Pühapäevakool. Taaramäe kõndisid, kordame saatel. Kuldseid kiiri. No pole just palju aega tagasi, kui me siin pühapäevakoolis pajatasime jüripäevast ja selle tähtpäeva saamisloost. Täna vaatame kalendrisse, on emadepäev ning tähtpäev kuulub nende pühade hulka ka, mida on hakatud tähistama 20. sajandil. Niisiis suhteliselt värske traditsioon. Emadepäeva tähistamise traditsioon on nii muus ja ilusti ka ilusti dateeritud. Et on teada, millal seda Eestis esimest korda tähistati, kes selle populariseerimisele kaasa aitas ja millised olid ka motivatsioonid. Enivei emadepäeva kreedo oli ja on väga üheselt mõistetav. Lapsed ja abikaasad tänavat, emasid ja vanaemasid laste kasvatamise eest. Emadepäeva tähistamine Eestis on tänavu juubelihõnguline. Ja seletame selle asjaga lahti eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel. Täpsemalt aastal 1922 tuli Eesti üks tuntumaid karskusliikumise tegelasi ja ka ühiskonnategelasi Helmi Mäelo. Et Eestis tuleks hakata tähistama emadepäeva. Muide rääkides nüüd Helmi mäeloost, siis tuleb mainida, et proua oli Tartumaa juurtega. Täpsemalt sündis ta Udernas. Ja muide selles kohas, kus tema initsiatiivi Kiievil ka juba mainitud, et aastal esimest korda emadepäeva tähistati Helmi Mäelo emigreerus 1944. aastal tal esmalt Saksamaale, siis siirdus ta Rootsi ja elas Rootsis. Kui mälu ei vea alt Aastani 1970 kaheksanda andma Stockholmi metsakalmistule ja peale selle, et Helmi Mäelo oli karskusliikumise tegelane ja ühiskonnategelane olid aga üsna viljakas romaanikirjanik. Väidetavalt on tema bibliograafias 15 et romaani mõõtu teost. Nii, aga Läheme siis oma mõtetega edasi. Helmi Mäelo kui aktiivne ühiskonnategelane, ütles ta siinjuures oma lasterikkale emale, kellele siis austust eliktrib juuti avaldada. Ja muide, rääkides nüüd lasterikkast emast, siis Helmi Mäelo pärineski sellises perekonnas, kus oli 11 last. Ja on üsna kahetsusväärne. Ja mis asi, muide juba tollel ajal oli prevaleerimas säärane trend, et lasterikkust peres peeti vaesuse ja rumaluse tunnuseks. Nii hämmastav, kui ka see ei ole. Ja olgu märgitud, et seda esimest emadepäeva Eestis tähistati suvel mitte maikuu teisel pühapäeval. Ja alles aasta hiljem, niisiis 1923. aastal hakati emadepäeva tähistama mais ja tähelepanu. Millal, kolmandal pühapäeval, alles siis, kui läks veel viis aastat mööda ning 1928.-st aastast palun väga, hakati emadepäeva tähistama mai teisel pühapäeval. Ja olgu siinkohal öeldud, et säärast traditsiooni järgivad maailmas kuskil 40 või või midagi enamat reiki. Nüüd emadepäeva tähistamine kogus Eestis väga kiiresti populaarsust ning peale selle ning peale selle päeva tähistamise debüüti Uudernas kohas, kus siis proua Mäelo sündis sai ta siis ka ühe teise karskusliikumise aktivisti Helmi Põllu enda. Nii initsiatiivi toel, õigemini Helmi Põllu sai. Jah, väga teise teise helmiga said nagu kaubale ütleme, skaks helmid nii põllu- kui ka mäe loo ja ennekõike just et selle põlluinitsiatiivi toel oli emadepäeva tähistamine järgmisel aastal reaalsus juba mitte 10. kohas üle selle sinatsema Eestil. Läks veel aega ja oli aasta 1935 ja selleks aastaks oli emadepäeva tähistamine Eestis juba muutunud normiks. Veelgi enam. Seda koordineeriti juba ka riiklikul tasandil. Kolm aastat hiljem austati lasterikkaid emasid juba Eesti vabariigi presidendi poolt Kadrioru lossis. Need vastuvõtud kujunesid suursündmusteks. Emadele võimaldati tasuta. Ta Tallinnasse sõitmine toimusid. Soa reed toimusid ka ka siis tasuta teatrietendused. Ühesõnaga see oli selline rahvuslik pidupäev. Emadepäeval emadele kinkide tegemise traditsioon aga on suhteliselt tuus, ulatudes tagasi siis eelmise sajandi 30.-tesse aastatesse. Kingiti tavaliselt lilli ja need olid metsalilled, mitte suursugused, lilled nagu roos või nelk või orhidee. Aga tänapäeva padu urbaniseerimise tingimustes on, nagu te aru saate, lugupeetud raadiokuulajad, metsalillede kimine teinud oma radikaalse vähikäigu. Mõistate ise, et ei ole linnainimesel nii väga sageli metsa asja. Tuleme nüüd nende mõtete juurde, mis on seotud teise maailmasõjaga ja teise maailmasõja ajal emadepäeva agenda veidi gene teisenes, paljud emad vajasid siis kaotatud perekondade ja laste tõtt, töötu natukene tröösti ja sõjaaeg on üldse selline depressiivne aeg. Sellises plaanis, nagu seda enne sõda, ma pean silmas emadepäeva tähistamist, läbi viidi, seda loomulikult teise maailmasõja ajal ei tehtud. Nõukogude okupatsiooni ajal Eestis emadepäeva riiklikul tasandil ei tähistatud vaid siis tähistati selle asemel naistepäeva. Noh, teatud mõttes, kui derivaadid D ja avaldati austust naistele nagu üldse. Niisiis perekondades, kus austati häid eesti traditsioone tähistati tegelikult emadepäevaga vene okupatsiooni ajal loomulikult pereringis, ilma suuremat protsessioonideta. Kui nüüd mingi Tiina tuua sisse kaheksanda märtsieelik naistepäeva dimensioon, siis teatud mõttes täitis. Pean silmas vene okupatsiooni ajal see tähtpäev mitte ainult siis emadepäeva, vaid ka sõbrapäeva aseainet või nagu üldse Eestis hakati üle pikkade aastate avalikul emadepäeva tähistama uuesti, aga 1988. aastal. Nüüd võib-olla see mõttelõng jäi natukene segaseks, et emadepäev kui teda nõukogude ajal ei olnud ja sõbrapäeva siis ka ei tähistatud, et kõik hooldus nagu naistepäeval, kaheksandal märtsil, siis olgu siinkohal öeldud, et avaldati austust mitte naistepäeva mitte ainult emadele, vaid kõikidele naistele nii tütarlapsed mitte emad, vabad vallatud ja nii edasi ja nii edasi. Nüüd olgu siinkohal veel üks huvitav ääremärkus. Ning paraku on saatejuhile. Ma rääkisin head kuulajad, et emadele kingiti metsalilli. Et paraku tänapäevases kontekstis on saatejuhile ebaselge Seegnoseoloogiline juur, miks on mitmel pool hakatud emadepäeval käima surnuaial küünlaid süütamas? Teada on ju, et kadunud vanemate haudade külastamine on õigupoolest seotud pigem hingedepäevaga ja, ja jõulu jõuluajaga. Nii oleks võib-olla mõistlik esimesele muusikalisele vahetunnile minna suuremal või vähemal määral. Tänased pilli ja laululood räägivad meile emast. Nii paljudele kuulajatele tundus, et niisugune pühalik ja vaoshoitud sissejuhatus sai ära tehtud. Muusikapala andis oma meeleoluga Meile teada, et nüüd on aeg näpud püsti, Yejee aga käituda kui inimesed. Lugupeetud raadiokuulajad on ikkagi emadepäev. Vaatleks nüüd emadepäeva pühaks kujunemist ameerikamaal. Seal sai see alguse muide juba 1870-l teisel aastal. Traditsiooniks kujunes emadepäeva tähistamine alles kusagil 1910. no või nagu üldse selle Paikut selle püha tähistamise initsiaator autor ja ma julgeks öelda ka, et peaarhitekt oli ameeriklanna Anna Charwis ühiskonnategelane ja, ja aktivist nagu üldse. Põhjus, miks ta sellise ideega tähistada emadepäeva välja tuli oli üsna proosaline. Asi sai alguse nimelt sellest vanaema surma-aastapäeva tähistamist tähistas loomulikult siis ka tütar Anna konkreetselt. Ja tema idee oligi sealt nagu saanud. Nooh, julgen öelda. Et emadepäeva tuleks siis enam-vähem tähistada mai teisel pühapäeval sinnakanti tollel ajal siis sattus, annan Charlize ema surma-aastapäev. Nii. Ja olgu siinkohal muide A annan seal, mis oli väga aktiivne pühapäevakooli külastaja. Nagu, nagu aru saada on, on meil ka pühapäevakool lugupeetud raadiokuulajad. Nüüd see emadepäeva tähistamise idee kogus muide väga jõudsalt hoogu ning juba neli aastat hiljem aastal 1914 kuulutus tas toonane Ameerika Ühendriikide president Wilson selle üle Ameerika liiguks pühaks. Pöörake tähelepanu, kui kui kiiresti see kõik käis, arvestage sellega ka, et ameerikamaailmatuma suur riik. Nii nüüd Atlan Charles pidas. Kui nüüd rääkida emadepäeva sümboolikast ja nendest aksessuaaride ja elementidest, mis ühe või teise pühaga nagu seotud on, siis Anna Chavez pidas valgeid nelke nii-öelda emaduse sümboliks. Juhin siinjuures muide tähelepanu tõsiasjale, et nelgid nagu üldse pole Eesti kultuuriruumis laiemat kandepinda kui emadepäevaks sobilik Lill kingiks, paraku leidnud. Meil siin Eestis peetakse üsna paljudel juhtudel nelke Arusaamatu minu jaoks vähemalt arusaamatutel põhjustel justkui mingiks vene värgiks. Ja ma arvan, et see suhtumine ilma igasuguste reservatsioonid, et ta on üsna pentsik ja muide, Anna Jarvis oli seisukohal, et see on tema isiklik arvamus. Või oli õigemini isiklik arvamus, ma olen välja uurinud, need nelgid on emaarmastuse puhtuse ja omakasu püüdma tuse sümbolid. Nüüd, tänapäeva Ameerikas on emadepäeval kombeks viia valged nelgid ema hauale ja punased nelgid aga elavale emale, vot siin me võime natukene spekuleerida, et äkki seetõttu et Ameerikas austatakse ka meie hulgast lahkunud emasid, viiakse surnuaiale lilli, et see komme on nagu tulnud või imbunud täpsemini ka Eesti konteksti ja ma enne justkui meil enne vahetundi rääkisin, abajatasin head, kuulad, et värk oligi selles, et lillede viimine lahkunute haudadele on rohkem nagu niisugune jõulude ja ja hingedepäeva teema, aga Ameerikas on see olnud tavaline ja võib-olla sihuke Ameerikaniseerimise. No mis siin salata, Me oleme, tahame seda tunnistada või, või mitte. Aga teatud mõttes me oleme siin Eestis teel Ameerikaliseerumisele. Seal vähemalt saatejuhi Igor maasiku isiklik arvamine. Nüüd. Kuid, kuid siinkohal teeb saatejuht ettepaneku nendele kuulajatele, see on eksperiment, kes tänasel päeval pole veel otsustanud, milliseid lilli oma emale kinkida. Otsustage punaste telkide kasuks ning, ja, ja mis v kõige huvitavam kingiti emale punased nelgid ning pärast kirjutate sellest ka meie saate kodukal olevasse foorumisse, annate teada, et näete, minu nimi on see ja see mina viisin oma emale nagu Ameerikas, punased nelgid emadepäevaks. Ja muide, vaatamata sellele, et ma siin kihutan ja õhutan inimesi sääraselt käituma, võin ma kätt südamele pannes öelda, et minul, On nelgid juba kingitud. Nüüd on põnev märkida, et anna Charwis õigemini tema üllas ettepanek emadepäeva tähistamise ja emadepäeva tähistamise idee, nagu üldse hakkas hilisemal ajal talle mõne mõnedest aspektidest täiesti vastu töötama. Ja lugu oli nimelt selline, et emadepäeva kommertsrealiseerumine Ameerikas kogus väga kiiresti tuult tiibadesse ning muutus nagu sõbrapäevgi jõulud või tänupühad tegeliku kaupmeestele suureks rõõmupeoks. Annal Charwis pettus. Tema idee ja, ja mõte tähistada üllalt emadepäeva rakendati nüüd kaupmeeste nii-öelda vankri ette. Ja, ja annal sarves kibestus ning ta alustas koguni kohtuteed, et peatada emadepäeva tähistamine. Kuid kummaline, nii kui ka see ei ole riigi ja kohtuinstitutsioonid. Aga paradoksaalsel moel piss hakkasid Charwis süüdistama ja tähele pannud tähelepanu, leidsid eta, häirib emade õigust pühale nagu üldse, kujutage ette korraldaja mingi huvitava või hakkame realiseerima mingit huvitavat ideed ja mõtet. Ja järsku juhtub selline asi, see idee realiseerub. Ja siis me vaatame, et jõujooned ja kulgemine, selle heal üllad ideel lähevad hoopis teise suunda ja siis me hakkame selle idee seda ideed Katima. Ja juhtub niimoodi, et piss, õigusorganid pöörduvad minu enda vastu. See on, see on päris päris kummaline. Nüüd olgu siinkohal muide lisatud emadepäeva algataja ameerika malana Charwis ei abiellunud oma elu jooksul mitte kunagi ja sammun tee polnud tal ka lapsi. Kuulge, teeks veel ühe muusikalise vaheaja ja siinkohal on ütlemata hea meel, et meie eetrit külastavas nüüd osju. Pühapäevakool. Nii aitäh Osule liigutava pala eest, mis rääkis sellest, kui poeg tuleb koju. Nii, aga mis me siin külmetame, jätkame teemaga ja uuriks nüüd, kas emadepäeva tähistamine omab ka rahvusvahelist, kapassid teeki? Jah, nii see on. Täna vist juba meie loengus mainisin, et kusagil 40 pluss ehkki maailmas tähistab emadepäeva just nimel juba korduvalt mainitud maikuu teisel pühapäeval mind ja ma loodan, et ka kuulajaid, aga huvid, tavad pigem erandid ning katsumegi vaadelda sedasi riigiti edasi ning võtame ette kõigepealt kalendri. See näitab seda, lugupeetud raadiokuulajad sugugi mitte kõikides riikides emadepäeva ei tähistata täna. Janis on nüüd aasta algus, on meil siin kalendris olemas ja vaatama ahhaa. Norra Norras tähistatakse emadepäeva üsna suurejooneliselt. Aga mitte maikuus, vaid veebruarikuu teisel pühapäeval. Üldises tähenduses on sealsed rituaalid väga sarnased nendega, mis toimuvad meil siin Eestis. Ja sellel puhul ennekõike arvestades Norra eripärasid tehakse emade jaoks sellised väga maitsvad ja tegelikult, ega nad ei ole nii väga maitsvad nagu rõvedalt magusad. Nii jah, Ma meenutasin, käisin Norras ükskord, ma olen sellest kusagil, ma ei mäleta, kus kohas ma rääkisin, igatahes need koogid on seal totaalselt magusad. Ja võib-olla ongi hea, et magusad, et inimesed sööksid vähem ja austaksid rohkem ema kui, kui seda kooki. Nüüd. Liigume edasi, siin kalendris jõuab kätte märtsikuu. Ja Gruusias on muide näiteks riikliku direktiiviga emadepäev paika pandud. See toimub kolmandal märtsil ja ma räägin ka, mille pärast on see riikliku direktiiviga paika pandud. Seda tehti seepärast, et vältida sovjeti ajast pärit relikti, pöörata naistele tähelepanu kaheksandal märtsil, tähistada naistepäeva ja on huvitav paradoks. Nädal vahet, kõigepealt on emadepäeva tähistamine Gruusias ja siis on kaheksandal märtsil naistepäeva tähistamine ja see toimub jätkuvalt Gruusias edasi. Vahevinietina olgu siinkohal kallid kuulajad öeldud, et tegelikult on ju lugu niimoodi, et me siin Eestiski tähistame naistepäeva hoomamatu Ta milliste ajaloo, millist ajaloolist tausta see püha omab, kust kohas pärit Ta on ja nii edasi ja nii edasi ja kandev osa endistest kommunistlikest riikidest ja muidugi kaasa arvatud Venemaa. Seal emadepäeva nagu eraldi pühana ei, ei käsitleta. Ta on kaheksas märts on naistepäev ja, ja kogu lugu. Ning siia nimekirja üllatus-üllatus on sattunud kandev osa endistest idabloki riikidest. Kaheksandal märtsil siis naistepäeva tähistamas on välja arvata Tuut Ungari ja Poola. Ja kui mälu alt ei vea, siis, siis on parem mitte rohkem mitte rohkem nimetada, sest mälu võib alt vedada. Aga läheme siis edasi? Muidugi, ja need riigid, mis siis on Jugoslaaviast Jugoslaavia lagunemisele lagunemise järgselt tekkinud, vot seal paljudes kohtades tähistatakse ka ainult naistepäeva, kaheksas märtsi mingit emadepäeva eraldi. Nüüd ühendkuningriigis ja Iirimaal on näiteks emadepäev suure paastuaja neljandal pühapäeval, seega on tegemist selle püha tugevate religioossete sidemetega ning muidugi on seetõttu tegemist ka liikuva pühaga. Et kui satute Inglismaale või Iirimaale kusagil kusagil kevade paiku, siis ühel aastal tähistatakse emadepäeva ühel, ühel pühapäeval ja teisel, teisel aastal jälle võib-olla teisel pühapäeval. Ja olgu huvitav märkida, et vaatamata naiste kehvale olukorrale araabia maailmas tähistatakse emadepäevaga seal kuigi tunduvalt vaoshoitumalt mees ja hoopis teises kontekstis kui meil, kuid seda siiski tähistatakse. Ja vabandust, ja see täht päev märgitakse ära muide, 21. märtsil tähelepanu tähelepanu, et me oleme rääkinud siin meie saates kevadisest pööripäevast ja 21. märtsil. Kevadine pööripäev ka, nagu te head kuulajad meie pühapäeva koolist mäletate ju aset leiab. Nüüd olgu siinkohal öeldud, kes, kes võis olla initsiaator, et hakatakse siis araabia maailmas ka emadepäeva tähistama. Siinkohal tuleb oma pilgud pöörata kaasaegse egi tuse ajakirjanduse looja Mustafa Aming, mitte Ibrahim, Mustafa, see on hoopis midagi muud. Et palun siin mitte segamini ajada Mustafa miin oli see mees, kes tegi ettepaneku hakata ta tähelepanu siis pöörama korra aastas emadele just nimelt emadele. Ja ettepanek võeti muide vastu ning emadepäeva esimene tähistamine Egiptuses leidis aset, et 1956. aastal ja Egiptusest levis siis traditsioon edasi ka teistesse araabia maadesse küll aga mitte Tai, Iraani ja Afganistani. Olgu siinkohal öeldud, et nimetatud riikides tähistatakse emadepäeva teisel ajal. Iraanis on see liikuv püha, mis tähistab ühtlasi ka prohvet Muhamedi tütre. Tere Fatima sünnipäeva nüüd. Iraani religioossed ringkonnad on avaldanud sageli pahameelt. Väikesed emadepäeva tähistamine on kogud tamine Lääne traditsioonides ning vilja, kas pinnas feminismi tekkimisele. On ilmne, et araabia maailmas on emadepäeva tähistamine siis sootuks sootuks Teises Essteetikas, kui see on läänemaailmas. Aga jätkame, olen siin veel uurinud. Ja vaatluse alla jõuab nüüd kalendaarselt plaanis maikuu. Nii maikuu esimesel pühapäeval on emadepäev Hispaanias ja Portugalis ning viimase endistes kolooniates praegu iseseisvates riikides Angolas kapowerdel elik roheneeme saarte vabariigis ja musa piigis ja olgu siinkohal ka vinietina öeldud, et veel ka Leedus ja Ungaris. Leedu on iseenesest, et väga kenasti äraseletatav peaasjalikult seetõttu, et nii Hispaania, Portugal kui ka Leedu vähemal määral Ungari kui üldse. Aga Hispaania, Portugal, Leedu on ju katoliiklikud maad, nii, ja tähelepanu, siit hakkame jõudma siis ka selle loogilise järelduseni, miks siis esimesel suhteliselt loogilisele järeldusele, miks siis esimesel pühapäeval Hispaanias muide on emadepäeva nimi Tiia tee la Matre. Muuhulgas olgu lisatud maikuu, nagu üldse on katoliit pluses teada-tuntud kui Neitsi Maarja austamise kuu ja ja teatud teatud määral, vaadake nüüd me hakkame mõtlema ka selle peale, et ega see juhuslikult juhus ei olnud. Me rääkisime siin, annad saamise ema suri ära maikuus. Neitsi Maarja austamise kuu on ka maikuu, et juuste kokku ütleme seetõttu on siis nii Ameerikas tähistatud emadepäeva maikuus ja loomulikult ka meil Eestis ja siukene tunne, et see on üle võetud. Siis karskusseltsi esinaise Helmi Mäelo poolt Ameerika Ameerika traditsioon, ma võin sügavalt eksida. Ma ma ei julge siin sajaprotsendiliselt väita. Nüüd üks huvitav tähelepanek, oleme uurinud emadepäeva tähistamist ka üsna kaugetes ja meile vähetuntud riikides Lõuna-Ameerika riigis porraguays tähistatakse emadepäeva kindlal kuupäeval. Ei ole oluline, kas see on siis nädala tööpäev või siis on puhkepäev. See kuupäev on 15. mai. See kuupäev on muide ühtlasi ka riigi iseseisvus päev ja seal kutsutakse emadepäeva Tiia teela paatriaks. Mõned aastad tagasi toimus Paraguay ulatuslikus ulatuslik diskussioon ja kampaania selle üle, kas emadepäeva tähtsus ei varjuta riigi iseseisvuspäeva tähistamist ja selle nii-öelda rahvaliku liikumise või rahvaliikumise eesmärk oligi siis paragois konkreetselt nimetada emadepäevaks siiski see nagu ta on traditsiooniliselt siin meil Eestiski. Mai teine pühapäev ja olgu siinkohal öeldud, et mitte mingi valemiga ei oleks võimalik siis et need need päevad kattuksid. Vot selle päevade kattumise võtmes on siin veel üks huvitav tähelepanek ja nimelt Prantsusmaal ja ka mõnedes endistes prantsuse kolooniates tähistatakse emadepäeva mai viimasel pühapäeval. Juhul kui see langeb samale päevale neli pühaga tähistatakse emadepäeva esimesel juuni pühapäeval, nii et Prantsusmaal ja siis ka Prantsusmaa endistes kolooniates käib asi natukene teistmoodi. Lugu on nimelt siis selline, seal jälgitakse väga tähelepanelikult ka siis nii-öelda seda kirikukalendrit. Nii-öelda järje enda kätte emadepäev. Nüüd. Järeldus loomulikult jälle tegemist liikuva liikuva pühaga nüüd, et meie naabrid üle mere. Mitte soo Soomes tähistatakse emadepäeva samal päeval nagu meie siin tähistame. Täna aga Rootsis on emadepäev mai viimasel pühapäeval ning pöörake tähele, palun, miks see on nimelt sääraselt paika pandud, kuigi tegemist on ju meie lähinaabritega ja ja me oleme nagu ühes kultuuriruumis. Vähemalt oletame, et me oleme ühes skulptuuris ruumis ja püüame olla ühes kultuuriruumis rootslastega. On emadepäev muide viimasel pühapäeval seetõttu, et selle püha Religiooniga on esiteks ähmased ja valitud on siis mai viimane pühapäev, see on nüüd domineeriv põhjus, miks on valitud mai viimane pühapäev. Peaasjalikult, et Rootsis on kliima külm ja et väljas ei oleks nii rämedalt ja rõvedalt vaja külmetada saaksid inimesed, pin aasale ja metsaemadele lilli. No ma tahan just rõhutada metsalilli otsima korjama enam-vähem soojal ajal, et et inimene, kes tahab emale austust avaldada, tema peab ka saama väärikalt väärikalt oma asjad ära aetud. Ja kui nüüd katsuda veel mälusopis teha inven tuur siis minu teada on üks riik maailmas, nimelt Argentiina, kus emadepäeva tähistatakse koguni sügisel. Hetkel mul ei ole isegi meeles, millisel kuupäeval seda tähtpäeva tähistame, tähistavad Argentiinas inimesed kuid et üks huvitav tendents mavad, nüüd katsun võrrelda Hispaania traditsioone ja siis Lõuna-Ameerika traditsioone ja lõuna-ameeriklased nii üritavad seal riigiti nagu paika pandud teda siis emadepäeva tähistamist, samal ajal nagu seda tähistatakse Hispaanias ja sellel on oma ajaloolised juured olemas. Seda ennekõike just seetõttu, et kui Lõuna-Ameerika riigid vabanesid, vabanesid siis Hispaania krooni alt nii-öelda et nad said vabariikideks, siis nad kõik tahtsid teha natukene erinevalt mis on seotud riikliku korraldusega, noh, natukene või palju erinevat ja seepärast võib spekuleerida, et ka siis emadepäeva tähistamine söödud Ta on täiesti erinevad ajal, kui see toimub Hispaanias. Nüüd kallid, kuulad. Kokkuvõte tänasest pidupäevahõngulise saatest. Emadepäev on püha peaasjalikult pereringis ja siinkohal saatejuhi manitsus käituge sel päeval nagu inimesed head aega.