Tallinna ilmajaama andmetel oli täna kella üheksa ajal Vabariigis vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhus nõrk kirde ja idatuul. Õhutemperatuur varahommikul oli järgmine. Kundas Narvas pluss 20 kraadi. Suvi 1966. Seekord viisid 100 otsingud meid makibas Williga läbi vihma ja päikese kahte kohta Tõstamaale ja Laulasmaa külje alla lohusallu. Kui te meid jälgida olete läbenud teate, et oleme kohanud inimesi juba õige erinevate kutsetega erinevate temperamentide, lootuste, tahtmiste, ka vanu ja noori, kõiki neid oleme küsitlenud päikesepaistelisel ajal ja kõik nad on olnud ise samuti päikeselised. Ka tänane esimene mikrofoni ekskursioon kuulub veel palavasse ja heledasse perioodi ning sellepärast võivad kõige ligemad jutuajamised pika päikese jänulistele tunduda praegusel hetkel vaid kalli mälestusena ka asjaosalistele enestele. Niisiis paar nädalat tagasi Tõstamaal No jõudsid ja pean kindlasti ära näha, et algab järjekordne filmi võttevahetus. Tütarlaps mustas saab jälle ühe päeva võrra valmimisele lähemale, kaugel see töö on nagu Tallinnast võtta siis 140 kilomeetritega. Kui filmi valmimiseni vaadata veel, siis on väga palju tööd veel ja meil on praegu vestlusringis neli inimest, võib olla igaüks räägib natuke iseenda töös selle filmi juures palun. Mul on praegu projekt kaenla all, režissöör ehmatas mind ühe muudatusega. Nii et kõige suuremad mured on sellega, kuidas kostüüme kohandada. Muudatustele praegu sõitis Alto uue kostüümi järgi panime näitlejale selge ja kaadri. Mõtteid ja muresid on muidugi palju, sellepärast et jutustas, mis ilmus Loomingus, tüdruk mustes. Muidugi kirjanduslik teos, autoritöötluses valminud stsenaarium aga tekitab paljugi muremõtteid, kuidas seda realiseerida paremini? Looduses konkreetse loodusega, konkreetsete näitlejatega, nende isiksust ega mõtteid ja muresid on palju, neid ei jõua üles lugeda. Minu kõige suuremaks mureks muidugi praegu Kadi maja, et see hoone põud teeb tohutut liiga meie dekoratsiooni, mis me siin üle seitsme ümberringi on kõik kõrbenud, nüüd siis tuletõrjeautot ja igasugused muud tsisternid tulid appi, et seda olukorda parandada. No kuidas öelda, kui põllumehed kaebasid siin mitmed nädalad järjest, et vihm üldse ei tule ja nii puhas päike paistab, siis võib paljudel näidet täitsa hea film ja nii edasi, aga kooperaator seisukohast võtta siis ega päikenda üksinda ka veel kuuenda päris filmi. Nii et see puhas sinine taevas, mis sellisel juhul tuleks ekraanil võrdlemisi nii, noh väga ühtlase, ilma pilvedatega, seega kõige parem ei ole, nii et aktuurima jah, rohkem vaja, ainult seda tahaks veel rohkem saad ilmataadi käest? Vist teie töö on just praegu tähendab see välisvõtet perioodil võib-olla üks niisuguseid töid, mis kõige rohkem just sõltub ilma taadis. Kuidas te olete siiani selle suvega rahul olnud? Üldiselt olen muidugi rahul olnud, peab ütlema, et meil siiski on küllaltki hästi vedanud ilmadega senine, vähemalt nii ainult mõnel päeval siin on vihma olnud ja me polest kuigi vihma konkreetselt pole sadanud, aga päike vähemalt pilve taga olnud jälle ja ja pole ja teisest küljest ka päris hea olnud. Aga üldiselt olen siiski rahul. Nii tuleb välja, et kunstnik ei ole rahul samas sama filmi juures operaator on rahul, tuleb välja, et sama filmi juures isegi ilmataat ei suuda kõigi vajadusi rahuldada. Suve kohta on muidugi raske midagi öelda. Filmiinimesi muidugi rõõmustab see Floriidalik ehk aafrikalik või kuidas soovite, päikene samal kõrval, aga muidugi need põllumees nuriseb varasem kollane ja ja teda ka mõistad, sest sedasama leiba sööd ise sööklas. Aga muidugi suvi on tore ja loodame siiski, päike parajalt, vaheldub vihmaga, niiet rahuldust leiame mitte ainult meie, aga ka kõik need, kes päikese. Kui pikk on üldse teie tööpäev, kui nii võib küsida, kas ei ole, see sõltub ilmast. Kui on ikka väga ilus ilm, siis lähete hommiku vara välja, tulete hilja õhtul koju? Küll jah, et ega siin kella helinevastki lähine tööd ei ole muidugi ja peab ütlema, et grupp on meil tore, inimesed on toredad tarvis, teeme viis-kuusteist tundi tööd ja pole midagi. Praegu te olete komandeeringus. Aga kui te töötate Tallinnas, kas etendab muusika kontserdit teie elus? Mingit osa? Isegi väga suurt osa? Näiteks minu kui tarbekunstniku ja kostüümikunstnikuna ma pean ütlema, et igal töö momendil on muusika ka inspiratsiooniks ja saatjaks tööle, ütleme, laua taga joonistades ja soovikontserti kuulates tekivad igasugused mõtted vastavalt muusikale. Ma saan nii aru teist, et suurem osa muusikat saate ühesõnaga raadio kaudu suurim osa muusikat kontsertitel, ketega, kontsertidel käin ka millistel, kui tohib küsida. Ma armastan sümfooniakontserte. Kuidagi nii mitteametlikus ja Eda teoreetilises kõnelaadis räägitakse niimoodi, et et filmikunst on sarnane Gazproosale või muusikale. Põhjendada sellist kah kaheks jagunemist on muidugi raske, aga mina kui oleks valida, ütleksin, et ta sarnaneb muusikale rohkem. Samad rütmid, mõõdud, kompositsioon. Kuidagi muusikaliselt ja muusika kaudu kuidagi väga täpselt mõistetavad. Ütles väga teoreetiliseks, aga muusikast muidugi me oleme kaugele filmimuusika kirjutanud meil Jaan Rääts ja ja ta on jällegi 140 kilomeetri kaugusel. Kuigi ta tuleb varsti meie juurde, siis on ka muusik meil lähedal. Paraku, aga muidugi rohkem muusikat kuuleme, raadio kood, eriti siin muidugi. Raadio kaudu siin kuule pead kontserte muidugi paremini nagu Tallinnasse. Seal on mitmesugused segamised tihtipeale ja ta ei olegi nii parem, kaugel Tallinnast on parem kuulata muusikat. Aga kui üldse puutuda, siis muidugi. Kuigi kontserdile saab vahel. Narva käia ei saa regulaarselt käia muidugi. Aga siis saad kontserti raadiost muidugi tavaliselt küll nagu vahele jätaks, kui selleks vähegi võimalust on. Ja kui teil praegu kõik raadiovastuvõtjad ära võtta, kas oleks teile katastroofiks? Kindlasti, aga et muusikast üldse kõneleda, siis täna toimub tõstamal laulupidu. Aga kuna meil on võtted õhtuse päikesega, siis me sinna ei pääse, nii nagu me sageli merd ei pääse. Mere ääres 30 kraadise palavusega võtteid. TV3 võttel tuleme tavaliselt kella üheksa kaheksa kuni me jõuame tavaliselt koju muusikaliseks tunniks, nii et väga hea on praegu just meie tingimustes kuulata muusikalist tund enne magama jäämist. Kuivõrd töötame põhiliselt päeva teisel poolel siis üle paljude aastate kuulame just neid muusikasaade, mis on päeva esimesel poolel. Aga see on niisugune omapärane ekskursioon, sellepärast et uuslavastus omamoodi uus avastus ainult veidi nukraks, et, et just hommikul, kui nii hoogsalt tõused, voodist müüjatele võrdlemisi hilja muidugi. Ja keerad lahti raadio, siis tuleb sealt raku võrdlemisi nii sihukest tõsist muusikat raske sammulist niisugust mis kuidagi selle hoo kohe kinni võtab ja isegi silma pesemise kuidagi väga kurvaks ja tõsiseks toiminguks teeb. Kahju päädaks hakkama rõõmsamalt. Lühidalt öeldes. Ega ikka muidugi raadiot, ala Janakse ega kogemata talla kahjustada, sest kaasa siia vett. Et ära siiski annaks, hea meelega kuulaks. Ja nüüd viimasena, kui meil avaneks võimalus muusikalisi soove täita kas või osaliselt kumise palu tervelt anda, millised need oleks. Mul on sageli selline tunne, et meie töömeeleolule peaks bussika just vastandlik olema. Et mitte ühte rütmi ära uppuda. Armstrongi näiteks. Ma ei tea, mina hea meelega kuulaksin võib-olla Katariina valent, et. Isegi ükskõik mida. Ei meil keeled suus. Ja kui nüüd küsida sisemiselt häälelt, siis võib-olla Gershwini kuulaks kõige meelsamini, mida midagi võib-olla ameeriklasest Pariisis? Kas kammerteostest või siis fonilistest siis võiks juba seal krooniliselt. Ma nimetaksin, tal on neli sümfooniat pluss ood, esimesele kosmonaudile siis reklematoorium ja võib-olla veel ka tšello ja viiulikontsert. Tšellokontsert on nendest kõige uuem, mõtlesin seda viimast feissi kuulata. Kolmapäeval, see on eile või üleeile, olenevalt sellest, millal te kuulate. Käisime lohusalus, see on koht, kus suvel kõige enam, mille muusika rahvast leida, on siin teile mõned visiitkaardid ning intervjuud. Tervist andke andeks, et tülitan teid kasvõi mõni sõna juttu rääkida, kuidas teil puhkus läheb? Mul on täna esimene päev puhkust, näete, loen ja olen dekalik, laisklen, kuna praegu vihmane ilm ja väsimus tuli kallale, tavaliselt heliloojad ju kasutavad puhkust ütleme, konservatooriumi tööst nagu teiegi loominguliseks tööks. Kas teil on plaane selles osas? No mu plaanid on lihtsalt sellised, et kõigepealt vaatan, millal ma jälle saan nii-ütelda jõu kätte ja siis vastavalt sellele, kuidas aega jätkub, see on mitu plaani. Ja oleneb sellele, kuidas neid, nii et millal ma seda plaani seal teostama hakata, selle kohaselt pean ka siis plaani valima? Mõtteid on, teil juba on, aga ei ütle, millised on list halbu kogemusi, et lobised varem välja ja juba kuulutatakse nii-ütelda üks asi välja ja kui see siis ei tule, siis on kaunis piinlik. Selle tõttu peab ettevaatlik olema nende asjadega. No siis ei jää mul muud üle, kui soovida ja puhkus hakatustele. Aite. Praegu ma just Reiman juurest tulin, tal on täna alles esimene puhkusepäev, kaua teil on puhkust nüüd olnud? Mina olen ka tegelikult neljas päev puhkusel, kui seda otseselt puhkuseks saab nimetada, siis ega siin õiget puhkeaega vist ei olegi. Minul selleaastane puhkus on planeeritud tööga pooleks. Sügis hakkab varsti kätte jõudma sügiseks. Muusikalise kallakuga koolil kolmas laulik valmis olema. Ja siin ma seda tsehhi endal laua ääres. Need tänane päev on niisugune paras, paras ilm ka, kus päike välja ei meelita. Laua taga just lubab töötaja lubavdasid teha ja mida see suvi on teile toonud? Meeldivat neli päeva tagasi, ma tulin oma lastega lastekooriga telklaagrist tagasi. Esmakordselt. Nüüd viimaste aastate jooksul viibisin lastekooriga 10 päeva Ruilas pärast konservatooriumi kaugõppesessiooni lõppemist sai kohe siirdatud telklaagrisse ja peab ütlema, et väga huvitavad ja toredad päevad olid seal mismoodi need välja nägid? Nagu laagrike kõigi tema üksikosadega nii-öelda äratusest peale kuni rahuni siia juurde kuulus muidugi meie igapäevane töö lastekooriga kolm tundi igal hommikul erialalist õppust, pärast lõunat toimusid pioneerialased õppused ja ma usun, et väljaspool õppusi ka tsiteerisite ja meil oli ette nähtud laagri lõpus kontselt Ruila ümbruskonna rahvale ja see toimus pargis väga toredas looduslikus kohas, mis mõttes toredas kas lihtsalt silmailu või kui ka muusikamees litsete rõõmu sellest kohast. Just nii, ma mõtlen just muusikalises muusikalisest vaatevinklist nähtuna. Selles kunagises mõisapargis oli väga hea akustiline atmosfäär, kõige vaiksem laulukene, mis meie repertuaaris oli, see kandus nii kaugele ja nii puhtalt kandvalt. Et ma ei leia vist teagi vabariigis, kes on sellist kontserdisaali, kus kus praegu võiks nii vaikse nüanssidega laulu nii hästi ette tuua, mis laul see oli? See oli koda ei, õhtulaul. On teil veel mingeid plaane? Peab ütlema, minu puhkuse aeg on planeeritud üsna täpselt, ütleksin päevapealt kohe või brigaadide kaupa. Nagu ütlesin, 10 päeva veel, veetsin lastekooriga Ruila pioneerilaagris. Nüüd täpselt 10 päeva, olen Laulasmaal, see järgi. 20. juulil sõidan 10-ks päevaks Pärnu koorijuhtide segakooriga sest teatavasti valmistab praegu ette Euroopa kooride festivalile, mis saab toimuma augusti keskel, Debretsinis. See järgi tulen tagasi Laulasmaale olen jälle täpselt 10 päeva Laulasmaal. Augusti alguses ja augusti keskel, täpselt 10-ks päevaks sõidame Ungarisse. Siis jääb üle veel viis-kuus päeva puhkeaega, kuni uue pasta alguseni. Millal teil siis suvepuhkus algas nädal tagasi. Kas te olete jõudnud juba sisse elada sellesse suvesse, oma puhkusesse? Teatud mõttes muidugi, sest et kohtan ja tuttav juba kõik teed ja rajad andutavad, ainult nii tuleb nii üle käia ja üle vaadata. Vanadele tuttavatele tere öelda. Mis meeltega te kõige rohkem suve vastu võtate, ETV kõikide meeltega, aga milline meil siiski esimesena avaneb, kui astute bussist välja? Kui bussist väljas? Siis küll kuulmismeelses vaikus pärast bussi on alati rabav. Ja peale selle muidugi siis kõik need kõik, need lõhnad ja ja, ja see ilu sinna otsa veel. Ega teie vist mitte juhuslikult ei teinud oma väikest nukumaja just nimelt siia Laulasmaa randa. Ja no loomulikult sellel rannal on üks suur tõmbejõud. Seal meri, meri ja ilusad männid, kõik need suured roosiväljad mere ääres. Liiv, männid, männid, üks huvitavam kui teine oma kujult, millised plaanid oma puhkuseplaanid on tagasihoidlikud? No sõna otseses mõttes tuleb puha. Eks siis vaata natukene tööd teha, plaanis on alustada sümfoonilise teed. Mis sellest nii konkreetselt välja tuleb, ma veel ei tea, aga igatahes sümfooniaorkestrile. Heliloojatel on kõigil puhkusega, teile tuleb vist jõudu soovida. Eks ta enam-vähem vist nii on. Mis teil teoksil on? No praegu käivorkistreerimine nüüd Vanemuise jaoks muusikaliste novellide juures neid on kaks, üks on Tooma tohter ja teil on Paula pull Vilde ainetel. Mispärast neid ooperiteks? Ta tegelikult siin ju midagi ooperiga ühist on. Kuid erinevused on nii palju, puuduvad muusikalised initsiatiivid. Kõik retsitatiivi lähevad proosatekstiga, ainult aariad, koorid, need on siis nii-öelda ooperist. Ja selles mõttes ma ei tahaks nimetada ooperis, millal alustasite tööd ja kellega koos libretistil. Astrid Pirn ja lavastaja on Udo Väljaots, nii et õieti meil koostöö nendega pidevalt toimub. Ja nähtavaks läheb see koostöö kuni lõpuni ja algas see asi kaks aastat tagasi. Ja nüüd on siis nii-öelda lõppjärgus ja sügisel õieti nii-öelda kusagil novembripühade paiku peavad mul olema siis organisatsioonid Vanemuisel üle antud Te kuulute ka siis nende heliloojate hulka, kes kasutavad just puhkust? Jah, tegelikult küll, siis on nagu aega rohkem võimalus mõtteid koondada ja muidugi mõista nii-öelda üldiseid segajaid vähem. Nii et selles mõttes muidugi suvine töö, eriti nagu näiteks tänane ilm, kus sajab, ei olegi nagu muud teha, kui lihtsalt istud tööpingi taha. Kuidas teie päev välja näeb, kas te rattarežiimi järele? On teil päevaplaan või on teil norm plaan? Ausalt öelda, mingisugune režiim peab olema, sest muidu ei tuleks sellest asjast ka parema tahtmise juures midagi välja kui loota ainult ilmataadi tujudele? Noh, tavaliselt ikka liialt algab suplusega rannas ja siis muidugi tööpingi taha peale lõunat siis algavad juba muud tegevused, ütleme näiteks puude saagimine paratamatult sest kütet tuleb meil siis nii-öelda isetegevuslikus korras omal hankida. Ega võib-olla ei olegi väga halb vaheldus? Ja tegelikult küll, sest saagimine omaette mingisugust Fiscultuurad tuleb natukene teha muidu võib-olla korpus kannatab selle istumise läbi just kilogrammides ja ma mõtlen, õhtupoolik ütleme näiteks kala, suitsetamine, kui peaks tuju tekkima. Siin meil on selleks ideaalsed võimalused, värske kala. Ja muidugi mis võib veel parem olla kui oma värske suits. Aga suitsetamine suitsetamiseks, kala tuleb ju kättesaadav, kuidas te selle kala kätte saate, ise püüate? No ise püüdmine on nüüd natukene ohtlikum asi. Aga no ma olen siin elada vähem nii väikses kontaktis, kaluritega. Ja sealkandis siis saab lihtsamini isendit tooma, minna merest, tulge meile sügise poole külla, siis näete, millega me tegeleme peale lõunat, nii-öelda seened, marjad, mustikad juba natukene loovad nagu näha. On? Jah, mõned põngerjad on õige mustade suudega juba ja seda on näha meie väikese jutuajamise kadentsiks läheme võib-olla ooperi juurde tagasi. Millal? Me võime siis seda ooperit laval näha jaanuarist alates saabuda Väljaots mahti seda asja hakata lavastama. Kusjuures Väljaotsa perspektiivplaan, mille me Vanemuise oleme kooskõlastanud. Peaks olema lood laval tuleva aasta märtsis, kas te oleksite nõus mõnda leitmotiivi praegu kohe klaveril tutvustama meile? Vaat see on juba raskem juhus. Ma mõtlen võib-olla ühe väikese vahepildi, kus peigmees sõidab nii-öelda oma noore mõrsega kirikust koju. See on siis nii-öelda vahe eesriide ees. Kuidas see nüüd tegelikult laval välja näeb? Seda teab ainult jumal taevas uudi Väljaots. Aga vähemalt muusika mul selle koha pealt on olemas. No võib-olla seda prooviks mängida, muidugi ma pean ette hoiatama, et selle klaveri nii-öelda hääled on nagu jõuluhääled, nagu me nimetame ehk natukene liiga nii-öelda ajast ja arust läinud. Aga üks asi on muidugi selge, et ega siia suvilasse me neid oma kõige paremaid pille keegi toonud ei ole. Minul näiteks klaver on juba lapsepõlvest peale ja see vana klaver siis ongi nii-öelda metsas üsna paras. Nii et selles mõttes siis palun seda ette vabandada. Teisest küljest tehakse pill siis ka armas olema, selle pealt õieti sättigi heliloojaks. Tegelikult, nii küll, siin on see tee alganud. On vahest pikematagi selge, et me Williga jõudnud ega püüdnudki teadeks saada iga meie muusiku eraning avalikes asjus. Kuid nagu needki neli enamvähem juhuslikku jutuajamist pluss puhuti kõrvu puutunud kuuldused mitmest õige mitmest Eestimaa paigast öelda lubavad podisevad meie suvistest muusikalistest väliköökides loomingulised katlad üpris mitmekesist Elentega. Kusjuures selle suve Keedust näib jätkuvat septembrist kuni järgmise suveni välja. Nii et meil muusikasõpradel tuleb tänavu juba varakult hakata jalga ja meelt seadma algavale kontserdihooajale. Seniks aga lausume oma muusikutele kõige meeldivama kõikidest paradoksidest. Jõudu tööle.