Tere hommikust. Räägime õige ajast ja sellest, kuidas me ajaga oma keelekasutuses ümber käime. Võtame sõnad täna ja hetkel neil on oma kindel tähendus. Nüüd aga kuuleme üha sagedamini, kuidas neid sõnu kasutatakse ajaliselt palju laiemas ja ebamäärasemad tähenduses mis muudab mõtte segasemaks seega lausest arusaamise raskemaks. Näiteks lauset lapsed, kes hetkel koolis käivad kuigi koolipäev oli juba ammu lõppenud. Või arvamus, et hetkel peetakse üht võistkonda favoriidiks? Miks mitte praegu või teine näide. Täna on olukord Liibanonis niisugune. Täna on tekkinud shiitliku rühmi. Kas rääkija täiesti teadis, et ikka just täna kipub pigem selgeltnägijate pärusmaale? Ja küsimus, kuidas te end täna Eestis tippjuhina tunnete? Kas küsijat huvitas tõesti ainult see, kuidas küsiteldavandiust täna tunneb või hoopis see, kuidas ta end praeguses Eestis tunneb? Hetkel ja täna on tunginud sõnade tänapäeval praegu nüüd asemele. Aga miks siia lõppu kuulub muidugi ka see sõnapaar päeva lõpuks, mis ERRi arvamusrubriigi kolesõna 2016 võistlusel kõrge teise koha sai? Päeva lõpp on õhtu, aga seda kasutatakse olukorra kohta, kuhu sisuliselt sobiksid lõppude lõpuks lõpptulemusena või kokkuvõttes. Kas neid siis kõlavad nii matslikult, et Euroopa parketile enam ei kõlba. Aga ehk tasub proovida? Kena päeva.