Trollibuss konduktorit, tramm, konduktorit, autobuss, konduktorit. See on hea jaagu, inimest usaldatakse. Möödunud pühapäeval oli mul kella 12-ks määratud üks äriline kohtumine. Ma väljusin kodunt kell pool 12 ja astusin konduktorit trollibussi. Vaevalt sai troll liikuma hakata, kui ma kuulsin. Palun kelleltki raha kassasse, ma ei mõtlegi lasta. Mul on 15 kopikaline. Oma 15-le kobikalile siia võtke midagi 20 laen ise, aga üks kopikas, andke sellest tollele tollele ajale, ülejäänute juba andis. Niikuinii sõidate kaugemale, aga mina olin juba järgmises. Mis raha teil on? Mul on 20 kopikaline, aga ma pean võtma kaks piletit, pean ise saama 11 kopikat tagasi andma kopika tollele neiule, seal, milles asi on, ärge organiseerija tropi lõikuga edasi. Orge Uskopikat, aga kaks kopikat, jääte mulle võlgu. Minutike kümnelinaga Kuusate tagasi. Nii, palun. Ma näen, kodanik, neil on palju peenraha. Näed, läki kümnekopikalise, viies kahekopikalise munad automaadi jaoks tarvis. Palun, naiskodanikku, kellele olen võlgu kaks kopikat mulle anda veel 17 kopikat, ei taha. Väga lihtne. Te andsite mulle kuus kopikat, aga mina olen teile kaks kopikat võlgu. Andke mulle veel 17 17 kokku 23 kopikat, aga mina annan teile 25 kopikat. 25. Andke kaks. Saage ometi aru, Ma andsin teie kuus kopikat sellele mehele. Muuseas, peab olema veel andnud, kohe annan, tähendab nii, palun, tähendab, kui teie annate mulle praegu 17 kopikat, siis teeb see kokku 23, ei näinudki, kuhu? Nüüd ma olen teile ju kopika võlgu? Olen midagi tühine, andke telekopikas tagasi ja ühtegi ka minu kaks kopikat, kodanikud, andke kopikad. Nii tänane. Tänane nüüd jään teile kopika võlgu, mitte kopika. Seitse kuus, olete mulle varem võlgu? Ulatage mulle tüvegi, kannatage, teie sõidate edasi, aga see leiu väljub kodanikult. Kes vahetab rublale peeneks. See kaabuga, kodanik seal vahetab kõigile lõpuks ameti, pandi rahavahetajad ühiskondlikust korras tööle. Ühiskondlikus korras. Olen ma, mul ei ole kaht kopikat. Andke mulle oma aadressi, toon teile koju. Jääda 23. Kella kaheks päeval oli mulle kogunenud kolm rubla 31 kopikat, kaks trollibussipiletit ja kolm aadressi. Mul hakkas palav, võtsin kaabu peast. Keegi peale tulijatest vaatas mind rahamu peos ja viskas põlastavalt minu kaabusse kahekopikalise ise sõnades. Kella viieks õhtul oli mul kuus rubla 30 kopikat piis trollibussi ja millegipärast kaks trammipiletit, kuus aadressi Moskvas ja üks Leningradis, kuhu ma pidin saatma rahakaardi. Kella kaheksaks õhtul teadsin ma peast juba kõiki pealt dusi. Teadsin, et trollibussijuhi nimi on Andrjušat, et tal on kolm last, hull top kaheksa tuvi ja kui ta ristluud poleks muljuda saanud, oleks ta tänaseni spordiga tegelenud. Lõpuks kell pool üks öösel sain ma kassaga asjad joonde ja sammusin trollibussipargist välja. Kui ma kella kolmeks öösel olin kõik võlad aadresside järgi laiali kandnud, jäi mulle alles minu 15 kopikaline, millega ma järgmisel hommikul trollibussi astusin. Kuidas keegi, aga mina elan loosungite järgi. Muidugi mitte kodus. Kodus need mind ei aita. Naisele minu loosungid ei mõju. Tulen tööle, istun oma kohale ja hakkan oma ameti vende silmitsema. Ta millegipärast kardab mind. Ta ei kannata mu ette heita pilku välja ja ootamata ära vahetuse vilet hakkab tööle. Tema töötab, aga mina vaatan teda ainiti ja hüüan aeg-ajalt. Kas aitad oma tehasel plaani täita? Timade tähendab iga hüüumärk, isegi kui selle kõrval seisab küsimärk üleskutset tegutsemiseks. Pole selliseid raskusi. Lahke sõna eest nihutame mäed paigast. Kõige paremini tunnen ma end koosolekutel sest inimkonna ajaloo jooksul on kogunenud nii palju loosungeid, et aeg-ajalt on raske nende hulgast ilma koosolekutel seda kõige õigemat nende seast välja otsida. Olge tervitatud, kõik nagu üks mees. Võidelge selle eest, et maha. Aga sina, tuline tervitus, Muhamedile end räägib minu kohta kuldne inimene tema pil nagu näeks kaugemale ja ka hingata on kergem. Vajalik inimene teda just taevast alla ei too, aga selle eest võib need kõik ükshaaval üle lugeda. Nii arvab minust mu ülemus. Isegi pärast tööd ei saama rahu. Ja kui metrandmistume, ütlen alati juhile seltsimees transporditööline, võitle sõitjate katkestamata teenindamise eest. Ajab täitsa asjalikku juttu, eks ole, sa kohe tunned, kuidas uut hoogu ja ja optimismi tuleb juurde. Aga täna juhtus äpardus. Meile tuli uus joonistaja ja ta pandi minu kõrval istuma. Kassaa enter'it oma tehasel plaani täita. Täna täitsin tööpäevad on meile pühapäevad, seltsimees, võitle käibevahendite ringluse eest. Loomulikult hakkan kohe pärast lõunat peale. Aga sina võitle täieliku tööaja kasutamise eest avaste kasutamata reserve. Ausena avastan praegu ja edaspidi. Sina aga ole kõigi majanduslike näitajate eesrindlane, näed, naaber jääb sinust maha, aita teda, näen küll, sina aga hoia töökoht, puhas joogiad ometi mahla. Hole loosung, vaid reklaam. Hoia on ja loosung, kui on hiiu märg, tagasi son loosung. Köll rääkisid augu pähe. Hakkan tomatimahla jooma, aga sina, seltsimees, tee, mitte rentaablid, jaoskonnad. Brentaablitaks. Elagu ema. Au kindlustatud vanadusele. Teed uuele vahetusele igale töötajale oma tööpink maha. Aga sina, tuline tervitus. Ise oled loll minuga edasi võistelda. Ma tean kõiki loosungeid peast. Põllumajandusalaseid, tööstuslikke, elukondlike õpilastele, määratuid, spordialaseid, arstiteaduslikke, hävitage kärbseid, muretsege hoiukassaraamat, igale inimesele oma raamatukogu. Ründame uhkelt. Uued rekordid, kooli, õpilase roism, haid, kus te meile tulite? Töötasin kunstnikuna, maalisin plakateid, lõunani, töötasime vaikides. Ta vaatas aeg-ajalt minu poole ja küsis, kas sa aitad oma tehast plaani täita. Selliseid raskusi lahke sõna eest nihutame mäed paigast. Lõunavaheajal sammusin ülemuse juurde ja andsin sisse lahkumisavalduse. Lähen aastaks-paariks kunstnikuks ja küllap me siis näeme, kes kummast üle on. Circus Circus, varsti tuleb meile tsirkus, kisasid ühe rajoonikeskuse mudilased. Kõigepealt saabus aga tsirkuse administraator. Ta pöördus juurviljaga varustaja juurde. Meie tsirkusekoosseisus on kolm elevanti, viis ahvi, meil on vaja kurke, porgandeid, kapsast, naerist, õunu, sibulaid ei lähe, vaja ei lähe. Siis on hästi. Neil sibulaid praegu ei ole, aga muud on on küll. Täidetud pipar, marineeritud kurgid, Porcigonseria till. Peale selle on meil räim tomatis, võtke, palju kulub. See on selge sigadus. Küll ma teatan, kuhu vaja, kuidas siin on lood juurvilja ja puuviljaga kriimiseks, ägedas korraldame, muretseme hangime, ega siis sellepärast seisma jää. Ehitame Laodiaga, triiphooned edaspidiseks, jätkub kõigile nii elevantidele, ahvidele kui ka rajoonikeskuse elanikele. Kuid tsirkus ära sõitma hakkas, tulid teda inimesed jaama saatma? Külastage meid jälle lutiga boamadu kaasa nagu Lannu küülikulihasharu ka tahaks üle hulga aja mett maitsta. Kullakesed, tooge kaasa mõni kiskja, kes pärmise kooljapesupulbrit ja Patti. Paistis, et inimesed jäid tsirkusega väga rahul. Inimene pandi ülemuseks. Ülemus võttis telefoni kätte, astus tulekindlasse kappi ja tõmbas enda järel ukse kinni. Siin oli ta väljaspool hädaohtu. Kõik ülemused enne teda olid sellel kohal läbi põlenud. Temaga oli kaitstud olukorras. Lahti lasta ei saa. Ta ei lähe ära sõimata, isa. Ta ei kuule kapi lahti teha, Kaisa. Ta peitis ainukese võtme ära. Ülemus kasutas hingamiseks lukuauku, sõi samuti lukuaugu kaudu. Korraldus jaga andis telefoni teel. Kutsuti kohale, lukksepp ei teinud lahti. Prooviti vintsiga. Ei tõstnud kohalt ära. Terve organisatsioon, pidasime aru, kuidas teda sealt välja meelitada. Ja lõpuks leiti pääsetee. Ülemusele teatati telefoni teel, et ta on saanud ametikõrgendust. Tulgu sealt tulekindlast kapist välja ja mingu teisi kabinetti, kus on mahukam rahaga ja ka palk suurem. Kui ülemus oleks seda hiirelõksu aimanud. Ta oleks võinud nõuda ETV uude ametisse, koos vanakapiga üle viidaks. Aga ta ei taibanud, vaid teatas kohe rõõmuga, kuhu võti on peidetud. Kap tehti lahti ja ülemus vallandati. Pärast seda juhtumit müüs majandusjuhataja suure rahakapi muidugi maha ja ostis väiksema asemele. Äkki läheb uks lahti, siseneb õige väikest kasvu mees ja sõnad. Tere. Ma olen teie uus ülemus. Kõige enam läks ähmi täis majandusjuhatajale. Ma võin ka selle rahakapi maha müüa ja veel väiksema osta. Aga kas see on kindel garantii, et see meid tulevikus aitab? Ega ei aita küll. Ütles väga väikest kasvu ülemus ja lipsest tulekindlasse kappi. Ma sõin restoranis õhtust. Ei seganud, kedagi üldse polnud, ma ei tea juba, millal restoranis olnud. Valisin endale varjulise koha nurgas, mulle ei meeldi silma torgata, mõni juhtuksin restoranis nägema ja kohe on jutt lahti, et seltsimees andriuk muud ei teegi, kui logileb kõrtsis tema palga juures, kus ta selliseid sissetulekuid hangib. Ja üleüldse, mis isik ta õieti on? Ei paremal mitte silma torgata. Sel ajal, kui oma pistekki ootasin, astus restorani minu ülemus poris. Meie naistöötaja veeraga. Mõtlen nüüd olen kadunud. Kohe märkab mind, algavad jutud. Tõmbasin enda toolil hästi kägarasse, pistsin nina ajalehte, äkki märka? Märkas, vabandas oma kaaslase ees ja astus minu laua juurde. Tähendab, käime muudkui restorani, juhhei pole teab mis ajast siin enam käinud. Tahtsin lihtsalt õhtust süüa ja me teame neid õhtusööke. Aga olgu peale, mis seal ikka, pole ta ise patuta. Üleüldse, sa pole mind siin näinud, nõus, ja mina pole sind näinud. Aga kas ma pole näinud teid või teda koos teiega? Loomulikult, ei mind ega teda oma naisele ma ütlen, et olin sinuga õhku seal koosolekul. Hästi. Aga kui tema mees küsib minu käest, kas modema naist nägi, ütles, et ei näinud see on kahtlane, siis ütled, olid temaga kinos, te olete ju tema mehega sõbrad. Aga ma olin do teiega õhtusel koosolekul ütled, et ma lasin su vabaks ja sa läksid temaga kinno. Hea küll, aga küsige temalt, mis filmi vaatasime, saab täitur. Vaevalt sai minu ülemus Boriss lahkuda kui mu laua juurde astus liima. Tere, semu. Sa pole mind siin näinud. Hästi, sinistub poris koos veeraga, nemad näevad sind, nemad pole minn, ega mina neid siin näinud. Igaks juhuks. Me istusime sinuga, aga raamatukogus? Ei, ei, see ei lähe läbi. Ma olen hoopis veeraga, kinos pole, tädi Vera ei tahtnud sinuga kinno minna, täitub paremini sõbratari juures, muuseas. Kaks tundi tagasi oli siin Elmar. Sa pole ka teda näinud, polegi teda näinud. Mind ei olnud ju kaks tundi tagasi siin ei, see on nii igav, qq-l Essadei sisse ei veaks. Eile jõudis kosja kell kaks öösel koju ja räägi naisele, et hilines seetõttu, et kohtasin absoluutselt purjus olekus ja pidin koju toimetada, nii et ära, ära teda kogemata sisse räägi. Ja purjus, mis tal muud üle jäi, vili ju midagi välja mõtleb. Sina tulid talle esimesena meelde muuseas viiva unustama, kui tuleb juttu, et sa kutsusid mind möödunud teisipäeval restorani, aga mina ütlesin ära ja läksin hoobi loengule, siis ära mind ära nii siseneja nägemist. Sain hetke üksi istuda kui minu laua juurde astus keegi meeskodanik. Kusagil mind seal polnud. Kus? Seal, kus ta nägite? Ma ei näinud teid seal, kus teie arvate. Kohe tuleb siia maa abikaasa, teie ei tunne mind ega mina teid. Tere õhtust, sugulane. Tere, tere, õepoja naine. Aga sa pole mind siin näinud, sest mind pole siin. Olen raamat. Ta kogus ooper viibates enda luule. Jah, palun, te soovisite kulge, ta sõita pistegi ja kui aga küsitakse, siis te ei söönud paavst, ehkki see on vajalik arvestuste tegemisel ma märgin ülesannete sõite neli kiievi kotlet. Aga maksate šašlõki eest. Tundus, et hakkan peast segi minema. Minu viimaste päevade biograafia oli lausa metsik. Nädal tagasi kutsus semu restorani. Eile vedas sõber mu poolsurnuna koju ja jäi seetõttu kojuminekuga hiljaks. Täna ühel ja samal ajal olin koos sõbra naisega kinos, koosolekul ja raamatukogus. Samal ajal jõudsin ära süüa neli kiievi kotletti, mille eest maksingu saslõkki eest. Nagu ämblikuvõrgus sipeldas, tuigeldasin koju. Vaevalt sain ukse avada, kui. Kole. Ära sõbratari juures. Saime sinu ja sinu elamuse Pariisiga ost. Kui ta peaks küsima ära siis Vassi. Muuseas, ta tahtis teada kosmopalcon. Ma ütlesin, et sa läheksid oma perega tellija lahkusid, doosid ja mina pidin sinu eest kõik kinni taguma. Ägemiseni. Pole kadunud või näinud kõike eitada. Ma ei tunne kedagi. Ma pole kedagi näinud. Ma pole kusagil olnud. Sellepärast on mul teile suur palvetee, pole seda lugu kuulnud. Ma pole seda jutustanud. Ja üleüldse ei tea minust mitte kui midagi. Loen teile ette ühekirjutuse ajalehest. Eile kohtusid meie staadionil kaks meeskonda, start ja finish. Meeskonna finish, mängija, kus ja kin lõi rusikaga stardimeeskonna mängijat, mille eest ta väljakult kõrvaldati. Pärast mängu mõistis finišimeeskond oma koosolekul seltsimehe huligaanse käitumise karmilt hukka. Kus Jaak kin lubas end siiralt parandada. Nii kirjutatakse ja nii loevad, lugejad loevad ja usuvad. Aga mina ei usu? Ei usu, sest ma tean, kuidas sageli toimuvad sellised koosolekud ja kuidas möödus kadu. Tegelikult oli see nii. Meeskond tuli kokku ja kõigepealt esines meeskonna treener. Seltsimehed. Koos Jaakini käitumine jätab tumeda pleki, minu meeskonna ja ülemaailmse jalgpalliföderatsiooni ja kogu Brasiilia süsteemi. Üks pluss neli pluss kaks pluss neli peale. Mitte ainult üks kord pole ta minu ette seadnud Hamletliku küsimust. Kas lüüa või mitte lüüa? Ma olen, ma olen teile alati otsustavalt ja kategooriliselt öelnud vastavalt tulemusele. Seepärast seepärast ongi otse hämmastav, et kus Jaak kin lõi oma sõpra oma spordiseltsimeest oma võitluskaaslast samal hetkel, kui seda märkas kohtunik. Pärast seda esines kesktormaja poisid. Ma ei suuda sellest pahameelega rääkida, sest ma nägin kõike oma silmaga pealt kus abistas soosiat, suisa kattis mõõdiat. Aga mu isa käis peale Iisraeli. Parajasti sai kuss ja kera külgjoone juures täie jõuga veerema. Aga just sel hetkel kihutab talle vastu, torkab oma, vendab tema karkudel ette. Loomulikult tõmbas, kui sa talle südametäiega rusikaga silmade vahele ajas, kohe kabjad püsti. Ja kui sa pidi väljakult ära aurama. Üldiselt poisid Ma soovitan, kus saab süüdi mõista selle eest, et ta laseb käiku, rusikad kolib hoopis teisiti toime tulla. Sossalejaaga muistsele kehaga, Iisraeli peaga. Siis palus sõna poolkaitsja. Seltsimehed. Ma olen alati kuusiale rääkinud, kuusia ära huligaanitseda, ära ropenda, toorutuse, kurat, mis sa paned jalga ette, aga tema vastu, Mess jalga, ma võin Kavastu peatumata, mina ütlen, patsime pooliku peale, sai, tõmba talle vastu pead. Aga tema patsi vett tõmban, mina ütlen, et ei tõmba, aga tema ütleb, et tõmban ja tõmbaski. Nüüd ma siis Allalgi selle pooliku kuusiale kätte. Aga pea meeles, et sinu kõrval on kogu meie kollektiiv ja üks siis sellega toime ei tule. Nüüd võttis sõna kaitsja. Kullakesed, kelle ülemkohut mõistab. Me mõistame kohut kui seakeni meie seltsimehe, ühiskonnategelase ja hea inimese üle. Loomulikult me peame arvesse võtma tema moraalset palet. Arutlegem sees, mida ta õieti tegi. Kas ta põletas maa staadioni või põrutas jahipüssist kohtuniku. See on täppes tühine asi, justkui oleks ta perekonna maha jätnud või saksofoni mänginud. Aga kõigest kõiki mõtleks koksassociad. Aga kes nägi, kes kassossi Aize nägi? Ta nägi ainult, kuidas kus ja kätt tõstis. Siis aga läks tal silme ees mustaks. Seltsimehed, enne kui me kosja üle kohut mõistis. Talle peame arvesse võtma, et Gruusia on moraalselt tugev inimene. Ta pole langenud elumülkasse. Sest enne seda on teda süüdistatud neli korda pisihuligaansuses. Aga nagu näete, on ta jäänud korralikuks inimeseks. Koosoleku lõpus võttis sõna süüdlane, kusi haakinud. Mis ma võin teile öelda? Teie kohus meeldis mulle, kõik läks ladusasti asjalikult, ilma demagoogiat. Ainult et mul on mõned märkused, nimelt näiteks treener koputas kogu aeg pliiatsiga vastu lauda. Kuidas see ei ole hea, see teeb närviliseks, nagu annaks märku, et vaat, vennas, nüüd jäid vahele ka koosoleku ruumi, valisite liiga pimeda ja sünge oleks võinud valgem olla. Lilli oleks võinud tuua teha valikuid. Võtke seda kõike arvesse, kui järgmine kord jälle hakkate kellelegi ülekohut mõistma. Astusin apteeki, et osta hambahari. Letis oli järjekorda. Olin 51.. Kui ma olin 42., hakkas mu pea valutama. Võtan hambaharja ja püramitooni, mõtlesin ma. Kui olin 33., hakkas mul küljes torkima. Ostan hambaharja, püramidoon ja kõhutilku, mõtlesin ma. Kui olin 27., hakkas mul silme ees virvendama Ostan hambarja pürami, tuuni, kõhutilku ja palderjani. Kui olin 21., hakkasin hingeldama. Ostan hambaharja, püramidoon, kõhutilku, palderjani ja käsiapteegi. Mõtlesin. Kui olin 13., pidin peaaegu minestama. Ülejäänud järjekorra, seisin ära ainiti kanderaami vahtides, mis oli leti taha seinale välja pandud. Mind huvitas ainult üks küsimus. Kumb otsa tuleb asetada jalad. Lõpuks olin esimene käsiapteek, palderjan, kõhutilgad, püramidoon, hambahari, luges müüjatar kokku kolm rubla 20 kopikat. Aga mul on kaasas ainult kolm rubla. Sellest pole midagi, ütles müüa rohud, võtke kohe, need on teile hädavajalikud, aga hambaharjaga võite kannatada. Nii ma tegingi. Hambaharja ostan edaspidi tingimata, enne aga võtan kõik Carstimit sisse. Mulle tuli uus naaber hea ja abivalmis naaber. Ta ei säästnud vaeva, et mind igal hetkel aidata. Ah, teie Tre, kell kaks, nagu näete, kas nii, viisid riigitakse püks? Vaadake, kuidas teile pükste riikide Väed CD, see jää. Kuula naaber, te muutsite mu püksid jalgpalli trootikutaks, selle eest on õigesti triigitud. Kõigi reeglite järgi. Päev hiljem oli mul teine töö käsil. Mida te teete? Parandan külmutuskapi, siis külmutuskappi niiviisi parandatakse. Vaadake, kuidas seda tehakse. Pärast seda parandamist näitas külmutuskapp 36,6 kraadi sooja kuid naabriabivalmidus ei olnud veel sellega ammendatud. Õhtul tuli minu poole vàlja vererõhk kusagile, istusime kahekesi minu toas. Kes siis niiviisi suudleb sinivae, räägi, mismoodi seda tehakse, väed niimoodi. Lõppude lõpuks muutus mu elu väljakannatamatuks. Otsustasin endale lõpu peale teha. Aga siin tuli naaberplats. Mis te teete? Kavatsen end üles puua, kas siis niiviisi ennast üles puuakse? Vaadake, kuidas käib. Vaat niimoodi. Ühel õhtul ühel kaugel komandeeringul ahte sinna linna valguse küllasesse võõrastemajja ja küsisin admilistraatorilt lootusetu häälega. Kas teil on vabu kohti on küll. Ei saanud vist mu küsimusest aru. Ma tahtsin teada, kas teie võõrastemajas vabu kohti on, on küll. Kuulge, te ajate vist midagi segi. Teil võib olla on mõni vaba magamiskoht koridoris, aga mina, palun ühekohalist numbrituba, palun. Meil on just ühekohalised toad. Vabad. Pärgen, naljatage. Iga inimene peab oma sõnade eest vastutama. Sellepärast seltsimees, mõelge enne, mida te räägite. Ma vajan ühekohalist numbrituba, vanni jättelefoniga, palun ulatage passi ja võtke võti. Teate. Ma ei taha teid eksitusse viia. Ma ei ole välismaalane. Tõsi, maa sosistan veidi, kuid sellel pole midagi pistmist aktsendiga. Ma ei ole turist. Ma olen meie nõukogude komandeeritu, täiesti tavaline inimene, mulle on see absoluutselt ükskõik, teil on numbrituba vaja. Võtke võti. Kas kas olete täiesti terve? Tunnete end hästi, väga hästi. Aga kodus on kõik terved. Pere elab hästi, täna on, kõik on korras. Ütelge, milles siis asi on? Ma ei saa aru, mida te mõtlete. Ega teil siin mõni filmimine ei toimu? Või on kontroll, see ei ole üht ega teist. Muuseas, ma eiole laureaat ei ole keskajalehe korrespondent. Ma ei ole isegi mitte teie vastutuse koristaja, abikaasa. Ja samal ajal ma siiski julgen paluda ühekohalist numbrit, aga ma pakun seda teile, mida te veel soovite? Üks hetk, arutame veel veidi seda asja. Te vist arvate, et ma olen filmitäht ja oli üks selline film viima koorini karjäär, tõsi, Ma olen ka koorin, aga kahjuks see film pole minust. Ma ei ole Tiima, vaid Griša. Ma võin seda tõestada, siin onu bass, ulataks siia ja võtke lõpuks võti. Kullake. Kullake, miks te mind piinate? Ma ei anna altkäemaksu. Printsipiaalselt ei anna, mis need on? Kas teil häbi pole? Kas vajate numbrit või ei? Vajan küll. Aga ma ei suuda sellest aru saada, miks seda pakub mulle administraator, kurat võtaks, kes siis peaks seda teie arvates pakkuma, hakake miilits või? Ütelge hea inimene, mis toimub. Miks te mind piinate, mis siis lahti on? Kas tõesti möllab võõrastemajas tüüfus? Ärge varjake minu eest midagi, Kosalik, võtke ometi võti. Ma ei suuda enam. Kuulsite, missugused segased unenäod võivad tekkida inimesel, kui ta magab jaamas kõval pingil peal reisikohver. Läksime Vovkaga kiskuma ja vähklesime oma pool tundi tolmus. Lõpuks ma ütlesin kohe kutsun oma vanema venna siia ja siis alles tema käest saad. Aga mina kutsun isa ja siis saate mõlemad vanema vennaga. Aga mina kutsun oma onu, kapteni ema toob madrused. Ja siis te saate koos oma isaga. Aga mina kutsun vanaisa, tamp polkovnik ja sinu madrustes teie tuhkagi järele. Asi arenes lennuja tankiväekoondiste suurte üksusteni. Õhus oli tunda kodusõjahõng. Siis aga tuli mu vend koju ja kui ma olin oma sooviga lagedale tulnud, globistama põhjalikult läbi. Ka Vohvka isa tuli koju ja kolkis omakorda Vohvka läbi. Sõjahädaoht oli seega likvideeritud. Sellest ajast peale ei pöördume Vovkaga kunagi omaste poole, klubime teineteist niisama omavahel. See toob palju suuremat kasu ja palju vähem siniseid. Ütles temake Lähme pingi juurde ütles tema seal liiv. Armastan kullast liiva. Nad istusid madalale pingile teineteise kõrvale, teineteist peaaegu riivates. Süvenenult joonistas tema peenikese vitsa näoga midagi kollasele liivale. Mida sa joonistad? See oled sina? Pole sarnane. Mis siis? Joonistada oli raske? Liiuli, kui. Vaat maipõrnikas lendas mööda. Ütles temake. See oli emane maipõrnikas. Miks sa seda arvad? Isased maipõrnikad ei lenda nii madalalt. Tuulehoog kustutas joonistuse kollasel liival. Tuleme homme siia tagasi. Kuid ta ei tulnud homme. Ta ei tulnud ka ülehomme ka mitte kahe päeva pärast ega kuu pärast ta ei tulnud enam üldse. Temake istus pärast seda sageli madalal pingil üksi ja aina mõtles, miks ta ometi tulnud. Temagi ju ei teadnud, et tema vanemad olid ta teise lasteaeda üle viinud.