Tere, linnu ja taimenimede esimeses saates rääkisid ornitoloog Eerik Leibak ja botaanik Toomas Kukk rohkem sellest, kuidas noid nimesid on varem pandud. Kui mõtleme lapsest saati tuttavatele nimedele, peame neid omasteks. Aga nende päritolu lähemalt vaadates võib selguda, et üht-teist on mujalt võetud. Nimesid on laenatud, mugandatud, täiendatud, aga jutt jäi pooleli. Miks taimed ja linnud nimesid vahetavad? Eerik Leibak, Toomas kukele. Oma jutu alguses tõid seda näiteks kaks vana nime, mänd ja kask, aga, aga nendega on mõlema ka see lugu, et tegelikult need näitavad, et täpselt samasugune ufonismi ollus oli, oli, on ka olnud suhtumises taimedesse sest mõlemal pool on, on vanad nimed olemas. Kase puhul, eks ole, kõiv, mis läheb ka ugri keelteni välja tagasi mis on jäänud küll lõunaeesti keelde, aga Põhja-Eestis hakata Kõivusid nimetama kasepuuks, tähendab see puu, mis kasvab valemaal. Ja praegu enam keegi selle peale ei mõtle, soome keeles on küll, kaski on, eks ole, tähendus ole, maal on veel olemas, puu on neil koi kuju, põhjaeesti keeles on, on see siit kahe kõivu tüve vahet, on ära kadunud ja, ja männiga või õieti siis Männa on tegelikult sama lugu. Pedaja asemele asemel hakati rääkima Männa puust, noh see see puu, mille ladvas pudru mõndasid teha jälle samamoodi Pedakas või petta ei Lõuna-Eestis, eks ole, nimi on ära kadunud. Nii et ei ole see ainult ainult loomsete loomsete organismide puhul see häda vaid vaid on mujalgi. Aga nüüd, mis uute linnunimede kujundamisse puutub, siis osa, mida Toomas rääkis, kehtib kindlasti ka linnunimetuste puhul. Aga siin on meil jälle mõned niuksed erisused sees. Siiani on, on enamik komisjoni liikmeid ikkagi olnud seisukohal, et, et suur osa indoeuroopa keeli on selliseid, millest toorlaene teha ei saa, et need ei tule kuigi suupärased, et välja. Selles mõttes ma neid näiteid ei saagi tuua, sest need linnunimede hulgas ei ole ja nimede hulgast, mis ma nüüd, mis ma nüüd ebaõnnestunud sinika nimetama hakkan häid võimalusi annavad väga paljud muud maailma keeled, mida, mida on kasutatud juba varem Kiievis võtame, eks ole, mis tuleb ju Mauri keelest ja nene Lagle Havai keelest. Ühesõnaga Malai Polüneesia keeled on üldse väga suupärased läänemeresoomlastele. Et sealt on meil meil veel mitmeid sihuke mene, pikk, iga kuu näiteks ja mene pikki, iga kuu. Ja, ja siis on mõnedki mõnedki indiaani keeled, mis on andnud põhinimetusi peal näiteks see on küll sellest samast korra nii, keelest on võetud ka paljudesse indoeuroopa keeltesse, aga nad on selle ära väänanud, truupi oliks ja ühesõnaga juba vokaal hakanud vaheldama, et, et meil ei ole selles mõttes nagu, nagu probleeme olnud, nii et tegelikult saab. Iseasi on nüüd see, et kui palju, et just kolmandas maailmas elavate rahvaste nimetusi õnnestub teada saada, et sageli on nii, et mingi käib kah, nimi on eesti keeles juba ära antud ja vot siis me saame alles teada, oi kui tore oleks olnud sealt üht või teist nimetust kasutada. Missugust rolli linnu ja taimenimede maailmas täidab inglise keel? Kas on samasugune pealetung nagu muudes valdkondades või või mitte? Tundub, et kohalikke keeli teisi kasutatakse ikkagi väga palju. No tähendab, linnunimede puhul mängib ta üsna väikest rolli või, või peaaegu nagu ei, ei mängigi ja siin on, on lisaks noh, ütleme teadlikule tahtmisele nüüd anglidsisme vältida, siis on ka see põhjuseks ingliskeelne linnunimed. Nimistu on, on üsna vana, paarsada aastat kohe kindlasti ja, ja võib-olla rohkem on nad püüdnud ka oma asumaadel olevatele lindudele anda inglisekeelsed nimetused. Seega ma saan aru, erineb taimede puhul, kus isegi inglise koduperenaised siiamaani oma oma potililledest räägi-räägi ladina keeles. Aga noh, see selleks. Ja kui nad inglased on, on, eks ole need niivõrd ammu teinud, siis nad on nimetanud selle sageli siis, kui mingist rühmast oli teada ainult üks liik. Ma olen ikka aeg-ajalt toonud siukest näidet. No see on välja mõeldud, aga see on selles mõttes, et oleks kantud üle Eesti lindudel nagu taust, oleks teada, et kui me kujutame ette, et, et inglased kirjeldavad ja nimetavad esimese tiiru liigi maailmas tiiruvastika, tuntakse must pea, valge sulestik, tiivad selga on helehallid mere ääres lendavad ja mis linnu puhul, kui ta nüüd vaadata esimest, mis tähelepanu äratab, no must pealagi. Nii selge panemegi läkseerid noh, läheb siis, eks ole, 100 aastat mööda, kui on, on maailmas kirjeldatud ära kõik 30 tiiru liiki, siis selgub, et noh, praktiliselt kõigil tiirudele must pealagi. Aga ega siis inglased oma konservatiivsus. Kui nemad on juba selle nime endale endale pannud ühele liigile, siis loomulikult hoiavad nad seda alles, kusjuures tal puudub igasugune diagnostiline väärtus. Noh, ja hakata nüüd diagnostiliste väärtuseta nimed võtma üle Eesti või, või mõnda muusse keelde. Noh, see oleks lihtsalt, et selleks ei pea ühesõnaga nimekomisjon oma aega kulutama, seda, seda võib teha, kes, kes iganes. Vega linnunimed saakski, ma arvan, kaks kuud, mõnel inglise filoloog tõlgib ära, meil on olemas, aga see tulemus on, on selline, et keegi poleks sellega rahul. Ja sellisel puhul see must peatiir, noh see oleks täpselt sama informatiivne, kui oleks üks peatiir, selles mõttes me oleme väga-väga ettevaatlikud ja lääne ka, kui me vaatame paljude liikide kohta, on olemas nimed teistes maailma keeltes, et noh, ongi väga tuimalt lihtsalt laenatud, et kiiresti töö ära tehtud. Noh, meil ei ole nii kiiret. Nii vanarahvas, et meil on aega küll ja teeme rahulikult ja nagu korraliku tulemuse peale Euroopas selles mõttes on, saab eeskuju võtta, on, on hea näide on islandlased, kes ei ole ka mingisuguse mehhaanilise tõlkimise peale läinud ja natukene, aga ütleme teatud osas ka portugalikeelsed ja soomekeelsed nimed. Nii et niuksed mereäärsetele rahvastele siis ilmselt ongi omane, et võtame asja rahulikult ja teeme ikka natuke ise ka. Taimede puhul on, tähendab inglise keele mõju kohta võib sama öelda, et mõju puudub selles mõttes, et me vaatame kindlasti, kui me mingit taime nimetame, kuidas teda on teistes keeltes kutsutud ja teiste seas, vaatame ka, tab inglise keeta ka selles mõttes tõesti need taimed on samamoodi tähendab inglise keeles nimetatud üsna juhuslikud. Kui praegu vaadata, siis kindlasti omad põhjused, miks sa niimoodi läinud aegade jooksul. Et pigem jah, me vaatame kõiki kättesaadavaid teenimise koha pealt, näiteks ka Vikipeedia on üsna hea Bailikas, kui võiks Agan võimalik vaadata siis sedasama asja teistes keeltes. Ja oleme ka mõelnud, et kui peaaegu kõikides keeltes on, võetakse ladina tüvi ja seda oma keelekohaselt mugandatud, et ei pea ka meie tingimata mingit peent kunst sõna välja mõtlema. Eeskätt möödesse nime Taivitajatele, kes hakkab oma tekstides või jutus kasutama või aitab meeles pidada, et ladinakeelsele sõnale vastab hoopis mingi teise tähendusega on eestikeelne sõna, on selline tihtipeale tarbetud pingutus. Et kui on teistes keeltes hakkama saadud, saame ka meie sedasama. Tähendab asjaveaga peatage mingit peenemat nimetust laia mõtlema ning siin mainiksin ka seda, et erinevad, et lindude puhul me oleme taimede suhtes konservatiivsemad, et kui me praegu vaatame, et meie teadmised mingist taimest on paranenud ja et võiks taime nimetada ümber, et see varasem eestikeelne nimetus ei page saanud kõige õnnestunum, siis no seda ma ikka praktiliselt peaaegu ei tee, et et nagu ornitoloogide on need saju ja põhjatihaseküsimused või pea-rähn või siis taimede puhul me oleme jätnud kas kahkes punase sõrmkäpa kohta, Ta teab, orhideetundjad on öelnud, et see nimi on täiesti sobimatu, et ta, Joe jäi kahkest punane ja võiks, öödab hoopis midagi muud, aga ta on otseselt õige teaduslikust nimetusest ja ja me leiame, et ei ole mingit põhjust seda muuta. Tundub küll, et et teie komisjonide koosolekud on koos peetud. Te olete nii hästi kursis teineteisetöödega. No kursis peab ikka olema, aga, aga just selleks ka, et olla teadlik mõnedest asjadest ja teine komisjon teeb, aga meie meie ikka nii selle peale ei lähe vigadest. Aga sama sama lugu, mida nüüd Toomas näiteks praegu tõi, et selle salutihase nime sissetoomine praegu ütleme siis 120 aastat kasutusel olnud sootihase asemele. See on nüüd üks neid väheseid eesti linde, kelle, kelle nimetust me oleme muutnud, see oli ka sai ajendi selle, sellest, et see sootihane paneb nagu vähem kursis olevaid linnuvaatlejaid otsima seda, ehkki sealt, kus ta tegelikult ei ela, sest too tihane elab erinevates niiskemates ja kuivemates metsades, aga mitte soodes. Ja tulemus on, on see, et neid vigu siin vanalinnuatlase ajal ja jaa, loendustel hakkas tulema inimesed, osa läheb ikka nimemaagiasse. Et sama häda on soo-roolinnuga, kes elab igal pool mujal peale peale sooda, roostiku roolinnust ei saa, lahtisest on roolinnuperekonnast. Aga selle soo asemele peab praegu me oleme soovitanud putke-roolindu, et midagigi muud, et, et ei tuleks neid. Siis ei puuduta enam nime, aga just nimelt, et valeinfot selle liigi kohtamise koht. Ja, ja see on nagu olnud selline põhiline ajend, miks üksikuid nimetasime oleme muutnud, aga ka sel juhul sinuni mina ametliku sünonüümina jääb ikkagi kehtima see senine sootihane või see soo-roolind. Ja mõnikord oleme pannud isegi uue alguses teisele kohale, et harjutada. Kas ta läheb läbi, mõni võetakse kenasti omaks samasalutihane või? Seal on kenasti tulnud olevat putke roolil, tool ei ole ainukest edu olnud, tema ongi jäänud praegu sinna teisele kohale. Võib-olla tuleb midagi kolmandatelt pakkuda, aga salutihane on juba nüüd oleme saanud tõsta esikoha nimeks ja see on päris kenasti juurdunud eesti keelde. Noh, tegelikult on samas ka võib-olla hea seda taime õpetada, kui saab öelda, et taimefestivali nimi on näiteks mingi viitab ühele või teisele tunnusele, aga tegelikult taimel siukest tunnust ei olegi, et umbes samasoo sootihase näidet hea meelde jätta, et sootihane on see, kes pole sooga mingit seost. Et sellised naljakad episoodid aitavad ka seda taime selgeks saada. Teaduskeelest oli ka pisut jutt, et ladina keel ja linnu ja taimenimed kui tänapäeval maailmas Eestis ei leita, eks ole, aga kui maailmas leitakse uus liik kas talle pannakse siis ladinakeelne nimi, ei paneb kohalik rahvas talle nime. Kuidas see käib? No tänapäeval need uued liigid, mis leitakse nende leidja või kirjeldada ja peab olema ikka väga kõrge teadusliku kvalifikatsiooniga. Esimene, mille ta saab, on just nimelt teaduslik nimetus, ladinakeelne nimetus, ühesõnaga kõikvõimalikes rahvuskeeltes rahvuskeelsed nimed, et need alles järgnevad, nii et samamoodi ka Eestis me oleme mõnel mõnele liigile toonud parajasti selle rühmaga tegelema, pole läinud aastatki kirjeldamisest, kui juba eestikeelne nimetus olemas. Ja, ja rohkem on tegelikult juhtumeid, see puudutab nüüd mitte ainult linde, vaid kõiki Tsioloogilisubjekte botaanikute, see suur revolutsioon ilmselt seisab veel ees, et neid traditsiooniliselt ühe liigi ühe mütsi alla hõlmatud liike jagatakse nüüd kolmeks-neljaks kaheks või viieks ja, ja sel juhul sest noh, on ikkagi selgunud, et nad on geneetiliselt erinevad, need erinevad asurkonna nad omavahel ei lävi. Ja siis on põhjust rääkida iseseisvatest riikidest, mis tähendab, et eristatud liigid, nendel on ju vaja ka jälle eestikeelseid nimetusi. Ja kõige raskemad juhud on siis sellised, kus see vana tervikliik on kirjeldatud sealt levila servast mingi isendi järgi ja nüüd see, see uued eesti keele nimel me oleme pannud, loomulikult siis tervik, seda pilti arvestades aga eristatavad liigid võib-olla katavad 90 protsenti sellest vanast levilast ja nimi, mis on antud, see ei ole üldse kohane sellele liigile, kellele see vana ladinakeelne nimetus jääb. Nii et siis tuleb hakata, kogu see kompleks, tuleb, tuleb sageli ümber nimetada. Aga õnneks sellised juhtumid siiamaani ei ole peaaegu puudutanud Eesti ja ka Euroopas poliike, aga siin teatud tõenäosus, et on, et mõni üksik näide tuleb, aga igatahes minu kaastunne juba ette botaanikutele, sest sest see molekulaargeneetika järel ma arvan, et ka kogu praegune sisseharjunud süsteem võidakse pea peale paisata. Taimedega on selles mõttes võib-olla lihtsam, et need, keda sellised liigid kõnetavad, neid on väga vähe. Et kui lindude puhul selline ühiskondlik, nende huvi või, või see sihtrühm, kes neid nimesid kasutab, on on üldiselt suurem selliste väga kehvasti oma vaheldabelistuvate taimede puhul see soov neid eesti keeles nimetada on ilmsed, et väiksem aga taimede puhul on ka näiteid, kus on tõesti näiteks uus Paim teadusega kirjeldatud mingi kolm-neli aastat tagasi ka eesti keeles saanud oma nime, nii et käime ka kiiresti ajaga kaasas, kui on vajadust ja kui on soovi, sest et ta põhinevat lindudest ei ole taimede puhul kunagi ei saa olema, tähendab eesmärgiks kõiki maailmataimi või ka näiteks taimeperekond jaga nimetada. Pealegi puudub vajadus see taimede hulka tunduvalt suurem, kui noh, lindudega, et 300000-ga hakata nimesid välja mõtlema on, on täiesti tarbetu. Ei saa ju arugi õieti, mis vahe on ühel või teisel. Saate siis. Just et ta tegelikult need, kellel on vajadus neid nimetada, need saavad hakkama ka teaduslike nimetustega väga hästi. Kui ladina keel kõrvale jätta, ega vist polegi maailmas ühtki keelt, kus kõigil maailma isegi ütleme, ainult maailmasoontaimedel oleks, oleks nimi olemas. Kindlasti aga teadustööd annetoloogias ja, ja bioloogias totaanikas, mis keeles tänapäeval tehakse? See on ju suur probleem tänapäeval, aga teie olete nii suure töö ära teinud, nii palju nimesid on välja mõeldud, neid kõiki võiks kasutada ka teadustöödes või? No teadus tänapäeval siin maailma nurgas käib ju põhiliselt inglise keeles, eks mujal on, eks ole ka hiina ja hispaania keeled veel mõni mõni üksik ja vene ja vene keel kindlasti. Aga vaatame teadlaste ja isegi tudengite jaoks ei oleks neid eestikeelseid nimetusi nii väga üldse vaja, nemad, ütleme nii, et nemad saavad, saavad, saaksid väga hästi hakkama ka ilma. Nii palju. Praegune see tudengite kontingent on, nagu ta on, aga no nii palju vaimuandeid. Peaks ühel tudengil ikka olema, et ta suudab ladina keelt välja hääldada. Kui ta bioloogiat eks ole või või arstiteadust õppima läheb ja need on vaja eelkõige just nimelt Meedia avalik teavitus siis on ikkagi kasutavad neid õnneks ka, et viimasel ajal järjest enam arvukamaks muutuvad. Kuidas neid nimetada, linnusportlased. Ühesõnaga see see osa linnu vaatlejatest, kes on huvitatud näha ühes kuus või aastas või elu jooksul võimalikult palju erinevaid linnuliike oma silmaga sõidavad kogu aeg mööda Eestit ja maailma ringi ja, ja noh, siis on, tähendab ikkagi hea, kui teisega suheldes saab sellest ka emakeeles rääkida, ehkki nemadki kasutavad üsna palju teaduslikke nimetusi ja paraku küll ka inglise keelt. Taimede puhul ja ka ilmselt lindude puhul on veel üks valdkond seadused. Et kui tõlgitakse direktiiv Eesti keelde ja seal on mingi loend näiteks taimedest, keda ei tohi müüa või ei tohi ei tohi vabalt loodusest eemaldada, siis meiega peaks ka panema ikka eestikeelsed nimed. Kuigi meil selle liigiga võib-olla rohkem kokku puutuda, et kui selles seaduses ei tule kunagi. Ja kindlasti taimede puhul erinevalt lindudest on väga suur valdkond müük. Aednikud omavahel suhtlevad ka teaduslike taimenimetuste abil. Neid ei oleks ka võib-olla eestikeelseid nimesid nii väga vaja, aga kui ta tahab seda oma taimekesed müüa ja talved ainult ladinakeelne nimi sisse kohut see tundub endale Botoonikuna, kes me kasutame teaduslikke nimetusi ju teab igapäevaselt töövahendina ja suhtleme omavahel. Neid kasutades tundub kentsakas, aga tõesti, väidetavat on nii, et kui ikkagi taim panna müüki, siis ta peab olema eestikeelne nimetus. Et seal ei ole, ainult ei tulene sellest seadusest, et tooted peavad olema varustatud eestikeelse tekstiga vaid kui ta ainult teaduslik nimetus, siis ta ei kõneta võimalikku ostjat. Eestikeelne müüb paremini. Täpselt, et et see on vähemalt üks selline positiivne näide, kus kus teab eestikeelne müüb paremini ja, ja ka ei aitaks ka siin tab inglisekeelne nimetus, sest need ka tihtipeale puuduvad toimetada. Noh, kui see eestikeelne nimetus on näiteks tups-rohtliilia, nagu siin stuudio aknalgi näha, siis siis on, eks ole tegemist selge nimega, kui eestikeelne nimi on seal mingi sanserveeria ja nagu need Fitz Roy ja siis siis tekib küsimus, et kas see on üldse eestikeelne nimetus formaalselt jokk situatsioon, et formaalselt on nad täitnud isegi see on väidetud Et parem kui, kui see näiteks ladina keelenõuetekohaselt kirjutatud teaduslik nimetus, Ta võib kasvõi ta mugandatud pandud mõnedaadiohuta nagu aaloe. Ladina keeles on ühe aga Eesti jäädvused tagasi, et õhk on, eks, aga ees Aadu vahel, et see juba mõjub täitsa eestikeelsena. Ja tegelikult kui mõelda, et kui eestikeelne sõna või nimi on ka võõras, siis võib seda ka sõnaraamatust või, või välimäärajast vaadata, mitte ainult võõrkeelset ladinakeelset sõna inglisekeelset sõna. Seda, seda me oleme ka oma pikaldase töö puhul püüdnud vaadata, et noh, et kõik nimed ei pea ju olema siuksed ühe ülbased, millest noh, tingimata lasteaialaps peaks kohe aru saama, mis komponentidest ta koosneb, et mõnes võib-olla natukene huvitavamaid tüvesid, et ka sees. Aga noh, ega suure mahu pealt muidugi seda väga sageli ei jõua teha. Aga aeg-ajalt tuleb ikka püüda. Kui palju neid andmebaase on või kust on kõige kergem ja lihtsam leida neid nimesid, olgu linnunimed või, või taimenimed? Eestikeelsed taimed on veebis aadressid, taimenimed, punkt UT ja seal siis andmebaasis Eesti ja teaduslikud nimetused saab otsida nii eesti keele aitab eestikeelsete nimetaja või ka nime nimejuppide abil ja sama siis ka teaduslike nimedega. Linnunimetustega on nüüd nii, et kui võtame maailmalindude nimed erinevates keeltes, noh, neid andmebaase päris täiuslikke muidugi ei olevast kusagil läks nüüd järjest täiustuvad. Aga ma ise oleme kasutanud kõige rohkem, see on vist kanadalaste tehtud Avibais. Aga sealt on, seal on ka sageli just nimelt eksootiliste keelte nimetusi sees, neid omakorda sa teinekord püüda püüdnud tõlkida ja sealt saada päris huvitavaid lahendusi. Aga eestikeelset linnunimetused noh seal ei ole kui üldse sees, mis me, mis me oleme tegelikult kinnitanud. Nii et ega ma ei tea, kuidas, kuidas selle lehekülje täiendamine neil käib. Aga enda komisjoni töö tulemused me oleme püüdnud panna küll võimalikult operatiivselt kohe interneti välja, see on siis ornitoloogiaühingu kodulehelt epsilon. Mindav maailmalindude nimetused rubriiki ja sealt alt avaneb kogu baas. Te olete suure hulga tööd ära teinud ja uusi uusi nimesid ja uusi sõnu leidnud, aga on ju, siis tuleb nüüd niimoodi välja, te leiate kogu aeg uusi liike, olgu taimi või linde. Aga tegelikult inimesed ju võõranduvad loodusest ja tunnevad üha vähem sedasama, mis meie endagi ümber on. Mis te sellest arvate? Selle tundmise koha pealt, mis puudutab Eesti taimi, siis mulle tundub, et hetkel need nii-öelda parimad taimetundjad on tõesti väga head ja meil ei ole ka varem olnudki nii häid taimetundjaid kui praegu on meiega välja käia vast nii vähemalt kümmekond inimest ikka tunneb enam-vähem vabad kogu seda Eesti taimestikku. Aga tõesti, võib-olla selline üldine taimetundmine kahtlemata on tagasi läinud, sest taimi pole vaja ütleb igapäevaselt tunda otseselt nendest ju midagi. Ei ole vaja käia metsas, otsimas endale midagi söödavat või või muud toredat, nii et kuna ei satuta aga metsaga kaetud loodusesse, siis see kokkupuude pärismaiste taimedega on kahtlemata kesine, aga aga eks seda kohta täidavad mingil määral ka siis toataimed ja botaanikaaiad, kus ikka ka aeg-ajalt inimesi satub. Lindude puhul tuleb siin juurde veel selline aspekt nagu heli. Et noh, kui me jätame kõrvale siukse tuule sahinat, palmilehtedest siis taimed üldiselt on tummad ja linnud seevastu rohkem või vähem häälekad. Ja minu arvates sele lindude häält mittetundmine on, see on käinud veel kiiremini alla kui lindude tundmine välimuse järgi sest eks neid nooremat ja vanemat rahvast leidub ikka, kes, kes lindudega tegelevad kui mitte mujal, siis kas virtuaalelus oma arvutiekraani taga istudes? Tähendab Ma ei ole endile hakanud selle peale nagu kallist komisjoni aega kulutama, et kas meie töö on nüüd rohkem või vähem mõttekas, sest noh, kui ikka mõnigi inimene laega küsib, et oi, aga vot seda nime olnud kusagil tõlkes mujal vaja ja seda ei ole meil andmebaasis sees, et mida nüüd teha no siis järelikult ikkagi teatud nõudlus on sellel olemas, sest muidu me noh, eks see on juba selle praeguse ühiskonna üldisem häda, et joondutakse sihukese kõige madalama keskmise taseme peale. Aga ega see head nahka ei too. Ja ma olen täiesti nõus, et et võib-olla see nimesid andes jääb endaga teinekord tunne, et huvitav, et kas keegi neid kasutab, aga kasutajaskond on täiesti üllatavalt suur isegi ja ja need ütleme nimekomisjoni uudised, mida ma teinekord olen jaganud Facebooki kaudu on pälvinud suurt, et tähelepanu. Ja on üks tuttav ka kommenteerinud, et kui temaga pakuvad need taimed, uute nimede teated, samalaadset huvi, kui, kui mõni teine näiteks ootab uue kapo aastaraamatu tulekut, et saada teada uusi põnevaid fakte. Ja lõpetuseks, palun rääkige mõlemad oma lemmiknimelugu, mis on teie arvates kõige põnevam või kõige ilusam nende hulgast, mida veel räägitud, ei ole. Üks linnu nimi, eks taime nimi? Ma arvan, et ma katsun sellest küsimusest ikkagi mööda hiilida lihtsalt sellepärast, et olles ise nimekomisjoni liige ma ei tohi üht last teisele eelistada. Mida me oleme küll püüdnud teha, on see, et et üht ükski lind ei saaks endale halvustada 1000 nime või halvustavana mõjuvat nime niisama samuti nagu lastele püütakse panna ikkagi selliseid nimesid, et noh, et koolis kohe esimesest klassist narrima hakataks. Ja mõnikord tähendab sa võid mõelda parimatega ikkagi kukkus niimoodi välja. Taimedega on ka nii, et ma olen nõus selle piinliku jutuga, et et ei tohiks nagu ühte teisele eelistada ja aga paratamatult ikka mõned jäävad rohkem meelde ja meeldivad ka endale eriti sa komisjoni koosolekut, kui tõesti oleme kaheksakesi ühte taimepüüdnud nimetada, kuid üht kui teistmoodi ja no ei, no ei tule seda õiget. Samas on ka suur vajadus. Tõlki oota, kui raamat peab kohe minema, trüki homme juba ja kõik lootused on komisjoniga ja, ja noh siis tükk aega ikka niimoodi ponnistad ja mõtled. Ja vot siis lõpuks sähvatus tuleb, et üks selline taim näiteks oli üks kanal pikku väike sugulane, keda kui ma nüüd õigesti mäletan, kasvab kuskil Mehhikos peetakse pühaks taimeks ja mõtlesime, et mis, mis me siis paneme ja siis lõpuks tuli mõte, et need kaks sõna tuleb panna kokku kui taimsaare enda nimeks püha ööbik. Ja täiesti uus tüvi ja, ja me võime ise igatahes komisjonis rahuga, et niisugune moodustis sai tehtud õpuks. Keelesaates esinesid taimeteadlane Toomas Kukk ja linnuteadlane Eerik Leibak. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Ja päris lõpetuseks võtke aega ja tuletage meelde või saage tuttavaks, kuidas laulavad musträstas koduvarblane ja suitsupääsuke kena kevade jätku.