasid lilled ja mängisid lapsed. Komandörid elasid siin koos perekondadega. Kasemattides paiknesid laod. Vana kindlus teenis kodumaad kasarmuna kahele diviisile kes aga viibisid parajasti suvelaagris kui olid jäänud vaid staabid, orkestrid, majandusmehed ja mõni rood sõdureid kokku umbes kaks polku. Samuti mõnid tanki ja suurtükk, mis olid sel õhtul koost lahti võetud, sest järgmisel hommikul pidi toimuma nende tehniline ülevaatus. See õhtu aga 25 aastat tagasi oli sõdurpoisile üle hulga ajavaba. Nad õmblesid vormi pluusidel valgeid kraesid, viksisid säärikuid ja valmistusid minema keskpeole, kes ehale, kes klubis tantsule. Ainult kindluse läänesaarel, mille eest voolas läbi piirijõgi varjasid end vanade pajude all piirivalvurid ning jälgisid teraselt nagu ikka vastaskallast. Kuid seal jäi kõik vaikseks. Ainult neidude laulu kajas üle v ning viis kaasa vaikset sõduri mõtted. Kodust ja Gadjakesest kallist. Piiril oli kõik vaikne, märksa vaiksem kui eile üleeile juba palju päevi, millal siin alalõpmata tiirutas Saksa lennukeid. Mõned nendest maandusid koguni Nõukogude lennuväljadel. Piloodid seletasid, et lendasid Kreekast või Prantsusmaalt Poolasse ja eksisid teel. Neile näidati lahkesti kaarti, anti süüa ja bensiini ning saadeti taas teele. Tulistamine oli kategooriliselt keelatud. Hitleri kindralid võisid ju seda meelega provotseerida, et alustada sõda. Kuid seda ei tohtinud lubada. Seda tuli edasi lükata, maksku mis maksab. Vanal riigipiiril olid kindlustused vananenud või maha monteeritud, uuel alles valmima. Ja armee ümberrelvastamine oli alles alanud. Seda teadis iga sõdur. Ainult major Kavrilov, keda sõjamehed austasid, nagu isa ütles mõne päeva eest otse välja. Siin ei ole tegu mingite kindralite provokatsiooni kestega, mida saab ära hoida. Hitleri ja tema kindralid on üks kamm ja nad taanitsevad kallaletungi nõukogude liidule. Olgu iga mees valmis, sellest tuleb taplus elu ja surma peale. Keegi oli sellest jutust kusagil ette kandnud ja nüüd kardavad poisid oma majorile halvimat. Tema provokatsioonilise avalduse ja personaalküsimuse arutelu peab toimuma nädala pärast, 27. juunil. Kahju. Aga võib-olla on tal õigus? Linnas liigub ju igasuguseid kuuldusi, kauplustest ostetakse iga päevaga rohkem suhkrut, jahu, petrooleumi, tuletikke soola ja käsitöölised, rätsepad. Kingsepad võtavad küll meelsasti vastu uusi töid, kuid venitavad, kuidas aga oskavad valmistööde väljaandmisega eriti kellassepad, seda on sõjamehed omal nahal tunda saanud. Teisest küljest aga nädal tagasi loeti väe osasete tassi avaldus, et Saksamaa täidab ausalt mittekallaletungi pakti. Ja poliitohvitser lisas, et kõik sõjajutud on Inglismaa väljamõeldis. Kes tahab ässitada Saksamaad Nõukogude Liidu kallale? Aga veel teiselt poolt Leningradist, Riiast tulijad kõnelevad, et saksa kaubalaevad katkestasid kauba pealelaadimise, sõitsid poole lastiga merele. Kuid Nõukogude avalikud jälle jätkavad seniajani teed Śaksa sadamate poole. Ja täna on piiril tõeline vaikus, kordia rahu. Kuidas siis äkki seda? Piirivalvur on alles noor, ta ei ole kunagi sõda näinud. Tõepoolest, kuidas võibki ta teada, kuidas algavad sõjad. Avalik ja salajane sõda nõukogude võimu vastu algas selle võimu sünnihetkel ja ei ole lakanud tänaseni. Kui kahekümnendail aastail ebaõnnestus keiserlik-kuninglik vabariiklike armeede interventsioon Venemaale, tehti panus järgmisele ja tugevamale kaardile fašismile, Itaaliast, hitlerlikule natsismile, Saksamaal. Neid veidraid veriseid karnevale tõrvikrongkäike paraade ei vajatud mitte selleks et rahuldada sakslaste traditsioonilist mundri ja marssimis janu. Neid vajas rahvusvaheline imperialism, et viimse piirini uinutada suure kultuurrahva mõistus piitsutada üles tema madalaimad instinktid, teha ta samm-sammult oma kuritegude kaasosaliseks, toita kiskjaid väikerahvaste verega ning suunata nad siis purustava hordina Nõukogude Liidu kallale. Niimoodi algavadki sõjad. Abeszinja 1935. Fašistlik Itaalia ründab maha jäänud Aafrika keisririiki. Mussolini õhujõud tulistavad neegrikülasid, kus ei teata, mis on lennud. Tankid, oda ja kilbi vastu. Neegruusne kesti Haile selle asja, teine pöördub abipalvega Genfi rahvasteliidu poole. Ta kannab küll kuningate kuninga võimsat tiitlit, kuid on väikest kasvu kõhn ja kahvatu mees. Veel väiksema ja abitumana näid rahvuste palee saalis, millest õhkub vastu jäist vaikust. Needus kummardub ja alustab vaiksel häälel. Mussi. President, härrased. Kaugemale ta ei jõuagi. Itaalia esindaja vilistab saalis, puhkeb üldine lärm ja naer. Needus vaikib, kahvatub ja väljub. Kodanlik maailm oli andnud oma ametliku õnnistuse fašismile ja agressioonile. Hispaania 1936. Seitsmeteistkümnendal juulil 1936 teatas tähtsusetu maa Lilia raadiojaam Hispaania Marokost tundide kaupa. Sobreelcieloa Suldes, Panyanoi Nuubes. Kogu Hispaania kohal on pilvitu taevas. Kogu Hispaania kohal on pilvitu taevas. Teade võeti esimesena vastuse viljas garnisoni komandör käipodeljanoviis mässulised väel tänavale ja ooperite linnas hakkas voolama patriootide veri. Algas Frankistlik mäss, Hispaania kodusõda, saksa õhuleegion, kondor ja Itaalia tankid ruttasid Francole appi lämmatama vabariiki. Demokraatia kaitsjad, Inglismaa ja Prantsusmaa pesid käed puhtaks ning deklareerisid ranget, mitte vahelesegamist. Ainult et nende vahilaevad ja piirivalvepostid võtsid kinni kõik, kes tahtsid minna appi Hispaania seaduslikule vabariigile. See oli kodanliku Läänes selge julgustus füürerile Tuutšele kaudiljale kuni lähete demokraatia ja sotsialismi vastu. On teil vabad käed? Austria 1938 11. märtsil 1938 anti Berliinist Göringi residentsist Austriasse märgusõna too. Samal õhtul valgusid liini kangialustest ja hämarates põiktänavatest välja relvastatud SA ja SS-i salgad. Austria president Niklas oli keeldunud andmast võimu nats inkvartile ning kuulutanud välja rahvahääletuse. Kaks päeva enne seda lõi sekka viies kolonn. Autotäis löömamehi ründas presidendipalee välisvahtkonda. Nende juht oli kahe meetri pikkune mehe volas, kelle nägu lõhestas mitmeharuline haavaarm. Kurikuulus Otto skordseni, kes tänaseni aja päri Hispaanias ja Lõuna-Aafrikas. Ta tormas esimesena trepist üles. Palee sisevalve noorukene leitnant, käsutas ta seisma. Mind saatis uus valitsus, valetas kordseni ja suunas järgmisel hetkel leitnandile püstoli suu. Kära peale väljus kabinetist president Niklas. Tal käsutati käed üles ja kaasa tulla. Sõltumatu Austria president rööviti tema enda lossist ja kadus jäljetult. Samal ajal vangistati kantsler Sužsnik. Pärast seda leiti tema nimi flossenburgi surmalaagri ohvrite nimekirjast. Samal ajal ületasid Saksa väed Austria piiri ning olid järgmisel hommikul Viinis keskesai maitse suhu. Ta nõudis varsti uut ohvrit. Häbiväärses Münchenis heitsid Chamberlain ja taladjee talle Tšehhoslovakkia, kelle esindajat ei lastud isegi koosolekusaali, kus otsustati tema rahva saatus. Peaasi, et Hitleri kurss olekski. Poola 1939. Ööl vastu esimest septembrit kihutasid Clayewitzi saksa raadiosaatejaama ette Poola piiri ääres autod relvastatud meestega, väravalukud löödi puruks. Kahtlane jõuk tungis saatejaama. Need olid sakslased, kes ründasid saksa saatjat. Ellu viidi Haydrichi aktsioon konserve. Jõukessess mehi oli riietatud Poola sõjaväe vormi ja varustatud Poola dokumentidega. Nad tungisid saate ruumidesse, peksid puruks aknad, käsutasid inseneridele diktoritel käed üles ning lugesid tugeva Poola aktsendiga saksa keeles eetrisse provokatsioonilise saksa vaenuliku saate. Sündmuspaigale jäeti maha koonduslaagrist kaasa võetud tõeline poolakas, kellel oli eelnevalt süstitud uimastas aineid. Ta toodi kaasa teadusetus olekus, kuid tema taskus olid ehtsad Poola dokumendid ja püstol. Hiljem lasti kõik rünnakust osa võtnud SS-mehed maha peale Grupi juhi Alfred Novjoxi, kes elab praeguseni Lääne-Saksamaal. Mõne tunni pärast olid kohal ajakirjanikud. Berliini hommikulehed ilmusid pealkirjadega, tulistame ainult enesekaitseks. Samal ajal sööstsid Hitleri tankid juba üle Poola piiritõkete ja Varssavi langesid pommid. Käiku läks Anastus, plaan Falways. 18 päevaga oli Poola vallutatud. Kolmandal septembril 1939 kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõjakonserve ja vais kasvasid üle teiseks maailmasõjaks. Taani Norra 1940. Kaheksandaks. Prillihommikul kell neli. Null null lõppes Taani mereväebaasis Görisse laskeöine õppus, kuidas lüüa tagasi vaenlase meredessanti. Väeosa magas sügavat manöövri väsimust. Ainult üks unine madrus krampis püssiga sõjasadamasillal kui merelt lähenesid kaks ristlejat, püüdis madrust emale laevalt visatud otsa ja kinnitas selle kaiposti külge. Ristlejad lasksid aeglaselt trepid alla ja madruse suurimaks hämmelduseks marssis sealt linna hambuni relvis Saksa sõjavägi. See oli operatsiooni v rõivungen. Algus. Samal ajal hommikul kell neli ilmus Norra välisministri residentsi Hitleri suursaadik Oslos ja nõudis viivitamatult audientsi. Kuid suur võis olla tema üllatus, kui teda paluti saali, kus istus juba koos terve Norra valitsus. Üllatusrünnak ei läinud läbi. Üks Saksa transpordilaev Rio de Janeiro mis oli juba mitu päeva merele viia, okupatsioonivägesid Põhja-Norrasse, sõitis miinile ja uppus. Ja nii leiti juba päev enne sissetungi algust Norra randadest kahtlaselt palju nudiks pügatud Wehrmachti sõdurite laipu, mis lained kaldal olid kandnud. Valitsus oli hoiatatud ja teatas. Norra ei alistu kunagi. Järgnes verine rünnak. Kuue tunniga oli Oslo vallutatud. Närvik pidas vastu kolm kuud. Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, 1940 10. mail kell viis 35 lõmastasid Hitleri tankidiviisid Hollandi piiripunktid. Ellu viidi järgmine avastusplaan kelp. Hollandi raadiodiktoreid lugesid äreva häälega eetrisse teate sõjast. Kuulajatele mõistatuseks jätkasid nad järgmise üleskutsega. Kodanikud, hollandlased, võtke viivitamatult maha Sigorpasha kohvireklaamid. Hiljem selgus, et selle kohvifirma esindajad maskeeritud luurajad olid sissetungi eel kinnitanud Hollandi majaseintele ja telefonipostidele arvutu hulga plekist reklaamikesi mille teisel küljel oli ümbruskonna kaart kõigi strateegiliste objektidega, mis tuli kas hõivata või hävitada. Göringi langevarjurid võisid lennukist alla hüpata kasvõi ilma igasuguse kaardita. Nad leidsid selle lähimalt telefonipostilt. Kangelaslikud hollandlased ujutasid üle oma teed ja põllud, kuid saksa tankese peatada ei suutnud. Viie päevaga oli kolm Beneluxi maad vallutatud. 38 päevaga purustati Prantsusmaa ja Briti ekspeditsioonikorpus. Sellises kibedas vormis õppisid lääneriigid tundma üht ennemuistset lugu, kes ehitab endale krati ja annab kuradile kolm tilka verd. See peab juba kolmandal neljapäeva õhtul minema temaga kohtumisele pada või kiiver peas. Jugoslaavia Kreeka 1941. Juba 39. aastal vallutas fašistlik Itaalia maha jäänud Albaania. Edasisi sõjakaid sihte seades ei andnud aga Musoliinile unerahu fakt, et Hitler kunagi ei teatanud temale oma pea kompanjonile. Oma järgmist ohvrit. 1940. aastal ütles Deutsche oma väimehele ja välisministrile grafhjanole, kelle ta hiljem maha laskis lasta. Mõõdame talle sama mõõduga tagasi, las loeb nüüd Hitler ajalehest, et Mussolini vallutas Kreeka. Itaalia fašistlikud diviisid kandsid otse operetliku sõjakaid nimesid Toskaana, hundid, punased kuradid, Milano Herculased ja nii edasi. Kuid need hundid, tiigrid ja kuradid said väikeses Kreekas sellise sauna, et mäletasid. Vallutusarmee oli hävinguohus Berliinidele grafeeriti SEES. Samal ajal pühkisid jugoslaavlased võimult oma Hitleri-meelse valitsuse ning sõlmisid sõpruspakti NSV Liiduga. Hitler andis käsu operatsiooniks Fergeldung kättemaks. Ja kuuenda aprilli hommikul 1941 ründasid Göringi õhujõud kaitsetud Belgradi, mis oli kuulutatud lahtiseks linnaks. Seal ei olnud isegi õhutõrje suurtükiväge. Nad tulid madallennul peaaegu korstnate kõrgusel ja iga pomm tabas märki kolm päeva järjest. Belgrad tehti maatasa, tema tänavatele jäi lebama 17000 surnukeha. Samal ajal kihutasid Saksa tankid üle Jugoslaavia ja Kreeka. Piirikäiku anti Anastus plaanid 25 ja marita. Üheteistkümne päevaga oli Jugoslaavia vallutatud. Kreekale kulus 24 päeva. Niisiis oli kogu Euroopa manner ja osa Põhja-Aafrikat faktiliselt Hitleri kontrolli all. Kindlustanud tiivad ja tagala pöördus vallutusarmee ita pea sihile. Nii tuli 21. juuni 1941. Päev kaldus õhtusse, Nõukogude Liidu läänepiiridel oli endiselt vaikne. Kell 19 null null Lõpetas Berliinist ööpäeva Saksa välisministeerium. Nõukogude Liidu esindaja Valentin Pereškov oli pool päeva oodanud Von Ribbentropi, et esitada talle noot, milleks on Nõukogude Liidu piirile koondatud Saksa väed. Talle teatati korduvalt, et härra välisminister ei viibi Berliinis. Samal ajal tõstis Von Ribbentropp klaasi füüreri banketil Barbarossa auks. Umbes kell 20 märgatakse Moskvas, et saksa saatkonna väravast väljub üks auto teise järel. Kogu saatkonna personal lahkub linnast kaugematesse suvilatesse. Umbes kell 21 helistab rahvakomissaride nõukogu esimees Stahlil Moskva sõjaväeringkonna vägede ülemale Giuleenevile ja pärit, kuidas on olukord linnaõhukaitsealal. Jääb mulje, et kreml on saanud mingeid uusi halvaendelise teateid Moskvasse, nyyd kahurväes kehtestatakse valmisolek number üks mürsud rauda. Mehed kahurite juurde. Õhtuhämaruses ilmub lõuna puugi läänekaldale nõukogude piirivalveposti vastu kohalik talunaine, kellele kohe järgneb saksa ohvitser. Eideke tee nagu kutsuks, hanesid ja hüüab üle jõe Hani Hanichani Hani. Poisid, pidage silmad lahti, sakslane, sea Viva sildu valmis. Veidi hiljem kannab rahvakomissar Timošenko Stalinile ette et sõjaväeringkondade teatail valitseb piiridel vaikus ja rahu. Stalin vastab asjata, tekitame paanikat. Kell 23 null null peetakse Vladimir valunski piiri rajoonis kinni ülejooksik Wehrmachti 74. jalaväediviisi 20 122. rügemendi sõdur Alfred Liscow. Ta palub ennast saata komandöri juurde. Tal on erakordselt tähtis teade. Samal ajal Minski ohvitseride majas lõppemas teatrietendus loosis istub ka lääne eri sõjaväeringkonna ülem Pavlov ja tema asetäitja poldin. Ootamatult saabuv luureülem, kes kannab sosinal ette Saksa väed piiril, on viidud täies lahingukorras tulejoonele. Kell 23 37 kehtestatakse Balti laevastikus kõrgem operatiivne valmisolek number üks. See tähendab laevade komandöridele on õigus avada tuld igale piiririkkujale. Südaööl täpselt ettenähtud ajal läheb kiirrong Moskva prest üle piiri läände. Berliini poolt saabuvat rongi aga ei tule ega tule. Lõpuks helistatakse esimesse poola jaama, saksa jaamakorraldaja vastab rahulikult, kõik tuleb hommikul. Kell null null 30 kuulatakse üle Alfred Liscow ülejooksik. Ta teatab, et kogu saksa kahurvägi on tulejoonel jalavägi, lähtepositsioonidel, bontoonid ja kummipaadid jõe ääres. Hiljemalt kell neli. Null null algab sissetung Nõukogude liitu. Samal ajal kell null null 30 saabub väeosadesse kaitse rahvakomissari direktiiv number üks relvastatud jõud lahingukorda väeosad lähtepositsioonidele, kogu lennuväli, koondada väli aero droomidele ja maskeerida mingeid teisi abinõusid mitte rakendada praeguse Nõukogude Liidu marssal Malinovski küsimusele, kas sisse tungijatele tohib tuld avada. Provokatsioonidega ennast alt vedada, mitte lasta ja tuld mitte avada. Samal ajal istus Berliini Nõukogude saatkonnas kella ees endiselt diplomaat Valentin Pereškov ja helistas iga 20 minuti järel Saksa välisministeeriumi. Ei, tema ekstsellents ei ole veel saabunud. Drestia kindlus, magasid ammu sügavat und. Oli ilus, soe ja vaikne. Puugikaldal laulis ööbik. Aegamööda hakkas idakaar valgenema. Koitis 22. juuni hommik, kell oli kolm, null null. Kogu eeter lõi sumisema veidratest raadiogrammidest, kus ikka ja jälle kordus sõna Dortmund, Ahtung, ahtum, signaal Dortmund. Hetk hiljem värises õhk loendamatute võimsate mootorite mürinast. Kusagil käivitati 3700. Taeva alla ilmusid uued kummalised tähed. Nad liikusid läänest itta ja neid oli tuhandeid. 5000 hitlerliku lennukit olid juba teel. Kell sai kolm, 15. 50000 suurt tükki avasid tule tallates jalge alla mittekallaletungi pakti ründasid Hitleri 190 diviisi sõda kuulutamata. Nõukogude Liitu. Kella neljaks hommikul oli kogu hiiglarinne tuld ja verd külvates liikuma hakanud. Samal ajal helises Berliini Nõukogude saatkonnas telefon. Valentin Pereškov ootas ikka veel aparaadi juures ja haukuv hääl nõudis Nõukogude esindajat fon Ribbentropi juurde. Segaselt sõnu pudistades teatas Hitleri välisminister, et saksa riigi julgeoleku kindlustamiseks otsustas füürer alustada sõjategevust idas, kuigi tema Ribbentropp oli sellele vastu. Nõukogude diplomaadid nägid hämmeldusega, et Von Ribbentropp on tugevasti purjus ja seisab vaevu püsti. Samal ajal voolas idas juba veri ja põlesid linnad. Oli alanud nõukogude rahvaste suur isamaasõda. Teise maailmasõja otsustav heitlus. Algas nõukogude piirivalvevägede mehine traagiline võitlus. Veel pool aastat hiljem laskis natsid silmapilk maha iga sõjavangi, kes kandis piirivalvuri rohelist mütsi. Algas Bresti kindluse kangelaslugu ja vanadele müüridele ilmusid sooja verega kirjutatud sõnad. Sureme, kuid ei alistu. Algas sangarliku ajastu kogu suure rahva elus, kes tõusis oma kollektiivse väejuhi Lenini partei juhtimisel relvile vaenlase vastu. Juba selsamal päeval täna 25 aastat. Tagasi koolis Hitleri vallutusarmee esimest korda taganemiskäsku seanti Bresti kindluse väravas. Eestis Emajõe joonel, kus võitlesid regulaarväed ja hävituspataljoni seisis rinne sama kaua, kui oli nõudnud Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Jugoslaavia vallutamine. Kuid kõik see oli alles algus. Ees seisid kirjeldamatud ohvrid ja kannatused taandumisvalu ja võidu saluutide sära. Ees oli Leningradi blokaad Velikije Luki, Moskva Volga, Kurski kaar, ooder, Jaberly. Kogu pikk sõda oli alles ees. Võiduni oli jäänud 1417 päeva. Kuid ta ei jäänud tulemata.