Tere, täna on meil saate teema kevadiselt kena linnu ja taimenimed, eestikeelsed linnu- ja taimenimed. Ja keelesaates on linnuteadlane ja taimeteadlane eesti linnunimetuste komisjoni liige, ornitoloog Eerik Leibak direktor ja taimenimede komisjoni liige, bioloog Toomas Kukk. Tere. Enne kui me nende põnevate nimede juurde lähme, olgu siis linnu või taimenimed, siis mida need komisjonid teevad, kuidas nad tööd teevad ja kas mõni keeleteadlane ka teil silma peal hoiab? No kui taimedest pihta hakata, siis meie komisjon saab oma töötõlkijate, toimetajate, taimede, kasvatajate, tüüjateid ja samuti ka seaduse tõlkijad on need, kes meie käest taimedega nimesid tahavad. Peale selle me vaatame ka aeg-ajalt omasoodu teatavaid taimede perekondi või mingit muud üksust läbi, et nimesid kaasajastada, kui vaja või täiendada. Igatahes taimenimed on kõik internetis kättesaadavad, andmebaas on veebis leidnud päris suurt kasutamist ja, ja noh, võib-olla iga päev tuhandeid päringuid tehakse. Nii et kui see andmebaas on mingi hetk ei tööta mingil põhjusel, siis on kohe-kohe tuleb küsimus, et mingi õnnetus juhtunud. Taimenimede komisjoni puhul võib ka seda nüüd meenutada, et see on siis. Meil on 110. tegevusaasta loeme oma komisjoni valguse aastaks 1907, kui Eesti üliõpilaste selts avaldas ühes teabe üleskutse, et koguda eestikeelseid taimenimesid siis moodustati ka kohe komisjon, kes hakkaks neid läbi töötama, nii et te olete 918, juba on trükis ilmunud eesti õistaimede loend, kus on siis teaduslikud nimed eesti ja venekeelsed nimed. Eerik Leibak, mis on linnunimede komisjonile vastu panna? No vastu panna ei ole selles mõttes aga midagi nihukest pikk ajalugu meil pole. Aga noh, eks eks loomsed organismid olegi siin maailmas nooremad kui taimed komisjoniga tundub, et on sama lugu. Neid eestikeelseid linnunimetusi, kuid termineid hakati tegelikult tegema või loendisse panema ka juba 1920. aasta paiku kokku põhiliselt siis Tartu Ülikooli loodusuurijate seltsi juures toimus vastav töö. Henrik Koppel, Gustav Vilbaste, Johannes piipar ja teised. Ja Eestis elavate lindude nimed fikseeriti tollal kõik ära. Ja mis nüüd oli vaja õppetööks ülikoolis ja mujal, seda tundub, vahepealsetel aegadel tegid õppejõud eelkõige siis Johannes biitor ise. Et kui see komisjon järgmine komisjon hakkas tööle Erik Kumari eestvedamisel seitsmekümnendatel tegi hästi kiiresti maailmale ringi peale aga mitmel põhjusel selle tulemustega rahule jäädud ja, ja õnneks ka selle tööd ei avaldatud trükis, nii et hiljem ei pidanud hakkama midagi ümber tegema avalikkuse jaoks. Ja, ja siis niuke regulaarne komisjon, meil käivitus üheksa 10. 91. aastal. Noh, meie klientidest nagu tänapäeval on kombeks öelda, põhilise osa moodustavad ehk ka tõlke. Tallinna loomaaed ja arvatavasti ka väga paljud muud, noh mul ei ole endal otseselt teadmist, kes meie kodulehte külastada, seda seda kasutab. Aga tundub, et seda ikka tehakse, sest selliseid vigaseid või lihtsalt suvaliselt tõlgitud asju ajakirjanduses noh, silma hakkab, hakkab tegelikult meeldivat. Vähe seda on hea kuulda ka, kes on need komisjonid ellu kutsunud või missuguste organisatsioonide juures te töötate või? Taimede Ühe terminoloogia komisjon on praegu Eesti looduse looduseuurijad seltsi katuse all. Me oleme tegutsenud nendest üsna sõltumatult, et aga aga vähemalt selline ametlik katus, kui on vaja komisjoni tööks küsida näiteks toetust, siis on see ikkagi Eesti loodusuurijate selts. Ja komisjoni liikmed iseenesest on erinevad, sest valdkondadest on mitu. Aedniku debatti on komisjonis olnud üks keeleinimene. Hetkel Sirje mäe aju. Ja ennem teda on komisjoni keega mehi olnud, ütles ainult 2907 kuni 68 oli see veski. Ja pärast seda 1968 kuni 2005 tab Eduard väävi. Umbes sama kehtib ka linnunimetuste komisjoni koht, ta meil on. Esimene Kumari komisjon tegutses tollased Zooloogia ja Botaanika Instituudi tiiva all ja siis 90.-test peale me oleme olnud Eesti ornitoloogiaühingu juures, nii et meie eestikeelsete linnunimede loend on ka ornitoloogiaühingu kodulehe kaudu ligipääsetav ja meil on olnud ka kas viis või kuus liiget samuti erinevatest asutustest, inimesi ja keeleinimestest alati ka vähemalt üks oli omal ajal Mart Mäger. Siis oli Aivo Lõhmus ja praegu on Elle-Mari Talivee ja noh, tegelikult Mall Hiiemäed tuleb ikkagi vähemalt pooles osas võtta ka kele inimesena. Kui nüüd nende nimede endi juurde minna, siis võtame Eestimaal kasvavad taimed ja elavad linnud. Need on kõik üles loetud kõikidele ilmselt on nimed olemas. Kui palju neid nimesid on? No tead, Eestis taimi erinevaid soontaimi on umbes 1000, et 500 ja peaaegu kõikidel on ka antud eestikeelsed nimed, samblaid on kuskil 600 k samblanimed oleme kõikide liikidega eesti keeles andnud tähendab eeskätt taimedega on just omane see, et väga paljusid kasvatatakse kas toataimena aiataimena, samuti müüakse väga palju erinevaid vilju väga paju, tõlkekirjandust, filme, seadusi, kus need taimi tuleb nimetada. Taimi oleme kokku nimetanud umbes 19000. Ja seega seas on ka muidugi selliseid sortide rühmi ja pavieteid teisendeid. Sest et me oleme ka püüdnud nimetada selliseid kasutustaimi, ega me näeme poodides noh, näiteks erinevaid tüüpe, lehtsalatid, ET sitlused, erinevad kõrvitsasordirühmad, et see mitmekesisus on tohutu ja ja ta ei ole otseselt botaanika, nagu aga keegi ikkagi peaks tegelema ka sellise kasutustaimede eesti keeles nimetamisega. Et maailmataimede nimetamise nii, meil on kindlasti väga pikk tee ja me ei kavatsegi kõikidega hakata eesti keeles nimetust välja mõtlema, sest maailmas, kui me loeme on umbes 300000 erinevat liiki taimi, siis meil ka praktikas puudub vajadus. Kõikidega aitab eesti keeles vastet anda, sest nendega üldse kunagi kokku Noh, selle kõrval muidugi linnunimetuste komisjoni töö peaks olema oluliselt lihtsam, sellepärast et linde Eestis on ligi kohatud ligi 400 liiki ainult ja neil muidugi on kõigil eestikeelsed nimed olemas, nii nagu ka kõigil Euroopa liikidel. See siis tähendab, et kui meile linnuvaatlejad leiavad järjekordse uue eksikülalise, siis ei pea kiiresti hakkama komisjoni kokku kutsuma, et mis nimedele nüüd panna, et suure tõenäosusega meile, sattuvatel lindudel on nimed kõigil olemas. Sama kehtib enamiku Põhja-Ameerika liikide kohta. Ta, ja siin läheb aasia lähemalt, osad rühmad on kõik kaetud noh, ja maailmas kukulinnuliik arvestatakse umbes 11000, mis tähendab seda, et kui meil on praegu eestikeelsete nimedega varustatud juba pealt 7000 liigi, see teeb ligi kaks kolmandikku, siis tõenäoliselt me tasapisi ikka sinnapoole jõuame kõikidel maailma riikidel oleks, oleks ka see maakeelne nimi olemas. Aga jälle needsamad kurvad kogemused 70.-test, millele ma juba korra vihjasin, tabavad nüüd selle, et me ei taha selle asjaga üldse kiirustada. Ja, ja noh, võrreldes kasvõi taimenimede komisjoni tööga. Me veeretame iga nimekestika oluliselt pikemat aega ja kaalume ja kaalutlane mis tähendab seda, et kui meil on noh, hooaja jooksul ütleme, kaheksa koosolekut siis aasta jooksul noh, neid uusi nimesid tuleb juurde võib-olla. 300 lihapäeviks. Nojah, tegelikult kohtume korra kuus talve poolaastal ja siis 40 50 nime, mis saab nagu lõplikult kinnitatud ja andmebaasi kanda. Põhiline on on see, et seda, neid ei peaks hakkama mingil taksonoomiliselt või, või mis tahes muul kaalutlusel pärast ümber tegema. Tegelikult muidugi mõned selliseid juhuseid on ikka olnud, aga me püüame vähemalt nii, et kui on nimi nagu läbivariandid läbi vaetud kõik, et siis ei pea enam hakkama hakkama uuesti, nagu tavaliselt. Mis võib olla põhjuseks, nimi tuleb ümber teha, tuleb uus nihikonna, siis. No põhjuseid tegelikult on, meie elu teevad kõige raskemaks tegelikult molekulaargeneetikud sellepärast et kui nüüd ütleme siin Euroopas Papa liikide omavahelise suguluse ja taksonoomia, aga noh, need asjad on enam-vähem teada. Et siin väga suuri üllatusi midagi enam ei tule. On küll probleeme nüüd perekondades, jagamisega, selle juurde me tuleme veel natuke hiljem tagasi aga ütleme, siukseid suuremaid saksonoomilisi muudatus oodata pole siis kui me võtame kogu maailmatasemel. Ilma molekulaarsete andmete Ta tehtud süsteem kajastab lindude Niukest välist sarnasust ja mõnes kohas on isegi asi nii läinud, et noh, piltlikult öeldes vaalad hülged ja haid, et noh, kõik ühesugused ujuvaid samase kehaga on pandud samasse seltsi või samasse rühma, noh see on niukene viirustatiivse näitena. Ja nüüd viimased viimasel 40-l aastal on siis nii USA-s, Kanadas, meile kõige lähemal on Rootsis on mitu ülikooli laboratooriumides otseselt tegelevadki Sis lindude geneetilise uurimisega, sest sest see süsteem või nende liikide omavaheline hierarhia ta peab kajastama võimalikult täpselt nende omavahelist sugulust. Eri perekondadesse kuuluvad linnud, samasse perekonda kuuluvad linnud on, on omavahel lähemalt sugulased siis mitmed perekonnad omavahel isekeskis moodustavad sugukonna ja, ja siis seltsi ja ühtlasi siis hea taksonoomia põhjal on, on tegelikult võimalik ka öelda seda, et kui ammu üks või teine liik on, on oma sugulasliikidest lahklenud. Kas see on juhtunud, ütleme sel ajal, kui, kui inimene puu otsast alla tuli või on või on see juhtunud juba sel ajal, kui saurused ringi jalutasid või millalgi vahepeal tõenäolisemalt nii et nende töö on tähendanud seda, et väga paljud Lõuna-Ameerikas ka Austraalia Kagu-Aasia rühmad, keda seni arvati, et on noh, nihukeste Euroopa suukondade lähisugulased tegelenud, nad on täiesti omaette ja paljusid liike, paljusid rühmi on, on tõstetud harjumuspärasest täiesti teise taksonoomiliselt positsiooni ja seega me ei saa rääkida austraalia põõsa lindudest või Brasiilias lehelindudest, ehkki need sealsed liigid võivad olla üsna väliselt üsna sarnased meie vastavatele liikidele. Põhiline see aeg, mil siis komisjonis kulubki selle peale, et me ei pea lihtsalt vaatama otsa selle liigi kirjeldusele elupaigapaikadele, kus ta pesitseb välimusele, eks ole, häälitsustele ja nii edasi vaid me peame pidevalt silmas pidama ka seda, kui kindlalt Ta Taksonoomiline seisund on, on teada, pastada võidakse veel kuhugi mujale tõsta, et mitte anda talle siis eksitavat nimetust. Aga Eestis elavate lindude puhul on kõik selge ja kindel, siin pole midagi vaja ümber mõelda. Ei, Eestis elavate lindude puhul ei pea pea sellest aspektist midagi ümber mõtlema, ehkki meil on ju Kunivat Ta formaalselt valesid nimetusi on ju, on ju küll näiteks no kõige klassikalisem on valge toonekurgi must toonekurg, kes ei ole kured. Nad on, nad on kured, eks ole, on sookured, aga toonekurgede ka ühendab neid põhiliselt ainult see nimi, see on, eks ole juba loomulikust keelest tulnud, sest valge toonekurg on Eestis uus asukas alles 19.-st sajandist. Must toonekurg, kui on, on küll põline liik, aga, aga teda ikkagi nimetati lihtsalt väliselt sarnase sugulase eeskujul ja, ja tegelikult ma ei tea, neid peaks siis nimetama formaalselt hoopis toone haigruteks või, või midagi sellist soome keeles näiteks ongi kata haigara, valge toonekurg seal, seal seal ei ole neil kurega seost. Aga loomulikult selliseid, et mis on, mis on juba rahvakeelest tulnud ja väljakujunenud nimetasin selliseid ei ole mingit mingit põhjust hakata nüüd puhtteaduslikest argumentidest ümber nimetama, see tooks palju rohkem segadust kaasa. Kuldnokka ei ole ju kuldse nokaga, aga see on teine teema. Meie kuldnokal ikka mõnede sugupooltel, mõnedel aastaaegadel on ka kena kenasti kollane nokk, noortel ei ole, aga selles mõttes on küll õigus, et enamik maailma kuld Noklastest, noh, neid on pealt 100 liigi. Neil ei ole kuldset nokka, aga sellest hoolimata nende põhinimetus on ikka kuldne. Näitamaks ära, et nad on meie kuld nagu sugulased. Ei ole ju mõtet hakata sinna sinna tegema lihtsalt mingit tehisnime, millest keegi vähemalt aru ei saa. Mis lind see selline on praegu vähemalt ikkagi kuldnokk. Ahah, et tuleb midagi ehtutavatete. Noh, tegelikult taimede puhul on, on meie komisjon natuke teistmoodi tegutsenud ja selline traditsiooniline küsimus ilmselt et eestikeelsete taimenimede loend kajastab ka teaduslik ladinakeelseid nimesid, nii et kui üks taim tõstetakse teise perekonda, siis muutub ka tema nimetus eesti keeles. Ma saan aru, et teiste tõustikum rühmadega tingimata ei pruugi niimoodi käia? Jah. Linnunimetuste komisjoni puhul võin seda kohe kindlasti väita ja vot imetajate nimede komisjoni osas ma ei oska öelda, aga mul on ka tunne, et, et ega see, et lihtsalt geneetikud tõstavad liigiga mõne liigirühma teisi perekonda ära. Minu arvates ei anna õigust neil hakata Ta eestikeelset nime muutma, juhul kui ta nüüd tõesti mõtleb mingi troopiline liit väga kaugele rända, kus ta oleks suisa eksitav nimi, sellepärast et see, kui me räägime nüüd Eesti või Euroopa või lähikonna liitidest, see objekt jääb samaks, keda me väljas vaatame või herbariseerime või, ja nii edasi. Ja see, et ta, et tal on praegu parajasti üks, nimelt ladinakeelne nimetus ja järgmise eelmisel kümnendil oli erinev ja võib-olla järgmisel kümnendil on jälle uus mis siis ikka, see, see ongi selle teadusliku nomenklatuuri ülesanne. Nad ei saa olla niimoodi päris üksüheselt, et niipea kui üht muudame, siis hakkame teist muutma, minu arust see on umbes sama nagu nagu eesti keele sõnaloomet siis peaks hakkama panuga inglise keele järgi painutama või, või kohandama, et ahah, neil on, nii et järelikult meil peab ka olema noh, me oleme ju hoopis soome-ugri keel ja siin on hoopis teised kaalutlused. Et siin on meil jah, niukene niukene, erinev suhtumine, aga aga noh, igasugune mitmekesises looduses on alati hea ja küllap see suhtumist ja mitmekesisus tegelikult võib-olla rikastakas seda, seda terminoloogiliselt kultuuri. Kas te omavahel kaks komisjoni peate mingeid ühisistungeid ka, kas selleks on vajadus, kas te peate midagi ka mingite konkreetsete nimede ja liikide puhul arutama koos? Siiani pole sellist koosolekut pidanud, aga me oleme andnud mõnele taimele eesti keeles nimetuse, mida on vaja läinud, kas mingi linnuliigi nimes või. Sellised näited on. Me oleme ikka aeg-ajalt küsinud, et et vot sellele sellel taimel ei ole veel eestikeelset nimetust, aga mõni linnuliik, kes on just nimelt selle taimega seotud, et tahaks nagu epiteedi panna selle järgi, et et kas on lootust, et mingile nihukesele lühikesele või kasutatavale sõnale, mida saaksin sinu nimes kasutada, mõnikord on, mõnikord pole. Tuleb mõni näide ka meelde. Söödab Olav Fenno küsis just hiljaaegu ühte mingit Deb austraalia taime, aga ma mäletan, et nimetus sai antud, aga see taimeeestikeelne nimetus on minu enda peaaegu ununenud, sest et noh, tegelikult on üldse nende eestikeelsete nimedega niimoodi, et et mul tuleb ikka taimede puhul eeskätt mööda teaduslik nimetused, kui ma käin ka näiteks Eestis ja panen taimi kirja või Mäedan, mõtleb ikka eeskätt teaduslik nimetus meelde, et seal ta festivali nimetus on ikka eeskätt taimede tutvustamiseks nende mainimiseks tähendab eesti keeles. Minul ei tule ka praegu ühtegi head näidet pähe sellel lihtsal põhjusel, et need, mis on kenasti laabunud, noh, neid ei pea hakkama mälus koormama, et, et pigem on just meeles need, kus ei ole saanud head lahendust, noh näiteks Austraalia liikidest on paar tükki on seotud sellise toreda taime perekonnaga nagu stiiniseks millel tegelikult dist eestikeelne nimetus on isegi olemas, aga mul ei tule ta praegu hetkel meelde. Ei ole kasutatav. No ühesõnaga suhteliselt nagu tehislik või kasvõi midagi sellist. Nii et seal tuleb meil mingi mingi muu lahendus leida, aga, aga jah, aeg-ajalt ikka ikka oleme abi küll saanud. Aga Eesti taimede juurde veel korraks, et te ütlesite, et, et kõikidel eesti taimedel ei olegi tegelikult nimesid päris kõikidel ei ole. Kas teil on mingi eesmärk, et nad peavad kõik saama oma nime või kas ei ole rahvalikke nimesid või ei ole teaduslikke nimesid ka? Ei noh, tegelikult on niimoodi, et me võime öelda, et ikkagi kõik Eestis pärismaised, kes need taimed, kes on siin siia aegade jooksul tulnud niimoodi, et nad ei ole toodud ei ole taimepoest ostetud. Et neil on eestikeelsed nimed olemas, aga aga on jah, üks kühm taimi, need on seal perekond või vill. Võililli on Eestis, seda tähendab 160. Ja neid, neid praktikas ei tunne ka taimeteadlased vaid ainult need, kes selle perekonnaga süvitsi tegelenud. Ja sellest 160-st on antud eestikeelne nimi umbes 30-le. Need on need, keda on ikkagi võimalik praktikas väga tunda, kui tahab väljas käia, aga tähendab enamikul eestikeelset nimetust pole ja, ja küllap poega vaja, sest ei ole seda kasutajaskonda. Aga kõik muud kõikides muudes perekondades olevat Eesti, Eesti taimed on eesti keeles ka nimetatud. Kas seni Eestis olevat taime ja, ja linnunimed kas nad on enamasti kõik rahvalikud või on tehtud ka varem uudissõnu, mitte ainult teie praegu ei mõtle maailmalindudele välja, kas on ka varem tehtud uudissõnu. Näiteks sa oled pikem jutt. Räägime ära, päris arvuliselt ma nüüd seda suhet ei oska niimoodi hetkel öelda, aga, aga aga eesti linnunimed ja tegelikult ka taimenimed, et, et neid võib ikkagi vaadata nagu kolmes osas. Esiteks on on ajalooliselt kujunenud nimed ja neist kõige kõige vanemad pärinevad teab mitu 1000 aastat tagasi. Nende tüved on ühised kas kõigile või paljudele soome-ugri rahvastele. Siin me läheme kohe proovi teha, et milline Eesti lind kannab ungari keeles nime Šatška. F F on meie läänemeresoome keeltes lennud peeks ja see sats pääsuke on juba tajutav küll aga siis võtame kaaned kaugemaid. Mansikeelne nimi, Vossik. Idea vot nüüd on tõesti otsinud vastusega lihtsalt, et ja samamoodi osad ei ole muidugi nii lihtsalt hoomatavad nahkpink handi keeles, eks ole, vaste on, meil on püüd lihtsalt see, see hääliks lõpust on, on siin lääne pool ära kadunud. Aga neid on umbes 30 rinnu nime, mida, mida arvatakse, et on, mis meil on ühised enamiku soome-ugri keeltega ja ja üle 60 on siis kitsamas, läänemeresoome keeltele, ühised. Ja samasse ajalooliselt kujunenud nimede hulka kuuluvad ka need vanad ajaloolised laenud eesti linnunimede puhul neist siis põhiline osa on, on tulnud germaani keeltest haigur näiteks, mis juba millest juttu oli või haugas juba täpsemalt saab ka määratleda, et on, on näiteks rootsi laenud. Meie kriisel on, on rootsikeelsest nimetusest Krisla või on alamsaksa keelest tulnud, mida meil ju pruugite siin, eks ole, reformatsiooni ja kauemgi siisik või tuvi. Ja siis on ka balti keelte laene näiteks hani ja rästas. See nüüd ei tähenda, et, et nende liikide jaoks meil oma sõnum mingil põhjusel polnud. Hani on ju, on ju kõigi, eks ole, meil veelinnurahvast räägime kõigi uurali rahvaste üks põhilisi jahi jahilind, et kuidas siis nüüd järsku tuleb see hane nimi laenata leedulastelt. Aga, aga vana nimi ühel või teisel põhjusel langes käibest välja umbes samamoodi nagu nagu põline hambanimi, eks ole, meil peaks eesti keeles olema ka Pi kammil, Anvelt piid, aga inimese suursena pole, selle asemel laenati leedulast, et hammas ja, ja umbes sama sama käis ka käis ka selle hale ja Rästaga ja siin on oma osa on ilmselt siis sellel mehhanismil ja sest kui ikka jahihooajal ei tohi seda objekti õige nimega nimetada, tuleb kasutada igasuguseid muid. Noh, siis on tulemus see, et see õige nimi kipubki teinekord hääbuma ja võib-olla siis Leedust Rootsist võeti vahepeal naisi ja kes oma emakeelega tõid neid kaasa, et väga hea, et saabki jälle niukse asendusnime leida, siis nii nad Niine, sellised laenud on, on keelde tulnud, mitte need liigid ise oleks, oleks meil uued noh, järgmine teine siis aste on siis vanad tehisnimed ja neid hakata tee eesti keeles juurdunud oma 19. sajandil, kui oli vaja nimetusi kooliõpikutes, piiblitõlkes muidugi läks juba varem vaja ja hakkasid, eks ole ka populaarteaduslikud trükised Kreutzwaldi ajast ja natuke varemgi juba ilmuma, nii et seal on muidugi suurem osa nimetustest, on, on lihtsalt saksa keelest tõlgitud. Noh, ei ole ju saladus, et ka meie rahvuslinnu suitsupääsukese täisnimi on, on tegelikult see esimene pool on tõlge saksa keelest. Meil oli ta pigem lauda pääsuke ja veel umbes 30 erinevat varianti, aga, aga see on saksa keele tõlgitud või tutt näiteks meil pigem, eks ole, kakerdis ja kakerdaja ja persus ja mis iganes nimede all teda tuntud kala, Kaur. Aga see tõlgib, tee tõlgiti saksa keelest. Mõneton kaugemates keeltest ka vist kõige niukene eksootilisem on, on jaanalind, mis on siis heebrea laen piiblitõlke kaudu. Ja siis nendest komisjonieelsetes tehisnimedest tuleb siis nimetada veel Johannes piipari tööd, kes tegelikult väga paljudele sugukondadele jäänud üksikutele näidisliikidele, mida siis õppetöös vaja oli, tegi ise nimetusi, noh eelkõige kahe-kolmekümnendatel ja osa need temanimelised on selgesti äratuntavad näitangi kutsutud bitterismideks. Et need on niuksed, et ühesõnaga võimalikult palju seda linnu-ga seonduvat on püütud siis nimesse panna ja siis tulid sellised suurepärased nimed nagu, nagu näiteks punatäpp, sinirind, lepalind, keda me praegu tunneme tundra sinirinna nina all ja nii edasi, nii et ja kolmas on siis juba Need, uued tehisnimed, mida nüüd me komisjonis me oleme teinud ja mis on siis nagu selles mõttes ei ole juhuslik, vaid me võtame ikkagi taksonoomiliselt üksuste kaupa ja nagu süsteemselt püüame läheneda Kuidas taimenimedega on rukkilillega, kui juba rahvuslinnust oli juttu, siis rahvuslill ka. Noh, see on ka tegelikult ikka suhteliselt kunstlik nimetus aga põhimõtteliselt taimedega sama moodi, et on mõned tüved, need on tegelikult küllalt palju, mis on vanad nagu mänd või kask või mõni teine ja need võivad ka laenud, eks ole. Naaberrahvastelt, aga aga siis väga palju on taimedest ikkagi selliseid, keda me võib-olla peame ka juba eestikeelset, eks, aga kui hakata seda päritolu vaatama, siis selgub, et ikka on mõnest teisest kohast võetud. Noh, kas või need aedades kasvatatavad ploomipuu või kes kõik puhta ilmselt alamsaksa keelest ja vägapalju dekoratiivtaimi Gösta toit või on suhteliselt, kõlab eestipäraselt, aga noh, kindlasti teistest keeltest, ega nad ei ole, me ju siia ei ole meil olnud Eesti enda taimed, vaid ta on kunagi sisse toodud ja siis nagu ka praegu, kui minna poodi, on kaubad ju ta müüa andnud selle nimetuse, millega ta on poodi tulnud. Samamoodi sai ilmsed, toodi taim kuskilt, et naabrite juures sisse ja hakatigi kutsuma samamoodi nagu teistes keeltes. Ja see uute nimede loomine tänapäev on ka umbes samamoodi tarvitame mitmesuguseid erinevaid mooduseid, alates siis sellest, et me võtame selle nime niimoodi lihtsalt tüve, mugandame o soe või mõni teine selline, mille puhul see nimi on suhteliselt lühikene, eestipärane sobib meie keelde. Oleme tõlkinud. Selline taimeperekond on näiteks jalgleht ladina keeles bodofüllum, bodoja On jalg- ja jalgleht suured lehed pikka Hotsuga sobib ka. Siis me oleme vaadanud muidugi teiste keelte poole eriti just troopikataimedel, püüdnud kasutada seda kohapealset nimetust, kas seda siis ka eestikeega tavade kohaselt mugandades või ka täiendades. No siin üks näide on bee Venge puu, epitajaid, kepi tuleb sellest, et see puu on põhiline tooraine Nendega Žiguli ta keppida. Siguldas vist tehakse need mingist teisest puust, aga aga ta on maailmas üks põhilisi selliste jalutuskeppide puiduandjaid ja vinge puukoha peal ja nimetus on Venge. Panna ta ka eesti keeles lihtsalt nimi vänge, jääks nagu arusaamatuks, umbes nagu kummikud on vahepeal lindudest seas olnud kumavi aegadel ja siis sai sinna pandud puukepi Vengebu. Ja pärast saab komisjon mõnelt poolt, et püüelda, et paneme taimedega väga selliseid kepsakaid, Võigentsakaid nimetusi, et kus vanasti olid ikka sellised kanged teaduslikud nimetused. Aga noh, ma arvan selle koha pealt, et me nagu ei karda seda, et see taimenimetus võib tunduda mõnega kentsakas või pausama, vaata, noh, selline teistest keeltest pärinev nimetus on kaki, ploomipuu, kakiploom on, tuleb kuskilt sealt jaapani kandist ja ja ega need teised kohapealsed nimetused, millega seda taime tuntakse, ei ole üldse paremad. Et see kakiploom on neist kõige sündsemaga, jahtab eesti keeles, on selline põline tähendus, on seal kaki on hoopis midagi muud. Ja, ja neljas moodus, mida me oleme kasutanud, on see, et me oleme teinud täiesti uue kunstliku tüve või teinud täiesti sellise liitsõna, millele võib mõlema poolega jõvegi selget tähendust. Meil on näiteks jaagu põõsas jaagu on seal ees, tal ei ole mingit sellist otsest otsest seost, aga noh, selle taimega. Aga me oleme lähtunud sellest, et mingisugune nimi peab taimel olema. Ja see jaagu põõsas ja üleüldse kõige pahem pahemvariant. Pigem ikka päris hea mõte. Taime- ja linnunimedest rääkisid teoloog Eerik Leibak ja bioloog Toomas Kukk. Saade jätkub nädala pärast ja võin öelda üht, et järgmine saade on jällegi tõestus sellest, et eesti keeles on võimalik väga-väga-väga paljudest asjadest rääkida. Keelesaate saatejuht on Piret Kriivan Kuulmiseni nädala pärast.