Vasar vasar alasile, löö. See ei ole nõukogude aja nostalgia. Vasaram kultuurimagasin, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele. Algab kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme, koos minuga on siin Maarja Vaino, tere Maarja. Tere ja Paavo Matsin. Tere, palun. Me ei ole täna vikerraadio stuudios, vaid meie saate salvestus toimub rahvusraamatukogus, me oleme Tallinna kirjandusmessil. Ja Meie tänane teema on seotud sellega, kuidas tuua kirjandust rohkem linnaruumi ja kui oluline see on, kuidas üldse kirjandust teha, nähtavaks, milliseid meetodeid on selleks kasutatud, milliseid võiks veel kasutada ja kuhu see kõik välja peaks jõudma. Kuna me ei ole täna otse-eetris stuudios, siis ei ole meil käepärast ka tänast ehk siis reedest sirpi. Võin vaid öelda seda, et sirbi põhiteemaks on Lääne väärtused, lugege vaadake, seal on palju põnevat nii palju. Ma tean. Aga Maarja, sina siiski vaatasid kõneajakirja vikerkaar, et me siiski natukenegi saaksime oma saate sellist algusosa teha, siis võib-olla, tutvustab mõne sõnaga, mis on uues Vikerkaares lugeda, nagu ma aru saan, see on topeltnumber. See on topeltnumber ja väga lühidalt öeldes on nende põhiteema kokku võtta kahe sõnaga seksia pornograafia, nii et ma usun, et see on ajakirja number, mida kindlasti üksikmüügist ostetakse tavalisest rohkem. Kahjuks ei õnnestunud mul selle ajakirjaga tutvuda siin rahvusraamatukogus. Ma plaanisin niimoodi, et ma tulen, vaatan läbi selle ajakirja ja seal natuke rohkem sellest rääkida, aga, aga paraku see ei õnnestunud. Nii et praegu jääb see sisu põhjalikumalt tutvustamata. Aga seal on küll üks artikkel, mida ma kohe saaksin konkreetsemalt soovitada. Ja see on Marju Lepajõe arvustus Jaan Unduski raamatule, mis vägagi palju kattub minu minu seisukohaga sellest, et kirjanik tuurides võiks lähtuda konkreetsetest kirjanikest, nii et seetõttu arvan kaitse. Marju Lepajõe arvustus on väga sisukas ja väga huvitav. Vikerkaare kõrval tahaks öelda, on ilmunud ka aprillikuu akadeemia. Sellega ma võib-olla siis tõesti lõpetaksin praegu, et lihtsalt infoks, et on ilmunud kaks uut kultuuriajakirjaga. No siis polegi midagi muud, kui läheme edasi põhiteemaga, milleks on kirjandus ja linnaruum. Kui oluline on kirjanduse toomine linnaruumi ja kuidas seda teha? Need on ühest küljest hästi lihtsad küsimused, aga tegelikult on siin väga palju võimalikke vaatenurka. Alustades sellest, et mis on selle kaugem eesmärk ja lõpetades ka sellega, et kui me räägime kirjanduse toomisest linnaruumi, siis kas me räägime Kirjanduse reklaamimisest linnaruumis või tõesti kirjanduse toomisest linnaruumi on ju igasuguseid näiteid nii kirjanduse avalikust eksponeerimisest kui mingite kirjandussündmuste või kirjanike loomingule tähelepanu juhtimisest ehk reklaamist, nii et kõikvõimalike vaatenurka, kes on meiega, on täna kirjanik Paavo Matsin, kelle me kutsusime siia lootuses, et meie Maarjaga saame küsimusi, tema ainult, vastab ta juba enne ütles, et see mõte talle päriselt ei meeldi. Talle meeldiks rohkem jälgida, mis siin toimub, aga Paavo ei ole siin midagi. Kuidas sinul on lood sellega, sa, sul on ju, millal see oligi eelmisel aastal või nüüd juba üle-eelmisel, kui sa tegid oma viimasele romaanile Gogoli diskoreklaami, siis sa tegid seda ju ka, võiks öelda eesti kirjanduses tavatu agressiivsusega ja katsusid kirjandust väga suurelt välja mängida, reklaamida. Ma ei nimetaks agressiivseks, et pigem oli see väga intelligentne lähenemine, aga agressiivsus intelligentne olla, aga, aga ma, ma nagu, kui linn ja kirjandus siis ma kõigepealt vaataks nagu hästi laialt sellele, et et nii nagu semiootikud ütlevad, et kogu maailm on tekst, et ka linn on nagu tekst, mida tegelikult saab lugeda ja ja võib ka välja tuua mingeid erinevaid nagu tasandeid. Kui juhul, kui me ette kujutame, et linn on nagu tekst on ja ütleme, turist laeb seda ühtemoodi, kohalikust elanik loeb seda teistmoodi. Ja võib-olla ma kunagi kuskilt lugesin, et, et võib-olla kõige kõrgemaks tasandiks ongi nagu mingid tekstid või ilukirjanduslikud tekstid, mis on nagu mingi linna kohta kirjutatud. Ja mis loovad nagu ise juba uusi müüte, on ju. Et ma arvan, et kõige laiemalt võttes noh, õnnelikud on need linnad nagu, millel on nagu mingi oma raamatu või mingi oma tekst, mis seda linna nagu või miks mitte ka miks ainult linna, aga ka näiteks ütleme mingit küla või aleviku nagu kuidagi hingestab või, või õilistab või noh, näiteks kõige parem näide on siin võib-olla Palamuse, onju mis muidu nagu ei erineks kuidagi teistest mingitest olevitest, aga iga kord, kui sa sinna saabud, on sul selline pühalik tunne, et iga iga ütleme iga iga parm jõe ääres või ütleme, selline asotsiaalne element hakkab sulle rääkima vanu lugusid, Lutsustan ju. Või mingisuguseid kevade lugusid on ju. Et ma arvan küll, et õnnelikud on need linnad nagu, millel on nagu mingi omaraamat või vaat, ma ei oska öelda, kas Tallinnale nagu on näiteks Tartul viimati öeldi, et kõige parem Tartu romaan on Friedenthal eli inglite keel, näiteks kus on nagu Tartut, sest sünget Tartut seesnaga. Et et ma kõigepealt võib-olla nüüd ütlekski nagu niimoodi, et tuleks kirjutada tekste nagu linnade kohta mis nagu kuidagi nagu hingestavad neile noh, google disko näiteks on Viljandi kohta on ju ütleme siis nagu mingisugune, no ma tean, et näiteks on Õismäe kohta kirjutatud ta Steven vihalemase düstoopia mis vaatab, see õismäge nagu tulevikus on ju. Et, et noh, ma ütlen, et seda teemat või vaatab mitmete, aga võib-olla kõige laiem olekski nagu see vaade, et kus on need tekstid, mis panevad nagu mingi linna nagu elama, onju selles mõttes nagu kõige-kõige laiemalt nõuet. Viljandit, sa juba nüüd ise mainisid Gogoli disko ka seoses, aga sa oled ka Riiast ju ühe romaani tegevustik toimub Riias. Ütle, kas need linnavalikud on sul tingitud sellest, et sinu meelest mõni linn on kirjanduslikum, seal on mingi teistsugune hõng, et ta inspireerib rohkem, et noh, Tallinnas tegelikult Tallinna ilukirjanduses on täitsa omaette teema, et loomulikult seda leiaks. Aga sina oled valinud hoopis teised linnad, kuigi sa oled elanud ka ju päris pikalt Tallinnas. No Tallinn on tegelikult omad romaanid olemas, kusjuures need ei pruugi olla väga tuntud teosed, näiteks Kert helhelbemäe ohvrilaev näiteks on minu arust väga ilus Tallinna romaan, kus kogu tegevus toimub Tallinnas, onju. Aga ma arvan, et see on nagu väga individuaalne, et mida, nagu keegi nagu leiab, on ju, või mis, mis linn kedagi nagu kõnetab on ja ma tean, et Jõgevast on kirjutatud maniakkide tänaval mingisugune teos, kus on nagu jõgeva düstoopia, kus mehitamata inimesed, jah. Et kuigi võiks mõelda, et Jõgeva on selline pigem nagu ajalooliselt tagasihoidlik on ja seal ei ole nagu vist kirikutki on ju või midagi, onju, seal on Betti Alveri muuseum. Nojah, võib-olla tõesti jah, et see on nagu ka kirik, aga selles mõttes, et Riia nagu oli lihtsalt nagunii ta on nagunii värvikas ja selline kuidagi või või seal on nagunii palju neid lugusid, ma arvan, et sellest Riiast võib ka kirjutada erinevaid raamatuid, ma tean, et kohe-kohe on vist ka jõudmas eesti keelde üks viimaste aastate Läti nagu selline tippromaan, see Jelgava 94, onju mis käsitleb ilmselt siis nagu Jelgava linnaelu on ju, mis asub nagu Riiast eemal, mis on suhteliselt nagu selline, kuidas öelda küllaltki nagu igav linn seal ainult mõni vana hoone veel püsti, onju, aga millest ongi kirjutatud võibolla kuidagi teises võtmes ja sihukesest nagu 90.-te elust lähtudes, onju. Aga ma arvan, et see Jelgava muutub kohe eestlase jaoks nagu huvitavamaks või, või noh, näiteks kas või on siin olnud suur vaidlus viimasel ajal selle Haapsalu üle on ju, et et kas valge daam tuleks sealt võib-olla ära kaotada, et on liiga õudne ja, aga noh, tegelikult võib-olla see ongi ainus asi, mida sealt Haapsalust nagu ikkagi teatakse. Et mingeid just need müüdid või need legendid need nagu panevad selle asja kuidagi käima, on ju ja ja noh, ma tooks sellise oma lemmiknäitan muidugi Prahast, onju, et Prahas lähete lennujaamas maasturite kohe osta igasuguseid asja, kus on koorem peal ja, ja need vanad juudi legendid rahast, kuidas äratati üles mingi savist mees, kes pandi nagu puulane tohtlane toimima. Et seal on restoranid näiteks kooli juures ja, ja et seda müüti nagu müüakse nagu väga kõvasti on ju. Et noh, ma ei tea, Tallinnal on see vana Toomas on ja see vist on küllalt hiline mingi baltisaksa See on tegelikult ka Kert helbemäe, ilmselt tõi selle fookusesse rohkem oma oma looga, aga nüüd seda on uuesti välja antud ja tõlgendatud. Jah, aga noh, näiteks mingi Jaan Kross on kõvasti kirjutanud ikkagi siin kolme katku vahel, aga võib-olla need teosed on liiga mahukad või kuidagi sellised, et et need ei anna hästi nagu. Kuidas ma ütlen, selliseid laiatarbemüüdiks nagu keerata on ju, võib-olla on selles probleemini? Ma tea, müüdid võivad olla üsna isiklikud ka, kui seal mahukusega probleem on, siis soovitan lugeda jan kausi Tallinna kaarti, mis sügambitoloogiseerib Tallinnat väga isiklikust vaatenurgast ja on õhuke lugemine. Ja, aga siin on nüüd tegelikult väga õige, eks ole, et, et kirjandus, see on lood ja lood hingestavad ütleme siis mateeriat. Aga teine nagu teema on ikkagi see, et kirjandus noh, nii nagu on see kasvõi sedasama jan kausi, Tallinna kaart on isiklik, siis tegelikult kogu kirjandus on väga isiklik, kirjanduse lugemine on täiesti teistsugune tegevus kui teised kunstialad, nagu, nagu kujutav kunst või muusika, et mis on nagu sellised väljapoole suunatud kirjandus eeldab tegelikult rohkem omaette istumist, et et see küsimus, mille tegelikult saigi välja pakutud. Tegelikult see tänane teema siin Tallinna kirjanduskeskuse ettepanekule, et rääkida ka sellest, et missugune see linnaruum võiks olla, siis kuhu kirjandus kuidagi rohkem sisse integreeritud ja selle all võib tõesti mõelda väga paljusid asju alates monumentidest ja lõpetades ikkagi just nimelt selliste paiga mütologiseerimisest, aga et et küsimus ongi selles, et kuidas ta sinna linnaruumi tooniat inimene seda tajub, et kuidas sina tajud, Paavo seda, et näiteks Gogoli disko on Viljandis, kas trammitee on juba maha märgitud kuskil? Noh, ei ole aga, aga trumme ühe päeva nagu sõitis, kui proovitina võeta, buss pandi nii-öelda trammi nimel sõitma, aga ma mõtlen, et ega need kujud ei ole nagu võib-olla kõige olulisemad, et see kas seal mingid Puškini kuju need on, siin on siin või ei ole või? Tammsaare kohta julgen muidugi siin praegu niimoodi öelda on ju? Esimese asjana ei arva Puškini Kadriorus Weroli eks istuv kirjanik kuskil, kes oli seal mingi sõjalist muulse, viidi Muhumaale. Ahjaa jah. Et keegi Kadriorus istub siiski Kreutzwald ka. Ja jah, seda küll jah, et keegi ei ole väga kurtnud, et ses muul ära viidi ja kuidagi ta kadus ära, et et ma neid kujusid nagu väga üle ei tähtsustaks. Ma arvan, et et tänapäeval võib-olla on kuidagi need asjad kuidagi teisiti, kuidas kirjandus nagu inimestele lähemale viia? Mina käisin hiljuti Brüsselis ja Brüsselis on näiteks selline asi, et on raamatupoed, mis on nagu seotud restoranidega. Et mitte nii nagu meil diskreetselt, et näiteks nagu Tartus taskus, et on raamatupoodides on kohvik, onju. Ja, aga seal on, seal on näiteks üks, üks selline koht nagu puukia Kuuka. Et seal on täiesti niimoodi, et riiuli juures seisma ja sinul tudub hoopis raamaturiiuli ees, et seisma sinul tuleb hoopis kelner, kes küsib, milles praadi soovitan ja ja, ja tõepoolest, seal võib ka nagu lugeda raamatuid. Nii-öelda söögilaud on kohe nagu siis riiulite vahel. Ja minule näiteks väga meeldis, et ma nagu väiksena alati lugesin köögis raamatuid, kui sõin, alati lugesin, põhiliselt lugesin šveiki, ma mäletan aga, et et kuidas, nagu seda kirjandust tuua otseselt nagu inimestele lähemale. Et ma kardan, et kuju noh, ütleme, kui oleks mingi Puškin, on ju. Et noh, seal oli kohtumise kokku leppida, niukseid asju teha, aga ma arvan, et oluliselt nagu lahedam, oleks võib-olla mingi selline restoran raamatupood näiteks, onju see oleks kindlasti lahe, aga ma siiski ei alatähtsustaks nende avalike mälestusmärkide rolli ja kui võrrelda Tallinnat ja Tartut, siis näiteks Tartu on väga rikas selle poolest, et kõikjal on tähistatud see, kus seal elanud olulised tegelased olid ja mis nad tegid ja kus nad töötasid. Tallinna linnavalitsus minu meelest on väga selline leige või vaata et isegi vaenulik selle suhtes, et Tallinna väga rikast ja samas ka keerulist kultuuripärandit maha märkida. Tegelikult võiks terve vanalinna enam-vähem iga maja peale panna mõne seal elanud huvitava tegelase kohta tahvlikese ja ma arvan, see oleks väga rikastav. Lihtsalt mainin, et tegelikult see ongi üks asi, mis on, ongi nüüd siis meie ehk siis Tallinna kirjanduskeskuse lähem eesmärk, aga me oleme juba põrkunud teatud probleemide vastu siin, et küsimus ei ole üldsegi linnavalitsuses, vaid korteriühistutes kes ei ole vahel üldse huvitatud sellest, et majaseintele mingite tahvlikese tuleksid. Ja, ja see tegelikult ongi niisugune nagu laiem probleem, et et kuidas siis ikkagi tähistada seda, sest et minu meelest üks asi on see, et linnaruum võiks muutuda kultuursemaks huvitavamaks näiteks Kadriorus seesama uus Poska monument, minu meelest on väga tore, et ega monument ei pea olema kunagi selline igav vaid vaid olla ka selline teistsugune, eks ole. Aga, aga teiseks on ka ju puhas niisugune noh, austusavaldus või mingi mälestuskoha tekitamine nendele inimestele, kes ongi just nimelt neid lugusid sellele kohale andnud. Tänavaid saab kasutada, kui korteriühistu vastu saab alati panna kivi selle ette tänavale tänav kuulub linnale kord, kui hakkad uksest sisse minema, komistad. Meenutad ei, mitte seda, vaid näiteks nagu Estonia teater on teinud oma vana asukoha ja siis nii-öelda uue teatri vahel vahelise teekonna on tähistanud ju mälestustahvlitega, mis on ilusti tänava sees. Te tahate ikkagi selliseid kive, kujulised, ma saan aru, hirmsasti, ma tahan nähtavust avalikus ruumis, aga seda nähtust saab muud moodi ka, et mul mul on Facebook'is on selline sõber, seal on see pulgaakko muuseum Moskvas ja noh, tema nagu ikkagi see muuseum nagu elab oluliselt oluliselt seal seal on ka muideks kujusid maja ees mitmesuguseid selliseid Tauno Kangro leke. Aga, aga üldiselt see muuseum nagu elab ikkagi nagu tohutult nagu väljapoole, et neil on selline kahekordne buss, millega nad teevad ikkagi linnaruumis kogu aeg mingeid ekskursioone. Ka näiteks öises Moskvas kogu aeg saatanlik, Moskva vähem saatanlik, Moskva. Moskva ja kassid on ja mingid niuksed, tohutult on ekskursioon, iga öö toimub midagi nagu ja noh, muidugi seal on nagu inimesi, võib-olla rohkem, aga aga, aga noh, sellel on nagu kuidas ma ütlen sellist nagu turgu küll seal et pigem noh ma küsiks ka, et kus kohas need need kummituste tuurid ja kõik, kõik sellised asjad näiteks kogu aeg nagu toimuda. Tegelikult on ju mingid kirjanduslikud tuurid. Vanalinnas ist kummituste tuure tehakse ja siis siis ta Apteeker Melchiori tuure tehtud. Vähemalt kevadel heatria festivali raames, ma tean, et tal on neid, on tehtud, et et eks see eesti kirjanduse puhul on natukene paratamatult keerulisem seetõttu, et Bulgakov on tõenäoliselt nimi, mis tuurile lähevad ka turistid, aga, aga tõenäoliselt, kui meie teeme näiteks Kadriorus kas või mõne mõne mõne autoriteemalised uurijad üsna spetsiifiliselt meie kohalikuks huviks Tammsaare, ütleme tuur nagu turule näiteks see on hea rahulik tuur nagu vanematele inimestele näiteks. Aga jah, see on nagu nali, aga, aga noh, selles mõttes, et, et jah, et nagu, et kuidas seda, et see muuseum jah, et ma vaatasin seda ka, et seal muuseumis on selline nagu teatrisaal on seal kogu aeg toimuvast teatritükid, onju. Ja ega see ekspositsioon võib-olla ei olegi nagu kõige olulisem seal tegelikult. Ja tegelikult nagu muuseumite peale mõtleme siis noh ega need noh, olgem nüüd ausad, me oleme siin nagu omavahel on ju, et ega need muuseumite ekspositsioonidega seal noh, neid päris esemeid ju autentseid väga ei olegi tihtipeale. Et, et need on, need on ju nii-öelda sellised maagilised teatrid on ja kuhu nagu inimesel luuakse mingi ettekujutus sellest, kuidas inimene suur kirjanik, siis võiks kunagi elada, on ju. Ma toon ka näite näiteks selle Võru, Kreutzwaldi muuseumi on ju, kui sellega hakata ikka väga näpuga järge ajama, et mis seal on päris ja mis seal ei ole, siis tuleb välja, et noh, võib-olla üks tass online. Aga kes küsimus ei ole, kas autentsuse küsimus on just selles, et sinna on alati tore minna on ju sellepärast, et seal on väga palju toredaid ajastupäraseid, esemeid on ju ja mis loovad sellise atmosfääri mis nagu hingestab jälle kuidagi on ju kogu seda kogu seda linna kogu seda olukorda ja hästi-hästi tore muuseum on Kreutzwaldi näiteks, onju ja millest see sõltub ja kirjanikust k et vaimaris Schilleri muuseumis ei ole vist ühtegi autentset esetsusteta, kuna ta proovis olla Saksamaa esimene vabakutseline kirjanik, siis ta täielikult baasiastus ja kui ta ära suri, siis tema teatud kergendustunde perekond pidi kogu sisustuse maha müüma, et kuidagi ots otsaga kokku tulla. Aga jah, et, et ma arvan ka, et noh, et ega teisest teisest küljest jah, sellised Kirjanike klassikalised korter, muuseumide, et neid ei tohiks kuidagi nagu maha kanda või et eks, eks nad on muidugi natuke nagu jaburad, võib-olla, et seal valvuritädid käivad ka nagu kirjaniku majamuuseumi köögis võib-olla võileibu tegemas ja nii edasi, aga see just on mõnes mõttes toob ka nagu elu. Aga nüüd me oleme jälle sattunud nagu köögi ja võileibade juurde, et tuleks tänavale minna ikka? Ei, aga ma arvan, see oli päris hea, sest et mul tuli kohe meelde märtsikuises Loomingus ilmunud Andrus Kivirähu näidend, kus Mati Undi vaim kohtub Tammsaare vaimuga ja seal tuleb jutuks ka küsimus, et miks ei ole Mati Undi korter muuseumit ja arutletakse selle üle, et päris vahva Aleksei mustamäele teha selline korterimuuseumi ja ma arvan, et see oleks isegi No kindlasti oleks jah, et jah, siin korter muuseumitest muuseumidest. Me muidugi võiks pikemalt rääkida, et seetõttu tuleks tõesti sellest teemast hüpata edasi. Kuigi võib siiski ära mainida seda, tavaliselt inimesed tulevadki ikkagi just nad tulevadki tõesti seda sinna kohta otsima seda inimest, et selle kaudu tegelikult on neid lihtsam viia selle kirjaniku teksti juurde. Aga mina olen alati mõelnud ka seda, et et kuidas tuua just seda kirjalikke loomingut või teksti kuidagi sinna linnatänavale niimoodi, et ta ei oleks seotud ainult konkreetse. Kas festivali või mingisugusegi luuleb rõmmi või avaliku ettelugemisega aidata oleks seal kuidagi diskreetselt aga aga isegi jah, ütleks vaimukalt kogu aeg olemas, et et on ju tohutult palju selliseid häid lauseid, mida võiks panna noh, bussiluule on juba olemas olnud jällegi ja rongiluulet. Et kuidagi inimesed liiguvad selles linnaruumis ja nende jaoks võib olla täiesti ootamatus kohas. Nad loevad mingit lühikest katkendit, paari lauset, mis täiesti mõjutab tegelikult nende enesetunnet ja nende nende vaimsust sellel päeval. Jah, ma ütleks niimoodi, et selles mõttes, et noh, see ongi utreeritud näide, aga ma saan aru, kuhu sa sihid, et näitasid, et näiteks kolexpordellid, siis sa võiks olla seina peal on ja Mart Sanderi teosest litsid katkenud on ju inimene võib-olla loeb seda ooteruumis liiga, miks võiks ju keegi äkki hoopis kalevipojast olla katkenud, midagi ülevat ja no igasuguseid variante on, mulle tuleb meelde Vilja Viljandis näiteks on selline baar ööbaar, mille nimi on romaan. Ja noh, vähemalt algselt oli küll seal see ideed, et kogu aeg ütleme nende inimeste juures, kes seal istuvad, neid klaasi taga või pudeli taga. Et neil on, neil on kogu aeg käeulatuses, siis nagu raamatud. Aga värsked ajakirjad on ju? Noh, aja möödudes on seal kuidagi need arengud nii läinud, et raamatuid on ikkagi tõstetud ülespoole nagu, et neid väga kätte ei saaks, nagu aga põhimõtteliselt ideena on see nagu ju hea tegelikult, et et raamat võiks olla nagu igal pool on ju igasuguseid asju on tehtud ja noh, järgnev näide on diskreetsest kindlasti üsna kaugele, aga ma tean, et mõni aasta tagasi korraldatud Brasiilias Rio de Janeiros üks suur bluule üritus vist oli seoses festivaliga kus pilvelõhkujate otsast loobiti luulet, tõsi, lendlehtedena alla. Noh, mingis mõttes on see kõike muud kui öko ja selline jabur, aga asja mõte oligi selles õige, nüüd tuleb meelde, need ei loopinud mitte ainult pilvelõhkuja otsast, vaid ka helikopteritest nendesse Faweladesse, et nad tahtsid viia kirjandust nende inimesteni, kes muidu ei loe ja ka nende inimesteni, kellele sa füüsiliselt ulatama ei lähe, võid lihtsalt nuga saada. Jah, miks mitte Tarmo Tedre novell mis tihtipeale nende tegevuspaik oli kuskil Kopli liinidel võiks ju seal jagada, aga neid liine enam ei ole, vist on ju sellega hiljaks jäänud, et aeg teeb oma töö ja tegelikult ma panin kunagi tähele ka seda sinist kaardiväge, kui see tõlgiti nagu läti keelde eelmine suvi siis juba päris palju mingid paaride kohad, mida ma seal kirjeldasin ja ma üritasin olla hästi täpne, panin alati sulgudesse aadressiraamatusse siis need juba olid muutunud juba nad olid kinni pandud. Nii et kõik see maailm nagu ka muutub ikkagi väga-väga kiiresti, näiteks kui ka kirjutada mingi raamat mingi linna kohta, siis see on umbes sama sama kui hakata sedasama, samasugune libastumine on võimalik nagu, kui, kui keegi üritab tohutut, mingit noorteslängi on ju hakata nagu oma raamatusse esitama, on ju, et et salati kuidagi see rong nagu libiseb tegelikult mingi mingil kujul eestranov. Väga huvitavad ongi ju justkui need kihistused, need linnakihistused, see ongi selgelt linn, muutub kogu aeg, et isegi vanalinn, eks ole, mis siis, et ta on Unesco kultuuripärand ja, ja peaks olema arhitektuuriliselt kogu aeg samasugune. Sinna tekivad ju ikka kogu aeg, teised kihistused ja, ja sellest on ju võimalik ka väga palju erinevat tüüpi kirjandus tuua. Kui me võtame tõesti võrdluseks näiteks sellesama Jaan Krossi, Indrek Hargla ja Bergen kruueni, kelle Tallinna lood on ju kõik omavahel väga erinevad ja samal ajal tegevuspaik on täpselt see üks sama koht. Nojah, ma arvan, et Kross on võib-olla nagu liiga liiga keeruline või, või kuidagi tema, kui teda väga ära lihtsustada, siis põhiline münt, mis on sellises stiililiselt meisterlikkusest, läheb nagu kaduma on ju teise ja teiselt poolt Bergen kroon on jällegi nagu liiga sünged, et vaevalt need, et seal kalamajas kuidagi nüüd saaks mingeid kalamaja talvepäevadele etendada seda novelli näiteks kadri unnaaugus on ju, kus mingi mees püüdis oma surnud abikaasaga või tapetud abikaasabil silmusid on ju, või angerjaid? Et, et seda nagu teha ei õnnestu, et vot see ongi selline laveerimine, et et ma olen vahest mõelnud ka, et, et näiteks ka ega, ega krossi ei ole eriti k ekraniseeritud peale Wikmani poiste Wikmani poisid on küll väga head Tallinna romaan. Silmapaistev, onju aga muud nagu ei olegi tehtud, et näiteks kui vaadata kas või hunte, kellel ei ole tegelikult sellist keskset tohutult peade asja suurde välja tegelikult? Nojah, jah, aga, aga noh, ikkagi ikkagi nii ja naa on see, et, et aga teda samas on jällegi nagu ekraniseeritud oluliselt nagu kuidagi rohkem on ju. Et see ongi väga kummaline, et mõni tekst nagu võib tööle panna selle linnaruumi aga mõni tekst võib-olla ka võib-olla liiga liiga keeruline küll meelde see krossi mardileib, onju, mis on väga-väga ilus lasteraamat jällegi on ju. Et, et mis nagu kindlasti seda raeapteek ja kõike seda võiks nagu seal kuidagi kuidagi kuidagi kuidagi kuidagi see võiks olla seal nagu märgitud või ma ei oska öelda. Aga lähme ikka selle juurde veel, et me oleme nüüd hüpanud just ka eri teemade vahel. Aga et ma saan aru, et tegelikult räägime sellest, et see kirjandus peaks olema linnaruumis ilmselt selleks, et inimesed lihtsalt ühel päeval ka raamatu endani, eks on nii. Mis sa arvad? Tore oleks. Ja, ja selleks on siis erinevad meetodid, nagu me oleme edastanud, mõned neist on rohkem silmatorkavat, mõned vähem, mõned on ajutisemaid, mõned püsivamad. Aga noh, mis see ideaalolukord siis oleks, et meil on raamatupoed, kus kelnerid pakuvad kraadi ja Meil on olemas kohvikud, mille nimed on kirjandusteoste järgi ja majaseintel on tsitaadid raamatutel. Ei ole veel neid, vaata vaata, meil ikkagi ei ole selliseid restorani. Et kus sa saad võtta nagu raamatu ja panen nagu laua peale, et et eestlased on niuksed, põhjamaised, nad ei, ei jah, võib-olla Scotland Yardis võltsraamatud või nad on valdavalt keeltes, mida siin keegi ei oska ilmselt nad umbes kilohinnaga ostnud mingisuguseid skandinaavia vanu raamat. Ma olen kunagi lehitsenud neid Brüsselis nagu vaatasin just seda, et näiteks on seal need koomiksid hästi populaarsed, on ju koomiksid näiteks lugeda ja samal ajal lõhed, see on väga meeldiv on. Et nojah, aga noh, see on ainult üks, üks üks tee ikkagi, onju, aga ma kardan ka, et need tänapäeva kirjanikele see majamuuseumide tegemine see on ikka õrn teema, jahe jätamegi, siis äkki selle, see on üks spetsiifiline valdkond lõppude lõpuks ja lõpuks on ikkagi need need paeltega seotavad sussid kuskil trepikojas ja inimesed on pahased tegeleda. No tegelikult minu meelest, kui me sellest kirjandusest linnaruumis räägime, sellel ikkagi kaks kihistust, et üks on tõesti see, et kirjanike meeles hoida ja, ja suunata inimesi neid teoseid lugemata teosed ei ununeks, aga teine on ikkagi konkreetne kultuuri kihistused. Ta ikkagi hoida meeles seda, et need konkreetsed inimesed, keda me peame oluliseks, et nad on meile teosed kirjutanud oleksid meeles hoitud ja et nad on selles mõttes, et me kuidagi noh, kas siis otseses või ülekantud tähenduses ikkagi nende selliseid jalajälgi. Kaardistasime, et selles mõttes noh, minu ideaal ettekujutuses võiks loomulikult olemas olla mingisugunegi nutirakendus, kuhu sa paned panedki sisse näiteks mingisuguseid tori nime näiteks hundi, Tallinn või kausi, Tallinn või krossi Tallinn ja siis sa saad need olulised kohad läbi käia. Et see annab sulle esiteks selle kaardi, kus sa peaksid liikuma, teiseks, seal info mis siis mingites kohtades on, on oluline, et kas Viljandis ei taheta juba teha. Paavo Matsin kaarti. Ja ma ei, ma praegu seda ei teeks, aga aga mul kohe tekkis idee, et võiks teha nagu Kitzbergi Viljandi on ju, et Kitzbergi on väga lõbusad niuksed, seiklused taga käis ka ühe korra Viljandis ja nagu puhkamas ja siis sihukesed tohutud seiklused tal, kuidas ta läks mingisse sellisesse kasiinosse nii-öelda omal ajal ja seal keegi Parun väga ülbitseda siis ta maksis kelnerile, et see ajaks selle paruni valgete pükste peale Veinjani. See oleks päris kummaline äpp, oleks niisugune jah, et et, aga noh, et need asjad oleks nagu sellised. Ega need kirjanikud on ka ikkagi nagu inimesed, et ma kardan, et, et, et need seiklused on niuksed, inimlikud pigem. Mati Undi, Tallinn on, ma ei kujuta ette, mida see nagu vahingu Tallinn näiteks, mida võiks tegelikult tähendada, kui seda päris ausalt teha, onju. Et eks see on alati valikute küsimus ja, ja noh, peaasi et see kirjanik nagu kuidas ma ütlen, ei muutuks nagu kujuks. Mis mõttes, mis kujul hädan? Staatiline ei nojah, selles mõttes, et, et see inimlikkus sealt nagu ära ei kao, on ju, et et eks need, eks hunt ja Vahing põhimõtteliselt käisid ilmselt pikki-pikki, mingisuguseid joogikohti ikkagi on ju. Kasvõi Tartus on ju või? Kellele siis ei meeldiks? Ma tean ühte ministrit, kellele ei meeldiks, aga muidu, mis saab kellelgi selle vastu absoluutselt, see oleks väga huvitav, niisugune äpp oleks niisugune, et paned nagu hundi reziimi peale, onju. Et see võib lõppeda ikka päris kurvalt kuskile, aga, aga aga põhimõtteliselt võivad tänapäeval midagi võimatut, aga. Ahelaist kuskil Šotimaa vähemalt tehakse kirjanikke, pubi tuure, sest et ilmselt sealgi on põhikohad, kust kirjanike omal ajal leida sai. Olen olnud tunnistajaks kaks korda Prahas väga karmile tuurile, mina ei julgenud sellest osa võtta, kuigi ma teadsin, et see toimub kus on võetud nagu šveikiga seotud kõrtsid, ühel päeval aitäh ja inimesed ka riietavad ennast siis vastavatesse riietesse ja ma nagu pisteliselt need, need ei raske mitte märgata, kuna nad muutsid ikkagi väga valju hääl valjuhäälselt inimrühmad. Ja, ja see on väga kõva, see on iga aasta ja see on kuskil sügisel. Ma ei tea, mis puhul seda tehakse. Nii et põhimõtteliselt on see muidugi võimalik, näiteks ma tean, et Riia Riiast tehakse Kus ka on sajad inimesed, kes on ümberriietunud ajastupärastesse kostüümides, tulevad tänavatele, toimuvad mingid üritused ja nii edasi. No ma ei oska öelda, mis, mis siin Tallinnas võiks teha, mis seal riial Sherlock Holmsi pistmist, see on hea küsimus, ma arvan, et seal ei olegi vahet, ega inimene selle nii kaugele ei mõtlegi. Ta tahab seda mütsi pähe panna, seda lapakatega mütsi aksin hoopis teistpidi, et noh, mis selle kõige mõte on, et kui me arvestame sellega, et tänapäeva maailmas niikuinii kirjanduse roll on palju marginaalsem, kui see oli veel 30 aastat tagasi, siis äkki tulebki mitte ainult leppida sellega võid tundagi rõõmu sellest, et kirjandus on väheste väljavalitute asi nagu polegi teiste asi. Las teised tegelevad millega iganes, mis neile meeldib. Aga need, kellele meeldib, need loevad raamatuid ja see ongi siis sellise, kuidas öelda teatud sekti asi. Ma ma olin nii karm ka, ei oleks mingi mingi mingi sekt Antlas ma ütleks. Et ikka raamatud peavad igal pool elama, et et tegelikult on ju seda tööd päris paljud tehtud, näiteks kui sa lähed lennujaamas lennukile, võid võtta raamatu kaasa, onju. No ma nägin möödunud nädalal Saksamaal Frankfurdis sellist asja nagu avalik raamatukapp tänaval selline metallist kapp klaasustega, kust inimesed said raamatuid jutte sinna asemele panna. Uurisin selle ka, noh, ega seal just sellist väga tippklassi kirjandust ei olnud, aga sellel mingeid jutukaid ja ma nägin, et inimesed kasutasid seda Nonii nagu õunakaste, pannakse vähemalt väiksemates linnades majade tänavale võiksidki olla raamatukastid. Nojah, selles mõttes üks suur küsimus, loomulikult ongi see, et kuidas, kuidas seda, et üleüldse oleks mõtet kirjeldus tuua nagu tänavale, vot kuidas ta ikkagi käiks koos sellega, et reaalselt nagu loetakse, et kui ka näiteks me mõtleme, et võiks mõne tegelaskujuga midagi ette võtta, eks ole, et ta kuidagi kõnetaks mõnda, noh, nii nagu Prahas koolem. Et see tähendab, eeldaks tegelikult seda, et inimesed tunnevad seda tegelaskuju. No ma arvan ka, et vaata näiteks näiteks see šveiki tuur seal rahas, et seal on vaata, inimesed nagu osalised, onju, aga ütleme niimoodi, et see äpi, kultuur ja see kõik on nagu selline, et inimene paneb, on ju mingi noh, ma saan aru, et teil on selline ettekujutus, et inimene paneb, on ju mingid kõrvaklapid pähe ja kõnnib nagu mingi zombiringi, onju ja tal tuleb nagu ütleme kõrva sisse mingit mingit hundi juttu on ju, et, et vaata, küsimus ongi selles, et, et et ei, ma ei, ma ei, ma ei tea, kas on need tohutud mingeid nutilahendusi seal vaja, et pigem võiks olla selline, kus inimene ikkagi nagu midagi nagu tee pannile. Et arvad, et kirjandus tuleks tuua rohkem siukses renessaaslikus karnevalikultuuri võtmes tänavale? Ei, no mis siin arvata, noh, teeme siis selle tuuri ära, järgmine aastasele piduri teeks vahingu tartu tuuri näiteks. Nojah, pakku Prima Vista festivalile välja see, et, et see võiks selle programmi osa. Kus see lõpeb vaimuhaiglast, noh, loodame, et ei lõpe. No tegelikult ju tõesti igasuguseid asju on tehtud ka. Mainisime siin ennem bussi ja rongiluulet ja tegelikult üks selline hooajaline asi, mis varsti tuleb, on ju kirjandusfestival head Read, mille ajal pannakse näiteks Kirjanike maja peale alati suur ekraan, kust saab saalis toimuvat jälgida ja inimesed ka kasutada tahavad seda võimalust, eriti kui saan, väga täis on. Aga noh, see on selline aju, teine asi, aga siis on küll näha, et ühel hetkel on linn Tallinn siis väga kirjandust täis. Noh, ma ütleks seda, vaatad kui vaadata neid niukseid onu linnu, ütleme kas Riia Riiaatri Prahat või, ja võrrelda nagu Tallinnaga, siis noh, Tallinnas on kadunud ka kogu kohvikukultuur, nagu need kohvikud ka, kus need kirjanikud võib-olla vanasti käisid, kõik need on vahetunud tegelikult või? Neid interjöör ei ole enam ja Me oleme kuidagi väga moodsaks läinud on, ja nüüd me üritame siis tahame kuidagi nagu seda aega ei ole nagu tagasi pöörata, on ju noh, näiteks Prahas on selline kohvik, luur. Kavkad ja kõik käisid seal ja see kohvik on suhteliselt muutumatuna püsinud, tähendab noh, üle üle 100 aasta on ju, et seal on ikkagi need kikilipsud, ega kelnerid jooksevad ringi samamoodi. Siin-seal on tõepoolest laudade juures sellised metallist väiksed plaadid kus on kirjas näiteks selle laua taga kirjutati mingi teosega, noh, kas see nagu tõsi on või ei ole, aga noh, kas just selle laua taga polegi nagu oluline, onju. Aga meil ei ole enam neid kohvikuid või neid intervjuu, need ei ole enam alles, on ju, kuku, klubi on nõndaks panna kingalaua peale, kes öeldakse iga laua peale panna, et kes seal jõi, vile sinna korralik, ütleme inimene ju, noh, väga võib-olla ei tihka minna õhtul mine, mine tea, seal mis vaimud seal nagu ilmnevad, on ju, või millised kirjanikud üles ärkavad nagu, aga noh, põhimõte on ka selles, et tegelikult on see ju kõik on muutunud nagu moodsaks, ühel hetkel on visatud üle parda kõik need kohvikud, pärlid ja kõik, kõik niisugused asjad, et et mujal mujal seda iga päev tehtud ei ole, näiteks. Isegi Riias on kohvikuid, mis on üle 100 aasta ühe koha peal ja suht küll, aga noh, kohvikute hõlmitsemine tingimata üks-üheselt seoses kirjanduse tõusu või langusega, kus seal kirjanikul ikka minna, eks nad seal vanasti ikka kohvikutes käisid, päris palju on ju? Nojah, Tartus on ikkagi Werneris, peaks panema ikkagi Tuglase laua tekitama, sest see sisuliselt oli Loomingu toimetus mingi aja kohe pikka aega ja. Meie šarsid ilmselt seina peal on aga aga, aga jah, ega aega nagu päriselt tagasi võib-olla ka ei pöörata. Et ma pigem pigem võib-olla jah, et ma pigem ütleks seda, et võiks uuesti mängida mingeid asju läbi, et et seda võiks tõesti mõelda, et miks, miks Riias on Sherlock Holmsi päev on ju? Nojaa, aga kui sa ise ütled, et me oleme ühest küljest hirmus moodsaks muutunud, aga teisest küljest aega tagasi ka ei pööra, siis ikkagi ei jäägi midagi muud üle, kui kasutada neid moodsaid vahendeid, mis meie käsutuses on. Kuidagi kurb on vaadata neid turistega zombistunult niimoodi ringi kõnnivad ja saavad mingit kummalist infot, on ju läbi kõrvaklapid, et et ma arvan, et võiks midagi muud välja mõelda. Aga teisest küljest kõnnivad nad niikuinii zombistunud ringi ja vaatavad oma nutitelefoni nii või teisiti, et meie eesmärk võiks olla nad, siis vaataks vähemalt midagi kirjandusega seonduvat, sealt. Ma vaatan, te olete kõige vallanud moodsale maailmale, et et ei, ma ei tea, võib-olla küsimus ongi selles, et me võime küll mõelda ja mingisuguste alternatiivide peale, aga kas need siin keskkonnas nüüd ja praegu ka toimiksid, selles on küsimus. Kuigi ma arvan, et näiteks oli ju plaan näiteks tartus teha tramm, onju suur mingi plaan oli, Tarts pannakse tramm käima. Noh, see võiks olla küll ju läbi, võiks, võiks seal võiks olla küll nagu kirjanike asja ütleme, kuidagi kajastatud selles trammis, onju. Jah, mulle on ka tundunud, et inimesed, kes sõidavad bussides, et tegelikult võiksid rohkem lugeda ju veelgi, need vahemaad ei ole nii suured, aga tõesti, kui käid kuskil suuremates linnades, siis metroodes on väga levinud vaatepilt see, et inimesed loevad reaalselt paberist raamatute, eks ole. Et kasvõi Elroni rongides võiksid olla oma väikese draama, Matu riiulit, kus sa saad võtta seda raamatut, et tõesti ei oleks seda lõputut nutitelefoni vahtimist ja loomulikult võiks kuidagiviisi olla soodustatud ka see, et lihtsalt bussis, trammis ja trollis sõites sa saaksid nagu raamatut lugeda või kuidagiviisi seda reklaamida rohkem. Aga teisest küljest ei oska tõesti öelda, kuidas seda teha, et peab käima mingite muude kampaaniate raames, et, et see on juba rohkem see, et kuidas saada inimesi rohkem lugema. Tuleb kasutada seda tehnikat, mis summutab mobiiltelefoni levi mingit piirkonda. Pussidest mobiiltelefoni levi ei ole ja siis peabki lihtsalt reaalset raamatut seal lugema. Ma ei oska. Kui aga kaasa rääkida, ma olen siin õnnelik inimene, et viimased 10 aastat ma ei ole nagu ühistransporti kasutanud, kuna kõik kohad on nagu jala jalakäigu kaugusel Viljandist. Tegelikult on ju. Aga ma arvan, et see tramm oleks ikka uhke, ma ikkagi jääksin oma trammi juurde. Aga muidu ma mäletan küll seda tunnet, kui kolisin mustamäelt kesklinna ja hakkasin igal pool jala käima, siis ühel hetkel ma ei tunne, et millal mõned raamatud, kuid loen ma olin tõesti harjunud kogu aeg seal trollis logistades raamatut lugema. Lugevad raamatut igal pool, eks ole, pargipinkidel ja ühistranspordis ja kõikjal. Kaubanduskeskustes oleksid kindlasti üks viis, kuidas kirjandust avalikus ruumis nähtavamaks muuta. Noh, ma arvan ka, et üks näide on ikkagi nagu see Palamuse, onju et küll seal on mingisugune paar vist, mille nimi oli lible, onju ja siis seal on mingeid kuju ja ja noh, no midagi ei ole teha, ega need tekstid, mis mingi mingite linnade kohtade kohta kirjutatud, peavadki olema head, et nad ikkagi nagu ega sellise kesise tekstiga nagu seda nagu seda, kuidas ma ütlen, ära ei õilistama. Aga mul on isiklikult küll alati koguma Palamusele nagu jõua enam mingi eriline tunne nagu siseneks nagu mingisse kummalisse sellisesse katedraali vä. No aga vot see ongi nii, et tegu on väikese kohaga ja peale nende Lutsu raamatute nagu vabandust, Palamuse inimesed, aga polegi millestki rääkida. Suuremate keskuste puhul on ju, võiks öelda probleem selles, et nendega seondub palju muud nende avaldustega ma oleks väga ettevaatlikke, et kunagi ma mäletan, mingi mingisugune mingi daam tegi mingi avalduse Kolga-Jaani kohta, on ju, ja siis pandi tema kuju sinna, et niimoodi seal Peeter võib ka selle kuju saada endale. Vist seda kuju maiust ei tahaks. Nii, aga meie saateaeg hakkab tegelikult ümber saama ja ei teagi, kas me nüüd jõudsime mingi retseptina ka vist otseselt mitte, aga mulle tundub, et loo moraal on see, et kui me tahame kirjandusinimeste teadvuses linnaruumis hoida ehkki kasutada kõikvõimalikke vahendeid, mõned neist, siis moodsamad ja mõned vanamoodsamad. Ausalt öeldes mulle väga endale meeldib see mõte, kui mõne suure avaliku hoone peale panna mõnest märgilises teosest mingi tsitaat. Minu meelest mõjuvad sellised asjad väga vinged. Ma olen selliseid asju siin-seal maailmas näinud. Jah, ja ega ilmselt ei tule alahinnata ka tõesti seda, et tänapäeva inimesed tahaksid, et kõik oleks mugav ja restoranid ja pubid ilmselt tuleb haarata kirjandusmaailma osaks. Ja ei, ma, ma ütleks seda, et tuleb kirjutada linnade ja külade kohta võimalikult palju võimalikult häid teoseid. Nii, see on eelkõige kõigile kirjanikele või kõigile neile, kes kavatsevad kirjanikuks saada. Mõelge linnade peale, mina olen Peeter Helme koos minuga vasaras täna mitte vikerraadio stuudiost, vaid rahvusraamatukogus Tallinna kirjandusmessilt Maarja Vaino ning kirjanik Paavo Matsin. Vasar on taas eetris kahe nädala pärast kuulmiseni. Keller. Laabuma turgudel linnapea puudulaar ja Riia varr.